Isa Vincenzio Galilei ja ema Giulia Ammannati Vend : Michelangelo Õed:Virginia ja Livia Esmane haridus isalt ja koduõpetajatelt Vallombrosa kloostri kool meeldis mungalik eluviis ja ta astus noviitsina Vallombrosa ordusse Aastal 1581 asus seitsmeteistaastane Galilei Pisa Ülikoolis meditsiini õppima Aastal 1583 sai Galilei tuttavaks Toscana õukonnamatemaatikuga ning sattus vaimustusse matemaatikast meditsiiniloengute asemel matemaatikaloengud Ülikoolist lahkus kraadita matemaatika ja loodusteaduste eraõpetaja Firenzes Hakkas tegelema teadusliku uurimisega Aastal 1586 tegi ta oma esimese iseseisva teadusliku uurimuse (see puudutas hüdrostaatikat) Tasapisi hakkas tema kuulsus loodus filosoofina levima 1589 Pisa Ülikooli Matemaatikaproffessoriks Vabalangemise uurimine Aastal 1592 saavutas Galilei enda määramise Padova Ülikooli matemaatikaprofess...
Osale vanavanematest muutuvad nende lapsed uuesti lasteks, teised aga peavad neid alles siis täiskasvanuteks, kui nad ise lapse saavad. (Eckert 2001; 78) Lapsevanemaks saades käivituvad meis lapsena omandatud perekonnakogemused ja mudelid. Kui suheldakse mõlema partneri vanematega, siis tulevad mudelid mängu ka isikute näol. Niipea kui partneritest saavad lapsevanemad, peavad nad vahetama lapsepõlves perekonnaelust saadud kogemusi. (Eckert 2001; 79) Kui mees ja naine on leidnud endale tulevikuväljavaated ja perekonnamudeli, mis arvestab mõlema poole vajadusi, siis on vanavanemate kaasamine lihtsam.( Eckert 2001: 80)
trohheline värss. o Regilaulu esitavad tavaliselt eeslaulja ja koor vaheldumisi. · Regilaulu liigid: o Lüroeepilised laulud tundelised, jutustava sisuga, fantaasiateemalised, muistenditele toetuvad. o Töölaulud (karjaselaulud, lõikuslaulud jt) o Kommetega seonduvad tavandilaulud (pulmalaulud, mardi- ja kadrilaulud jt) o Perekonnaelust ja ühiskonnasuhteist kõnelevad laulud (vaeslapselaulud, orjalaulud jt) o Kiige-, mängu- ja tantsulaulud · Mõisted: o Algriim- on sõnade algushäälikute kooskõla, mida kasutatakse poeetilise võttena.(Nt. Kalevite kangem poega) o Parallelism- ehk mõtteriim või mõttekordus on eesti rahvaluule iseloomulik kujundusvõte: ühe värsi (ka lause või lauseosa) mõtte teisendatud,
• Regiviis on valdavalt ühehäälne. • Regilaulu esitavad tavaliselt eeslaulja ja koor vaheldumisi. • Lauljad olid põhiliselt naised, mehed mängisid rohkem pilli. • Regilaulu esitajat kutsuti laulikuks, kaasitajaks või leelotajaks. Regilaulu liigid • Lüroeepilised laulud – tundelised, jutustava sisuga, fantaasiateemalised, muistenditele toetuvad • Töölaulud • Kommetega seonduvad tavandilaulud • Perekonnaelust ja ühiskonnasuhteist kõnelevad laulud • Kiige-, mängu- ja tantsulaulud Regilaulu žanrid • Žanriliselt eristatakse meeleolu ja elamusi vahendavaid lüürilisi laule ja sündmustest jutustavaid lüroeepilisi laule. Näide • https://www.youtube.com/watch?v=lebVYcfBBzM Täname tähelepanu eest!
mõtet teisendav kordus ehk parallelism. Värsis sisaldub neli värsitõusu ja -langust nt "Loomislaul" ja "Suure tamme laul". Regilaulu esitavad tavaliselt eeslaulja ja koor vaheldumisi. Mõnikord lauldi ka üksi (näiteks karjaselaulud, hällilaulud) või üheskoos ilma eeslaulmiseta (näiteks sanditamislaulud). Regilaule lauldi ilma pillisaateta. Regilaulu liigid: Töölaulud (karjaselaulud, lõikuslaulud jt),Kommetega seonduvad tavandilaulud (pulmalaulud, mardi- ja kadrilaulud jt),Perekonnaelust ja ühiskonnasuhteist kõnelevad laulud (vaeslapselaulud, orjalaulud jt). Regilaulu zanrid:Zanriliselt eristatakse meeleolu ja elamusi vahendavaid lüürilisi laule ("Lauliku lapsepõli") ja sündmustest jutustavaid lüroeepilisi laule ("Venna sõjalugu"). Uuem rahvalaul. rahvalaulud 19. sajandil. Need laulud on välja kujunenud Euroopa muusika (eelkõige saksa, ka rootsi, soome ja slaavi muusikast).Nad on värsimõõdult ja viisilt regilauludest
Koor ühehäälne Lauljad olid põhiliselt naised Parimateks peeti suuremate kogemustega keskealisi või vanemaid naisi. Rahvalaulu zandrid Meeleolu ja elamusi vahendavad lüürilised laulud Sündmustest jutustatavad lüroeepilised laulud Regilaulu liigid Lüroeepilised laulud tundelised, jutustava sisuga, fantaasiateemalised, muistenditele toetuvad (Loomise laul) Töölaulud (karjaselaulud, lõikuslaulud jt) Kommetega seonduvad tavandilaulud (pulmalaulud, mardi- ja kadrilaulud jt) Perekonnaelust ja ühiskonnasuhteist kõnelevad laulud (vaeslapselaulud, orjalaulud jt) Kiige-, mängu- ja tantsulaulud Kus lauldi? Laulmiseks olid oma kindlad olukorrad, aga laulda võidi kõikjal ja igal ajal, kus oli inimesi koos ja töö laulmist võimaldas. Pulmades Talgutel Kiigel Üksiklaulud Hällilaulud Itke laulud Regilaul Arg kosilane Kündsin mäed, kasvid männid, Kündsin põllud, kasvid pohlad, Kündsin sood, kasvid sinikad .Läksin metsa kõndimaie, Leidsin neiud noppimasta,
1.Regilaulul on kolm tähtsat komponenti: sõnad, viis ja esitus. Regilaulu liigid :Lüroeepilised laulud Töölaulud -Kommetega seonduvad tavandilaulud- Perekonnaelust ja ühiskonnasuhteist kõnelevad laulud - Kiige-, mängu- ja tantsulaulud 2. Uuema rahvalaulu teksti põhitunnused on lõppriim ja salmid. Uuema rahvalaulu viisid muutusid pikemaks ja keerukamaks, rütmipilt mitmekesistus.Kirjutati armastus ,sõja ja mere laule. Regilaulus on esikohal sõnad, muusika lisab tekstile ilmekust. Regilaulu teksti iseloomustab algriim ja mõttekordus. Regilaulu viis on lühike ja väikese ulatusega
Lüroeepilisi laule on esitatud ka tantsulise liikumise saatel; Lauljad olid põhiliselt naised, mehed mängisid rohkem pilli; Regilaulud levisid suuliselt põlvest põlve ja olid kollektiivne looming. Regilaulu liigid: Lüroeepilised laulud tundelised, jutustava sisuga, fantaasiateemalised, muistenditele toetuvad (Loomise laul); Töölaulud (karjaselaulud, lõikuslaulud jt); Kommetega seonduvad tavandilaulud (pulmalaulud, mardi- ja kadrilaulud jt); Perekonnaelust ja ühiskonnasuhteist kõnelevad laulud (vaeslapselaulud, orjalaulud jt); Kiige-, mängu- ja tantsulaulud. Rahvapillid: torupill, parmupill, (hiiu) kannel. Tantsud: sabatants, eesti valss, polka, kalamies, ingliska, kupparimuori Koorid Sai alguse kihelkonnakoolidest. 20-tel a-tel asutati 1 kihelkonnakool (sest pärisorjuse kaotamine). Köstrid, kiriku- või kooliõpetajad. Lauldi vaimulikke laule. Laulud ühehäälsed alguses. Tugevad koorid Lõuna-Eestis.
Üks silmapaistvamaid teadusemehi hellenismiajastul oli Archimedes, Sitsiiliast pärit füüsik, matemaatik ja leiutaja. Tema formuleeris hüdrostaatika seaduse. Archimedeselt on pärit palju leiutisi. Neist olulisemad on Archimedese kruvi, kivi- ja nooleheitja ja nõguspeegel. Hellenismiperioodil ei omanud teater enam senist tähtsust. Klassikalisel ajajärgul käsitletud poliitika- ja moraaliküsimused polnud enam olulised. Komöödiates räägiti armastusest, perekonnaelust ja olustikulistest teemadest. Tragöödiates piirduti klassikaga. Hellenistliku poeesiat tunti peamiselt Aleksandria luule nime all, kuna luulekeskuseks oli Aleksandria. Hellenistlikud poeedid tundsid kogu varasemat kreeka kirjandust peensusteni. Luulelt ei oodatud enam sügavat sisu, vaid peent stiili. Luule eesmärgiks oli pakkuda naudingut. Minu arvates on kurb, et enamus maailmaimedest pole tänaseni säilinud ning me
..õpetaja, kuna mingit teist lahendust ei olnud ja ta tahtis abielluda tolle väikekodanlasest pürjeri tütrega, keda armastas ja lootis ümber kasvatada... näiliselt õnnestus tal see, esimestel aastatel... aga see oli ainult näiline... kas inimest sai üldse muuta, kui ta oma naistki muuta ei saanud ja see tütartki kasvatas, nagu tahtis... 3. Jah, martin Justusel oli see teadlik eskapism lomekümneks päevaks- pagemine reaalelu eest, ummikusse jooksnud tööst, hangunud perekonnaelust, isoleeritusest, üksindusest. Ja oma moraalitunde uinutamiseks kasutas ta seda poeetilist visiooni Delosele sõitvast laevast, mille Isebel oli esile mananud ja mis kolmekümne päeva looksul pidi laskma valitseda elu. 4.,,Kompromissiks ei saa mind keegi sundida," ütles Isebel uhkelt. ,,Elu ise sunnib sind, su oma reaalsus," arvas Martin. 5.Ma olen liiga nõrk Sokratese ultimatiivset hinge nõuet töitma, ma tunnustan inimese hinge
suguvõsale. Kõigist neist arvukatest seksuaalelualastest ettekirjutustest ja keeldudest, millega püüti korraldada ka meeste ja naiste abielusiseseid suhteid, võtsid keskaja lõpu abielupaarid kõige enam arvesse üleskutset mõõdukusele, mida juba antiikajast peale soovitasid meditsiinilised "autoriteedid" terve ja arvuka järglaskonna tagamiseks. See ei tähenda, et iga abielu oleks dikteeritud ainult arvestus ja et igasugune kirglikkus oli perekonnaelust pagendatud. Ent hea abielu ideaal, mida moraalne või satiiriline kirjandus keskaja viimasel kolmel sajandil kehtestada püüdis, mõistis hukka liigse tulisuse ja talitsemata ihad ning võrdles neid liigsöömisega, mis rikub vedelike tasakaalu kehas. "Käi temaga(oma naisega) mõõdukalt läbi ja ära luba endal üle piiri minna" - see Firenze kodaniku soovitus oma poegadele ei lase neil "kõhtu ja nimmeid(ära rikkuda)", ainult tütreid või
Meie maa linnade kiratsemist seletas ta samuti põllumajanduse mahajäämusega. Uue võimaliku rahvusliku tuluallikana propageeris ta merenduse uuestielustamist. Virgutas ta Adamsoni kaudu talupoegi Viljandimaa põllumeeste seltsi asutamiseks . ,,Kui ma nende peale mõtlen, siis läheb süda igakord soojaks," kirjutas Jakobson Paistu talupoegadest. Näib, nagu ta oleks erakordselt tugev võitlejaloomus ammutanud uut jõudu just idülliliselt perekonnaelust Vändra ürgmetsade rahus. Ta hoolitses lillepeenarde eest, puhastades ja kastes neid hoolega. Ta kasvatas iga sorti kodulinde, isegi taltsutatud kurg kõndis teiste lindude seas ja metskits hüples õues ringi. Kui ta liikus linnukarja keskel, lendasid sulised sõbrad talle pähe ja õlgadele. Tundide kaupa ta võis vaadata oma eeskujulikus mesilas töökate mesilindude lendu, samal ajal mõtteid mõlgutades oma suure ja keeruka majapidamise juhtimise üle või kavandades ,,Sakala"
Alkoholism, lapse seisukohast, on hästi kajastuv ,,Kirju liblika suves". Tiina emal on alkoholiprobleemid, kuid lõpuks laheneb kõik hästi, ema abiellub, vabaneb joomisest ning Tiina saab hea kasuisa. Lugu võib pakkuda lugejale julgustavat ja toetavat tuge. ,,Pille, Madis ja teised" puudutab samuti laste elu mõjutavaid probleeme- alkoholism, surm, vargus. ,,Kristiina, see keskmine" on esitatud 6- aastase jutustusena, kelle silmade läbi kujuneb omapärane pilt tänapäeva perekonnaelust. Raamat pakub lugemisrõõmu ka täiskasvanuile. 90-ndatel aastatel kirjaniku loominguline produktiivsus veelgi suurenes. Värsivormiliste lasteraamatute (,,Vaesed jõulud, rikkad jõulud" ) kõrval on suuremat huvi äratanud poliitiline grotesk ( ,,Vampiir ja pioneer" ). Kirjanik naeruvääristab pioneeriorganisatsiooni ideoloogiat kuid ei kiida heaks ka uusaegset Dracula- vaimustust. ,,Barbara ja suvekoerad" ning ,,Barbara ja sügiskoerad" on kaheosaline jutustus lapse ja koera
naabri härra Roque'ga, kes saaks talle hankida küllakutse või koguni töö jõuka härra Dambreuse'i juures. Kaks kuud hiljem Pariisi tagasi minnes sattus Frederic Kunstiesemete Kaupluse juurde ning hakkas seal tihti käima. Ta otsis endale korteri ja hakkas lõpuks hr Arnoux'ga hästi läbi saama. Peagi saabus ka kauaoodatud küllakutse, Frederic jättis isegi oma äsja külla saabunud sõbra Deslauriers'i üksinda. Arnoux'de kodu kõneles rahulikust ning hubasest perekonnaelust. Terve õhtu vaatas Frederic proua Arnoux'd, teda ei huvitanud teiste vestlused. Kui Frederic sai teada, et proua armastab maalikunsti, otsustas ta selle ala kasuks, et pääseda talle lähemale. Igal kolmapäeval ilmus ta Kunstiesemete Kauplusesse, et saada neljapäeva õhtuks kutse. Vahepeal oli Deslauriers kolinud Fredericu juurde elama ja kuna teda nende sõprus enam ei rahuldanud, otsustas ta korraldada üks kord nädalas nende ühiste sõprade kokkutulekuid.
Tema jaoks oli muistne aeg Zhou valitsus ideaaliks, mille poole tuleks tagasi pöörduda. Konfutsius toetas keskteed. Ta pidas olulisteks omadusteks inimarmastust: kõikidest inimestest tuleb lugu pidada; õiglust: igaüks peab saama erapoolikuseta, mis ta on ära teeninud; tõearmastust: vankumatult ära pöörduma ebaõigest; allumist kehtivatele seadustele; truudust ja ausust. Konfutsius jutustas palju moraalist ja religioonist. Abielust ja perekonnaelust arvas ta nii: mees on pea, naine kuuletub; mees on taevas, naine maa. Naine peab kogu oma elu kuuletuma ja sõltuma vanematest, mehest, pojast. Abielu aluseks peab olema vastastikune usaldus, ausus ja lugupidamine. Valitsemisest arvas ta nii: tuleb olla alati usin ja tähelepanelik, teha vahet tõe ja vale vahel; olla õiglane ja erapooletu; jääda alati endale truuks. Kõigi vastu tuleb olla lahke ja sõbralik. Asjade otsustamisega tuleb oodata ja kaaluda otsused põhjalikult läbi.
1. Regilaulu komponendid sõnad, viis, esitus 2. Regilaulu liigid · Lüroeepilised laulud tundelised, jutustava sisuga, fantaasiateemalised, muistenditele toetuvad (Loomise laul) · Töölaulud (karjaselaulud, lõikuslaulud jt) · Kommetega seonduvad tavandilaulud (pulmalaulud, mardi- ja kadrilaulud jt) · Perekonnaelust ja ühiskonnasuhteist kõnelevad laulud (vaeslapselaulud, orjalaulud jt) · Kiige-, mängu- ja tantsulaulud 3. Kooride tegevus 19.saj. teisel poolel · Anseküla pastor Martin Körber asutas 1840 isikliku laulukoori, tänu millele arenesid sõrve lauljate võimed heale tasemele. Komponeeris ka ise oma koorile. · Väägvere pasunakoori toetas Willigerode, kes oli David Otto Wirkhausi õpetaja, kes omakorda on puhkpillimuusika isa.
Varenka inetu, oli huvitav, ta oli riiginõuniku tütar, tal oli talu, aga peaasi, see oli esimene naisterahvas, kes suhtus temasse sõbralikult, südamlikult, - Belikovi pea hakkas ringi käima ja ta otsustas, et peab tõepoolest abielluma. ,,Vaat siin olekski õige aeg olnud tal kalossid ja vihmavari ära võtta,! Lausus Ivan Ivanõts. ,,Kujutlege, see osutus võimatuks. Ta asetas Varenka pildi oma lauale ja käis ikka minu pool ning rääkis Varenkast, perekonnaelust, sellest, et naisevõtmine on tõsine samm, oli tihti Kovalenkode pool, ent ta eluviis ei muutunud karvavõrdki. Otse vastupidi, abiellumise otsus mõjus temasse kuidagi haiglaselt, ta jäi kõhnaks, kahvatuks ja tõmbus nähtavasti veelgi sügavamale oma vutlarisse. ,,Varvara Savvisna meeldib mulle," rääkis ta minule nõrga virila naeratusega, ,,ja ma tean, et iga inimene peab abielluma, kuid...kõik see, kas teate, juhtus kuidagi äkki...Peab järele mõtlema."
UUEM RAHVALAUL (19 saj) Regilaulu-eelsed vormid Regilaul siirdevormili ne Lõppriimiline Algriim Parallelism(mõtet kordav teisendus) vormelikeel algriim parallelism vormelikeel värsimõõt! (enamasti 4jalaline trohheus) Ebajärjekind el vanema ja uuema laulu stiilielementi de kasutus lõppriim salmid värsimõõt Regilaulu liigid: · töölaulud (karjaselaulud, lõikuslaulud) · kommetega seonduvad tavaldilaulud (pulmalaulud, mardi/kadri) · perekonnaelust ja ühiskonnasuhetest kõnelevad laulud (vaeslapselaulud) Uuemat rahvalaulu iseloomustab kirjalik ülestähendus laulikud ja salmikud. Autor on teada või isik tuvastatav. Uuema rahvalaulu liigid: · mõisa- ja peremeestevastast ühiskondlikku protsesti väljendavad · külakroonikad · armastuslaulud · sõjalaulud · töölaulud Suur osa, eriti vanu laule, sisaldavad mina-elamustega läbipõimunud jutustusi. 7. Regilaulu ajalooline kontekst.
Regilaulu teksti iseloomustab algriim ja mõttekordus ehk parallelism. Värsivormiks on regivärss - lõppriimita neljajalaline kvantiteeriv trohheiline värss. 2. Regilaulu liigid: Lüroeepilised laulud tundelised, jutustava sisuga, fantaasiateemalised, muistenditele toetuvad (Loomise laul) · Töölaulud (karjaselaulud, lõikuslaulud jt) · Kommetega seonduvad tavandilaulud (pulmalaulud, mardi- ja kadrilaulud jt) · Perekonnaelust ja ühiskonnasuhteist kõnelevad laulud (vaeslapselaulud, orjalaulud jt) · Kiige-, mängu- ja tantsulaulud 3. Kooride tegevus 19.saj. teisel poolel: Laulu- ja mänguselts "Vanemuine" Asutati 1865 J. V. Jannseni eestvedamisel. "Vanemuine" polnud ainult Tartu keskne, tal oli üle-eestiline tähtsus. "Vanemuine" õhutas ja näitas eeskuju pasunakooride, laulukooride ja näiteringide loomiseks. " 1869 aastal toimunud esimesel üldlaulupeol laulsid ainult meeskoorid. .)
Teine põhjus õige usu (lahku!) katoliikluse levitamine. Kolmas põhjus kaubandus, Veneetsia ja Genova soovisid saada ülemvõimu Vaemere kaubanduses. Ristisõdade tulemusena rajati Lähis- Idasse ristiusu riigid, kuid selleks et seal püsima jääda, rajati sinna ka vaimuliud rüütliordud. Nende eesmärk oli nende maavalduste kaitsmine lähisidas, Palestiinas. Vaimulikku rüütliordusse kuuluja ühendas endas vaimulikku ja rüütlit. Olid andud mungatõotuse (loobunud perekonnaelust, pühendunud jumalale), aga ka pühendama rüütlina ristiusu kaitsmisele. Neid vaimulikke rüütliordusi tekkis päris palju. Hospitaliitide ordu (hospidal, haigla, ravimine); Templirüütlite ordu (asus kunagise Jeruusalemma templi asukohal); saksa ordu. Kui türklased oma alad tagasi vallutasid, siis jätkus ordude tegevus Euroopas. Hospitaliitide ordu jätkas sama tegevusegs, ravitsmisega. Saksa ordu tegevus kandus edasi
Regilaule lauldi ilma pillisaateta. Lauljad olid põhiliselt naised, mehed mängisid rohkem pilli. Regilaulud levisid suuliselt põlvest põlve ja olid kollektiivne looming. Regilaulu liigid Lüroeepilised laulud – tundelised, jutustava sisuga, fantaasiateemalised, muistenditele toetuvad (Loomise laul) Töölaulud (karjaselaulud, lõikuslaulud jt) Kommetega seonduvad tavandilaulud (pulmalaulud, mardi- ja kadrilaulud jt) Perekonnaelust ja ühiskonnasuhteist kõnelevad laulud (vaeslapselaulud, orjalaulud jt) Kiige-, mängu- ja tantsulaulud Uuem rahvalaul 19. sajandil hakkas eesti rahvalaul muutuma. Valdavaks said lõppriimilised stroofilised rahvalaulud. Need laulud on välja kujunenud Euroopa muusika (eelkõige saksa, aga ka rootsi, soome, läti ja slaavi muusika) mõjutustel. Väga tugev mõjutaja oli populaarsust koguv akordilise saatega tantsumuusika. Üheks üleminekuvormiks vana ja uue rahvalaulu vahel
(Ülemlaul 3:5) Nii õpetab ka Koguja (Kg 9:9): Naudi elu naisega, keda sa armastad, kõigil oma tühise elu päevil, mis sulle on antud päikese all. Olulisel kohal olid perekonnas lapsed, rõhutati vanemate kohustust neid õpetada ja kasvatada, samas aga sisendati lastele sõna kuulelikkust ja austust vanemate suhtes (Sina pead austama oma isa ja ema; 5. Moosese raamat 5:16). Juudi ühiskonna rangelt reglementeeritud perekonnaeluga võrreldes pakub antiikmaailm perekonnaelust hoopis kirjut pilti. Filosoofid pidasid perekonda oluliseks ja arutlesid riigi võimaluste üle reguleerida abielu, perekonna, sündimuse ja laste kasvatamisega seonduvat. Samas ulatusid nende hoiakud täieliku seksuaalse vabaduse pooldamisest tsölibaadi* ehk seksuaalelu täieliku vältimise soovitamiseni. Seega leiame juba antiikajast seisukoha, mis peaaegu tänapäevani vastu on pidanud: mehe roll on instrumentaalne* ehk ta peab tegutsema toitjana, hankijana, distsiplineerijana ja perekonna
vormelikeel värsimõõt! stiilielementide (enamasti kasutus 4jalaline trohheus) Regilaulu liigid: · töölaulud (karjaselaulud, lõikuslaulud) · kommetega seonduvad tavaldilaulud (pulmalaulud, mardi/kadri) · perekonnaelust ja ühiskonnasuhetest kõnelevad laulud (vaeslapselaulud) Uuemat rahvalaulu iseloomustab kirjalik ülestähendus laulikud ja salmikud. Autor on teada või isik tuvastatav. Uuema rahvalaulu liigid: · mõisa ja peremeestevastast ühiskondlikku protsesti väljendavad · külakroonikad · armastuslaulud · sõjalaulud · töölaulud Suur osa, eriti vanu laule, sisaldavad minaelamustega läbipõimunud jutustusi. 7
küsimustes 2009. aasta alguses. Viimase kahekümne aasta jooksul on üldine perekonna tähtsus jäänud Eestis suhteliselt muutumatuks, samas on konkreetsed perekonnaga seonduvad hoiakud muutunud ja seda just nooremate inimeste seas. Muutunud on ka perekonna tähendus ja perekonnaelu reguleerivad normid. Uuring kinnitab, et eestimaalaste hoiakud pereelu puudutavates küsimustes erinevad rahvuse lõikes. Samuti on põlvkondade nägemused perekonnaelust erinevad. 2009. aasta alguses usuvad eestimaalased, et abielu tähendab eluaegset pühendumist, kuid on pragmaatilised lahutamise osas. 66% eestimaalastest on nõus, et abielu tuleks sõlmida kogu eluks. Samas leiab 71% vastanutest, et on õige, kui õnnetus abielus olevad inimesed abielu lahutavad, isegi kui neil on lapsed. Lahutamise pooldamises ei ole erinevusi vanusrühmades, küll aga soo, rahvuse ja elukoha lõikes
Ränne/ riigipiirid vabad Individualiseerimine Tagatud sotsiaalsüsteemid pere toimetulekuks Abielu kaudu tekkinud uued rollid KÜDI mehevend NADU meheõde NÄÄL naisevend KÄLI naiseõde LANGUD mehe ja naise vanemad omavahel Uuspere Uuspered moodustavad teist või enamat korda abiellunud inimesed, kellel on eelmisest (abi)elust laps(ed). Probleemid: 1. Arvestada tuleb ka laste lahutatud bioloogilise vanemaga. 2. Uusperede lastel on perekonnaelust erinev ettekujutus. 3. Uuspere täiskasvanud liikmed võivad vahetuda kiiresti, eriti kui tegemist on vabaabieluga. Lasteta abielupaar Kes pole veel lapsi saanud Kes pole veel lapsi soovinud Kellel on juba lapsed kodunt lahkunud Küsimus: Vabatahtlik lastetus? Küsimus: Lapsendatud laps perekonnas? Oluline tolerantsus Lapsendamine Lapsendajaks võib olla vähemalt 25aastane isik, kes on suuteline lapsendatavat kasvatama,
Individualiseerimine Tagatud sotsiaalsüsteemid pere toimetulekuks Abielu kaudu tekkinud uued rollid KÜDI mehevend NADU meheõde NÄÄL naisevend KÄLI naiseõde LANGUD mehe ja naise vanemad omavahel Uuspere Uuspered moodustavad teist või enamat korda abiellunud inimesed, kellel on eelmisest (abi)elust laps(ed). Probleemid: 1. Arvestada tuleb ka laste lahutatud bioloogilise vanemaga. 2. Uusperede lastel on perekonnaelust erinev ettekujutus. 3. Uuspere täiskasvanud liikmed võivad vahetuda kiiresti, eriti kui tegemist on vabaabieluga. Lasteta abielupaar Kes pole veel lapsi saanud Kes pole veel lapsi soovinud Kellel on juba lapsed kodunt lahkunud Küsimus: Vabatahtlik lastetus? Küsimus: Lapsendatud laps perekonnas? Oluline tolerantsus Lapsendamine Lapsendajaks võib olla vähemalt 25- aastane isik, kes on suuteline lapsendatavat kasvatama, tema eest
Sisemonoloog Mõiste määratlus on ajaga muutuv. Lahtiseks jääb küsimus, kas sisemonoloogi võiks leida Laurence Sterne’i (1713 – 1768) romaanist „Tristram Shandy“ (1759). Rootsi kirjanduses võttis sisemonoloogi esimesena kasutusele Eyvind Johnson (vaadake faili tema elu- ja loomelooga avalehel). Loengute lühikonspektid. 4. ja 5. loeng 4. loeng Eestis vähetuntud USA lõunaosariikide kirjanik Ellen Glasgow (1873 – 1945) pakub oma piirkonna meestest ja naistest ning perekonnaelust klassikaliseks saanud romaane, milles puudub nii Faulkneri liigne meestekesksus kui ka Margaret Mitchelli liigne sentimentaalsus. Ilmneb, kui jäigalt ja isegi naeruväärselt Lõunas kõigile uuendustele vastu sõditi. Romaane: „Nad alandusid narrusse“ (1929), „Kaitstud elu“ (1932), „Rauasoon“ (1935). 5. loeng 20. sajandi mustanahaliste kirjandus Booker T. Washington (1856 – 1915) – USA afroameeriklasest mõtteklassik, 19. sajandi lõpu väljapaistvamaid ameeriklasi.
Püüab totaalsusesse, milles eraelu ja looming omavahel kokku sulavad. Tema sisekaemuslikku proosat nim autopsühhograafiliseks. ,,Lugu" (1970) ja ,,Sina" (1973) raamatuna avaldatud pikemad tekstid. Enese- ja ajaanalüüsi metateos ,,Endspiel. Laskumine orgu" (koos Madis Kõivuga)-1988: dialoogiline romaan. Mari Saat on traditsioonilisem. Mari Saat on 70ndate proosas olulisim naisautor. Tähelepanu esimese jutustusega ,,Katastroof" (1973). Kirjutab armastussuhetest ja perekonnaelust, toob sooje tundeid. Teadlikkus igapäeva rutiinsusest, mis on tegelik kate. Muinasjutulikkus, unenäolised visioonid. Loomingus põimunud psühholoogiline ja sotsiaalne aspekt, tavaliselt on üks keskne naistegelane. Proosas realistlik aluspõhi, aga sinna tulevad kergesti maagilised ja unenäolised maailmad. Tema psühhologismis freudistlikud ja jungilikud kujundid. Romaan ,,Võlu ja vaim I. Loomade ränded" (1991) pani punkti tekstikesksete romaanide esiletõusule
4). ………. artkl puudub ( KÜSIMUS: Hellenism) HELLENISTLIK periood ( Aleksander Suure surmast 323 eKr - 30 eKr Egipt langemine Rooma võimu alla). Hellenistlik filosoofia tegeles MEELELAADIGA ja inimese ISEENDAGA. Inimene võib teha mida ta ise tahab, inimene on vaba. Inimene on teadlik sellest, et tema teod võiksid sealjuures olla TÄHENDUSLIKUD ja harmoonilised. Hellenistlikud koolkonnad on KÜÜNIKUD (Diogenes - elas tünnis, asotsiaalne eluviis, perekonnaelust loobumine, mugavale elule ühiskonnas vastandumine, edukate peale ilkumine, kynos - kr k “koer”, langevad kokku ka sofistidega), SKEPTIKUD (langevad suurel määral ka kokku sofistidega), EPIKUURSLASED (Epikuros, õnne otsingud ja kehalistest kannatustest vabanemine, näiteks teeb meid sõprussuhte armastus õnnelikumaks kui romantiline armastus, rahast ja kasumist tähtsam on töö karjääri juures see, kas me näeme, et see toob endaga kaasa
tragöödiast on tal kujundatud iseseisvaks kunstiliseks tervikuks, mis sisaldab endas kogu oma problemaatika. Teiseks oluliseks uuenduseks oli Sophoklesel näitlejate arvu suurendamine kahelt kolmeni (mitmekesisem tegevus). Euripides (u. 480-406 e.m.a)- Sophoklese võistleja. Uuendusi pilgati konservatiivsetes ringkondades, hiljem, hellenismi ajastul taas populaarne. Säilinud rohkem teoseid kui Aischylosel ja Sophoklesel. Väljamõeldised madalast päritolust, õnnetust perekonnaelust, surmast (koerad, naised). Tõenäoliselt hoopis mõtleja-erak, kirjanduse harrastaja. Polnud poliitikas aktiivne. Elu lõpul Makedoonias. Teostes käsitles mitmesuguseid kreeka ühiskonda huvitavaid probleeme, esitas, arutas uusi teooriaid. Polnud järjekindel oma põhimõtetes. Kõikumised avalduvad suhtumise Ateena demokraatiasse, ülistab, ent kardab kodanike massi (varanduse jaotamise probleem). Keskklassi kui päästja. Väga iseloomulikud vaated orjade
NÄIDE nr. 31 "Orja palk" Vaeslapselauludes lauldi lapse ja vanemate, eelkõige lapse ja ema vahelisest südamlikust suhtest ("Ema ja armud"), orvu lohutamatust leinast ("Vaeslaps nutab lihast linna", "Orvud ootavad ema"), vanemate ja laste vahelise seose säilimisest ka pärast vanemate surma ("Ema haual") jm. NÄIDE nr. 32 Inimene kodus ja perekonnas. Perekonnaelust jutustavate laulude tähtsamad teemad olid lapse, eriti noore neiu ja vanemate suhted, kosjad ning abielu. Need laulud olid seotud lihtrahva eluoluga. Lauludes kodust ja lapsepõlvest anti õpetusi iseseisvaks eluteeks ning tuletati meelde suurt vaeva ja hoolt, mida vanemad on näinud laste kasvatamiseks. NÄIDE nr. 35 "Memme vaev"
mes rollis. Harjutuse täitmisel tuleb järgida järgmisi juhtnööre. Juhtnöörid nõustatavale 1. Tuleta meelde oma igapäevasest elust üks sind mitterahuldanud situatsioon, mida sa sooviksid muuta. Et muuta harjutust võimalikult elulähedaseks, tuleks sul valida selline teema, mis sulle isiklikult on tõepoolest oluline. See võib olla mingi probleem sinu töö- elust, vabast ajast või perekonnaelust. 2. Esita oma probleem nõustajale lühidalt ja asjalikult. 3. Kui sa oled nõustajale oma probleemi lühidalt tutvustanud, pead sa andma talle võimalu- se esitada küsimusi, mis aitaksid sinu probleemi täpsustada ja selgitada. Ära räägi liiga palju. Juhtnöörid nõustajale 1. Sinu ülesanne on aidata nõustataval defineerida oma probleem ja sellest rääkida. Püüa näha tema probleemi teiste vaatenurkade alt ning pane nõustatav oma probleemi seda-
Kõik inimesed on seaduse ees võrdsed. Despootlik valitseja ei taha seadusele alluda isegi siis, kui seadus määrab midagi talle kasulikku. Ta oskab ise karistada. Piiramatu võim labastab inimesi, ta on moraalselt ohtlik ka peremeestele. Kirjeldatakse ka ideaalset talutüdrukut, keda võrreldakse linnatüdrukutega. See võrdlus on talutüdruku kasuks, kuna tema tahted on õilsad, ta on vooruslik. See tütarlaps unistab abielust, lastest normaalsest perekonnaelust, mitte võõraste meeste poolehoiust. Siit paistab ka välja tõeline moraalne tunne. Talupoeg ei usalda aadlikke, nad ei ole usaldusväärsed. R kirjeldab vaba inimese mõttelaadi ning orja hoiakut. Tema jaoks ei ole orjameelsus määratud sotsiaalse staatusega. Kõik talupojad ei ole orjameelsed. Vaba inimese üks tähtsamaid privileege on võimalus suremiseks. Enesetapp on õigustatud, kui ta on kaotanud võimaluse normaalseks eluks. Enesetapp on ka R-i elus tähtsal kohal
Kas mu elul on mõte?" Sageli sunnivad sellised kaotused meid seisma silmitsi küsimustega elu mõtte ja surelikkuse kohta. Võimalik, et nn keskeakriisi kutsuvad esile just nimelt sellised eksistentsiaalsed küsimused. Üks peamisi eksistentsiaalseid muresid, mis inimest piinab, on unistuste kustumine. Enamik meist unistab ja loodab midagi, mõned unistused on teadlikud, teised enamjaolt ebateadlikud. Unistatakse õnnelikust perekonnaelust, tööalasest edust. Sageli ei vasta tegelikkus loodetule. Ühel hetkel silmad avanevad ning inimest tabab valus arusaam: "Ma pole rahul." Pettumust valmistava tegelikkuse kiuste lootusi hellitada on äärmiselt inimlik. 38- aastane Pam ütles mulle: "Olen seda talunud üksteist aastat. Mu mees ei hooli minust, ta kohtleb mind nagu põrandakaltsu. Vahel tuleb ta mulle kallale. Aga ma lootsin kogu
Eriti paistsid nii majandusliku kui muu sõltumatuse poolest silma suurte põhjapõdrakarjade jõukate omanike naised. Võrdselt meestega võisid nad omada raha, põhjapõtru ja liikumisvahendeid, kuid neil võis olla ka oma koer, püss, püünised, paat ja võrgud-noodad ning neile võis kuuluda pool kojast. 20. sajandi alguses kirjeldas N. Haruzin koolasaamide pereelu harmoonilisena, rõhutades eriti saami meeste armastust oma naise ja laste vastu. Kõrvalekaldeid tavalisest perekonnaelust peeti sedavõrd märkimisväärseiks, et selliseid inimesi kirjeldati nende kohta tehtud lauludes. Tavaliselt kuulus lõviosa perekonna omandist peremehele (põhjapõdrad, püütud linnud, karusnahad), perenaisele kuulusid lambad ja kogu käsitööga seotud omand, riided, kingaheinad, tööriistad, võrgud, sööginõud ja kaasavaraks saadud esemed ning pulmakingid. Pulmakingiks võidi mõrsjale kinkida ka paar põhjapõtra. Pere omand märgiti peremehe puumärgiga
annaabi.ee 
