Carl Robert Jakobson (0)

C.R. Jakobson Jakobson jätkas pidevalt edasi õppimist. Ta kasutas Torma riikliku loodust vaatlusteks botaanika ja zooloogia alal, valmistas linnutopiseid ja kogus lindude mune teadusliku süstemaatika alusel. Torma suurtes metsades armastas ta jahti pidada, kuni kohalik mõisnik hakkas selles takistusi tegema. Ta harrastas kodumaa ajalugu ja imetles muistseid mälestusmärke Tormas, eriti Kalevipoja sängi ehk nn. Linnutaja mäge, mille järgi ta hiljem valis oma kirjandusliku varjunime ,,Linnutaja". Ta annalüüsis meie maa põllumajanduse madalat taset ja leidis selle seletamiseks mitut põhjust: rahva puudlik haridus , teaduslikkude aluste puudumine põllumajanduses, paljukiidetud rendisüsteemi tegelik kahjulikus, mis sundis talupoja röövpõllupidamisele jne. Meie maa linnade kiratsemist seletas ta samuti põllumajanduse mahajäämusega. Uue võimaliku rahvusliku tuluallikana propageeris ta merenduse uuestielustamist. Virgutas ta Adamsoni kaudu talupoegi Viljandimaa põllumeeste seltsi asutamiseks . ,,Kui ma nende peale mõtlen, siis läheb süda igakord soojaks," kirjutas Jakobson Paistu talupoegadest. Näib, nagu ta oleks erakordselt tugev võitlejaloomus ammutanud uut jõudu just idülliliselt perekonnaelust Vändra ürgmetsade rahus. Ta hoolitses lillepeenarde eest, puhastades ja kastes neid hoolega. Ta kasvatas iga sorti kodulinde, isegi taltsutatud kurg kõndis teiste lindude seas ja metskits hüples õues ringi. Kui ta liikus linnukarja keskel, lendasid sulised sõbrad talle pähe ja õlgadele. Tundide kaupa ta võis vaadata oma eeskujulikus mesilas töökate mesilindude lendu, samal