Vanemate ja laste ülalpidamiskohustused: oma alaealise/täisealise lapse ülalpidamine, kuni laps õpib põhi-, kesk-, kutsehariduskoolis, kui vabatahtlikult seda ei tehta, määrab kohus elatisraha 1.le lapsele ½ min. palgast(mitte vähem), kohus võib määrata väiksema summa juhul, kui peres on veel lapsi(keegi ei tohi kannatada), elatisraha nõudmine ei sõltu kooselust, abielust, isik peab esitama min. palga tõendi(tegelik elustandart parem). Vanemate ülalpidamine(täisealiste laste korral):kohus arvestab kõigi laste olemasolu, raha nõudmisel arvestatakse mõlemat poolt, ehk laps vs. Vanem, raha ei saa nõuda kui vanemlikud õigused on ära võetud. Teiste perekonnaliikmete ülalpidamine: vanavanemad on kohustatud ülal pidama lapselapsi(kui vanemaid ple), täisealiseks saanud lapselapsed peavad
kaudu Perekonnaseisuasutus, vaimulik, notar Avalduse esitamisest 1-3 kuu jooksul Takistavad tegurid (veresugulus, lapsendamissuhe, abielusolek) ABIELU LÕPPEMINE Surm või lahutus Lahutada on võimalik: Perekonnaseisuasutuses Notari juures Kohtus Kohtus lahutatakse abielu, kui: on varalised vaidlused vaidlused laste üle elatisraha nõue vaieldakse abielu üle NIMESEADUS kehtid 31.03.2005 isikunimi – isiku ametlik nimi, koosneb ees- ja perekonnanimest Perekonnanimi abiellumisel: Kantakse ühist nime Nime ei vahetata Üks pool lisab enda nimele abikaasa nime PEREKONNANIMI Perekonnanimi abielu lahutamisel: Nime ei muudeta Abielu eel viimati kantud nimi tagasi Esimese abielu eel viimati kantud nimi tagasi EESNIMI
Abielu sõlmimist takistavad tegurid: 1) Samasoolised 2) Juba abielus olevad inimesed 3) Lähedased sugulased (otsejoones ülenejad->kellest põlvnem/ alanejad->kes meist põlvnevad). 4) Vendade ja õdedega, poolvendade ja õdedega. 5) Ühteperre lapsendatud lapsed. 6) Lapsendaja ja lapsendatud. Abielu toob kaasa isiklikud õigused perekonnanime valik: - oma perekonnanime kandmine - kannavad ühist perekonnanime - enda nimi lisatakse abikaasa perekonnanimele. Varalised õigused ja kohustused 1) ühisvara abielu kestel omandatud vara 2) lahusvara enne abiellumist ühele poolele kuulunud vara; pärast abieluliste suhete lõppemist saadud vara; abielu ajal kinke teel või pärandusega saadud vara; isiklikud tarbeesemed.
Võib valida ühiseks perekonnanimeks ükskõik kumma nime, säilitada senise või lisada abikaasa oma 7.2. Abielu lõppemine Abielu kestab ühe abikaasa surmani või lahutamiseni Lahutuseks vaja avaldusele mõlema allkirja Lahutatakse 1-3 kuu jooksul Vaidluse korral lahutuse, lapse, ühisvara jagamise, elatise üle pöördutakse kohtu poole Lahutuse järel võib tagasi võtta oma perekonnanime Kohus võib abielu kehtetuks tunnistada, kui see osutus fiktiivseks või kasutati pettust 7.3. Abikaasade varalsied õigused ja kohustused Abielu kestel omandatud vara on abikaasade ühsivara Tehinguteks ühisvaraga vajab üks abikaasa teise nõusolekut isegi juhul, kui vara on ühe abikaasa nimel Ühisvara võib jagadaa abielu kestel, lahutamisel või pärast lahutust
3) kuidas ühisvara kasutada 4) kuidas ühisvara jagada 5) ülalpidamiskohustus Abieluvara registrisse võidakse kanda. Peetakse seda maakohtu kinnistusosakonnas. Lepingut saab ka lõpetada. Ka ühe poole nõudel saab lepingu kehtetuks kuulutada: kui teine pool kuulutatakse kadunuks kui teine pool kahjustab vara Leping lõpeb lahustuse või surmaga. Abikaasad on kohustatud teineteist ülal pidama. Ülalpidamiskohustust saab nõuda, kui kohustatud pool selleks üldse võimeline on. Kui abielu lahutatakse, siis ülalpidamiskohustus langeb ära. Abielu lõppemine 1) surmaga 2) lahutusega Lahutada saab: 1) perekonnaseisuasutuses (mitte kiiremini kui 1 kuu ja mitte kauem kui 3 kuud. Mõlemad peavad nõus olema) 2) kohtus a. kui varalised vaidlused b. üks pool pole nõus lahutama c. lastesse puutuvad vaidlused
Peaasjaga seotud õigused ja kohustused laienevad ka päraldisele, kui seaduse või tehinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eeldatakse, et asja võõrandamise või koormamise kohustus hõlmab ka asja päraldisi. 4.Teadmata kadunud isik: Teadmata kadunuks loetakse isik, kelle viibimiskoha, elusoleku või surma kohta puuduvad andmed niivõrd pika aja jooksul, et vastavalt asjaoludele on tõsiseid kahtlusi tema elusoleku suhtes. 5.Isiku surnuks tunnistamine: 1) Kohus võib teadmata kadunud isiku huvitatud isiku taotlusel surnuks tunnistada, kui viie aasta jooksul ei ole andmeid, et ta on elus. (2) Kui ei ole võimalik kindlaks määrata teadmata kadunud isiku elusoleku kohta viimaste andmete saamise päeva, arvutatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaega viimaste andmete saamise kuule järgneva kuu esimesest päevast, kui aga seda kuud ei ole võimalik kindlaks määrata, siis järgmise aasta esimesest päevast.
1. Nooremametnik: vanus vähemalt 18. 2. Vanemametnik: vanus vähemalt 21. 3. Keskharidus 4. Eesti Vabariigi kodanik 5. Teovõimeline 6. Riigikeele oskus · Kes ei saa ametnikuks: 1. Karistatud kriminaalselt. 2. Kui ta on kohtu või eeluurimise all. 3. Ära võetud õigus töötada mingil kindlal ametikohal(kohtu poolt). 4. Ei tohi olla lähisuguluses või hõimluses oma vahetu ülemusega: lähisuguluses on nt. Vanemad, vanavanemad, vennad, õed.Hõimluses on kõikide nende abikaasad, lapselapsed. · Ametisse nimetamine: 1. Käib läbi käskkirja või korralduse. 2. Töötasu kohta andmed, mis on ameti palk. 3. Katseaeg: ametnike katseaeg on maksimum 6 kuud. 2 nädalat enne katseaja lõppu peab olema viidud läbi vestlus töötaja ja tööandja vahel. Atesteerimine (hindamine) peab kirja panema. 4. Teenistusstaaz · Ametnike õigused: 1. Ametnike töötasu: palgaandmed. Mingi palgaaste on miinimumilt 7. 1597 eurot miinimum
Ühisvara jagatakse võrdselt pooleks. Mõningatel juhtudel vb kõrvale kalduda ühisvara jagamise võrdsuse printsiibil: 1) kui arvestatakse laste või abikaasa huve 2) kui 1 abikaasadest ei ole osalenud ühisvara saamises 3) ühisvara on saadud teise abikaasa lahusvara arvelt 4) lahusvara väärtus on abielu ajal oluliselt suurenenud mõlema abikaasa panustamise poolt. 24.Ülalpidamiskohustus perekonnas. 1) Paar on kohustatud üksteist ülal pidama , kui üks pole võimeline töötama. Lahutatud abikaasa on kohustatud ülal pidama teist abikaasat. Kui abikaasa on muutunud 3a jooksul pärast lahutamist , on õigus nõuda teiselt poolelt abiraha. 2) vanemad peavad ülal pidama alaealisi, täisealisi töövõimetuid lapsi või kui laps õpib keskastme või kutseõppeasutuses ) 25.Abielu lõppemise alused ja lahutamine. Abielu lõppemine – abielu lõppeb surmaga või lahutusega. Lahutada saab perekonnaseisuametis ja kohtus
misssugune vara jääb lahusvaraks, milline ühisvaraks , kuidas ühisvara kasutada ülalpidamiskohustuste määramine peal abielu lõppemist kuid need pole kohustuslikud 1 . abikaasade vastastikune ülalpidamine Kui töövõimetus oli abilelu ajal siis on võimalik alatus rahasid saada 2. vanemad ja lapsed kohustused kuni 18 aastani lapsed kes on üle 18 ja abi vajavad vanemad siis peab neid aitama Vanavanemad on samuti kohustatud oma lapsi ülal pidama Abielu kehtetuks sõlmimine : rikutud abielu sõlmimist korda Kohtu kaudu toimub hagi esitab abielus olev isik või selle isiku vanemad pettuse või ähvarduse teel sõlmitud abielud hagi võib esitada ka see kelle huvisid on rikutud kui mees sureb siis 10 kuud enne lapse surma siis loetakse seda selle mehe lapseks kunstlikul viljastajal pole mingit õigust lapsele. Lapse perekonnanimi kuu pärast sündi kuid eesnimi kohe .
26. Abielu lõppemise alused ja lahutamine Abielu lõppemine abielu lõppeb surmaga või lahutusega. Lahutada saab perekonnaseisuametis ja kohtus. Kui puuduvad vaidlused võib abielu lahutada perekonnaseisu ametis, kui on vaidlused, siis tuleb pöörduda kohtu poole sellele, kel on vaidlus. Vaidlused: laste üle, abielu üle, vara üle ja ülalpidamiskohustuste üle. Lahutada ei saa mitte ennem kui 1 kuu peale avalduse esitamist ja mitte kauem kui 3 kuud. Tuleb teha ühine avaldus. Abikaasad on lahutatud, kui kohtuotsus on jõustunud. 27. Ülalpidamisekohustused peres vanemad peavad ülal pidama alaealisi, täisealisi töövõimetuid lapsi või kui laps õpib keskastme või kutseõppeasutuses. 28.Vanemate õigused ja kohustused laste kasvatamisel. Lapse äravõtmine, vanema õiguste äravõtmine, elatisrahade mõistmine. Vanematel mõlemal on võrdsed õigused ja kohustused. Tehakse vahet lapse äravõtmisel
26. Abielu lõppemise alused ja lahutamine Abielu lõppemine abielu lõppeb surmaga või lahutusega. Lahutada saab perekonnaseisuametis ja kohtus. Kui puuduvad vaidlused võib abielu lahutada perekonnaseisu ametis, kui on vaidlused, siis tuleb pöörduda kohtu poole sellele, kel on vaidlus. Vaidlused: laste üle, abielu üle, vara üle ja ülalpidamiskohustuste üle. Lahutada ei saa mitte ennem kui 1 kuu peale avalduse esitamist ja mitte kauem kui 3 kuud. Tuleb teha ühine avaldus. Abikaasad on lahutatud, kui kohtuotsus on jõustunud. 27. Ülalpidamisekohustused peres vanemad peavad ülal pidama alaealisi, täisealisi töövõimetuid lapsi või kui laps õpib keskastme või kutseõppeasutuses. 28.Vanemate õigused ja kohustused laste kasvatamisel. Lapse äravõtmine, vanema õiguste äravõtmine, elatisrahade mõistmine. Vanematel mõlemal on võrdsed õigused ja kohustused. Tehakse vahet lapse äravõtmisel
perekonna liikmete või endiste liikmete vahel tekkinud isiklikke ja varalisi suhteid. PKS järgi on perekond: abielus mees ja naine, bioloogiline laps ja tema vanemad, lapsendaja ja lapsendatu, bioloogilised ja lapsendatud lapsed ning vanavanemad, laps ning kasuvanemad. PS on sätestatud (§26-27) igaühe õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele. Perekond on ühiskonna alusena riigi kaitse all. Abikaasad on võrdõiguslikud.Vanematel on õigus ja kohustus kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest. Seadus sätestab vanemate ja laste kaitse. Lisaks Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikkel 8 (õigus austusele era- ja perekonnaelu vastu), artikkel 12 (õigus abielluda), artikkel 5 (abikaasade võrdsus) ning lisaprotokoll 7. Muud perekonnaõiguse allikad: Kooseluseadus, Perekonnaseisutoimingute seadus, Abieluvararegistri seadus,
2)lahusvara enne abiellumist ühele poolele kuulunud vara; pärast abieluliste suhete lõppemist s pärandusega saadud vara; isiklikud tarbeesemed. Abikaasadel on võrdne õigus ühisvara vallata, kasutada ja käsutada. Ühisvara võidakse jagada abielu ajal või pärast lahutust. Jagatakse võrdselt pooleks. On ka tingim naine jne). Laste huvidest lähtuda. Samuti mille arvelt ühisvara on tekkinud. 23.ülalpidamiskohustus perekonnas Abikaasad on kohustatud teineteist ülal pidama. Ülalpidamiskohustust saab nõuda, kui kohustatu Kui abielu lahutatakse, siis ülalpidamiskohustus langeb ära. 24.abielu lõppemise alused ja lahutamine Abielu lõppemine 1)surmaga 2)lahutusega Lahutada saab: 1)perekonnaseisuasutuses (mitte kiiremini kui 1 kuu ja mitte kauem kui 3 kuud. Mõlemad peava 2)kohtus a. kui varalised vaidlused b. üks pool pole nõus lahutama c. lastesse puutuvad vaidlused d. ülalpidamise nõudega seoses (elatusraha lastele või teineteise suhtes) 25
tähemärki pikk eesnimi, ei tohi olla numbreid, ei tohi koosneda mittesõnadest nt kkkk, nimi peab olema kooskõlas heade kommete ja tavadega, perekonnanimega. Nimi ei tohi olla ülikeerukas, tavatu, ei ole lubatud isiku soole mittevastavat nime, üldtuntud isikunimena kasutatud nimed (ajaloolised) 3) kui laps sünnib surnult, siis ei ole kohustuslik nime panna. Kui vanematel on erinev perekonnanimi, siis vanemad valivad 4) perekonnanimi: vanemate ühine nimi, perekonnanime valik abiellumisel: oma perekonnanimi, kannab ühist perekonnanime (emma-kumma oma), üks liidab oma nimele juurde teise perekonnanime. 5) Perekonnanimi seoses abielu lahutamisega: koheselt ära otsustatud, võib jääda kandma abiellumisel saadud perekonnanime, neiupõlvenime (see, mis oli enne esimest abiellumist) 6) Kui on tegemist soomuutmisega, siis võib oma eesnime muuta. Kui
Õigusõpetus ÜLALPODAMISKOHUSTUS Vanemad on kohustatud oma lapsi ülal pidama Täisealised lapsed on kohustatud oma vanemaid ülal pidama Vanavanematel tekib lastelaste ülalpidamise kohustus siis, kui tema laps (lapsevanem) ei täida ülalpidamise kohustust ÜLALPIDAMINE ÜLALPIDAMIST ON ÕIGUSTATUD SAAMA: Alaealine laps Laps, kes täisealiseks saanuna jätkab õpinguid põhikoolis, gümnaasiumis, kutseõppeasutuses või kõrgkoolis, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni Muu abivajav alaneja või üleneja sugulane, kes ei ole ise võimeline ennast ülal pidama ELATIS
Siseriiklik õigus EV Põhiseadus § 26: Igaühel on õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele. Riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende ametiisikud ei tohi kellegi perekonna- ega eraellu sekkuda muidu, kui seaduses sätestatud juhtudel ja korras tervise, kõlbluse, avaliku korra või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks. PS § 27: Perekond rahva püsimise ja kasvamise ning ühiskonna alusena on riigi kaitse all. Abikaasad on võrdõiguslikud. Vanematel on õigus ja kohustus kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest. Seadus sätestab vanemate ja laste kaitse. Perekond on kohustatud hoolitsema oma abivajavate liikmete eest. NB! Vt PS-i kommentaare (veebis) nende §-de kohta. Vajalikud seadused kontrolltöödes ja seminarides: Perekonnaseadus (PKS) Kooseluseadus (KooS) Perekonnaseisutoimingute seadus (PKTS) Abieluvararegistri seadus (AVRS)
Pärimisõigus Vana pärimisseadus (1996) ei andnud selget ja ühest vastust küsimusele, mida peab huvitatud isik tegema siis, kui omanik on surnud, see ei taganud piisavalt pärandvara säilimist, samuti ei olnud piisavalt selgelt reguleeritud pärijate vastutus pärandaja kohustuste suhtes. Uus pärimisseadus jõustus 01.01.2009. Pärimisõiguse küsimused: kas ja kuidas teha testamenti, milliseid korraldusi saab testamendiga teha? mis on abikaasade vastastikune testament? mis on pärimisleping? Kellel on õigus pärand vastu võtta? Kuidas ja millise tähtaja jooksul seda teha? Kes hoolitseb pärandvara säilimise eest kuni pärijad pole selgunud? Kes vastutab pärandaja eluajal võetud kohustuste eest? Pärimisõigus jaguneb: 1) objektiine- õigusnormide kogum, mis korraldab vara üleminekut surnud isikult tema õigusjärglastele ja 2) subjektiivne- pärimisõigus, mis tekib pärandaja surma momendil. Pärijal on õigus
Kulutuste liigid: vajalikud vaja alalhoiuks hüvitatakse Kasulikud asja parandamiseks/parendamiseks hüvitatakse Toreduslikud luksus 4) Teadmata kadunud isik Teadmata kadunuks loetakse isik, kelle viibimiskoha, elusoleku või surma kohta puuduvad andmed niivõrd pika aja jooksul, et vastavalt asjaoludele on tõsiseid kahtlusi tema elusoleku suhtes. 5) Isiku surnuks tunnistamine Kohus võib teadmata kadunud isiku tunnistada huvitatud isiku nõudel surnuks viie aasta möödumisel aasta lõpust, mil isik olemasolevate andmete alusel veel elas. Kui isik jäi teadmata kadunuks olukorras, mis oli ohtlik elule või annab muul põhjusel alust eeldada tema hukkumist õnnetusjuhtumi tagajärjel, võib isiku surnuks tunnistada kuue kuu möödumisel teadmata kadunuks jäämisest. 6) Juriidilised isikud
Perekonna õigus Abielu Abielu on suhete kogum, kus abikaasad on omavahel seotud õiguste ja kohustustega, toetades teineteist. Abielu on oma olemuselt riiklikult reguleeritud leping. Abielu sõlmitakse mehe ja naise vahel, kus abiellujad pevad olema vähemalt 15-aastased, üldjuhul 18-aastane. Abielu sõlmitakse alati isiklikult perekonnaseisuametniku juures olekul. Abiellumisel allkirjastatakse abiellumise avaldus ning abielu kohta väljastatakse tunnistus. Abielluda ei või: 1)samasoolised 2)otsejoones üleneja/alaneja 3)vennad/õed
tehingu heaks kiitnud. §13 (3) kui isiku suhtes on kahtlust kas ta oli otsustus võimetu või mitte, kui ta on teinud ilmselgelt kahjuliku tehingu siis loetakse et on teinud selle otsustusvõimetult. Elukoht Elukoha määramise aluseks on tsüs § 14 ja §15 mille alusel saab isiku elukohta määrata koht kus isik faktiliselt, tegelikult alaliselt või peamiselt elab. Hagi tuleb esitada kostja elukoha järgi. ' Füüsilise isiku teadmata kadunuks ja surnuks tunnistamine Teadmata kadunud isik Tema varast võib olla vaja kedagi ülal pidada (lapsi nt). Isikut ei tunnistata teadmata kadunuks, see asjaolu lihtsalt tuvastatakse kui isik on piisavalt kaua kadunud ja kohus otsustab kas määrata tema varale hooldaja või mitte. Hooldaja peab: · tagama vara säilimise · Peab tagama ülalpidamise neile kellel on õigust seda saada · Peab teadmata kadunud isiku võlad maksma · Vara võib käsutada, kuid mitte kinnisasju.
Õigusaktide kehtivus isikute ringi suhtes on määratud üldise põhimõttega, mille kohaselt kõik riigi seadused ja muud õigusaktid kehtivad kõigi selle riigi territooriumil asuvate isikute suhtes sõltumata sellest, kas nad on riigi kodanikud, kodakondsuseta isikud või välismaalased. Asukohamaa jurisdiktsioonile ei allu siiski mõningad selles riigis asuvad välismaalased, näiteks välisriigi diplomaadid ja nende abikaasad, konsulaartöötajad. 15. Õigusaktide süstematiseerimine. Inkorporeerimine. Kodifitseerimine. Õigusaktide süstematiseerimine õigusliku materjali ratsionaalse ja mugava kasutamise huvides toimub selle materjali seadmine kindlasse, mingitele põhimõtetele ülesehitatud süsteemi. Süstematiseerimist teostatakse: 1) inkorporeerimise teel; 2) kodifitseerimise teel. Inkorporeerimise korral seatakse õigusaktid mingisse (kronoloogilisse, alfabeetilisse
vormis, ei pea seda vormi lepingu muutmisel või lõpetamisel järgima, kui lepingust ei tulene teisiti. Kui lepingus oli ette nähtud, et lepingut muudetakse või leping lõpetatakse teatud vormis, ei või üks lepingupool sellele lepingutingimusele tugineda, kui teine lepingupool võis tema käitumisest aru saada, et pool oli nõus lepingu muutmise või lõpetamisega teistsuguses vormis (Riigikogu, 2002). 2 HEREDITAS - PÄRIMINE 2.1 Hereditas Rooma eraõiguses Isiku füüsilise surma või surnuks tunnistamise puhul kerkib küsimus, kuhu jääb tema vara, mis saab tema õigustest ja kohustustest. Pärimisõigus tegelebki isikust järelejäänud vara saatuse määramisega. Ajalooliselt tekib pärimine inimesele sugukonna lagunemisel, eraomandi või perekonna tekkimisel. Vanimas Rooma õiguses ei olnud kõige tähtsamal kohal mitte edasiantav materiaalne vara, vaid perekonnapea võim. See asjaolu määrabki pärimise iseloomu vanimas õiguses
määratud) mitmele pärijale, osi määramata ja mõni neist ei võtnud pärandit vastu ( PärS § 1. Pärimise mõiste ja liigid 128 lg 1); · testament ja/või pärimisleping tunnistatakse kas tervikuna või teatud osas kehtetuks; Pärimine on seaduse alusel tekkiv õigusjärglus (2002. a. TsÜS § 6 lg 2), mil vara üleminek ühelt · kui pärandaja oma testamendis ja/või pärimislepingus ei pidanud kinni seadusjärgse pärija subjektilt (füüsiliselt isikult e
................................................................ 6 2. ISIKUNIME PANEK JA MUUTMINE..................................................... 9 2.1. Eesnimele ja perekonnanimele esitatavad nõuded............................... 9 2.2. Isikunime andmine lapsele........................................................... 10 2.3. Isikunime õigekirjutus.................................................................. 11 2.4. Uue isikunime andmine ja perekonnanime või isikunime taastamine... 11 KOKKUVÕTE....................................................................................14 JÄRELDUSED.................................................................................. 15 VIIDATUD KIRJANDUS...................................................................... 16 SISSEJUHATUS Inimeste omavahelisi suhteid reguleerib sotsiaalne kord ehk õigus. See on loodud inimkäitumise korrastamiseks. Õigus on sotsiaalse kontrolli vahend, mis
Koolieeliku üksi koju jätmine on hoolimatu ja lapsele ohtlik, mistõttu leiab Natalia, et Helilt tuleks vanemlikud õigused üldse ära võtta. Natalia kirjutab sellest Harju Maakohtu üldmeilile. 1. Mida saab Heli Rajult nõuda? Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 116 lg 1 sätestab, et vanematel on oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused, kui seadusest ei tulene teisiti. PKS § 117 lg-st 2 lähtuvalt on Helil ja Rajul ühine hooldusõigus, kuna nad ei olnud lapse sünni ajal abielus ning kumbki ei taotlenud ainuhooldusõigust. Antud olukorras pole Heli ja Raju võimelised langetama ühist otsust lapse haridustee osas. Erimeelsuste tõttu on raskendatud isa ja tütre vaheline kohtumine ning sellest lähtuvalt võib tekkida ka muid lahkhelisid. Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-159-15 (p 25)1 kohus kirjutab: “Ei ole PKS § 119 alusel võimalik otsustusõigusega reguleerida tulevikus igakordselt otsustatavaid küsimusi”
Millised tegurid võivad takistada abielusõlmimist? Abielu ei sõlmita isikute vahel, kellest üks on juba abielus, otsejoones ülenejate või alanejate sugulaste vahel, vendade ja õdede ning poolvendade ja õdede vahel, lapsendajate ja lapsendatute, samuti ühe isiku poolt lapsendatute vahel. Lisaks on keelatud meie riigis abielu samast soost isikuga. Selgita, mis on abieluvaraleping. Milline abieluvaraleping on kehtiv? Abieluvaraleping on dokument, millega abikaasad lepivad kokku omandisuhetes (erinevalt seaduses sätestatust). Abieluvaraleping on kehtiv ainult abielus, abielu lõppemisel lõpeb ka abieluvaraleping. Milliseid kokkuleppeid võib abieluvaraleping sasaldada? Näiteks, milline vara jääb abielus lahusvaraks ning milline ühisvaraks, kuidas ühisvara kasutada ja kuidas seda vajadusel jagada. Selgita abikaasade ühisvara ja lahusvara mõistet. Abikaasade ühisvara on abielu kestel elukaaslaste omandatud vara
Pärida saab kolmel viisil: seaduse alusel, testamendi alusel ja pärimislepingu alusel. Seaduse alusel toimub pärimine siis kui testamenti ega pärimislepingut ei ole ja sel juhul kandub vara edasi seadusjärgsetele pärijatele. (abikaasa, lapsed, õed, vennad, vanemad). Pärimisleping erineb testamendist selle poolest, et sellega määratakse pärijale ühtlasi ka mingi kohustus, näiteks hoolitseda pärandaja eest kuni tema surmani vms., testament määrab pärijad ilma tingimusteta. Variant 3 1. Milline on eraõiguse süsteem? Nimetage vähemalt 3 eraõiguse haru. Eraõigus jaguneb: - Tsiviilõiguseks (võlaõigus, asjaõigus, perekonnaõigus, pärimisõigus) - Kaubandus- ja majandusõiguseks (ühinguõigus, väärtpaberiõigus, pangandusõigus, autoriõigus, konkurentsiõigus, tarbijakaitseõigus - Tööõiguseks 2. Kuidas võib liigitada põhiõigusi, vabadusi ja kohustusi? Nimetage ja
ainuomanik, kuid abielu lõppemisel tasaarvestatakse abikaasade vahel kummagi abikaasa varale varasuhte kestel lisandunud osa. Abikaasade varasuhte saab valida abiellumisavaldusega või abieluvaralepinguga. Abieluvaralepinguga võib seaduses sätestatud ulatuses teha varasuhtes muudatusi/täiendusi (näiteks leppida varaühisuse puhul kokku, et abikaasa nõusolekut ei ole vaja teise abikaasa iseseisvas majandustegevuses tehtavate tehingute puhul). Kui abikaasad ei ole valinud muud varasuhet, siis vaikimisi kehtib nende suhtes varaühisuse varasuhe. Varaühisuse varasuhte kohta sätestatut kohaldatakse abikaasadevahelistele varalistele suhetele ka enne uue perekonnaseaduse jõustumist (jõustumine 01.07.2010) sõlmitud abielude puhul, alates uue perekonnaseaduse jõustumisest, kui enne uue perekonnaseaduse jõustumist sõlmitud abieluvaraleping ei näe ette teisiti. Ühisvara
muul põhjusel otsusevõimetu; 5) abielu on sõlmitud pettuse, ähvarduse või vägivalla mõjul, sealhulgas abikaasa terviseseisundit või muid isiklikke asjaolusid varjates, kui see asjaolu on abielu sõlmimise seisukohalt oluline; 6) ühe või kummagi poole kavatsus ei olnud täita abieluseisundiga kaasnevaid kohustusi, vaid abielu on sõlmitud muude kavatsustega, eeskätt eesmärgiga saada Eesti elamisluba (näilik abielu); 7) abikaasad on abielu kestel toimunud soovahetuse tagajärjel samast soost. (2) Abielu kehtetuks tunnistamist ei ole õigus nõuda, kui abikaasa on varjanud oma varalist seisundit. 3. Millised on abikaasade varasuhete liigid? Varaühisus Varaühisuse puhul lähevad abikaasade ühisomandisse varaühisuse kestel omandatud esemed ning abikaasade muud varalised õigused (edaspidi ühisvara). Vara juurdekasvu tasaarvestus Kui abiellumisel on perekonnaseisutoimingute seaduses ettenähtud korras valitud või
varaline seisund enne abielu, milline abielu kestel omandatud vara jääb ühis/lahusvaraks, ühisvara valdam, kasut, käsut, kuidas ühisvara jagada, võidakse fikseerida ülalpidamiskohustused. Lepingus võib muudatusi teha, lõpetamine- kokkuleppel, kohtu kaudu, kui on inimene teadmata kadunud/surnd, kui on välja kuulutatud teise inimese pankrot, kui abikaasa kahjustab vara. Ülalpidamiskohustus- üks abikaasa on kohustatud teist abikaasat ülal pidama, kui see on vajalik. Kehtib siis kui kohustatud isik on selleks võimeline. Ka peale lahutamist kehtib see kohustus kui vaj on tekkind abielu ajal. Ka peale 3a lahutamist on ex kohustatud, elatisraha ei pea maksma siis, kui teine abiellub uuesti. Abielu lõppemine: surm, lahutus (saab perekonnaseisu ametis, kui puuduvad igasugu vaidlused, või kohtus) Abielu ei lahutata kiiremini 1 ega kauem kui 3 kuud. Posti teel vüimalik saata notariaalselt kinnitat nõusolek. Kinnitatakse
rahaliste kulutuste tulemusel oluliselt suurenenud vib kohus selle tunnistada abikaasade hisvaraks kas siis osaliselt vi tielikult. Abikaasadel on vrdne igus kokkuleppel hisvara vallata, kasutada ja ksutada. Kokkuleppe puudumisel lahendab vaidluse hisvara valdamise vi kasutamise le kohus abikaasa nudel. Seega kui ks abikaasa teeb tehingu abikaasade hisomandis oleva vallaasja vrandamiseks, eeldatakse ka teise abikaasa nusolekut. 6.)Abieluvaraleping on leping, millega abikaasad lepivad kokku omandisuhetes erinevalt seaduses stestatust.Abieluvaralepinguga vidakse kindlaks mrata: 1) milline enne abiellumist abikaasale kuulunud vara jb tema lahusvaraks ja milline vara saab abikaasade hisvaraks; 2) milline abielu kestel omandatud vi omandatav vara on hisvara ja milline lahusvara; 3) kuidas abikaasade hisvara vallata, kasutada ja ksutada; 4) kuidas abikaasade hisvara jagada; 5) abikaasade vastastikused lalpidamiskohustused abielu kestel ja abielu
Kohtutäitur saab teha pärandi inventuuri, et määrata, kas pärand on kasulik vastu võtta. 2. Pärmisest tulenevad seadused · Pärimisele kohakldatakse pärandi abanemise ajal kehtinud seadust, kui prakendussätetest ei tulene teisiti. · Eesti pärimisõigus tunnistab seeaga kolme pärimise alust ehk pärimise liiki · Seadust e. pärimist seaduse järgi · Testament e. pärimist testamendi järgi. Testamenti võib teha alates 15-eluaastast. · Pärimisleping e. pärimist lepingu järgi 3. Seadusjärgne pärimine · Seadusjärgseks pärimiseks nimetatakse surnud isikule kuulunud vara üleminekut pärimisseaduses nimetatud isikule (õigusjärgsele) pärimisseadusega määratud tingimustel, see tähendab, kus pärijate ring ja nende pärima kutsumisde järjekord määratakse kindlast
3. vend ja õde ning poolvend ja poolõde. 5. Leping mis on sõlmitud abikaasade vahel 6. 1) lõpetada nende vahel abiellumisel tehtud valiku või abieluvaralepingu alusel kehtiva varasuhte; 2) kehtestada muu seaduses ettenähtud varasuhte või 3) seaduses ettenähtud juhtudel varasuhet muuta. 7. Ühisvara- see, mis on abielus omandatud, aga lahusvara on isilklik ühe abikaasa vara, mis on isiklikult ostetud, mitte kahe peale. 8. Kui mõlemad abikaasad töötasid ja ehitasid midagi suurt ja äkki keegi tahab lahkuda ja abiellu katkestada, siis jagatakse mõlematele võrdselt vara ning see on aus. 9. Korteri/maja ehitamine,selles elamine ning pärast kui on vaja jagada- selle müümine ning raha jagamine. Auto ostmine,selle kasutamine ning vajadusel jagada- müüa ja raha jagada. Arvuti / telefoni kage peale laenuga ostmine. Laen pangas mõlema abikaasa peale. 10. Jälgida ja hoida seda heas seisundis 11
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
