teleskoobi teljega, siis reflektoritel on teleskoobi teljel asuv peafookus kasutatav vaid väga suurte läbimõõtude korral. Vaatlejakabiiniga peafookust rajatakse teleskoopidele läbimõõduga üle 4 meetri, fotokaamera paigutamise võimalus on ette nähtud ka Tõravere poolteisemeetrisel teleskoobil. Abipeeglite kasutamisega saab teleskoobi kogutud valgust suunata ükskõik kuhu ja seetõttu valitakse fookuse asukoht vastavalt vaatluse iseloomule. Cassegraini fookus: valgus peegeldatakse tagasi peapeegli keskel asuvasse avasse, mille taga asub okulaar või vaatlusriist. Muudab teleskoobi "refraktori sarnaseks" ning sobib kõigiks vaatlusteks. Newtoni fookus: valgus peegeldatakse välja risti optilise teljega. Kasutatakse väikeste teleskoopide juures, peamiselt visuaalsetel vaatlustel. Naschmidti fookus: Newtoni "suurte teleskoopide analoog". Valgus peegeldatakse välja piki teleskoobi toru pöördetelge, mille otsa kinnitatakse vaatlusriist.
1. Lihtne ümbersõnastamine Suhtlemispartnerile sõnastatakse tagasi tema poolt esitatud mõtte kokkuvõte või mõni osa tema poolt esitatust Lihtne ümbersõnastamine jaguneb: Pikk kaja - ehk täpne sõna-sõnaline tagasipeegeldus - kui on vaja mõista, kas saadi teisest ikka õigesti aru Osaline ümbersõnastamine sõnastatakse ümber osa teise poolt öeldust (mõtte tagasipeegeldus kus võib kasutada ka teisi sõnu öeldu mõte ei tohi muutuda) Kokkuvõtlik ümbersõnastamine - peegeldatakse tagasi kokkuvõte sellest mida ta ütles 2. Tunnete ümbersõnastamine teisele ,,peegeldatakse tagasi" tema poolt verbaalselt väljendatud tunne või see "mis välja paistab" (viimane on ka väljaütlemata sõnumi ümbersõnastamine) 3. Väljaütlemata sõnumite ümbersõnastamine a) tunnete b) partnerile peegeldatakse seda, mida ta pole välja öelnud, kuid mis ,,välja paistab" Ümbersõnastamise kasutamine vastavalt eesmärgile: Situatiivne kontakti loomiseks, parendamiseks
väga täpset juhtimist Maa pöörlemise kompenseerimiseks. Tänapäeval juhib teleskoope arvuti ja see pole enam probleem. Ekvatoriaalne ehk parallaktiline monteering lubab teleskoopi pöörata ümber polaartelje (telg paralleelne Maa teljega) ning käändetelje (telg risti Maa teljega). Võeti kasutusele 19. saj. alguses koos kellamehhanismi leiutamisega; lubab lihtsa pöördega kompenseerida Maa pöörlemist. Fookused: Cassegraini fookus: valgus peegeldatakse tagasi peapeegli keskel asuvasse avasse, mille taga asub okulaar või vaatlusriist. Newtoni fookus: valgus peegeldatakse välja risti optilise teljega. Kasutatakse väikeste teleskoopide juures, peamiselt visuaalsetel vaatlustel. Naschmidti fookus: valgus peegeldatakse välja piki teleskoobi toru pöördetelge, mille otsa kinnitatakse vaatlusriist. Kudee (coudé - painutatud) fookus. kasutatakse kõigi nende süsteemide jaoks, kus fookuses
läbimõõtude korral. Vaatlejakabiiniga peafookust rajatakse teleskoopidele läbimõõduga üle 4 meetri, fotokaamera paigutamise võimalus on ette nähtud ka Tõravere poolteisemeetrisel teleskoobil. Abipeeglite kasutamisega saab teleskoobi kogutud valgust suunata ükskõik kuhu ja seetõttu valitakse fookuse asukoht vastavalt vaatluse iseloomule. 4 1. Cassegraini fookus: valgus peegeldatakse tagasi peapeegli keskel asuvasse avasse, mille taga asub okulaar või vaatlusriist. Muudab teleskoobi "refraktori sarnaseks" ning sobib kõigiks vaatlusteks. 2. Newtoni fookus: valgus peegeldatakse välja risti optilise teljega. Kasutatakse väikeste teleskoopide juures, peamiselt visuaalsetel vaatlustel. 3. Naschmidti fookus: Newtoni "suurte teleskoopide analoog". Valgus peegeldatakse välja
Edasi suundub suure kiiruse saanud gaasisegu resonaatorisse see on koht, kus tekitatakse laserkiir. Laserkiire täpne tekkeprotsess võib olla tootjati erinev. Kuid väga lühidalt öelduna toodetakse laserkiirt nii, et suure kiirusega gaas suunatakse spetsiaalsete lampide (lampide asemel võib kasutada ka elektroode vms) vahele, kus gaasisegule antakse elektrilaeng ning seeläbi tekitataksegi laserkiir. Tekkinud kiirt ei suunata kohe resonaatorist välja, vaid seda peegeldatakse resonaatoris nii mitu korda, kui suurt väljundvõimsust vajatakse. Peeglite arv resonaatoris on eri tootjatel erinev ning resonaatori suurus sõltub laserseadme väljundvõimsusest. Laserkiire tekitamine on soojust eraldav protsess. Selle käigus gaas ei põle ära, aga kuumeneb ja kaotab talle eelnevalt antud kiiruse. Kuumenenud gaasi enam kasutada ei saa ja see pumbatakse vaakumpumba abil resonaatorist välja. Nii gaasi pealeandmine kui ka selle väljapumpamine on pidev protsess
1. Päikese üldandmed: Läbimõõt on 1,392 miljonit kilomeetrit (109 Maa läbimõõtu) ja mass 1,9891×1030 kg (332 950 Maa massi); raadius on 6,9599×108 m ja keskmine tihedus on 1409 kg/m³. Päikese efektiivne pinnatemperatuur on 5778 K, kuid märksa kuumemad on Päikese kroon (kuni 5 miljonit kelvinit) ja tuum (umbes 15,7 miljonit kelvinit). Päike koosneb peamiselt vesinikust (73,46% massi järgi) ja heeliumist (24,85% massi järgi), kõiki ülejäänud elementide panus on 1,67% massi järgi. Päikese keskmes, kus tihedus on 150 000 kg/m³, toodetakse termotuumareaktsioonides vesinikust heeliumit. Igas sekundis muundatakse termotuumareaktsioonis 3,4×1038 prootonit (vesiniku aatomi tuuma) heeliumi tuumadeks. 2. Granulatsioon on konvektiivsele liikumisele iseloomulike pööriste ilminguks: graanuli heledas keskosas tõuseb kuumem aine pinnale, tumedamates servades laskub jahtunud aine alla. Pööriste-graanulite läbimõõt on keskmiselt 1000 km. 3. ...
Ultraheli on helilaine mittekuuldava sagedusega 20 kHz kuni 1GHz. Meditsiinis kasutatakse sagedusi kuni 10MHz. Ultraheli genereeritakse pieso kristallide mehaanilise deformatsiooni käigus. Ultraheli ei levi väga hõredates keskkondades Tihedamates keskkondades on probleemiks helivõnkumise viimine sellesse, kuna suurem osa peegeldub pinnalt tagasi. HELILAINETE LEVIMINE Laine levik sõltub materjalist: Gaasiline keskkond võnkumised sumbuvad kiiresti. Tihe keskkond peegeldatakse tagasi peaaegu kõik helilained (luu, metall, kaltsium jne). Vedel keskkond kõige ideaalsem keskkond helilaine levimiseks Ultraheli tekkimine Ultraheli saab tekitada mehaaniliselt või elektromehaaniliselt. Ultraheli registreeritakse spetsiaalsete anduritega. Mõned loomad (näiteks nahkhiir ja delfiin) suudavad tekitada ultraheli. Paljud loomad kuulevad ultraheli Ultraheli võib olla inimesele nii kasulik kui ka ohtlik. Kui ultraheli sagedus ja
positiiv, kuid seda sammutigi pimedas, lubatud on vaid õrn punane valgus. Kui pildipaberile on lastud valgus läbi negatiivi, tuleb seda hakata kemikaalides töötlema. Üldjuhul on kemikaale kolm ja loputus vedelike kaks. Fotopaber läbib kuni 18 minutilise protsessi nendes vedelikes, misjärel pannakse pilt kuivama ja seejärel pressi alla ning pilt ongi valmis. Miks me näeme läbi aparaadi vaatlussilma, kuigi see ei avane täpselt teiselpool aparaati? Aparaadis asetseb peegel, mille abil peegeldatakse piltveel üle mitme peegli ning silma. Kui vaatame aparaadi silmast sisse, näeme me kujutist aga seda peegeldavad omakorda veel 7 peeglit, et pilt jõuaks meie silmani. Peeglite asukoht ja peegeldus nurgad on väga keerukad ja neid täpselt välja arvutada väga raske.
turu- jandus : www.heritage.org, index of economic freedom majandu 15. 16. HongKong Eesti Vene P-Korea . (), 16.Mudelid, models mudelitega peegeldatakse reaalset maailma 17. , lihtsustatud kujul. Mudel võib olla joonis (graafik) , matemaatiline aegrida või kirjeldus 17. Raha, ressursside ja toodete ringluse mudel, cirrcular model: Majandusõpetus 2.Majandussüsteemid, turumajandus 18. 18.Majandusringlus, . Kuidas suurendada majandusringlust.
läbimõõtude korral. Vaatlejakabiiniga peafookust rajatakse teleskoopidele läbimõõduga üle 4 meetri, fotokaamera paigutamise võimalus on ette nähtud ka Tõravere poolteisemeetrisel teleskoobil. Abipeeglite kasutamisega saab teleskoobi kogutud valgust suunata ükskõik kuhu ja seetõttu valitakse fookuse asukoht vastavalt vaatluse iseloomule. 1. Cassegraini fookus: valgus peegeldatakse tagasi peapeegli keskel asuvasse avasse, mille taga asub okulaar või vaatlusriist. Muudab teleskoobi "refraktori sarnaseks" ning sobib kõigiks vaatlusteks. 2. Newtoni fookus: valgus peegeldatakse välja risti optilise teljega. Kasutatakse väikeste teleskoopide juures, peamiselt visuaalsetel vaatlustel. 3. Naschmidti fookus: Newtoni "suurte teleskoopide analoog". Valgus peegeldatakse välja
sellega, mille maa saab päikeselt, siis muutuks atmosfääri keskmine temperatuur. 30. Päikesetuul on päikesest lähtuv laetud osakeste voog maailmaruumist 31. Miks hoolimata sellest, et põhjapooluse lähedastel laiustel paistab päike 22. Juuni paiku kuni 24 tundi ööpäevas, ei ole seal soojem kui lõunapoolsematel laiustel? Kõik vastuse variandid: 1. Päikeseenergia jaotub põhjalaiustel suuremale pinnale. 2. Põhjalaiustel peegeldatakse osa päikeseenergiast lume ja jää poolt.3. põhjalaiustel peegeldab suurenenud pilvkate. 4. Päikeseenergia kulub selleks, et sulatada külmunud maapinda. 32. Missuguse pilveliigi korral loodad sa näha halo cirrostratus 33. Kuidas nimetatakse madalaimat temperatuuri, mille võib saavutada aurustades vett õhku juurde märja termomeetri temperatuur 34. Jäälilled tekivad pigem aknaklaasi siseküljele, sest toas on õhuniiskus kõrgem kui väljas 35
massiivist. Fotorakk omandab valguse (footonite) toimel laengu, mis on võrdeline valguse intensiivsusega. Skannerite tootmisel on enamlevinud kahte tüüpi arhitektuure (CCD ja CIS). CCD tehnoloogias on kasutusel nn liikuva lambi ja peeglitesüsteem. Dokument asetatakse läbipaistvale alusele ning teda valgustatakse liikuva lambiga (Joonis 1). Dokumendi erivärvi ja tumedusega osadelt peegeldub valgus peeglitele, kus see peegeldatakse edasi CCD senrorile. Peeglite arve erinevates seadmetes võib olla erinev ning osadel seadmetel kasutatakse sensori ees veel optilist läätse, mis koondab valguse punktiks. Sensoril tekib valguse intensiivsusega võrdeline laeng mis juhitakse edasi analoog-digitaalmuundurisse (ADC). CCD sensoris tekiv laeng ei sõltu värvusest. Värvilise kujundi skaneerimiseks jagatakse valgus põhivärvideks (RGB) ning juhitakse optilise süsteemi kaudu iga värv oma CCD-le
Seega näiteks sinine pind peegeldab tagasi sinise valguse, ent punane, roheline jt valgused neelduvad temas. Kui mitme uuritava pinna materjal ja tumedus on sama (ei saa esineda seda, et mõni pind neelaks valgust paremini kui teine lähtudes tema tumedusest) siis sõltub valgusenergia neeldumine eelkõige pinna värvusest. Pinna värvus määrab ära antud juhul selle, mis värvi valgust tagasi peegeldatakse ehk missuguse lainepikkusega valgus antud värvuses ei neeldu. Erinevat värvi valgustel on teatavasti erinevad lainepikkused, mis on toodud tabelis 1 (andmeanalüüsi osas). Valguse energia Footoni1 energia ja sageduse vahel esineb seos: mida suurem on sagedus, seda suurem on footoni energia. Iga footoni energia on seega määratud valemiga
· Käsiskanner · Trummelskanner · Lehesööturiga skanner Kassaskanner Skaneeritav objekt libistatakse üle lugemisseadme kassaskanneri - või lähendatakse käsiskanner loetavale objektile (markeeringule või kodeeringule), näiteks lugemispüstol. Tasaskanner ehk lauaskanner Nendes asetatakse originaal näotsi vastu alusklaasi nagu tavalistes paljundusmasinates (mitmed kaasaegsed koopiamasinad ongi tegelikult sisseehitatud skanneriga digitaalseadmed). Valgus peegeldatakse peeglite süsteemi abil algdokumendi igale reale. Skaneerimispea asetseb väga lähedal alusklaasi alumisele pinnale ja liigub ajami toimel sünkroonselt koos valgusallikaga. Skaneerimispea see asuv läätsesüsteem suunab peegeldunud valguse valgustundlikule elemendile (harilikult fotodiood või laendusidestusseade CCD), mis muundab valguse intensiivsustaseme elektrivooluks. Mida suurem on peegeldunund valguse hulk, seda suurem on tekkiv pinge
Iga temperatuuri juures on olemas sagedus fmax, mille juures on kiiratav võimsus kõige suurem. Wien'i nihkeseaduse abil saame, et sagedus fmax on võrdeline musta keha temperatuuriga T. Päikese fotosfäär, mille temperatuur on umbes 6000 K, kiirgab enamiku valgusest elektromagnetilise spektri nähtavas piirkonnas. Maa atmosfäär on vaid osaliselt läbipaistev nähtavale valgusele ning maapinnale jõudev valgus neelatakse või peegeldatakse. Maapind kiirgab elektromagnetlaineid, mille spekter vastab musta keha kiirgurile temperatuuriga umbes 300 K. Majapidamises kasutusel olevad hõõglampide spekter katab nii päikese kui ka maa musta keha spektrit. Osad hõõglambist eralduvatest footonitest asuvad nähtavas spektris, kuigi enamus neist on seotud pikemate, infrapunalainepikkustega. Infrapunast kiirgust me küll ei näe, kuid tunneme seda soojusena. Elektromagnetlainete kiirgamisel ja neeldumisel toimub soojusülekanne.
noogutatakse, rääkijat ei katkestata. Ümbersõnastamine- olulisim rääkija poolt öeldust korratakse oma sõnadega üle. Kuulaja lähtub vaid rääkija mõtetest ja tunnetest, jättes enda omad kuulamise ajaks ajutiselt kõrvale: -Ma olengi siin selle jaoks, et lahenduis leida... -Ma sain sust aru nii, et... -Sa mõtled, et ... Ümbersõnastamis tehnikad on (McKay jt 2000, Bolton 2006, Krips 2011): lihtne ümbersõnastamine - väljaöeldu peegeldatakse vestluspartnerile oma sõnadega täpselt, lühidalt ja hinnanguteta tagasi : -Sa ütlesid, et... -Kui ma sinust õigesti aru sain... - Ma olen segaduses. Ütlete, et kõik on hästi, kuid toon ja käitumine ütlevad et mitte - Selleks, et tõeliselt mõista teid, ma vajan konkreetseid fakte.. Väljaütlemata sõnumite ümbersõnastamine- oma seesmiste reageeringute põhjal ära arvamine, mida klient öelda tahab (näiteks kui agressiivne klient muutub väga tõsiseks, võib öelda:
o Õhumasside piirialal muutuvad õhuomadused Seal hakkab soojem ja kergem õhku tõusma Peamised õhumassid: o ekvatoriaalne (niiske), troopiline (kuiv & niiske), polaarne jaguneb kaheks antarktiline ja arktiline (kuiv & külm, parasvöötme (mereline külm, mandriline soe) Peegeldumine/neeldumine: o Aluspinna albeedo näitab pinnalt tagasi peegelduva ja pinnale langeva kiirguse suhet o Maapinnale jõudnud valgus peegeldatakse atmosfääri tagasi, kui pole pilvi, mis seda takistaks. (ka veepinnad ntks sood on väga peegeldavad) Sellepärast on kõrbel öösiti 0 kraadi ntks Püsivad rõhkkonnad maailmas: Madalrõhkkond ulatuslik ala, kus õhurõhkkond on madalam kui seda ümbritsevates piirkondades o Tsüklon - kiiresti, ringi kujuliselt edasiliikuv madalrõhkkond o Tsükloni keskel on madalrõhkkond ning äärtes kõrgrõhkkond
Kassaskanner 15.05.10 Robert Kasela 10a Skaneeritav objekt libistatakse üle lugemisseadme -kassaskanneri või lähendatakse käsiskanner loetavale objektile (markeeringule või kodeeringule), näiteks lugemispüstol. Tasaskanner (flatbed) e. Lauaskanner Sobib teksti ja piltide sisestamiseks, originaal pannakse skannerisse käsitsi ja seetõttu ei ole kiirus kuigi suur. Nendes asetatakse originaal näotsi vastu alusklaasi nagu tavalistes paljundusmasinates. Valgus peegeldatakse peeglite süsteemi abil algdokumendi igale reale. Skaneerimispea asetseb väga lähedal alusklaasi alumisele pinnale ja liigub ajami toimel sünkroosselt koos valgusallikaga. Skaneerimispea sees asuv läätsesüsteem suunab peegeldunud valguse valgustundlikule elemendile, mis muudab valguse intensiivsustaseme elektrivooluks
· "Kui teie poolt räägitu kokku võtta..." · "Kui see, mis te rääkisite, ühte lausesse võtta..." Rääkija tunnete peegeldamine on oma arusaamise väljendamine rääkija tundeseisundist ja selle intensiivsusest Mõned näited: · Teid vaadates jääb mulje, et olete erutatud/ vihane/ kurb/ üllatunud/ hirmul · Mulle näib, et te tunnete end veidi ... · Te nähtavasti tunnete end ... · Te paistate olevat veidi/ väga/ kohutavalt/ täiesti... Rääkija tundeid peegeldatakse, kui rääkija... · ...emotsioonid mõjutavad sündmuste käiku · ...sõnad on vastuolus tema mitteverbaalse käitumisega · ...on valmis oma teadvustamata tundeid analüüsima Kuulaja tunnete kirjeldamine "mina-" sõnumina Kuulaja kasutab seda tehnikat tugevatest negatiivsetest või positiivsetest tunnetest vabanemiseks. Kui kuulaja iseennast jälgides on avastanud midagi, mis takistab teda osutamast teisele täit tähelepanu, on parem teisele seda öelda. Vastasel juhul võib
Koosolekuruumis viibija saab valida kanali, kust kuulata tõlget talle sobivas keeles. 11. Mida arvestada projektori valikul? Kui suure nurga vaatajaskonnast hõlmab, kui pikk on eluiga, kui palju maksab, mis formaadis on pilt. 12. Millised on peegeldavate ekraanimaterjalide optilised omadused? Eriline pinnakate, mis peegeldab valguskiired tagasi väiksema ulatusega. Ekraanile langevad valguskiired peegeldatakse tagasi analoogiliselt peeglile. Nt: teatud nurga all paremalt ekraanile projitseeritav valgus peegeldub ekraanilt tagasi võrde nurgaga, kui suundudes vasakule 13. Mida peab arvestama esitluse planeerimisel? Põhjenda! Kui suur on vaatajaskond, et teada kuidas ette kanda. Kas mahub teatud aega, nt 10min, et kuulajatel ei hakkaks igav. Kui palju infot on kirjas, kuidas esitlust võimalikult huvitavaks teha, ehk liiga palju teksti, ei pane inimesi eriti sind kuulama. 14
jäätumist parkivate autode katustel, isegi siis, kui temperatuur jääb jäätumispunktist kõrgemaks. See juhtub tänu sellele, et autokatused jahtuvad tänu: radiatsioonile. 3 Sesoonne ja päevane käik: Miks hoolimata sellest, et põhjapooluse lähedastel laiustel paistab päike 22. juuni paiku kuni 24 tundi ööpäevas, ei ole seal soojem kui lõunapoolsematel laiustel? Päikeseenergia jaotub põhjalaiustel suuremale pinnale, põhjalaiustel peegeldatakse osa päikeseenergiast lume ja jää poolt, põhjalaiustel peegeldab suurenenud pilvkate päikeseenergiat, päikeseenergia kulub selleks, et sulatada külmunud maapinda. Maa telg on 23.5 kraadi kaldu Maa orbiidi tasandi suhtes. Kui see kalle tõuseks 40 kraadi, mis muutuks kesklaiustel? Soojemad suved ja külmemad talved kui praegu. Ehkki polaaralad kiirgavad ära enam energiat, kui nad insolatsiooni kaudu
Analoogsüsteem-andmeid salvestatakse (peegeldatakse) proportsionaalselt.( termomeeter, vinüülplaat, foto) Digitaalsüsteem-andmed lõhutakse üksikuteks tükkideks, mis salvestatakse eraldi.( CD, arvutiprogramm, kiri tähtede ja bittidena) Põhiprotsessor - teeb pea kogu töö Põhimälu - hoiab aktiivses kasutuses olevaid programme ja andmeid Välismälu - pikaajaliseks säilitamiseks (kõvaketas, flopid jne) Välisseadmed - monitor, klaviatuur jne 1939.a. Alan Turingi idee, milline võiks olla lihtne universaalne arvuti: suudaks arvutada/järeldada kõike!! Turingi tees: kõike, mida üldse saab mingi masinaga arvutada/järeldada, saab ka Turingi masinaga arvutada. Pidevad ehk analoog-asjad Komaga arvud, murrud jms Trigonomeetria Matemaatiline analüüs Klassikaline füüsika Mõõtmised, tugevus jms klassikaline insenerivärk Katkevad ehk diskreetsed asjad Täisarvud Loog...
See teenus sobib ka näiteks purjetajatele, sest tavamobiili levi on meredel ja lahtedes sageli kehv. Peale satelliit-käsitelefonide on saadaval ka laeva- dele ja jahtidele mõeldud mudelid, samuti pakutakse autovarustust ja statsionaarseid satelliittelefone. Eestis pakub Globalstari vahendusel satelliidi- teenust AS Elisa. Satelliitsideühenduse tekitavad 48 satelliiti, mis lendavad 1400 km kõrgusel. Raadiosignaal antakse telefonist edasi satelliidini ja sealt peegeldatakse maajaama, kus kõne ühendatakse. Satelliitside: GPS Globaalne asukoha määramise süsteem (GPS) on kosmosepõhine globaalne navigatsiooni satelliidi süsteem, mille omanik on Ameerika Ühendriikide valitsus. See võimaldab asukoha ja aja info kättesaa- davuse ka halva ilmaga, igal ajal ja igal pool üle Maa (või selle lähedal), kui on nähtavuses vähemalt neli satelliiti (orbiidil liigub korraga vähemalt neli või rohkem GPS satelliiti).
kõrgelt ja kaks korda aastas on päike seniidis. Päev kestab seal umbes 12 tundi. Õhk saab maapinnast soojust, soojeneb ja tõuseb üles, tekkib madala õhurõhuga vöönd. Kõige vähem saab Maa päikesekiirgust pooluste piirkonnas, kus vahelduvad umbes poolaasta kestvad polaarpäev ja polaaröö. Kuigi polaarpäeva jooksul paistab päike terve ööpäeva jooksul, päikese kiirte langemisnurk on väike ja päikesekiirguse suurim osa peegeldatakse tagasi. Seda soodustab ka polaaralade valge lume ja jääga kaetud pinnas. Polaaröö jooksul ei saa maapinnas päikesekiirgust üldse. Õhk muutub üha külmemaks ja raskemaks, langeb ning tekkivad kõrge õhurõhuga alad. Kui me räägime veestikust, räägime hüdrosfäärist. Samuti peame silmas kogu maal olevat vett. Hüdrosfäär koosneb soolasest ja magedast veest. Kogu veestikust maakeral moodustab: Soolane vesi 97,2% Mage vesi 2,8% 7
on, kõik ülejäänud värvi valgused aga neelduvad pinnas. Seega näiteks sinine pind peegeldab tagasi sinise valguse, ent punane, roheline jt valgused neelduvad temas. Kui mitme uuritava pinna materjal ja tumedus on sama (ei saa esineda seda, et mõni pind neelaks valgust paremini kui teine lähtudes tema tumedusest) siis sõltub valgusenergia neeldumine eelkõige pinna värvusest. Pinna värvus määrab ära antud juhul selle, mis värvi valgust tagasi peegeldatakse ehk missuguse lainepikkusega valgus antud värvuses ei neeldu. Erinevat värvi valgustel on teatavasti erinevad lainepikkused, mis on toodud tabelis 1 (andmeanalüüsi osas). Valguse energia Footoni1 energia ja sageduse vahel esineb seos: mida suurem on sagedus, seda suurem on footoni energia. Iga footoni energia on seega määratud valemiga E = h · , (1) kus E footoni energia [1 J]
on, kõik ülejäänud värvi valgused aga neelduvad pinnas. Seega näiteks sinine pind peegeldab tagasi sinise valguse, ent punane, roheline jt valgused neelduvad temas. Kui mitme uuritava pinna materjal ja tumedus on sama (ei saa esineda seda, et mõni pind neelaks valgust paremini kui teine lähtudes tema tumedusest) siis sõltub valgusenergia neeldumine eelkõige pinna värvusest. Pinna värvus määrab ära antud juhul selle, mis värvi valgust tagasi peegeldatakse ehk missuguse lainepikkusega valgus antud värvuses ei neeldu. Erinevat värvi valgustel on teatavasti erinevad lainepikkused, mis on toodud tabelis 1 (andmeanalüüsi osas). Valguse energia Footoni1 energia ja sageduse vahel esineb seos: mida suurem on sagedus, seda suurem on footoni energia. Iga footoni energia on seega määratud valemiga E = h · , (1) kus E footoni energia [1 J]
reageerib deformatsiooniga. Väljalennanud tindtilk juhtakse horisontaalsete ning vertikaalsete laetud plaatidega õige kohani paberil. Laserprinter: Laser muudab prinditava kujundi valgustäpikesteks, mille abil muudetakse laengut valgustundlikul trumlil. Trummel paigutatakse tahmaanuma lähedale. Anumast lendunud tahmaosakesed tõmmatakse trumli laetud piirkondadele. Tahmane trummel surutakse vastu paberilehte ning tahm kuumutatakse paberile kinni. Laserkiir peegeldatakse ning moduleeritakse. Siis peegeldatakse kiirt omakorda pöörleval trumlil, mille abil skaneeritakse paberile read. Ilma laserita saab ka: valgusallikas --> LCD shutter --> koondav lääts --> trummel Värviline laserprinter: neelamise printsiip cyan neelab punast, R magenta - neelab rohelist, G yellow neelab sinist, B black neelab valget 40. Plotter: printer, milles ei liigu mitte paber vaid printimispea, milleks on enamasti mingi kirjapulk
deformatsiooniga. Väljalennanud tindtilk juhtakse horisontaalsete ning vertikaalsete laetud plaatidega õige kohani paberil. Laserprinter: Laser muudab prinditava kujundi valgustäpikesteks, mille abil muudetakse laengut valgustundlikul trumlil. Trummel paigutatakse tahmaanuma lähedale. Anumast lendunud tahmaosakesed tõmmatakse trumli laetud piirkondadele. Tahmane trummel surutakse vastu paberilehte ning tahm kuumutatakse paberile kinni. Laserkiir peegeldatakse ning moduleeritakse. Siis peegeldatakse kiirt omakorda pöörleval trumlil, mille abil skaneeritakse paberile read. Ilma laserita saab ka: valgusallikas --> LCD shutter --> koondav lääts --> trummel Värviline laserprinter: neelamise printsiip cyan neelab punast, R magenta - neelab rohelist, G yellow neelab sinist, B black neelab valget Plotter: printer, milles ei liigu mitte paber vaid printimispea, milleks on enamasti mingi kirjapulk. Võimaldab suure täpsusega teha tehnilisi jooniseid.
reageerib deformatsiooniga. Väljalennanud tindtilk juhtakse horisontaalsete ning vertikaalsete laetud plaatidega õige kohani paberil. Laserprinter: Laser muudab prinditava kujundi valgustäpikesteks, mille abil muudetakse laengut valgustundlikul trumlil. Trummel paigutatakse tahmaanuma lähedale. Anumast lendunud tahmaosakesed tõmmatakse trumli laetud piirkondadele. Tahmane trummel surutakse vastu paberilehte ning tahm kuumutatakse paberile kinni. Laserkiir peegeldatakse ning moduleeritakse. Siis peegeldatakse kiirt omakorda pöörleval trumlil, mille abil skaneeritakse paberile read. Ilma laserita saab ka: valgusallikas --> LCD shutter --> koondav lääts --> trummel Värviline laserprinter: neelamise printsiip cyan neelab punast, R magenta - neelab rohelist, G yellow neelab sinist, B black neelab valget 40. Plotter: printer, milles ei liigu mitte paber vaid printimispea, milleks on enamasti mingi kirjapulk
- nn ideaalne atmosfäär (hüpoteetiline mudelatmosfäär, kus puuduvad veeaur ja aerosooliosakesed) neelab ja hajutab kokku ca 18%. - neeldumine veeaurus: 9-16%. Muutlik osa, sõltub atmosfääri veeaurusisaldusest. - hajumine ja neeldumine aerosooliosakestes (tolm, suits): 7-16%, väga muutlik osa, kirjeldab atmosfääri saastumist. 22. Mis on albeedo? Kui suur on ligikaudu looduslike pindade albeedo? Peegeldusvõime e albeedo näitab kui suur osa kehale langevast kiirgusenergiast peegeldatakse tagasi. Enamus looduslikke pindu peegeldavad tagasi 10-30% pealelangevast energiast. Vesi on erandiks -- lumi ja jää peegeldavad väga hästi, veekogud aga peaaegu mitte üldse. 23. Millest ja kuidas on põhjustatud kasvuhooneefekt? Maale langenud päiksekiirgus on lühilaineline ja see muundub pinnases soojusenergiaks. Suurema lainepikkusega soojuskiirgus (infrapunakiirgus) hajub seejärel soojuskiirgusena maailmaruumi.
Sellepärast esineb luules kaks külge elu peegeldus ja suhtumine ellu. Nagu luuletaja, nõnda ka rahvalaulik väljendub üldistavais kujudes, kujundite vahendusel (saksad-sahad, prouad-adrapulgad, kupjad-adrakured). Ja nii polegi meil eepilist, sündmusi kauge objektiivsusega edasiandvat laulu, on vaid lüro-eepilised laulud, milles elamuste ja mõtete osa pole vähem tähtis kui sündmustik. Võiks ütelda: siin valitseb lüüriliste ja eepiliste tasakaal. Sündmusi ja tegelasi peegeldatakse olulistes ja üldistes joontes. Nt. rahva kangelased on varustatud parimate omadustega. Kui looja annab reaalelu tüüpilisi kujusid ja näitab tegelikkuse olemuslikke tunnuseid ning omadusi tegelaste tegevuse kaudu, siis tekib eepiline looming. Kui ta aga loob tüüpilisi kujusid oma suhtumise prisma läbi (näitab tegelikkust isikute mõtete, tundmuste ja meeleolude kaudu), tekib lüüriline looming.
24.augustil 2006 heakskiidetud definitsioonile kvalifitseerus 2003 UB313 kääbusplaneediks. Enne seda otsust nimetasid selle avastanud Palomari Observatooriumi astronoomid ning NASA seda päikesesüsteemi kümnendaks planeediks. Praegu asub ta Päikesest 14,4 miljardi kilomeetri kaugusel. Eris on hästi valgust peegeldav taevakeha, mille pind on tõenäoliselt kaetud jäätunud metaaniga. Pinna peegeldus näitaja ( albeedo) on koguni 86% ehk pealelangevast valgusest peegeldatakse 86% tagasi. Sarnase albeedoga klassi kuuluvad vaid Saturni kuu Enceladus. Erisel kuu nimega Dysnomia. Hubble´i kosmoseteleskoop on mõõtnud taevakeha diameetriks 2400km. Haumea on päikesesüsteemi viies kääbusplaneet, mis avastati 2005. aastal 2003. aastal tehtud fotode analüüsil ja seni tuntud vaid koodi 2003 EL61 järgi. Haumea on munakujuline taevakeha, mille mõõtmed on Pluutoga võrreldavad. Selle piklik kuju võib astronoomide
Edasi suundub suure kiiruse saanud gaasisegu resonaatorisse see on koht, kus tekitatakse laserkiir.Laserkiire täpne tekkeprotsess võib olla tootjati erinev. Kuid väga lühidalt öelduna toodetakse laserkiirt nii, et suure kiirusega gaas suunatakse spetsiaalsete lampide (lampide asemel võib kasutada ka elektroode vms) vahele, kus gaasisegule antakse elektrilaeng ning seeläbi tekitataksegi laserkiir. Tekkinud kiirt ei suunata kohe resonaatorist välja, vaid seda peegeldatakse resonaatoris nii mitu korda, kui suurt väljundvõimsust vajatakse. Peeglite arv resonaatoris on eri tootjatel erinev ning resonaatori suurus sõltub laserseadme väljundvõimsusest. Laserkiire tekitamine on soojust eraldav protsess. Selle käigus gaas ei põle ära, aga kuumeneb ja kaotab talle eelnevalt antud kiiruse. Kuumenenud gaasi enam kasutada ei saa ja see pumbatakse vaakumpumba abil resonaatorist välja. Nii gaasi pealeandmine kui ka selle väljapumpamine on pidev protsess
Arvutid suudavad täita ainult failid jm omanikuga ja piirab protsesside 1837 Morse elektritelegraaf. 1990 TBL browser NeXTil,HTML ja www, programme..Analoogsüsteem - andmeid pöördumise failide/ressursside poole vastavalt salvestatakse (peegeldatakse) proportsionaalselt pääsu- ja kasutusõigustele. (berners-lee) avalikuks 1991, Windows 3.0 Näit: termomeeter, vinüülplaat, Virtualiseerimisvahendid:1.PC riistvara 1847-1854 George Boole, de Morgan. foto
Galilei teisendus on Newtoni mehaanika reegel, mille abil saab siduda punktmassi koordinaate vaadelduna erinevates inertsiaalsetes taustsüsteemides. Iga Galilei teisendus on esitatav järgnevate teisenduste kombinatsioonina: · ruumi nihe, kus nihutatakse koordinaatide alguspunkti; · aja nihe, kus nihutatakse ajatelje nullpunkti; · ruumi pööre, kus pööratakse kõiki koordinaattelgi mõne telje ümber; · ruumi peegeldus, kus peegeldatakse kõiki koordinaate mõne tasandi suhtes; · kiiruse nihe, mis seovad vaatluseid teineteise suhtes ühtlaselt ja sirgjooneliselt liikuvas inertisaalses taustsüsteemis. Galilei relatiivsusprintsiibi kohaselt on kõik inertsiaalsed taustsüsteemid võrdväärsed. 9. Mitteinertsiaalsed taustsüsteemid. Inertsijõu mõiste. Mitteinertsiaalsete taustsüsteemide korral toimub liikumine mingisuguse taustsüsteemi suhtes kiirendusega (ei kehti Newtoni I seadus).
Need seadmed võib jagada vastavalt nende funktsioonidele nelja põhirühma: Tasaskannerid (flatbed), Lehesööturiga (sheetfed) seadmed, Projektsioonskannerid (overhead scanner), Käsiskannerid (handheld scanner). Tasaskanner e. lauaskanner nendes asetatakse originaal näotsi vastu alusklaasi nagu tavalistes paljundusmasinates (mitmed kaasaegsed koopiamasinad ongi tegelikult sisseehitatud skanneriga digitaalseadmed). Valgus peegeldatakse peeglite süsteemi abil algdokumendi igale reale. Skaneerimispea asetseb väga lähedal alusklaasi alumisele pinnale ja liigub ajami toimel sünkroonselt koos valgusallikaga. Skaneerimispea see asuv läätsesüsteem suunab peegeldunud valguse valgustundlikule elemendile (harilikult fotodiood või laendusidestusseade CCD), mis muundab valguse intensiivsustaseme elektrivooluks. Mida suurem on peegeldunund valguse hulk, seda suurem on tekkiv pinge
Enamasti on need olemuselt kirjeldavad ja neis ei sisaldu hinnangut. Märkmete tegemine on oluline, sest see aitab tähelepanekuid formaliseerida. Välitöö märkmed võivad koosneda poolikutest lausetest ja olla nö jämedakoelised, kuid ülesmärkimine on oluline probleemi sügavama mõistmise seisukohalt. Välitöö märkmed võivad olla kas kirjeldavad koht, inimesed, tegevused, vestlused või analüütilised ideed, küsimused, mis vaatluse käigus tekivad. Vaatluse märkmetes peegeldatakse 5 aspekti: · inimesed nende välimus, riietus, kõnemaneer ja käitumine; · koht mööbel, uksed, aknad, riiulid, teadetetahvel; · uurija st andmed enda kohta : mida ütlesite ja tegite; · sõnad kes mida ütles, millise tooniga, zestid, näoilmed; · tegevus mis juhtus, millises järjekorras, kes tegi mida. -2-
.Analoogsüsteem - andmeid välisseadmetega (printer, monitor, klaviatuur jne 1949 - Maurice Wilkes koostas EDSAC, the first jne) suhelda.Oskab võrguga suhelda.Kui maailmameistrit(Gasparovit). salvestatakse (peegeldatakse) proportsionaalselt opsüsteemi ei oleks, peaks iga programm kõiki practical stored-program computer, at Näit: termomeeter, vinüülplaat, 1998 - Mozilla, pentium2 XEON prose,iMac(jobs),Red foto.Digitaalsüsteem-(pidevad) andmed neid asju ise teha oskama! Opsüs om: 1. Cambridge University
Kassaskanneri puhul libistatakse skaneeritav objekt üle lugemisseadme -kassaskanneri või lähendatakse käsiskanner loetavale objektile (markeeringule või kodeeringule), näiteks lugemispüstol. 11 1.6.2 Tasaskanner e lauaskanner Sobib teksti ja piltide sisestamiseks, originaal pannakse skannerisse käsitsi ja seetõttu ei ole kiirus kuigi suur. Nendes asetatakse originaal näotsi vastu alusklaasi nagu tavalistes paljundusmasinates. Valgus peegeldatakse peeglite süsteemi abil algdokumendi igale reale. Skaneerimispea asetseb väga lähedal alusklaasi alumisele pinnale ja liigub ajami toimel sünkroosselt koos valgusallikaga. Skaneerimispea sees asuv läätsesüsteem suunab peegeldunud valguse valgustundlikule elemendile, mis muudab valguse intensiivsustaseme elektrivooluks. Mida suurem on peegeldunud valguse hulk, seda suurem on tekkinud pinge. 1.6.3 Projektsiooniskannerid
koos. See on olnud tagasisidestatud protsess, kus iga uus dünaamilise tasakaalu punkt saavutatakse eluta- ja eluslooduse koostoimes. Maa temperatuur sõltub päikeselt tulevast kiirguse hulgast, mida määrab päikese enda aktiivsus, Maa orbiidi kuju ja Maa kaldenurk, atmosfääri koostis, koos selles toimivate füüsikaliste seaduspärasustega ning Maa pinna iseloom. Viimased kolm tegurit mõjutavad ka seda, kui palju kiirgusest avakosmosesse tagasi peegeldatakse. Kõik need tegurid on ajas muutuvad. Nende sõltuvus üksteisest teeb kliima uurimise ja prognooside tegemise keeruliseks. Globaalne soojenemine ja inimfaktor Maa orbiidiga seotud tegurid muutuvad liiga pikaajaliselt, et nendest tulenevaid muutusi inimesele tajutavas ajaskaalas mõõta - neid soojenemise ja külmenemise perioode mõõdetakse kümnetes ja sadades tuhandetes aastates.Atmosfääri ja Maa pinna omadused
avalmeelne, inimene on enesekindel, saavutab pikemas perspektiivis seda mida soovib. 3) Agressiivne – oma soovide seadmine esiplaanile, mida võidakse sageli teha teiste õiguste rikkumise arvelt. Ennast hinnatakse teistest paremaks ja rüünatakse teisi sellega, kergemat liiki manipulatsioon 13. Enesekehtestamise võtted (vähemalt 5) Lihtne kehtestamine – väljendatakse oma õigusi, arusaamu ja tundeid ja kui vahele segatakse, siis segatakse vastu Empaatiline kehtestamine – peegeldatakse teise arusaamist, kuid samas rõhutatakse enda õigusi ja kui vahele segatakse, siis kõigepealt tunnustatakse ja siis segatakse vastu Eskaleeruv kehtestamine – esialgu minimaalne kehtestamine ja tasapisi hakkab see tugevamaks muutuma Vastanduv kehtestamine – kasutatakse siis kui kellegi sõnad lähevad lahku tema tegudest, kasutatakse väga selget vastandamist ja öeldakse teisele mida ta pidi tegema ja mia ta tegelikult teinud on
olema tõepärane. Märksõnad: normatiivsus, mõistuspärasus, haritus jne, luuletekst soositum - tõepärasem · Positivism (19. sajand) väidab, et kirjandus on seotud kolme teguriga: pärilikkus, keskkond, ajalooline hetk, mis määravadki teose olemuse, olulisim on fakt · Sotsioloogiline suund väidab, et kirjandus on ühiskondliku teadvuse üks vorme. Keskne peegelduse mõiste. Maailma peegeldatakse kujundi kaudu. 20. Saj Autonoomiateooriad: rõhutatakse sõnakunsti iseseisvat, reaalsest sõltumatut olemust. Kirjandus on subjektiivse reaalsuse väljendus. Sellest lähtuvad mitmed filosoofilis- teoreetilised suunad: näiteks fenomenoloogia (kirjandus on teadvuse fenomen, millest väljaspool pole midagi); uuskriitika, new criticism (close reading, lähilugemine, teost tuleb lugeda sõltumata välisest, rõhutati keele olulisust, kirjanduslikke võtteid
järgi toimub õhumasside liikumine maakeral.Kõige rohkem saab Maa päikesekiirgust ekvaatori piirkonnas, kus on päike terve aasta jooksul väga kõrgelt ja kaks korda aastas on päikeseniidis.Kõige vähem saab Maa päikesekiirgust pooluste piirkonnas, kus vahelduvad umbes poolaasta kestvad polaarpäev ja polaaröö. Kuigi polaarpäeva jooksul paistab päike terve ööpäeva jooksul, päikese kiirte langemisnurk on väike ja päikesekiirguse suurim osa peegeldatakse tagasi. Polaaröö jooksul ei saa maapinnas päikesekiirgust üldse. Õhk muutub üha külmemaks ja raskemaks, langeb ning tekkivad kõrge õhurõhuga alad.Üldist õhuringlust muutuvad keerulisemaks tsüklonid ja antitsüklonid, orkaanid ja taifuunid, maismaa ja vee vahel tekkinud mussoonid ja muud kohalikud tuuled (briisid, mäe- ja orutuuled jne). Tekivad ka väikesed õhukeerid – trombid (vesipüks ja väiksem tornaado). Temperatuuri ja sademete territoriaalsed erinevused
Karistusteooriad – näitab karistusõiguse legitiimsuse (mis õigusega riik karistab) ja annab lähtekohad karistuse mõistmise alustel. Need põhjendavad riigi karistusvõimu ja mis mõttega repressiooni ja preventsiooni rakendatakse. Tänapäeval: Absoluutne karistusteooria – karistuse mõte ei ole milleski muus kui kuriteos (kui kuritegu on toime pandud, siis mis põhjendust karistusele veel vaja on). Kuriteo raskust peegeldatakse karistuses. Karistusteooriatest vanim ja tänase päevani kasutusel. Teoorial on ka puudusi, sest karistuse protsess ei arvesta seda inimest eraldi (isikut), mis temast edasi saab jms. Relatiivsed karistusteooriad o Üldpreventsioon Negatiivne – 19. Saj algusest pärit, karistus peab omama toimet mitte ainult konkreetsele isikule, vaid ühiskonnale.
Selline käitumine vaigistab aga kõik selle edumaa, mida feministid on aastate jooksul saavutanud, et neid ei tehtaks maha nende eluvalikute tõttu. See, mitme inimesega keegi magab ei tohiks olla mitte kellegi teise asi, kuid Tuglase jutu järgi tundub see olevat õige teisi maha teha. Kogu antud essee on sisuliselt üks suur kriitika Tuglase ja Linnankoski teoste vastu, sest tihtipeale räägitakse teoste erilisusest ning positiivsetest külgedest, harva peegeldatakse nende tumedamat poolt. On huvitav kritiseerida Tuglase teost, kuna Tuglas on tuntud ka ise väga maineka kriitikuna. Olgugi et suuremosa sellest feministlikust analüüsist nende kahe hinnatud autori kohta on kriitika, ei muuda minu sõnad neid halbadeks kirjanikeks. Siin essees püütakse neid teoseid vaadata külgedest, milles olevaid aspekte tavaliselt kas tähele ei panda või nendele lihtsalt ei keskenduta. Ehk on antud analüüs silmaavajaks mõnele, kes teoseid
43) Mille poolest erineb populatsiooniline vaateviis koosluse või ökosüsteemi vaateviisist? 44) Kui kaugel asub Maa Päikesest? Umbes 150 milj. km. 45) Mis on magnettormid? Magenttormid on Maa magnetivälja häired. 46) Kirjelda kiirgusvoo hajumist ja neeldumist. Hajumine tähendab, et kokkupõrgetel molekulidega või õhu leiduvate aerosoolidega laduvad päikesekiirguse kvandid oma esialgselt suunast kõrvale. Osa neist jõuab maapinnani hajukiirgusena, osa peegeldatakse tagasi. Neeldumisel annavad kiirguskvandid oma energia üle neid neelanud molekulidele, mis võivad juba ise kiirata kas sama või mõne teise lainepikkusega kvante. 47) Mis toimub hingamisel? Hingamine koosneb enam kui 70 erinevast keemilisest reaktsioonist. Selle käigus vabaneb fotosünteesil talletatud keemiliste sidemetega energia. 48) Kui suur osa saadud energiast kulutatakse hingamiseks? Ligikaudu 50% saadud energiast kulutatakse hingamiseks.
juhend millegi tegemiseks. Näited: Toiduretsept. Juhend ruutvõrrandi lahendamiseks. Algoritmiline probleem - probleem, mille lahenduse saab kirja panna täidetavate juhendite loeteluna. Programm on formaalses, üheselt mõistetavas keeles kirja pandud algoritm. Arvutid suudavad täita ainult programme. A set of binary instructions is called a program. A collection of instructions for the computer to perform one by one is a program. Analoogsüsteem andmeid salvestatakse (peegeldatakse) proportsionaalselt Näit: termomeeter, vinüülplaat, foto Digitaalsüsteem (pidevad) andmed lõhutakse üksikuteks tükkideks, mis salvestatakse eraldi Näit: CD, arvutiprogramm, kiri tähtede ja bittidena A computer is a device which takes data in one form, uses it, and produces a different form of information which is related to (but not the same as) the original data. The five types of information that the computer commonly manipulates: Visual (pictures) Numeric (numbers)
Solaarkonstandi keskmine väärtus on 1365 W/m². Solaarkonstant Tõenäoseim väärtus jääb vahemikku 1368 1377 W/m². Suurimad piirid 1322 1428 W/m². Atmosfääri energeetika Läbi atmosfääri tulles nõrgendavad kiirgusvoogu hajumine ja neeldumine. Hajumine tähendab, et kokkupõrgetel molekulidega või õhus leiduvate aerosoolidega kalduvad päikesekiirguse kvandid oma esialgsest suunast kõrvale. Osa neist jõuab maapinnani hajuskiirgusena, osa peegeldatakse tagasi. Scattering the process in which a beam of particles or of radiation are deflected as a result of collision. , . Atmosfääri energeetika Neeldumisel annavad kiirguskvandid oma energia üle neid neelanud molekulidele, mis võivad juba ise kiirata kas sama või mõne teise lainepikkusega kvante. Absorption the process in which radiated energy is retained without reflection or transmission on passing through a medium. A () , .
16)Mis on solaarkonstant? Päikese kiirgusvoo võimsus, mis jõuab atmosfääri ülapiirile kiirtega ristiolevale pinnale Maa ja Päikese keskmisel kaugusel. Solaarkonstandi keskmine väärtus on 1365 W/m2. 17)Kirjelda kiirgusvoo hajumist ja neeldumist. Hajumine tähendab, et kokkupõrgetel molekulidega või õhus leiduvate aerosoolidega kalduvad päikesekiirguse kvandid oma esialgsest suunast kõrvale. Osa neist jõuab maapinnani hajuskiirgusena, osa peegeldatakse tagasi. 18)Mis on kasvuhooneefekt, millal see tekkis? Kasvuhooneefekt on õhutemperatuuri ja niiskuse suurenemine läbipaistva katte all, mis laseb läbi päikesekiirgust, kuid ei lase atmosfääri tagasi pikalainelist soojuskiirgust. Atmosfäär ise toimib kasvuhoonena, sest veeaur, süsihappegaas ja teised kasvuhoonegaasid neelavad pikalainelist kiirgust, ega lase seda suurel määral atmosfäärist välja. Kasvuhooneefekt põhjustab globaalsetsoojenemist ja kliimamuutust.
jne...). Lisaks kirjutab tagasiside õpetajale, millised teemad jäid arusaamatuks, millised teemad meeldisid kõige enam jne... Õpilase eneseanalüüs ja tagasiside sõltub õpilase vanusest (nooremad õpilased vajavad ette konkreetsemaid küsimusi). 16. Kogemusõpe Kogemusõpe toetub kas õppija enda, kaasõppijate, õpetaja või teiste kogemusele. Õppes võidakse toetuda kas olemasolevale kogemusele või hankida kogemus õppe käigus. Õppe käigus arutletakse kogemuse üle, peegeldatakse seda. Seejärel kogemust analüüsitakse toetudes õppematerjalidele, abistavatele küsimustele jne. Tulemuseks on uue teadmise konstrueerimine, mis võimaldab järgmisi kogemusi hankida juba uuel teadmiste tasandil. Kogemusõpe on pidev protsess, mille sisendiks on kogemus ja väljundiks uue teadmise konstrukt, mis omakorda viib uue kogemuse hankimiseni jne. 16.1 Raport. Raport on kogemusliku õppimise meetod. Raport aitab keskenduda läbielatule ja seda
annaabi.ee 
