camera obscura. Camera obscura-le asetati ava ette lääts (objektiiv), mis projekteerib kujutise pimekambri ava vastasseinale fotoplaadile, filmile või fotoelektrilisele maatriksile. Fotoaparaadi osad Fotoaparaat on valguskindel kamber,selle esiosas on üks või mitu läätse,mis moodustavad objektiivi.Kambri tagaosas ,objektiivi fookuse lähedal, on filmilint.Pildistatavalt kehalt
kerimishooba näidatud noole suunas. Kui film tuleb poolikult väljab hüppab kerimisnupp tagasi. Nüüd võib filmi rahulikult välja võtta. Tõstke kerimishoob ülesse ning film kukkub teie kätte ilma takistustetea. · Avage kaamera tagasi alati varjus. · Kui olete filmi võtnud välja ilma kerimata ,siis pange tagasi ,sest see võib kahjustada filmi. · Paljud moodsad kaamerad kerivad filmi ise tagasi ning siis annab aparaat julgelt märku kui võid filmi välja võtta. Kasutatud kirjandus: 1. http://media.enter.ee/ (Pilt) 2. http://et.wikipedia.org/wiki/Fotoaparaat -/Fotograafia 3. http://trip.ee 4. http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/fotoaparaat.htm
purpursest ja taevasinisest osakujutisest. Objektiiv - optikasüsteem, mis moodustab võtte- või vaatlusobjekti poole pööratud optikariistaosa ning tekitab objekti tõelise või näilise kujutise. Objektiivide põhiparametriteks on fookuskaugus, vaatenurk, lahutusvõime, töökaugus ja täisava Panoraamfilm - film, mis on jäädvustatud harilikult kolmele 35-mm filmile ja mis projekteeritakse kolme projektori abil suurele silinderekraanile Panoraamfotoaparaat - normaalobjektiiviga fotoaparaat, millega saab teha laiu võtteid (võttenurk üle 100 kraadi) Peegelkaamera - sisseehitatud peegelnäidikuga fotoaparaat Positiiv- fotokujutis, millel on samasugune optilise tihedusega iseloomustatav elementide värvus nagu võtteobjektil Statiiv- seadeldis fotoaparaadi asendi fikseerimiseks (tripoodid, monopoodid) Kasutataud kirjandus A.Reinsalu - `'Algajale fotograafile'' http://www.foorumid.org/index.php?topic=7.0 http://www.wix.com/liln2nnu/j/fotograafia-ajalugu http://fotokala
Kuigi enamus meist on lapsepõlves suurendusklaasi abil püksipõlve auke põletanud, siis vaevalt me tollal mõtlesime, mida me tegelikult tegime. Ehki juba vanad egiptlased oskasid süüdata põlevat materjali selle pinnale läätse või sfäärilise peegli abil tekkitatava päikse kujutisega, kulus siiski veel palju aega, enne kui jõuti fotograafia avastamiseni. FOTOAPARAADI TÖÖPÕHIMÕTE. Ükskõik kui keeruline fotoaparaat ka poleks, kujutab ta endast valguskindlat karpi, mille esipinnale on paigutatud koondav lääts või läätsede grupp, mida nimetatakse objektiiviks. Mida lähemal asub pildistatav objekt, seda kaugemale objektiivi optilisest teljest moodustub terav kujutis ja nii peaksime liigutama filmitasapinda objektiivist kaugemale. Paljud fotograafia algusaastatel kasutatud kaamerad just niiviisi töötasidki.
muundab vastuvõetava signaali elektriliseks. Ekraan sensoriga asub aparaadi sees. Aparaadi taga, välisel küljel on ekraan pildistaja jaoks. Sellel on kujutis juba õiget pidi. Fotoaparaadi oluline osa on katik, millega muudetakse valgustundliku komponendi valgustamise kestust.Katik avab tee valgusele enamasti sekundi murdosaks. Katik koos diafragmaga tagavad sensorile sobiva valguse hulga. Valgusaja määramine toimub enamasti automaatselt. Pildistatava kaadri valikuks varustatakse fotoaparaat pildiotsijaga. Objektiiviga tekitatava kujutise teravuse tagamiseks võidakse kasutada kaugusmõõdikut. Tänapäevastes fotoaparaatides saab välja tuua mitu allsüsteemi. Otseselt optikaga, mida oleme õppinud, on seotud objekti kujutise teravustamine, värvilahutus, sobiva valgusaja määramine. Lisaks sellele toimub aparaadis kujutise salvestamine ja töötlemine. Kõik need allsüsteemid töötavad üheskoos, moodustades keeruka süsteemi.
sajandil. Kaamera obskura ava suurusest oleneb kujutise kvaliteet. Suur ava annab heleda, aga vähe terava kujutise. Mida väiksem ava, seda teravam kujutis. Maalikunsti arengut mõjutas väga suurel määral camera lucida avastamine. Peegli abil projetseeriti lõuendile kujutis objektist, mis siis võimalikult autentsena sealt maha joonistati. Sarnasel põhimõttel töötab ka peegelkaamera, ainult et tegemist on camera obscura ehk pimeda kambriga. Camera obscura on sisuliselt iga fotoaparaat, kus on salvestav meedium. Nii võib see olla ka pelgalt plekkpurk või karp, kuhu on tehtud imepisike ava ja sisse pandud valgustundlik film või paber. Seda kutsutakse pinhole kaameraks, mida saab hea tahtmise juures ka vabalt ise valmistada. Peegelkaamera ehk SLR (single lens reflex) puhul pääseb valgus läbi objektiivi peeglile, peegeldudes sealt mattklaasile ning sealt omakorda pentaprismale, mis võimaldab pildistatavaid asju õigetpidi näha ja teravustada.
EUROAKADEEMIA KUJUNDUSKUNSTI TEADUSKOND HELINA POOM SK II FOTOGRAAFIA REFERAAT Õppejõud: I. Ruus Tallinn 2010 2 SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................3 SISSEJUHATUS....................................................................................................................... 4 1. Kaamera obskura.....................................................................................................................5 2. Optiline kiirgus, kujutis ja süsteem.........................................................................................6 3. Valge valgus ja valguse allikad..............................................................................................7 4. Fotoaparaatide enamlevinud formaadid ja klassifikatsioon................................................8 5.
EUROAKADEEMIA Kujunduskunsti teaduskond Kerly Aavik IV kursus FOTOGRAAFIA Referaat Õppejõud: Igor Ruus Tallinn 2014 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 3 1. Kaamera obskura ................................................................................................................ 4 2. Valgus ................................................................................................................................. 4 2.1 Valge valgus ................................................................................................................ 4 2.2 Optiline kiirgus ............................................................................................................ 5 2.3 Valguse allikad ...................................................
Kõik kommentaarid