Fotoaparaat (0)

Fotoaparaat

Ajalugu

Esimese fotoaparaadi võis leiutada Johann Zahn 1685. aastal, kuid see ei ole kindel.
Esimene kindel fotoaparaat, mis tegi pilti jättes filmile ka negatiivi leiutati 1816. aastal prantslase Joseph Nicephore’i poolt. Tänapäeval asendavad Fotoaparaate juba digi fotoaparaadi, millel on mälu ja

Fotoaparaadi ehitus

Fotoaparaat on seestpoolt keeruline pimekamber , mis koosneb paljudest väikestes osades ja on väga tundlik. Fotoaparaadil on objektiiv , mille kaudu levibki pilt (valgus) aparaati . Objektiivi saab kasutada ka pildi suumimiseks ja teravustamiseks muutes selle ava suurust. Objektiivi ees paiknevad läätsed. Läätsed on erineva efekti, värvi ja tundlikkusega. Objektiivi pikkus võib olla erinev ja sinna saab panna lisa läätsesid.
Fotoaparaadi filmil on erinevad tundlikkused ja seda säriaja suhtes. Säriaeg on ajavahemik , mil fotoparaadi värvifilm paljastatakse läbi objektiivi valgusele . Erineva objektiivi avasuuruse kohta käib erinev säriaeg. Film ise asetseb väikese peeglikese taga, mis varjab filmi valguse eest, kuniks seda vaja. Valguse levimisel filmile tekib selle kujutis, antud juhul negatiiv.

Filmi ilmutamine

Tavaline ilmutamine (v.a. kiirilmutus) on üpriski pikk protsess ja ühe pildi ilmutamine käsitsi võtab aega 12-18 min., negatiivide stabiliseerimine kuni 20 min., sõltuvalt kemikaalidest, nende tugevustest ja soovitud tulemusest. Kuna film ei kannata valguse sattumist juba olemasolevale negatiivile, tuleb film aparaadist eemaldada täielikus pimeduses, see järel tuleb see tõsta filmi tanki ja see korralikult sulgeda ja sedagi pimeduses. Seejärel tuleb filmi puhta vee all pidevas, ühtlases joas loputada kuni 20 min. Alles seejärel saab pilte lasta paberile ja luua negatiivist positiiv , kuid seda sammutigi pimedas , lubatud on vaid õrn punane valgus. Kui pildipaberile on lastud valgus läbi negatiivi, tuleb seda hakata kemikaalides töötlema. Üldjuhul on kemikaale kolm ja loputus vedelike kaks. Fotopaber läbib kuni 18 minutilise protsessi nendes vedelikes , misjärel pannakse pilt kuivama ja seejärel pressi alla ning pilt ongi valmis.
Miks me näeme läbi aparaadi vaatlussilma, kuigi see ei avane täpselt teiselpool aparaati?
Aparaadis asetseb peegel , mille abil peegeldatakse piltveel üle mitme peegli ning silma. Kui vaatame aparaadi silmast sisse, näeme me kujutist aga seda peegeldavad omakorda veel 7 peeglit, et pilt jõuaks meie silmani. Peeglite asukoht ja peegeldus nurgad on väga keerukad ja neid täpselt välja arvutada väga raske.