liitumise, puidu hea tehnilise kvaliteedi ja tulevikupuistu maksimaalse tootlikuse. 2.Millest oleneb algtihedus?Milline on üldreegel algtiheduse määramisel? Algtihedus oleneb kultiveerimismeetodist,istutusmaterjali suurusest,maapinna ettevalmistamisest ja kasvukohatingimustest,puuliigi bioloogilistest omadustest.Algtiheduse määramist mõjutavad palju tegurid, mille juures peab eelkõige arvestama olemasolevate tingimustega:kui palju võib tekkida peapuuliigi ja kaasliikide looduslikku uuendust,kultiveeritava puuliigi omadustega,kasvukohatüübiga,st.mulla viljakusega. 3.Millised on eelised ja puudused a)raiesmiku kohesel kultiveerimisel b)oodates 2 aastat a)Raiesmiku kohese kultiveerimise üks eeliseks on see, et väheneb oht rohttaimede poolt kuid puuduseks on kindlasti raiejäätmetepõletamise ja ülejäänu laialijätmisega suviseks kuivamiseks vähendame kärsakaohtu,kuid see jääb kaheks aastaks püsima.
laiutavad võrad, mis takistavad teiste puude kasvu. Väiksemate puude raiumisega parandatakse nii valgustingimusi kui ka vähendatakse konkurentsi toitainetele. Hüpotees: Tihedalt kasvavate puude harvendamine soodustab puude kasvu. Hüpoteesi kontroll: Harvendusraie vaatame milliseid puid võtta, milliseid jätta. Tinglikult on puistus puud jagatud kolme rühma: tulevikupuud, kasulikud puud ning väljaraiumisele kuuluvad puud. Tulevikupuud on peapuuliigi või ka perspektiivse kaaspuuliigi terved, hästi arenenud võraga, sirge tüvega, korralikult laasunud, hargnemata ja vähese koondega puud, mis moodustavad tulevikus kõrgekvaliteedilise puiduga raieküpse puistu. Kasulikud puud on puud, mis aitavad kaasa tulevikupuude laasumisele, kasvule ning majanduslikult väärtuslikeks puudeks kujunemisele. Väljaraiumisele kuuluvad on tuleviku- ning kasulike puude kasvu segavad puud, halbade tüve- ja võraomadustega
14. Puistu tekkeviisid. Tekkeviis puistu päritolu. Puistud jagatakse looduslikeks ja kultuurpuistuteks. Looduslikud puistud jagunevad omakorda seemne- ja võrsetekkelisteks, viimaste all mõistetakse juure- või kännuvõsudest tekkinud puistuid. Kultuurpuistud jagunevad istutus- ja külvikultuurideks. 15. Puistu kasvuheadus (boniteet ja kõrgusindeks). Kõrgusindeks (H100, m) saja aasta vanuse puistu prognoositav kõrgus. Puistu kasvukiiruse iseloomustaja. Määratakse peapuuliigi, vanuse, kõrguse ja boniteediklassi põhjal. Boniteet- Puistu boniteedi all mõistetakse tinglikult kasvukoha headust, seda peegeldab puistu tootlikkus. Viimane sõltub paljudest faktoritest, muuhulgas moodustavatest puuliikidest. Maailmas on kasutuses mitmesuguseid boniteerimise skaalasid, milledest mõnedel on sisendeid palju ja seetõttu on need ka kasutamiseks keerukad. Boniteerimise skaalasid on koostatud lähtudes kas metsamullast, puuliigi juurdekasvust või alustaimestikust. Meil on
Maastikukaitse ja -hoolduse osakond Proovitüki nr. 711 andmete analüüs Kodune töö nr. 2 õppeaines Andmetöötluse alused Juh.Külliki Kiviste Tartu 2009 Sisukord 1. Proovitüki üldiseloomustus Proovitüki 711 kvartaliks on RO204, eralduse number on 4, kasvukohatüübiks on mustika. Peapuuligiks on mänd, peapuuliigi vanuseks on 35 aastat. Proovitüki raadius 1 rinde puude jaoks on 15 cm, raadius 2 rinde puude jaoks puudub (0). Reljeef on laugjas, mikroreljeef on matlik. Andmed mõõdeti 1. Juulil 2002. aastal. 2. Tunnuste liigid Pide Diskreetn Arvulin Mittearvulin Järjestustunnu Nominaaltunnu v e e e s s Puuliik x x
Töös on esitatud proovitüki üldiseloomustus, tunnuste liigid, koostatud risttabel, rühmitatud andmed enamuspuuliigi keskmise diameetri järgi, esitatud jaotushistogramm ning jaotusfunktsiooni graafik, leitud kvantiilid ja kvartiilid ning esitatud põhilised karakteristikud. 3 1. Proovitüki üldiseloomustus Proovitüki 710 kvartaliks on RO203, eralduse number on 9, kasvukohatüübiks on jõnesekapsa-mustika. Peapuuligiks on mänd, peapuuliigi vanuseks on 65 aastat. Proovitüki raadius 1 rinde puude jaoks on 25 cm, raadius 2 rinde puude jaoks on 10 cm. Reljeef on lainjas, mikroreljeef on matlik. Andmed mõõdeti 1. Juunil 2002. aastal. 2. Tunnuste liigid Pidev Diskreetne Arvuline Mittearvuline Puuliik x Rinne x x D1 x x D2 x x H x x
Mets loetakse uuenenuks kui alal kasvab ülepinnaliselt paiknevaid metsakasvukohatüübile sobiva liigi puid, mille mõõtmed ja kogus tagavad uue metsapõlve tekke. Metsa võib uuendada ainult metsakasvukohatüübile sobivate puuliikidega, mille nimekirja kehtestab keskkonnaminister metsa majandamise eeskirjaga. Metsakultiveerimine ehk kunstlik metsauuendus on vajalik järgmistel juhtudel: 1) Kui lähimate aastate jooksul ei teki raiestikule elujõulisi peapuuliigi looduslikku uuendust 2) Kui pärast vana metsa raiumist on karta puuliikide vaheldust mittesoovitavas suunas 3) Kui raiestikul võib intensiivistuda soostumine või erosioon 4) Metsa rajamisel aladele, kus varem pole metsa olnud: ammendatud karjäärid, majajäetud põllumaad, jäätmaad jne. Metsakultuuride hea kasvamamineku eeltingimus on antud kasvukohale õige puuliigi ja kultiveerimismeetodi valik. Metsakultuur rajatakse kas külvi või istutamise teel
..................... 12 2 1. Sissejuhatus. Töö on koostatud proovitüki nr. 819 kohta. Andmed on võetud EMÜ Kreutzwaldi 64 õppehoone serverist. Juhendmaterjalidena on kasutatud A. Kiviste raamatut (2007) ja K. Kiviste kodulehte (2009). 2. Üldiseloomustus. Proovitükk nr. 819 kvartali number on TR077, eralduse number 6. Kasvukohatüüp on tarna, seal kasvavaks rühmatüübiks on soostunud metsad. Peapuuliigiks on kuusk ja peapuuliigi vanus on 28 aastat. Proovitüki raadius esimese rinde puude jaoks on 15 ja teise rinde puude jaoks 0 aastat. Mikroreljeef on tasane. Raieliik puudub. Esimene diameetri üldmõõt on 6,5 teine võeti sammuga 3 . Viimane diameetri üldmõõt 24,5. Mõõtmise kuupäev on 03.07.2002. 3. Tunnuste liigid. Märgin iga tunnuse juurde, millised määratlused tema kohta sobivad. Tabel 1. Tunnuste liigid. Pide Diskreetn Arvulin Mittearvuli Järjestustu Nominaaltun
Erinevad raied männikutes Männinoorendik hakkab laasuma 8-10-aastaselt, kui 10 aastases noorendikus on ainult puhtpuistu siis tavaliselt valgustusraiet ei tehta. Kui aga on noorendikus on lehtpuid siis tuleb seda hooldada, kus siis rautakse kõik lehtpuud välja siis haab tuleb kindlasti välja raiuda, kuna ta on männi pigirooste vaheperemees. Valgustusraiet alustatakse viljakatel kasvukohtadel siis kui puud on 3-4-aastased. Lehtpuid säilitatakse männikus selljuhul kui ta ei sega peapuuliigi kasvu. Lehtpuid võib jätta ka põdra kahjustuste ohukorral talle toiduks. Valgustusraie 10-20 aastases puistus juba liitunud ning toimub puude diferentseerumine. Mändide võra peab olema sümeetriline, selle tagamiseks peavad puud paiknema puistus ühtlsaelt. Kui põdraohtu pole siis võib harvendada männikut kuni täiuseni 85%-90% põdra ohukorral mitte raiuda vaid murda neid, et põtradel oleks raskem liikuda. Raiuda tuleb hundi tüüpi männid.
taimed puuduvad või on neid vähem kui 500 tk/ha S selguseta ala- kultiveeritud või looduslikult uuenev ala, kus kasvab vähemalt 500 elujõulist uuenemiseks sobiva puuliigi taime hektari kohta N noorendik- kultiveeritud või looduslikult uuenenud ala, kus kasvab vähemalt 1500 vähemalt 1,3m kõrgust taime hektari kohta või ka kõrgemat puud, aga nende keskm diam jääb alla 6cm L latimets- puistu peapuuliigi keskm rinnasdiameetriga üle 6cm ja kuni 12cm ning keskm vanusega alla ½ küpsusvanusest. Hall-lepikutes latimetsa arenguklassi ei määrata! K keskealine mets- puistu, mille vanus on üle kümne aasta väiksem küpsusvanusest ja mille: 1) peapuuliigi keskm rinnasdiam on suurem kui 12cm; 2) peapuuliigi keskm rinnasdiam on väiksem kui 12cm, kuid vanus enam kui ½ küpsusvanusest. V valmiv mets- puistu, mille vanus on kümme või vähem aastat väiksem küpsusvanusest
kasutamisega. Mahepõllumajandus taime- ja loomakasvatus, mille puhul ei kasutata keemiliselt töödeldud, kontsentreeritud või muul viisil käideldud aineid ega mittelooduslikke orgaanilisi ühendeid. KALANDUS Kalakasvatus kalanduse haru, mis tegeleb kala kasvatamise ja looduslike kalavarade suurendamisega. METSAMAJANDUS Metsatüüp metsa osa, mis on ühtlane kasvukohatüübi ja sellel kasvava peapuuliigi poolest. Metsamajandus majandusharu, mis tegeleb metsa kasvatamise, kaitse, valve ja majandamisega. ENERGIAMAJANDUS Energiamajandus majandusharu, mis tegeleb energeetiliste materjalide,toodete uurimise,hankimise,töötlemise,tootmise,salvestamise,transportimise,kauplemise, turustamise ja müügiga. Taastuvad energiaallikad energiaallikad,mida on võimalik energia saamiseks kasutada kas lakkamatult või mida saab pärast teatava aja möödumist uuesti kasutada
Külvi- ja istutuskohtade algtihedus peab olema: 1) hariliku männi külvil vähemalt 3500 külvikohta hektaril; 2) hariliku männi istutamisel vähemalt 3000 taime hektaril; 3) hariliku kuuse istutamisel vähemalt 1500 taime hektaril; 4) aru- ja sookase külvil vähemalt 2500 külvikohta hektaril; 5) aru- ja sookase istutamisel vähemalt 1500 taime hektaril. Kultiveerimine e. kunstlik metsauuendus on vajalik järgmistel juhtudel: 1) kui lähimate aastate jooksul ei teki raiestikule elujõulist peapuuliigi looduslikku uuendust; 2) kui pärast vana metsa raiumist on karta puuliikide vaheldust mittesoovitavas suunas (raiestik uueneb väheväärtuslike või kasvukohale mittesobivate puuliikidega); 3) kui raiestikul võib intensiivistuda soostumine (sinika, karusambla kkt.) või erosioon (sambliku, kanarbiku kkt.); Metsa raiumise järel intensiivistub soostumisprotsess, kuna puude transpiratsioonil on oluline osa metsa veebilansis
diploidne. · Koore värvi järgi eristatakse rohelise- ja hallikoorelist haaba. Rohelisekoorelist peetakse paremaks, sirgetüvelisemaks ja kiirekasvulisemaks · Isashaabasid peetakse tervemaks ja kiiremini kasvavateks Metsakultuuri ümberarvestamine noorendikus Noorendikus võib ümber arvestada sellise ala mis vastab metsamajandamise eeskirja nõuetele. Noorendikuks loetakse ala, kus hektaril on vähemalt 1500 1,3m kõrgust peapuuliigi taime ja keskmine läbimõõt on 6cm, ümberarvestamisel tuleb proovitükil lugeda iga puuligi taimede arv, kesmine kõrgus ja vaadata taimede asetust. Proovitükkidel tuleb loendada kõik olulised puud, külvikultuuris tuleb igal külvilapil loendada iga kõrgeim puu. Kännuvõsude korral loetakse ühekännuvõsud ühe puuna, juurevõsud loetakse kõik eraldi. Igale puuliigile määratakse keskmine kõrgus ja suurematel puudel kõrgus
sobivad taimed puuduvad või on neid vähem kui 500 tk/ha. S Selguseta ala - Kultiveeritud või looduslikult uuenev ala, kus kasvab vähemalt 500 elujõulist uuenemiseks sobiva puuliigi taime hektari kohta N Noorendik - Kultiveeritud või looduslikult uuenenud ala, kus kasvab vähemalt 1500 vähemalt 1,3m kõrgust taime hektari kohta või ka kõrgemat puud, aga nende keskmine diameeeter jääb alla 6 cm. L Latimets - Puistu peapuuliigi keskmise rinnasdiameetriga üle 6cm ja kuni12 cm ning keskmise vanusega alla 1/2 küpsusvanusest. Hall-lepikutes latimetsa arenguklassi ei määrata. K Keskealine mets - Puistu, mille vanus on üle kümne aasta väiksem küpsusvanusest ja mille: 1) peapuuliigi keskmine rinnasdiameeter on suurem kui 12 cm; 2) 2) peapuuliigi keskmine rinnasdiameeter on väiksem kui 12 cm, kuid vanus enam kui ½ küpsusvanusest.
o Metsataimede istutamist o Looduslike uuendamisele kaasaaitamist o Maapinna ettevalmistamist. o Loodusliku uuenduse (LU) teket o Metsakultuuride hooldamist. Põhiline metsauuendusviis on kunstlik metsauuendus kas külvi või istutamise teel Uuenenuks loetakse raiesmik või hukkunud metsa osa, kus kasvab vähemalt 1000 0,5 m KU, 1500 0,5 m MÄ, 1500 0,5 m TA või 1000 1m muud metsa uuenenuks loendavat peapuuliigi taime. Kultiveerimine ehk kunstlik metsauuendus on vajalik järgmistel juhtudel: o kui lähimate aastate jooksul ei teki elujõulist peapuuliigi looduslikku uuendust o pärast vana metsa raiumist on karta puuliikide vahetumist mittesoovivas suunas o raiestikul võib intensiivistuda soostumine (sn, kr, kkt) või erosioon (sm, kn kkt) o metsa rajamisel aladele, kus varem pole metsa olnud: ammendatud
uuendamise võtete rakendamise tähtaega pole pikendatud või kui hukkunud metsaosa või raiesmik pole metsakasvukohatüübile sobivate puuliikidega viie aasta jooksul uuenenud, teeb asukohajärgne keskkonnateenistus metsaomanikule ettekirjutuse uuendamise võtete rakendamiseks. Metsakultiveerimine e. kunstlik metsauuendus on vajalik järgmistel juhtudel: 1) kui lähemate aastate jooksul ei teki raiesmikule elujõulist peapuuliigi looduslikku uuendust; 2) kui pärast vana metsa raiumist on karta puuliikide vaheldust mittesoovitavas suunas (raiestik uueneb väheväärtuslike või kasvukohale mittesobivate puuliikidega); 3) kui raiestikul võib intensiivistuda soostumine (sinika, karusambla kkt) või erosioon (sambliku, kanarbiku kkt); Metsa raiumise järel intensiivistub soostumisprotsess, kuna puude transpiratsioonil on oluline osa metsa veebilansis. Nõmmemetsades aga peale raiet
tunnus on suurem kui teise oma. Hüpoteesi sõnastus: on erinevad. Ühepoolset väidet mingitel sisulistel kaalutlustel soovime kontrollida vaid seda, kas ühe üldkogumi mingi näitaja on suurem kui teise üldkogumi sama näitaja. Hüpoteesi sõnastus: on suurem. Regressioon 24) Eeldade , et proovitükil on arvutatud kahes suunas mõõdetud diameetrite keskmine filtreerisin oma proovitükil 1. rinde peapuuliigi andmetest välja need, kus on mõõdetud ka kõrgus (h>0) ja võra algus (hv>0). Filtreeritud andmetest kopeerisin välja diameetri, kõrguse ja võra alguse andmed mis on esitatud tabelis 5. Samas tabelis on esitatud ka vaatluste arv. Tabel 5. I rinde mändide diameeter kõrgus ja võra algus d h hv 5,95 6,2 2,2 7,2 7,2 2,6 10,7 8,7 3,3 10,1 7,5 3,6 4,4 4,8 2,6
rühmale. rannikuvetes. Ülepüük- intensiivne kalapüük, mille (omavalitsuse) poolt asustatud ettevõttelt korral püütakse rohkem kui tagasi jõuab allhanke korras (nt haridus, politsei jms, kasvada. mida korraldab ja osutab riik elanikkonnalt Metsatüüp- metsa osa, mis on ühtlane ja ettevõtetelt kogutud maksude eest) kasvukohatübi ja sellel kasvava peapuuliigi Logistika- materjali-, info- ja rahavoogude poolest ja reisivedudega seotud protsesse Metsamajandus- kõiki töid metsade kordineeriv ja optimeeriv majandusharu istutamisest puude raieküpseks saamiseni Kohalikud veod- kaubaveod lühikese maa hõlmav majandusharu taha (kuni 500km), domineerivaks on Metsasus- metsade osakaal protsentides autotransport teatud territooriumil
tagavad uue metsapõlve tekke. Metsa võib uuuendada ainult metsakasvukohatüübile sobivate puuliikidega, mille nimekirja kehtestab keskkonnaminister metsa majandamise eeskirjaga. angevaksa ja lodu kasvukohatüüpi raiesmikel. Juuremädaniku tõttu raiutud puistuid ei tohi uuendada raiutud puistu enamuspuuliigiga, välja arvatud sambliku ja pohla kasvukohatüübi männikud. Metsakultiveerimine e. Kunstlik metsauuendus on vajalik kui lähimate aastate jooksul ei teki raiestikule elujõulikt peapuuliigi looduslikku uuendust, kui pärast vana metsa raiumist on karta puuliikde vaheldust mitte soovitavas suunas, kui raiestikul võib esineda soostumist või erosiooni ja kui metsa rajatakse aladele, kus varem pole metsa olnud. Metsakultuuride hea kasvamamineku eeltingimus on antud kasvukohale õige puuliigi ja kultiveerimismeetodi valik. Erinevad istutusmaterjali liiigid, paljasjuurdes ja potitaimed Metsakultuur rajatakse kas külvi või istutuse teel
või on neid vähem kui 500 tk/ha. S Selguseta ala - Kultiveeritud või looduslikult uuenev ala, kus kasvab vähemalt 500 elujõulist uuenemiseks sobiva puuliigi taime hektari kohta N Noorendik - Kultiveeritud või looduslikult uuenenud ala, kus kasvab vähemalt 1500 vähemalt 1,3m kõrgust taime hektari kohta või ka kõrgemat puud, aga nende keskmine diameeeter jääb alla 6 cm. L Latimets - Puistu peapuuliigi keskmise rinnasdiameetriga üle 6cm ja kuni12 cm ning keskmise vanusega alla 1/2 küpsusvanusest. Hall-lepikutes latimetsa arenguklassi ei määrata. K Keskealine mets - Puistu, mille vanus on üle kümne aasta väiksem küpsusvanusest ja mille: 1) peapuuliigi keskmine rinnasdiameeter on suurem kui 12 cm; 2) peapuuliigi keskmine rinnasdiameeter on väiksem kui 12 cm, kuid vanus enam kui ½ küpsusvanusest.
tärganud või inimese istutatud või külvatud seemnetest kasvanud puutaimede hooldamises. Metsa uuendamisest räägitakse üksnes siis, kui tegu on ajutiselt metsata jäänud metsamaaga (raiesmik, põlendik vm). Mittemetsamaale (põllu- või heinamaale, ammendatud karjääri vm) metsa rajamisel on tegu metsastamisega. Raiesmik loetakse uuenenuks kui seal kasvab enam kui 1200 ülepinnaliselt paiknevat vähemalt 0,8 m kõrgust peapuuliigi taime hektari kohta. Peapuuliigiks loetakse kasvukohale ja metsa kasutamise viisile kõige paremini sobivat puuliiki (või puuliike). Meile on need tavaliselt mänd, kuusk, kask, haab, sanglepp, tamm, saar. Metsa kõrvalkasutus tähendab metsast marjade, seente, ravimtaimede, dekoratiiv- ja ravimtaimede ning nende osade korjamist, metsa kasutamist mesilaste korjemaana jne. Metsa kõrvalkasutuse tähtsus suureneb (vaatamata nimetusele kõrval-) aasta-
Jah või ei 18) Mis on hüpoteesid H0 ja H1? 19) Mis on 1. liiki viga? 20) Kui suur antakse ette tavaliselt 1. liiki vea tõenäosus? 21) Mis on olulisuse nivoo? 22) Mis on olulisuse tõenäosus? 23) Millal kasutatakse kahepoolset hüpoteesi ja millal ühepoolset? Ülesanne jätkub järgmisel töölehel Regressioon 24) Eeldame,et Teie proovitükil on arvutatud kahes suunas mõõdetud diameetrite keskmine. Palun filtreerige oma proovitükil 1. rinde peapuuliigi andmetest välja need, kus on mõõdetud ka kõrgus (h>0) ja võra algus (hv>0). Kopeerige filtreeritud andmetest välja diameetri, kõrguse ja võra alguse andmed teisele töölehele. Kirjutage, kui suur tuli vaatluste arv N. 25) Joonistage graafik kõrguse (y) ja diameetri (x) vahelise sõltuvuse hindamiseks. Tooge graafikul välja ka regressioonisirge võrrand ja determinatsioonikordaja (R 2). 26) Käivitage protseduur 'Regression' ning tehke regressioonanalüüs kõrguse sõltuvuse
1. Hooldusraie 1.1. Valgustusraie 1.2. Harvendusraie 1.3. Sanitarraie 2. Uuendusraie 2.1. Lageraie 2.2. Turberaie 2.2.1. Aegjärkne raie 2.2.2. Häilraie 2.2.3. Veerraie 3. Valikraie 4. Trassiraie 5. Kujundusraie 4.2 Hooldusraied Hooldusraie on peamine metsa kasvu ja arengut mõjutav tegevus. Selle abil on võimalik kiirendada puude kasvu, reguleerida metsa liigilist koosseisu ja suurendada metsade tormikindlust. Puistust raiutakse välja puid, mis on kasvus alla jäänud või takistavad peapuuliigi kasvu ja arengut. Hooldusraiet lubatud teha: 1) valgus- ja toitetingimuste parandamiseks; 2) väärtuse tõstmiseks; 3) sanitaarse seisundi parandamiseks. Hooldusraied jagatakse kolmeks: 1) valgustusraie 2) harvendusraie 3) sanitaarraie 1. Valgustusraie - kujundatakse puistu liigiline koosseis ja parandatakse allesjäänud puude kasvutingimusi. 2. Harvendusraie - anda paremate omadustega puudele rohkem valgust ja toitepinda. 3
2.7 7.85 4.45 2.5 8.2 8.25 2.1 2.4 7.1 2 8 2.2 1.5 2.35 3.1 2.4 1.75 2.5 9.95 3.1 2.7 4 3 2.15 2.2 8.45 4.4 4.2 4.6 6.45 4 7.7 6.15 3.9 3 6.9 10.85 3 2.75 2.25 5.1 3.6 7 7.55 11.05 1.95 14.05 4.8 2.25 6.55 3.7 5.15 3.5 2.8 3.65 3.25 0 0 Regressioon 24) Eeldame,et Teie proovitükil on arvutatud kahes suunas mõõdetud diameetrite keskmine. Palun filtreerige oma proovitükil 1. rinde peapuuliigi andmetest välja need, kus on mõõdetud ka kõrgus (h>0) ja võra algus (hv>0). Kopeerige filtreeritud andmetest välja diameetri, kõrguse ja võra alguse andmed teisele töölehele. Kirjutage, kui suur tuli vaatluste arv N. N= 20 25) Joonistage graafik kõrguse (y) ja diameetri (x) vahelise sõltuvuse hindamiseks. Tooge graafikul välja ka regressioonisirge võrrand ja determinatsioonikordaja (R 2).
Lisaks võimaldab harvendusraie saada metsast kätte ja võtta kasutusele seda puitu, mis loodusliku valiku ja puistu isehõrenemise protsessi käigus langeks nagunii välja. Peamised kriteeriumid, millest lähtutakse puistus puude väljaraiumisel on: * iga puu individuaalsed omadused (võra, okslikkus, tüvi), * asukohast puistus, * raievanuste erinevusest, * puuliikide bioloogilisest sobivusest, * puu sanitaarne seisund. Kasvama jäetakse tavaliselt peapuuliigi paremad puud (korralik võra, tüvi) ning vajaduse korral ka sobivad kõrvalpuuliigid. Raie käigus ei tohi tekkida metsa täiuse olulist vähenemist (hõrenemist). Täius peaks peale raiet jääma 0,6-0,7. 3. Sanitaarraie - tehakse surnud ja surevate, samuti tormimurru ja tuuleheite puude koristamiseks juhul, kui pole otstarbekas teha harvendusraiet (peamiselt vanemates, valmivates puistutes, kus pole enam mõttekas teha
südametunnistusele. Seepärast on ka hooldusraied, nende teostamise mõttekus, raiekraad, väljaraiutavate puude liigiline, vanuseline ja tervislik struktuur olnud vaidlusi tekitav, mistõttu võib öelda, et hooldusraiete näol on meil tegemist kindlasti loomingulise tegevusega. Hooldusraiete korral (varem nim. neid vahekasutusraieteks) raiutakse puistust perioodiliselt välja puid, mis on kasvus alla jäänud või takistavad peapuuliigi tulevikupuude kasvu ja arengut. Tulevikupuu - s.o. heade omadustega puu, mida tahetakse kasvatada lõppraieni, et saada maksimaalse kvaliteediga puitu. Olenevalt kasvukohatüübist peaks tulevikupuude arvuks kujunema 500-700 tk/ha-l. HR on vaja vaid inimesele, mets kasvab ka ilma hooldamiseta, kuid raietega saab metsakasvataja suunata puistu kasvu temale meelepärases suunas. Lähtudes enamuspuuliigi vanusest ja hooldamise iseloomust, jagatakse hooldusraied kolmeks:
Eestis esineb hiirekahjustusi harva. 26. Raied. Raiete liigitus. 1) Hooldusraie ülesandeks on eemalda metsast puud, mis takistavad oluliste puude kasvu või halvendavad metsa tervislikku seisundit. Eemaldatakse ka haiged ja vigased puud. Jaguneb: 1) Valgustusraie selle abil kujundatakse tulevase puistu liigimine koosseis ja parandatakse allesjäänud kasvutingimusi. Tehakse 5-20 a noorendikes. Selle käigus raiutakse kõik peapuuliigi kasvu takistavad kõrvalpuuliigid. 2) Harvendusraie tehakse puitutes mis on 20-25 a kuni puitute valmimisikka jõdmiseni. Eesmärgiks on anda parema omadustega puudele rohkem valgust ja toitepinda. Metsa täius peaks peale raiet jääma 0,6-0,7. 3) Sanitaarraie eemaldatakse metsast surnud, surevad, tormi käes kannatada saanud ning kahjurite poolt nõrgestatud või surevad puud.
riskiprotsendiks. Olulisuse nivood tähistatakse tähega a. usest. Erinevus võib olla mõlemale poole, kriitiline piirkond koosneb kahest osast ab mingit erinevust, mõju või seose olemasolu tõestada, siis tuleb tal mõõtmisi jätkata. ole, vaid mis juhuslikult ilmnes mõõdetud valimis. use nivood tähistatakse tähega a. Regressioon 24) Eeldame,et Teie proovitükil on arvutatud kahes suunas mõõdetud diameetrite keskmine. Palun filtreerige oma proovitükil 1. rinde peapuuliigi andmetest välja need, kus on mõõdetud ka kõrgus (h>0) ja võra algus (hv>0). Kopeerige filtreeritud andmetest välja diameetri, kõrguse ja võra alguse andmed teisele töölehele. Kirjutage, kui suur tuli vaatluste arv N. Vaatluste arv N=28 25) Joonistage graafik kõrguse (y) ja diameetri (x) vahelise sõltuvuse hindamiseks. Tooge graafikul välja ka regressioonisirge võrrand ja determinatsioonikordaja (R 2).
kunstlik metsauuendus on Algtihedus oleneb: kaitse eesmärgiga ja lubatud kaitse-eeskirjas. vajalik järgmistel juhtudel: 1) kultiveeritava puuliigi bioloogilistest Metsaomanik on kohustatud rakendama metsa 1) kui lähimate aastate jooksul ei teki raiestikule omadustest, uuendamise võtteid kaitse- ja elujõulist peapuuliigi looduslikku 2) kasvukohatingimustest, tulundusmetsas vähemalt 0,5 hektari suuruse uuendust; 3) maapinna ettevalmistamise viisist ja kvaliteedist pindalaga hukkunud metsaosades 2) kui pärast vana metsa raiumist on karta 4) istutusmaterjali vanusest
liigirikkuse vähenemine ja mõju keskkonnale, kasvab erodatsioonioht, jõgedesse satub palju setteid, mis võivad ummistada voolusänge ja põhjustada üleujutusi. Võib muuta kliimat- kaitsva taimkatte eemaldamisel peegeldub lagedalt pinnalt päikesekiirgust rohkem tagasi, põhjustades õhutemperatuuri tõusu, muldade muutumist kuivemaks ning tolmutormide teket, soodustades omakorda kõrbede laienemist. MÕISTED Metsatüüp- metsa osa, mis on ühtlane kasvukohatübi ja sellel kasvava peapuuliigi poolest Metsamajandus- kõiki töid metsade istutamisest puude raieküpseks saamiseni hõlmav majandusharu Metsasus- metsamaade osakaal riigi pindalast (protsentides) Puiduvaru- mingi maa-ala metsas olev puidu hulk, mida mõõdetakse kuupmeetrites Puidu juurdekasv- Puidu kogus, mis teatud piirkonnas ühe aasta jooksul juurde kasvab. Mõõdetakse tihumeetrites aastas ühe pindalaühiku kohta. Arvestuslank- 10. Energiamajandus 65.
lodu kasvukohatüüpi alad; IV kuni V boniteediklassi sambliku ja leesikaloo kasvukohatüüpi alad juhul kui uuendusraie on tehtud häil- ja veerraiena või kuni 30 m laiuste lankidega lageraiena. Looduslikule uuenemisele kaasaaitamine Metsa looduslikule uuenemisele kaasaaitamine seisneb maapinna mineraliseerimises looduslikult varisevale seemnele idanemiskohtadeks, loodusliku uuenduse täiendamises sobiva puuliigi istutamise või külviga, peapuuliigi uuenduse kasvu takistava roht- ja puittaimestiku kõrvaldamises kuni ala noorendikuks ümberarvestamiseni, kõvalehtpuude (tamm, saar) kahjustatud uuenduse tagasilõikamises. Loomulikult tuleb majandustegevus viia kooskõlla seadusandlusega. Hobuste kasutamine metsatöödel Siiski nagu mujal ilmas on äärmiselt populaarne ja levinud nii ka Eestis on jälle hoogu saamas hobusekasvatus. Eesti hobusekasvatajad kasvatavad hobuseid oma
ummistada voolusänge ja põhjustada üleujutusi. Võib muuta kliimat- kaitsva taimkatte eemaldamisel peegeldub lagedalt pinnalt päikesekiirgust rohkem tagasi, põhjustades õhutemperatuuri tõusu, muldade muutumist kuivemaks ning tolmutormide teket, soodustades omakorda kõrbede laienemist. MÕISTED: Metsatüüp- metsa osa, mis on ühtlane kasvukohatübi ja sellel kasvava peapuuliigi poolest Metsamajandus- kõiki töid metsade istutamisest puude raieküpseks saamiseni hõlmav majandusharu Metsasus- metsade osakaal teatud territooriumil Puiduvaru- puidu hulk teatud maa-ala metsades, mõõdetakse kuupmeetrites 64 Puidu juurdekasv- teatud aja jooksul juurde kasvanud puidu kogus teatud maa-alal, mõõdetakse
majanduslikud kriteeriumid eeldavad rohkem informatsiooni; majanduslik tulemus ei ole nii nähtav ja selge kui tehniline tulemus (näiteks puukeste kõrguskasv); tulevasi majanduslikke väärtusi on raske ennustada. 46 Näitena väljavõte Metsaseadusest: Uuenenuks loetakse raiesmik või hukkunud metsa osa, kui seal kasvab enam kui 1200 ülepinnaliselt paiknevat vähemalt 0,8 m kõrgust peapuuliigi taime hektari kohta. Metsakasvatuslike investeeringute ökonoomiliste kriteeriumidena esitatakse sagedamini: puhasnüüdisväärtust; sisemist tasuvusläve; puhastulu kr/ha*a-1; kapitali marginaaltootlikkus (rentaablus) Harvemini ka kapitali kiiret käivet, paraku jääb see näitaja Eesti tingimustes madalaks. Metsamajanduse investeeringud vôib jagada: primaarsed e. metsakasvatuse investeeringud; sekundaarsed e. metsavarumise investeeringud.
annaabi.ee 
