KÕÕM ERICH NÕMME JA MÄRTEN VOOMETS MIS ON KÕÕM? · Kõõm on liigse hulga surnud naharakkude irdumine, mis põhjustab sügelemist ja valget või hallikat ketendust juustega kaetud peanahal. · Kõõm tekib siis, kui peanaha mikrofloora on tasakaalust väljas ja peanaha rakkude pooldumise protsess on kiirenenud. · Kõige sagedamini esineb kõõma rasusel peanahal, aga nahaketendus võib kaasneda ka nahahaiguste, näiteks seborroilise ekseemi ja psoriaasi korral. KÕÕMA ON KAHTE LIIKI · Kuiv kõõm lahtiste helvestena juuste vahel · Rasune kõõm nahatükid on peanaha küljes kinni. Rasususe tõttu kleepub kõõm juuste külge kinni ja sellega võib kaasneda ka juuste väljalangemine KÕÕMA TEKKEPÕHJUSED · Enamasti on kõõm tingitud geneetilise fooniga haigusest seborroilisest dermatiidist.
Peatäi on paljale silmale nähtav parasiit, kes elab ainult inimese peas. Esineb sagedamini lastel ja noortel täiskasvanutel Põhjustajad ja nakatumine Epideemiad lasteaedades ja koolides Nakkus levib viljastatud emaste kaudu Täi elutsükkel kestab 15-35 päeva Täi jõuab muneda ligi 100 muna Täid satuvad terve inimese juustega kaetud peanahale mütside, harjade ning pea-pea- kontaktil Sümptomid ja diagnoos Sügelus ja paapulid juustega kaetud peanahal Tingud juustes Sügelused peanahal, kõrvade taga ja kaelal kukla piirkonnas Diagnoositakse anamneesi ja kliinilise pildi alusel Peanahal täide ning juustes tingude tuvastamine Ravi Peanaha pesemine permetriintäišampooniga Täišampoonide toimimiseks piisab 10 minutist Ravi korrata nädala pärast Tingud kammitakse lahti täikammiga Kubemetäi Pruunika värvusega. Pesitsevad kubemekarvades, kuid võivad levida ka
lapsed Tekitajad Microsporum canis - Eestis (Austria, Ungari, Saksamaa, Poola, Vahemere-äärsed maad) Trichophyton tonsurans, T. soudanence ja Microsporum audouinii - Inglismaa ja Prantsusmaa Mõned liigid (M. audouinii, T. schoenleinii, T. violaceum) kahjustavad eelistatult peanahka Patogenees Seen tungib folliikulit ümbritsevasse sarvkihti ja sealt edasi karvafolliikulisse. Karva kahjustusest tingitud haigustunnused ilmuvad 3 kuu möödudes Spoore leidub nakatunud karvades, peanahal ja haigestunud peanaha lähedal õhus Karvakahjustuse tüübid 1. Väikesespooriline ektotriks (hüüfid karva pinnal, sprooride Ø 2-6 m ) 2. Suurespooriline ektotriks (hüüfid karva pinnal, spooride Ø 5-8 m) 3. Endotriks (spoorid karva sees) 4. Faavus (karvad jämedad hüüfid ja õhuga täidetud tühimikud) Väikesespooriline ektotriks Tekitajad: M. canis M. audouinii Kliiniline leid: Peanahal üksikud ümarovaalsed teravapiirilised,2-6 cm Ø kolded, milles
Pedikuloos ja sügelised PEDIKULOOS Haiguse tunnused • Nakatunud on peanahk, kulmud, ripsmed, kubeme- või habemekarvad • Peanahal võib leiduda täisid või juustes tinge • Hammustuskohad on paistes ja sügelevad • Harvemini võib tekkida mädapõletik ja lümfisõlmede suurenemine Põhjused • Levivad eriti laste kollektiivides/pikemate juustega inimestel • Nakatunud inimese peakatte, kammi kasutamine, kokkupuude • Kitsad elutingimused • Halb hügieen Ennetamine • Vältida võõraste kammide, peakatete, harjade, rätikute kasutamist
spetsiaalsete vere valgeliblede sees, põhjustades nahal ja harvem ka limaskestadel löövet. Sümptomid ehk avaldumine Tuulerõugete avaldumisaeg pärast kokkupuudet viirust kandva isikuga on 10-20 päeva. Lööbele võib eelneda väike palavik. Lööbeelemendid on väga erinevad ja võivad kehal esineda kõik üheaegselt. Esimestest täpikestest villideni läheb mõni päev, koorikud tekivad viie päevaga, siis pole haigus enam väga nakkav. Lööbeelemente on kõikjal, ka peanahal, kuid nende arv on erinev, näiteks väikelapsel võib olla ainult paar täpikest, täiskasvanul aga üle 500. Kuna sügelemine on tugev, kratsitakse mõnigi villikestest katki ja need võivad muutuda põletikulisteks. Raskemal haiguse avaldumisel võivad villid tekkida ka suu, neelu või soole limaskestale, mistõttu on valus süüa. Mõnikord võib haigusega kaasneda väikeaju põletik, mida iseloomustab peamiselt tasakaaluhäired. Ravivõimalused
vastupanuvõime väheneb võib seen puud rünnata – puu haigestub ja hukkub. Selline toitumisstrateegia on paljudel torikseentel Inimeste ja loomade parasiidid Inimesi ja loomi nõrgestavad seenhaigused siis, kui organismi vastupanuvõime on nõrgenenud Suuõõnes pärmseened (soor) Nahal võivad tekkida nahaseenhaigused Kõõmaseen peanahal “Kassihaigus” Kasutatud allikad http://www.biology.ed.ac.uk/archive/jdeacon/mrhizas/ecto1.jpg http://www.botany.ut.ee/BOI_tudengile/Mykoloogia/PIlt_7_new.jpg http://www.botany.ut.ee/BOI_tudengile/Mykoloogia/Pilt_12_new.jpg http://www.mycodb.fr/photos/Serpula_lacrymans_1985_rc_1.jpg http://www.hkhk.edu.ee/puuseened/P4173351.JPG http://www.hkhk.edu.ee/puuseened/P4173340.JPG http://archives.microbeworld
tekitavate bakteritega,s�htsus nteesivad vitamiine ja aitavad s�htsus sivesikuid seedida. Toiduainet�htsus �htsus stus-Baktereid on aastatuhandeid kasutatud toitude valmistamiseks. Ravimite tootmine-Bakterite abil valmistatakse antibioootikume ja vaktsiine 5. Too n�htsus iteid inimese seenhaigustest. Jalgade seenhaigus on maailmas levinum,Seenhaigused v�htsus ivad levida ka suguelunditel,nahavoltides,suunurkades,kehapinnal,peanahal. 6. Kuidas seenhaigused levivad? Mida teha nende v�htsus ltimiseks? Seenahigused levivad kontakti teel siis aitab paljusid haigusi v�htsus ltida korralik h�htsus gieen, 7 . Too n�htsus iteid inimese bakterhaigustest. Tuberkuloos,verem�htsus rgitus,toidum�htsus rgitus,Puugid. 8. Kuidas bakterhaigused levivad? Mida teha nende v�htsus ltimiseks? M�htsus ned bakterihaigused levivad ka siirutajate egk haigustekitajate edasikandjate vahendusel
Alopeetsia Alopeetsia ehk juuksekadu on kõikidel inimestel täheldatav normaalne füsioloogiline protsess, mis on seotud karva tsüklilise kasvuga. Eristatakse karva kasvu-, vahe- ning puhkefaasi. Et tsüklite vaheldumine karvafolliikulites ei toimu üheaegselt ning aktiivsed ja puhkavad karvanääpsud on juustega kaetud peanahal läbisegi, siis normaalselt kulgeva protsessi korral pole juuste hõrenemine märgatav. Tavaliselt langeb päevas välja umbes nii palju karvu, kui on inimesel eluaastaid. Juuksenäsad muutuvad aga aastatega väiksemaks ning kasvav karv jääb peenemaks. Vananedes osa karvanääpse ja -näsasid taandareneb, seega on mõningane juuste hõrenemine vanemas eas loomulik. Tavaline ehk androgeenne kiilaspäisus on päriliku eelsoodumusega
Sotsiaaltöö ja iluteeninduse õppesuund Juuksur Galina Latkina Peanaha ja juuste probleemid ,haigused ning häired Referaat Juhendaja: Klaarika Muul Kuressaare 2017 Alopeetsia Alopeetsia (Alopecia areata) on levinud autoimmuune nahahaigus, mis põhjustab juuste kadu peanahal ja kehal. Algab see tavaliselt ühe või mitme väikese, ümmarguse ja sileda laiguga peanahal ning süvenedes võib lõppeda kõikide juuste väljalangemisega (alopeetsia totalis ) või kogu keha karvade ( kehakarvad+juuksed ) väljalangemisega (alopeetsia Universalis). Alopeetsiat esineb nii meestel kui naistel igas vanuses. Tihti saab seisund alguse juba lapseeas. On pakutud, et seisund esineb umbes 147 miljonil inimesel maailmas.
avaldumisaeg pärast kokkupuudet viirust kandva isikuga on 10-20 päeva. Lööbele võib eelneda väike palavik. Lööbeelemendid on väga erinevad ja võivad kehal esineda kõik üheaegselt – alates punastest väikestest laikudest, vistrikutaolistest lööbeelmentidest villide ja mädakoorikute ning armideni. Esimestest täpikestest villideni läheb mõni päev, koorikud tekivad viie päevaga, siis pole haigus enam väga nakkav. Lööbeelemente on kõikjal, ka peanahal, kuid nende arv on erinev, näiteks väikelapsel võib olla ainult paar täpikest, täiskasvanul aga üle 500. Kuna sügelemine on tugev, kratsitakse mõnigi villikestest katki ja need võivad muutuda põletikulisteks. 95 % lastest põeb tuulerõugeid enne täiskasvanuks saamist. Vastuvõtlikumad on 5-9 aastased lapsed. Täiskasvanud, kes ei ole lapsepõlves tuulerõugeid põdenud, peavad vältima haigega kokkupuudet, sest ka täiskasvanueas põetakse tuulerõugeid tunduvalt
20 päeva. Kehale tekib lööve millele võib eelneda ka palavik. Lööbeelemendid on väga erinevad ja võivad kehal esineda kõik üheaegselt alates punastest väikestest laikudest, vistrikutaolistest lööbeelmentidest villide ja mädakoorikute ning armideni. Esimestest täpikestest villideni läheb mõni päev, koorikud tekivad viie päevaga, siis pole haigus enam väga nakkav. Lööbeelemente on kõikjal, ka peanahal, kuid nende arv on erinev, näiteks väikelapsel võib olla ainult paar täpikest, täiskasvanul aga üle 500. Kuna sügelemine on tugev, kratsitakse mõnigi villikestest katki ja need võivad muutuda põletikulisteks. Raskemal haiguse avaldumisel võivad villid tekkida ka suu, neelu ja/või soole limaskestale, mistõttu on valus süüa javäljaheites võib esineda verd. Mõnikord võib haigusega kaasuda tserebelliit ehk väikeaju põletik, mis
Tuulerõuged on nakkavad 1-2 päeva enne lööbe nahale ilmumisest kuni koorikute tekkimiseni 5 kuni 6 päeva jooksul punnide tekkest. Tuulerõuged avalduvad nahal 10-20 päeva jooksul pärast kokkupuudet inimesega, kellel on tuulerõuged. Lööbele võib eelneda väike palavik. Lööbed on väga erinevad ja võivad kehal esineda kõik üheaegselt alates punastest väikestest laikudest, vistrikutaolistest villide ja mädakoorikute ning armideni. Lööbe on tavaliselt kõikjal, ka peanahal, kuid lööbe täpikeste arv on erinev, näiteks väikelapsel võib olla ainult paar täpikest, täiskasvanul aga üle 500. Kuna sügelemine on tugev, kratsitakse mõnigi villikestest katki ja need võivad muutuda põletikulisteks. Raskemal haiguse avaldumisel võivad villid tekkida ka suu ja soolete limaskestale, mistõttu võib valus süüa olla. Kuidas tuulerõugeid ravida? Haiglaravi vajatakse siis, kui kratsimise tagajärjel on lisandunud naha põletik, mis võib viia
soodustavad ka ebamugavad ja kitsad jalatsid, kus soojus ja niiskus panevad seenespoorid kergesti vohama. Jalgade seenhaigus on küll ravitav, kui uuringud näitavad, et 42% juhtudest kipub haigus elu jooksul siiski korduma. Jalaseent on võimalik ravida apteegis müüdis olevate geelide ja kreemidega. Kõõmaseen Kuidas tekib? Liigse hulga surnud naharakkude irdumine põhjustab peanaha sügelemist ja valget või hallikat ketendust juustega kaetud peanahal. Kõõma tekkes on süüdistatud nii kuiva kui rasust nahka, pea pesemist liiga sageli või liiga harva, stressi, kehva toitumist jm. Kuidas ravida? Kergetel juhtudel piisab vaid igapäevasest pea pesemisest, mis vähendab naha rasusust ja ketendust. Ravi tuleb alustada võimalikult varakult ja korrata haigustunnuste taastekkel. Kassihaigus ehk peaseen Enamasti põevad peanaha seenhaigust lapsed enne murdeiga. See on haigus, mis kuidagi ise üle ei lähe,
Haiguse tekkepõhjused · globaalne soojenemine · tubase tegevuse tõus lastel (nt. arvutimängud, televisioon jm.) · täide kasvav resistentsus ravimitele Soodustavad tegurid Soodustavateks teguriteks täide levikul on: · Peadpidi kokkupuutumine · Üksteise hügieenitoodete kasutamine nagu kammid, juuksekummid, sallid, mütsid, kiivrid jne. · Seksuaalkontakti ajal kokkupuutumine · Kokkupuude nakatunud inimesega, Epidemioloogia ehk haiguse levik (1) · Peatäi. Juusteta peanahal ei ela täid toatemperatuuril kauem kui üks päev. Ka kammidel sureb täi 24 tunni möödudes, aga seda ainult juhul, kui keegi ei kasuta sellel perioodil sama kammi. Täimunad on juuksekarva küljes tihedalt kinni ja asuvad tavaliselt peanaha lähedal, on ovaalse kujuga, läbimõõdus 12 mm, valkjad või kollakad; 8 päeva möödudes kooruvad munadest nööpnõelapeasuurused uued täid, jättes pärlendavvalge kooriku juuksekarvale kinni.
Lastel ja noortel valu harva Lööve ühepoolne, konkreetset nahapiirkonda innerveeriva närvi alale Vähene kehatemp tõus, regionaalsete LS turse ja valulikkus Nekrootiline ja sekundaarne vorm paranevad armistumisega Sakraal ja perineaalnärvide kahjustuse korral kõhukinnisus, uriinipeetus, pseudoiileus Haaratus torakaalnärvid 53% tservikaalsed harud 20% n ophthalmicus 15% lumbosakraalsed närvid 11% Spetsiifline närvihaaratus N. ophthalmicus lööve ühel pool juustega kaetud peanahal, otsmikul, laugudel ja ninal laugude turse tüsistusteks nekroos, armistumine preaurikulaarsete LS põletik keratiit, uveiit, võrkkesta kahjustus N. maxillaris lööve ühepoolselt kõvasuulael, kurgunibul, mandlitel N. mandibularis lööve keelotsal, põse limaskestal, suupõhjal N. facialis sensoorsed harud lööve väliskuulmekäigus ja suu limaskestal peavalu, oksendamine, kuulmishäire, vertiigo, nüstagm N. facialis motoorsed harud
inimest. ● Psoriaas on naharakkude jagunemise kiirenenud protsess. ● http://medicaladviceforyou.com/scalp-psoriasis/ (04.12.14) Sümptomid ● Psoriaas on nahahaigus, mille puhul tekivad nahale punetavad valkjate kettudega kaetud sõlmekesed ja naastud. ● Haiguskolded võivad sügeleda ja olla valulikud, kuid võrreldes teiste nahahaigustega kaebavad psoriaasihaiged sügeluse üle harva. ● Lööve paikneb sagedamini peanahal, küünarnukkidel ja põlvedel, kuid seda võib esineda ka mujal kehal ja nahavoltides. ● Haiguskolded on enamasti ümara kujuga ja erineva suurusega. ● Esmakordselt tekkinud lööve on tavaliselt väiksema diameetriga, kuid haiguskolded võivad laieneda ja omavahel liituda. ● 10–30%-l psoriaasi põdevatel haigetel esineb kaasuvana psoriaatiline küüntekahjustus ja 5–42%-l haigetel psoriaatiline liigesepõletik.
Eestis on laialt levinud jalgade ja varbaküünte seenhaigus, mida põhjustab inimeselt inimesele leviv seen Trichophyton rubrum. Eestis läbi viidud uuringu andmetel põeb jalgade ja varbaküünte seenhaigust 18% 20-55 aastastest inimestest. Kõikjal maailmas sageneb laste jalgade seenhaigus kuna lapsed on elustiili muutudes samadest riskidest ohustatud (külastavad haigete täiskasvanutega samu treeningsaale, ujulaid, spa'sid, saunasid). Eestis on sage peanahal ja kogu keha nahal haigust tekitav dermatofüüt Microsporum canis, mis levib kasside ja koerte kaudu. Peamiselt nakatuvad eelkooliealised lapsed. Eestis esineb mitmeid inimeste vahendusel levivaid peanahal kroonilisi haigusvorme tekitavaid seeni näit. Trichophyton tonsurans, T. violaceum, mis vajavad pikemaajalist ravi. KÜÜNTE PSORIAAS, PSORIAAS KÜÜNTEL In. k. nail psoriasis, psoriatic nails Uurimuste kohaselt kaasneb küünte psoriaatiline düstroofia 10-50%-l
paapulid, mis kratsides võivad puruneda. AD puhul võib nahk olla paksenenud, lõhenenud või kestendav (Võikar 2010). Samuti on AD haigetel väga kuiv nahk, mis on tingitud sellest, et on suurenenud transepidermaalne veekaotus ja puuduvad niiskust siduvad ained (uurea) (Nahahaigused i.a). 4.1 AD IMIKUEAS Atoopiline dermatiit avaldub juba imikueas, enamasti 3-6 kuul (Karvonen jt 2010). Enamasti tekib esmalt põskede karedus ja punetus ning ketendus peanahal. Kehal, eriti käte ja jalgade väliskülgedel on nahk kuiv, kergesti ärrituv ja sügelev. Häiritud on nii lapse kui ka vanemate uni. (Nahahaigused i.a) Kui liigutused ei ole veel koordineeritud, püütakse sügelemist leevendada end madratsi vastu hõõrudes. Kui motoorika on arenenud, õpitakse ennast kratsima ja siis võib nahal näha kratsimisjälgi ja pruune koorikuid (Atoopiline dermatiit i.a.) 4.2 AD LAPSEEAS
seitsme päevaga; mähkmelööve muutub hullemaks, levides mähkmepiirkonnast teistele kohaosadele; kui nahale tekib mädapõletik, millele on iseloomulik väikesed, purunevad villid ja nende kattumine koorikutega (impetiigo); mähkmelööve tekib seoses üle 48 tunni kestnud kõhulahtisusega; kui lapsel tekib palavik, kui kahtlustad lapsel allergiat. Seborroiline dermatiit Seborroiline dermatiit ehk beebi kõõm ehk korplööve ehk gneiss on lapse peanahal ja kulmudes esinev läbipaistev või kollakaspruun soomusetaolisi laike meenutav lööve. Tegemist on tavaliselt imikule ohutu lööbega. Beebikõõma tekkepõhjused ei ole teada. Lööve võib tekkida imiku esimesetel elukuudel. Arvatakse, et see võib olla seotud emalt saadud hormoonidega, mis panevad peanahal olevad beebi rasunäärmed rasu üleprodutseerima. Tavaliselt beebikõõma ravida ei ole vaja ja see kaob ise aja jooksul. Samas võib see oodatust kauem aega võtta
Lööve võib sügeleda. Suus lõhkenud villidest tekkinud haavakesed on väga valulikud ja laps keeldub seetõttu söömast. Tuulerõugetele on iseloomulik erinevates arengujärkudes lööbeelementide – laikude, sõlmekeste, villide, mädakoorikute, koorikute ja armide koosesinemine. Lööbimine kestab keskmiselt 5 päeva. Esimestest täpikestest villideni läheb mõni päev, koorikud tekivad viie päevaga, siis pole haigus enam väga nakkav. Lööbeelemente on kõikjal, ka peanahal, kuid nende arv on erinev, näiteks väikelapsel võib olla ainult paar täpikest, täiskasvanul aga üle 500. Ravi Haigust diagnoositakse kliinilise pildi alusel. Kui haiguspilt ei ole tüüpiline, peab tegema vereanalüüsi. Ravi on suunatud tüsistuste vältimisele. Lapsel tuleb lõigata küüned lühikeseks, et ta ei saaks ville katki kratsida, see aitab vältida nahapõletikku. Haiget võib pesta duši all ning seejärel kuivatada pehme rätiga
STABILISAATOR Suurendab koostisainete või segu stabiilsust ja pikendab säilivusaega. SUUHOOLDUSAINE Mõjub suuõõnele kosmeetiliselt, st puhastab, desodoreerib ja kaitseb suuõõnt. SÄILITUSAINE Eeskätt pidurdab kosmeetikavahendis mikroorganismide arengut. Kõik loetletud säilitusained on ained, mis on kantud kasutamiseks lubatud säilitusainete nimekirja (vt kosmeetikavahendite direktiivi VI lisa). TOONIK Tekitab heaolutunde nahal või peanahal. UVABSORBENT Kaitseb kosmeetikavahendit ultraviolettkiirguse eest. UVFILTER Filtreerib välja teatavat liiki ultraviolettkiirguse, et kaitsta nahka selle kahjuliku toime eest. Kõik loetletud UVfiltrid on ained, mis on kantud kasutamiseks lubatud UVfiltrite nimekirja (vt kosmeetikavahendite direktiivi VII lisa). VAHUPARANDI Võimaldab valmistada segust paremat vahtu, suurendades selle mahtu ja/või parandades tekstuuri ja/või stabiilsust.
X- kromosomaalne ihtüoos tekitab fenotüüpselt väljenduvaid nahasümptomeid ainult meestel. Selle põhjuseks on mutatsioon steroidsulfataasensüümi kodeerivas geenis. Muteerunud geeni kandvatel naistel võib mõnikord esineda kergekujulist ketendust, loote ülekandmist ja emaka kontraktsioonide nõrkust. Muutused nahal (kerge koorumine ja kuivus) ilmnevad juba vastsündinul. Tegelik ketendus, mis on pruunikas ja raskekujuline, algab mõne kuu vanuses. Nahasümptomeid on enam juustega kaetud peanahal, kaelal, liigeste piirkondades, kõhul ja säärtel. Kliiniliselt on iseloomulik pruunide, tihedalt kinnitunud soomuste leid jäsemete sirutuspindadel, kehatüvel, kaelal,vähem painutuspindadel ja voltides. Peopesad ja jalatallad on lööbevabad või on nahk seal kergelt paksenenud. Kaasuva oftalmoloogilise leiuma võib esineda komakujulisi korneaalseid varjustusi ning urogenitaaltrakti leiuma krüptorhismi. Suviti sümptomid leevenevad, kuid lapse kasvades ei taandu
kõhul (eriti naba ja vööpiirkonnas) tuharatel genitaalidel reite ja sääre sisekülgedel harva hüppeliigese ja jalalaba piirkonnas Tavaliselt jäävad juustega kaetud peanahk, nägu, selja ülaosa, peopesad ning tallad lööbevabaks. Haiguse pikemaaegsel kestmisel esineb üle kogu keha rohke lööve, ka küünarnukkidel ja põlvedel. Imikutel ja väikelastel võib lööve olla kogu kehal. Imikutel ka: juustega kaetud peanahal peopesadel ja jalataldadel 6 Joonis. Sügeliste eelistatud lokalisatsioonikohad 7 Lööve sügelishaige nahal on polümorfne ehk mitmekujuline. Lööbeelemendid on järgmised. 1. Punetavad sõlmekesed ehk paapulid Kõige tüüpilisemaks sügeliste tunnuseks peetakse paarikaupa paigutuvaid punetavaid sõlmekesi ehk paapuleid, mille pinnal võib leida koorikuid, ning nende vahel olevaid sügeliskäike.
prognoos suhteliselt halb, kuid sõltub mitmetest asjaoludest. Siiski viimasel ajal seoses ravimeetodite täiustumisega ja kasvaja varasema avastamisega, on prognoos paranenud. Lentigo maligna ja pindmiselt leviva melanoomi korral on prognoos parem, kui sõlmelise või akraalse vormi korral, sest viimased kasvavad kiiremini ja annavad varem metastaase. Naistel on üldiselt prognoos parem kui meestel. On täheldatud, et seljal, kaelal peanahal ja käte ülemistel osadel olevate kasvajate prognoos on halvem. Kasvaja haavandumist peetakse samuti halvaks näitajaks. Kui on tekkinud siirded teistesse organitesse, on 5-aasta elulemus kõigest alla 5%. 10 Levik ja staadiumid Staadium IA Kasvaja paksus on alla 1 mm. Naha välimine kiht, epidermis on terve. Kasvaja ei ole andnud
Nõela ülemine osa on kaetud paksema traadiga, enamasti pronksist või siis kaetud plastikuga, mis muudab nõela tugevamaks ning paremini käsitsetavaks kehasse sisestamisel. Nõela suurus ja tüüp oleneb millist punkti stimuleerida, kuna punktid asuvad erinevatel sügavustel kehas. Läänemeditsiinis kasutatakse tuikava peavalu leevendamiseks valuvaigisteid, selline peavalu on tingitud veenide ahenemisest peanahal, nõelravi eesmärk on aga leevendada valu vastavate punktide stimuleerimisega. Need punktid asuvad peopesas ning neid on kirjeldatud kui olulisimad mõjutuskohad näo ja peavalude korral. Eestis näiteks on kogu eriala jäänud erialaseltsi kanda, kelle võimalused selleks on riikliku toetuse puudumise tõttu väga piiratud. Sageli jõuavad haiged traditsioonilist Hiina meditsiini praktiseeriva arsti juurde alles siis, kui haigus on juba kaugele arenenud ja
…peale wc kasutamist... …peale kokkupuudet toidujäätmetega... …peale kokkupuudet kemikaalidega…. …enne söömist…. …peale suitsetamist, aevastamist, nuuskamist, köhimist…. NB! Toitu käitlev töötaja, kelle käel on haav, peab koheselt haava katma……veekindel plaaster, kummikinnas (max 2-3 tundi), sõrmekaitse…… 3.JUUKSED Pead tuleb pesta regulaarselt, sest peanahal on väga palju baktereid Köögis töötades tuleb juuksed katta täielikult (ka kiilaspeal) Teenindussaalis töötades peavad poolpikad ja pikad juuksed olema kinni seotud Juuksed ja kõõm võivad kukkuda toidu sisse, samuti habemekarvad 4.NINA, SUU JA KÕRVAD Bakterit Staphylococcus aureus leidub täiskasvanud inimestel limaskestades( suus, ninas, kõrvades), aga ka kätel, kust bakterid satuvad toidu sisse ja saastavad selle.
Streptococcus pyogenes – mädatekitajad steprokokid – põhjustab kõripõletkke, keskkõrvapõletkke, angiini, rinnapõletkku, roosi, reumat, sarlakeid. Oraalsed Streptokokid. S.salivariud, S.mutans, S.mits, S.oralis, S.pneumoniae, S.gordonii – elavad inimese ja loomade suus ja ülemistes hingamisteedes – tekitavad hambakaariest. Stafülokokk – Staphylococcus (gram positiivsed). Patogeensed stafülokokid- s.epidermidis (peanahal), S.saprophytcus (noortel seksuaalselt aktivsetel naistel põhjustab tsüstite), S.aureus (nahal ja limaskestadel, põhjustab nahamädanikke,furunkleid,karbunkleid, rinna põletkku, toidumürgistusi). 13. Teada põhilisi viirustest põhjustatud infektsioone, haigustekitajaid ja nende ülekandeteid (HIV, hepatit A, B, C; herpesviirused, tuulerõuged, punetsed, leetrid, mumps, noroviirus, puukentsefaliit). 14. Mükoos ehk seeninfektsioon – patogeensed seened, mis põhjustavad nakkust ja
Täide lemmikpiirkonnaks on kõrvade tagused. RAVI/SOOVITUS mehhaanilised (täikammid), keemilised (insektitsiidid), taimsed tooted (kookosõli, aniis) ja füüsikalised (dimetikoon-silikoonõli) ravimeetodid. KAS ON NAKKAV? Nakkuse võib saada igaüks: sõltumata soost, vanusest, sotsiaalsest kuuluvusest. Karvanääpsu põletik - Follikuliit kollaka sisuga täidetud villikesed-pustulid peanahal karvade ümbruses. Haigusetekitajateks on eeskätt Staphylococcus aureus ja Pseudomonas aeruginosa. Stafülokokkide allikaks võib olla nina-neelu kandlusega inimene. Meestel eisneb pageli habeme piirkonnas. Pustulid võivad olla üksikult või üle kogu peanaha, võivad tekkida verised koorikud. Haigus võib lisanduda seborroilisele põletikule. Pustulid on karvanääpsu ümbruses. Võib kesta mõnest päevast mitme kuuni. RAVI/SOOVITUS
...enne kööki sisenemist.... ...enne tööle hakkamist.... ...peale wc kasutamist... ...peale kokkupuudet toidujäätmetega... ...peale kokkupuudet kemikaalidega.... ...enne söömist.... ...peale suitsetamist, aevastamist, nuuskamist, köhimist.... NB! Toitu käitlev töötaja, kelle käel on haav, peab koheselt haava katma......veekindel plaaster, kummikinnas (max 2-3 tundi), sõrmekaitse...... 3.JUUKSED Pead tuleb pesta regulaarselt, sest peanahal on väga palju baktereid Köögis töötades tuleb juuksed katta täielikult (ka kiilaspeal) Teenindussaalis töötades peavad poolpikad ja pikad juuksed olema kinni seotud Juuksed ja kõõm võivad kukkuda toidu sisse, samuti habemekarvad 4.NINA, SUU JA KÕRVAD Bakterit Staphylococcus aureus leidub täiskasvanud inimestel limaskestades( suus, ninas, kõrvades), aga ka kätel, kust bakterid satuvad toidu sisse ja saastavad selle. ...nina nokkida... ..
sagedase kätepesuga. Hammastega tal probleeme pole. Füüsiline läbivaatus Suu limaskestad on kahvatud, kuid niisked ja kahjustusi ei esine. Silmnähtavaid hambaauke pole. 7 Patsient teadis umbes kui palju ta kaalub ning see vastas tegelikule kaalule (55 kg). Naine on 163 cm pikk. Kehatemperatuur on normile vastav - 36 kraadi. Naise juuksed on pikad, hooldatud ja puhtad, kuid haprad. Peanahal vigastusi ja kõõma ei esine. Küünte alune nahk on kahvatu, kuid küüned on puhtad ja hooldatud. Patsiendil pole kunst- ega geelküüsi. Kõht on normaalne. Patsiendi nahk on kahvatu. Käed ja jalad on katsudes külmad. Kahjustusi nahal ei esine ning naine on normaalkaalus - luud esile ei ulatu. Eritamine ja ainevahetus Patsiendi tunnistab, et tal on kõht vahepeal lahti, kuid vaevusi see temas ei tekita. Probleemi tõttu on ta võtnud söetablette ja Smecta pulbrit
·Stress 12 Haiguspilt sõltub haige vanusest. Noorematel inimestel esinevad valdavalt ägedad muutused: punetus, villid ja koorikud nahal, vanematel kroonilisemad muutused. Alati esineb sügelemine. ·Esineb sügelemine, eriti peale dussi või vanni ning ka talvel ·Nahk on ärritatav, eriti villa ja seepide suhtes ·Kuivad ja ketendavad huuled ·Kuiv nahk kehal ja peenehelbeline ketendus peanahal ·Peopesade nahajoonise tugevnemine ·Täiskasvanutel nahapõletik silmalaugudel, kuklal, rinnanibudel või kätel ·Vähenenud higistamine ·Ülitundlikkus õhuga levivate allergeenide suhtes AD ravi sõltub haige vanusest ja lööbe tüübist. Millist ravi kasutada määrab arst, kuid ka parimatest ravimitest on vähe abi, kui inimene ei järgi vajalikku reiimi. Esmatähtis
NB! Toitu käitlev töötaja, kelle käel on haav, peab koheselt haava katma veekindla plaastriga või sõrmekattega. Kummikindad ja nende kasutamine Kummikindad kaitsevad käsi nahal paljunevate bakterite eest. Määrdumine on võimalik ka siis kui kasutate kummikindaid. Seega käsi peab pesema ka siis, kui kasutatakse kindaid. Käsi peab pesema ka siis kui kummikindad võetakse ära või kui nende usaldusväärsus on kaheldav. JUUKSED NB! Pead tuleb pesta regulaarselt, sest peanahal on väga palju baktereid; köögis töötades tuleb juuksed katta täielikult, teenindussaalis töötades peavad poolpikad ja pikad juuksed olema kinni seotud. Juuksed ja kõõm võivad kukkuda toidu sisse, samuti ka habemekarvad; NINA, SUU JA KÕRVAD Bakterit Staphylococcus aureus leidub täiskasvanud inimestel limaskestadel (suus, ninas, kõrvades) aga ka kätel, kust bakterid satuvad toidu sisse ja saastavad selle. NB! Ära urgitse sõrmega nina ega kõrvu;
värviplekki. · Barrier Cream 150ml Spetsiaalne naha kaitsekreem kasutamiseks juuste värvimise ajal. Kaitseb nahka juuksevärvi oksüdeerumise ajal tekkida võivate nahaärrituste eest. Kasutamine: Kanna toodet ettevaatlikult juustepiirile enne juuste värvimist. Eemalda kreem viimase pesu ajal shampooniga pestes. · Cute Scalp Soothing Oil 125ml Peanahka kaitsev õli väldib ja leevendab nahaärritusi, mis võivad tekkida tundlikul peanahal värvimisprotsessi käigus. Kasutamine: Lisa 7-10 ml õli värvisegu hulka, sega ja kanna juustele nagu tavaliselt. · Helpy Cream 100ml Sügavniisutava toimega kaitsev kätekreem. Kasutamine: Masseeri toode nahale.
· Silmadest ja ninast eritub limas-mädast nõret. · Haiguse alaägeda kulu korral tekivad tiinetel küülikutel abordid, isasloomadel munandipõletik. · Haiguspuhangu lõpuks viiruse patogeensus vähene passaazide tagajärjel ja haigetel loomadel tekivad üksikud sõlmjad moodustised nahas, mis hiljem kortsuvad ja kattuvad koorikuga · Sõlmja vormi korral haiguse üldtunnused puuduvad. · Tekivad granulomatoossed moodustised kõrvadel, peanahal ja silmalaugudel. 3.-5. haiguspäeval hakkavad loomad paranema. Kuulitaoline Lipiidse ümbrisega Üheahelaline RNA MARUTAUD Marutaudiviirus sisaldab S- ja V- Põhjustaja: Rhabdoviridae antigeeni: Lyssavirus Marutaud S- antigeen on ühine kõigile
need tugevat võimendust kuni 10 (astmes 6) korda ja sellest tulenevalt on EEG väga tundlik igasuguste häirete suhtes. Elektroentsefalogrammi registreerimisel kasutatakse unipolaarseid ja bipolaarseid lülitusi. Unipolaarsete lülituste korral registreeritakse ühe aktiivse elektroodi piirkonnas esinevaid potentsiaalmuutusi indiferentse elektroodi suhtes, mis asub madala elektrilise aktiivsusega piirkonnas. Bipolaarsete lülituste korral on elektroodid võrdväärsed ja asuvad mõlemad peanahal. EEG potentsiaalmuutusi nim. laineteks, mida analüüsitakse sageduse, amplituudi, kuju ning esinemissageduse järgi. Eristatakse 4 põhilainet. -lained ärkveolek, suletud silmad, pimendatud ruum, vaimne rahu. (8-13/min; 50µV) -lained ärkveolek, avatud silmad vaimne aktiivsus. (14-30/min; 20-25µV) -lained non-REM-uni (0,3-3,5/min; 250-300µV) -lained REM-uni (4-7/min; 100-150µV) EEG analüsaatorid võimaldavad aju elektrilise potentsiaalide registreerimisel saadavat
EEG väga tundlik igasuguste häirete suhtes. Elektroentsefalogrammi registreerimisel kasutatakse unipolaarseid ja bipolaarseid lülitusi. Unipolaarsete lülituste korral registreeritakse ühe nn aktiivse alektroodi piirkonnas esinevaid potensiaalimuutusi indiferentse elektroodi suhtes, mis asub madala elektrilise aktiivsusega piirkonnas (nt kõrvalestal). Bipolaarsete lülituste korral on elektroodid võrdväärsed ja asuvad mõlemad peanahal. Elektroentsefalogrammi potentsiaalmuutusi nim laineteks, mida analüüsitakse nende sageduse, amplituudi, kuju ning esinemissageduse järgi. Vastavalt sagedusele ja amplituudile eristatakse nelja põhilainet e rütmi.
Stafülokokke on sporaadiliselt isoleeritud ka mullast, mere- ja mageveest, taimedelt ja õhust. Arvatakse, et nad on sinna sattunud loomadelt ja inimeselt. Vabalt looduses ilmselt neid baktereid eriti pole. Arvatakse, et S. xylosus, mis suudab kasutada ka anorg. N, võiks ilmselt elada ka vabalt looduses. Patogeensed stafülokokid. S. epidermidis on valkjate või kollakate kolooniatega koagulaasnegatiivne stafülokokk. Ta on valdav peanahal, aga teda on ka teiste piirkondade nahal. Eriti palju sigineb teda pärast murdeiga, kui nahk muutub rasuseks. Põhjustab näiteks endoproteeside infektsioone (puusa- ja põlveproteesid, südameklapid, veenisisesed kateetrid. 20-65% nende põletikest on põhjustatud koagulaanegatiivsete stafülokokkide poolt). Proteese ja kateetreid koloniseerib just seetõttu, et kleepub adhesiinide abil tugevasti nende pinnale. S
kähisev, limaskestad tsüanootilised. Surm saabub täiskasvanud küülikutel 10.-14. haiguspäeval, poegadel varem. Haiguse alaägeda kulu korral tekivad tiinetel küülikutel abordid, isasloomadel munandipõletik. Haiguspuhangu lõpuks viiruse patogeensus vähene passaažide tagajärjel ja haigetel loomadel tekivad üksikud sõlmjad moodustised nahas, mis hiljem kortsuvad ja kattuvad koorikuga. Sõlmja vormi korral haiguse üldtunnused puuduvad. Tekivad granulomatoossed moodustised kõrvadel, peanahal ja silmalaugudel. 3.-5. haiguspäeval hakkavad loomad paranema. Pat.ana: Hukkunud loomade lahangul täheldatakse subkutaanseid kollaka värvusega infiltraate pea, kaela, päraku ja genitaalide piirkonnas, kopsuturset, alveoliiti, limaskestade katarraalset põletikku. Diagnoos: Viiruse isoleerimine, Identifitseerimine (IFM, KSR), Seroloogiline uurimine (ELISA) Dif.diagnoos: Küülikute fibromatoos, Pastörelloos, Stafülokokoos, Infektsioosne riniit, küülikute
seadmetele jne. · Plaaster kaitseb töötajat võimalike mikroorganismide haavadesse sattumise eest. · Veekindlad plaastrid ei kogu mustust ja rasu. · Metalliribaga varustatud plaastrid lihtsustavad käelt maha kukkunud plaastri avastamist metallidetektoriga. Juuksed Inimestel langeb ühe ööpäeva jooksul peast ligikaudu 100 karva. Juuksed toiduainetes kujutavad endast eelkõige füüsikalist ohtu. Peanahal leidub S. aureus't, seega lisaks füüsikalisele ohule võivad väljalangenud juuksed olla nende bakterite allikaks toidus. Seetõttu on vajalik, et töötajad kannaksid peakatet ning peseksid regulaarselt juukseid ja pead. Soovitav on kasutada mütsi all juuksevõrku. Tootmisruumides ei tohi juukseid kammida ja peakatet kohendada. Juuste kammimisel tuleb ära võtta kaitseriietus, sest väljalangenud juuksed võivad kukkuda töötaja riietele
annaabi.ee 
