Guillaume de Machaut (0)

1 Hindamata

Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Lõik failist

Guillaume de Machaut

Guillaume de Machaut oli Prantsusmaa helilooja ja luuletaja, ars nova stiili väljapaistvaim esindaja.

Elu

Guillaume de Machaut' elu on kõige rohkem seotud Reimsi linnaga. Ta sündis ja sai hariduse Reimsis või selle ümbruskonnas ning elas ja töötas Reimsi linnas püsivalt alates 1340 . aastast kuni surmani. Machaut tegi suurejoonelist poliitilist karjääri. Töötades mitmete kuningate sekretärina.

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-01-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti

10 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

hendrikr Õppematerjali autor

Guillaume de Machaut elulugu ja saavutused.

guillaume de machaut machaut

Sarnased õppematerjalid

doc

Renessanss (14.-16. saj)

Ars nova ajal toimus oluline muutus kunstmuus. zanrites: · Kirikumuusikas hakati komponeerima missa ordinaariumi osi, enim pikki Gloriat ja Credot · Motett, algselt kiriklik teos ja nüüd seltskonnamuus.sse kuuluv, tõusis 14 saj kõige esinduslikumaks zanriks. · Kirikumuus. ja motetti kõrvale ilmus mitmehäälne ilmalik laul, mis sai heliloojate loomingus valdavaks. Peamised lauluvormid- ballade, rondeau, virelai- tuletatud luulevormidest. Guillaume de Machaut- poeet ja helilooja Selle aja Prantsusmaa tähtsaim helilooja GUILLAUME de MACHAUT (Säilinud: 40 ballaadi, 20 rondelli, 23 motetti(, 32 virelaid, 18 laid,) 1 missa (esimene täielik 4-häälne missa). Ars nova väljapaistvaim helilooja, kelle loomingut tänapäeval enim teatakse. Oli oma aja suurimaid luuletajaid, tema ilmalike laulude tekstid on ta enda loodud, tema olulisim luuleteos on värssromaan kirjades "Le Livre du Voir-Dit" ("Tõsilugu")

Muusikaajalugu

rtf

Ajastu ja helikeele üldiseloomustus, võrdlus keskaja muusikaga

zhanrides: · Kirikumuuiskas hakati komponeerima missa ordinaariumi osi, enim pikki Gloriat ja Credot · Motett, algselt kiriklik teos ja nüüd seltskonnamuus.sse kuuluv, tõusis 14 saj kõige esinduslikumaks zanriks. · Kirikumuus. ja motetti kõrvale ilmus mitmehäälne ilmalik laul, mis sai heliloojate loomingus valdavaks. Peamised lauluvormid- ballade, rondeau, virelai- tuletatud luulevormidest. 2.3.1. Guillaume de Machaut- poeet ja helilooja Selle aja Prantsusmaa tähtsaim helilooja GUILLAUME de MACHAUT (1300-1377), Böömi kuninga Johanni sekretär, seejärel tegev Prantsuse õukonnas. Säilinud: 40 ballaadi, 20 rondelli, 23 motetti, 32 virelaid, 18 laid, 1 missa (esimene täielik 4-häälne missa).Ars nova väljapaistvaim helilooja, kelle loomingut tänapäeval enim teatakse. Eluaastad 1300-1377. Elu seotud peamiselt

Muusikaajalugu

doc

Renessanss muusikaajalugu

isorütmika Põhjendas teoreetiliselt võimaluse kasutada kolmeosalise e. täieliku (Püha kolmainsus!) taktimõõdu kõrval ka kaheosalist. See uuendus tegi teoste rütmika vägagi keerukaks, tihti kasutati vahelduvat taktimõõtu ja polümeetriat (ehk mitmikmeetrum) - mitme erineva meetrumi kasutamine heliteose eri häältes. Kasutusele võeti isorütmika - meloodiat ja teksti mittearvestav rütmijärgnevuste kordumine (peamiselt motettide tugihääles tenoris) 7. Guillaume de Machaut (u.1300-1377) ars nova tuntum helilooja, esimene autori poolt kirjutatud missa, viimane truväär. Tema loomingut tuntakse ars novast kõige enam - säilinud on 23 peamiselt ilmalikku motetti, muusikaajaloo esimene tervikteosena loodud missa autor. Tuntud ka luuletajana, lõi oma laulude tekstid ise. Teda on nimetatud ka viimaseks truvääriks. Teda on püütud muusikaloos näidata suure uuendajana,

Muusika ajalugu

doc

ÕHTUMAADE MUUSIKALUGU I konspekt

 15. sajandi keskel kujunes normiks neljahäälsus-vaba bassihääle tulek.  Tuli kasutusele mõiste a-cappella stiil-esitus koos kapelliga. Madalmaade stiili areng jaotatakse 5 etapiks: I PÕLVKOND(tegevusaeg 1420-1460) I põlvkonna tegevusajal kujunes uus stiil: pehmeloomuline meloodia, tertsil, sekstil põhinev harmoonia, imitatsiooniline polüfoonia ja uued zanrid: missatsükkel, ühehäälne ladinakeelne motett, polüfooniline ilmalik laul. Stiili alusepanijaks on Guillaume Dafay  Pärit Burgundia riigi vaimuelu keskusest Cambraist, sai preestriks.  Säilinud 200 teose käsikirjad.  Muusikas suutis ühendada prantsuse rütmitehnika, inglise kooskõlad ja itaalia laulva meloodia. 5  Tema legendaarseim teos on motett „Äsja rooside õisi“ Põlvkonna teine meister oli Gilles Bichois, kelle loomingus domineerivad prantsuskeelsed ilmalikud laulud. II PÕLVKOND(tegevusaeg 1460-1490)

Muusika ajalugu

odt

Ajalugu muusikaajalugu ja kunstiajalugu üleminekueksam 10. Klass

Pilet nr.1- Esiaja eluviis ja kunst Esiaegse kunsti ja koopamaalingute üldiseloomustus koos näidetega: Vanimad mälestised pärinevad vanimast kiviajast, vahemikus ligikaudu 30 000 aastat e.Kr kuni 8000 aastat e.Kr ning puudutavad luust, kivist, savist skulptuure (Willendorfi Venus) ning koopamaalinguid(Altamiras ja Lascaux's). Koopamaalingutel esinevad loomad - näib et rituaalsel moel: kujutati endale tarvilikke loomi, võimalik, et soodustada nende paljunemist, ning jahitavaid haavatuna, ennetamaks jahiõnne. Esimesed avastused kiviaja kunstist avastati 1879.a. Põhja-Hispaaniast koopaseinalt (Altamira koopast). Nad olid värvilised ja meisterlikult teostatud, seega ei usutud, et nadpärinevad nii vanast ajast. Koopaseintel kujutati enamasti loomi nagu mammutid, piisonid, veised ja hobuseid. Kuidas on kiviaegsete inimeste eluviis ja kunst seotud: Esimesena hakati joonistama koobaste seintele. Arvatakse, et ka loomi õpiti tundma läbi koopamaalingute. Kunstiga üritati väljendada

10.klassi ajalugu