50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 8 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-09-20
Kuupäev, millal dokument üles laeti
8 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
kevin300
Õppematerjali autor
JAKOB HURT 1839-1907 Kes ta oli? Rahvaluuleteadlane Keeleteadlane Vaimulik Ühiskonnategelane Elutee ja haridus 22. juuli 1839 Himmaste küla Himmaste külakool Põlva kihelkonnakool Tartu Kreiskool Tartu Gümnaasium Tartu Ülikool (usuteadus) Helsingi Ülikool (doktorikraad) Töö Hellenurmes koduõpetaja Kuressaare gümnaasiumiõpetaja Tartu gümnaasiumiõpetaja Otepää koguduse pastor Peterburi eesti Jaani koguduse pastor Eesti Aleksandrikooli peakomitee president Eesti Kirjameeste Seltsi president Tuntus Rahvusliku liikumise edendaja Rahvusliku liikumise suurüritused Taotles emakeelset kooli ja rahvahariduse edendamist Teaduse areng Korraldas eesti kirjakeelt Eesti rahvaluule kogumine Aumärgid 1989 Põlva 1994 Tartu, Vanemuise park Elutee lõpp 13. jaanuar 1907 Peterburi Maetud 17.01.19
kellele ristimisel pandi nimeks Jakob. Tegemist oli patriarhaalse taluperega, kus valitses tugev hernuutlik vaim. Kodunt sai J.Hurt kaasa kindlad kõlbelised põhimõtted ning harjumuse ja tahte tööd teha. Ema Mari oli tugeva tervisega töökas naisterahvas, kellel mehe haiguse tõttu lasus talutööde põhiraskus. Tööd õpetati tegema nii Jakob kui ka õed Anna ja Eeva. Oli siis selleks lehmade talitamine, "mehilaste vahatamine" või karjas käimine, millest Jakob Hurt on maalinud kauni pildi kuulsas luuletuses "Üks karjapoiss on kuningas". Lugema õppis terane poiss isa õpilaste keskel kuidagi märkamatult. Kümneaastaselt oli Jakobil külakooli kursus läbi ning ta pandi õppima Põlva kirikuõpetaja, teeneka mehe J. G. Schwartzi käe alla Mammaste kihelkonnakooli. Juba koolis ennustati Jakobile teadlase tulevikku. Laienes ka tema silmaring. F.R. Kreuzwaldi seeriateos "Maailm ja mõnda" olevat Hurda arvates tema ees koguni "terve uue maailma avanud". 1852
Jakob Hurt sündis 22. juulil 1839. aastal Himmaste külas. Ta oli eesti rahvaluule ja keeleteadlane, vaimulik ning ühiskonnategelane. Oma haridusteed alustas Jakob Hurt Himmaste külakoolis ja lõpetas Helsingi Ülikoolis doktori kraadiga. Jakob Hurt laiendas kümnest käsust neljanda mõistet, mis tema järgi ütleb: austada oma vanemaid kohustusega, tähendab austada ka oma vanemate rahvust. See oli otsene ärgitus rahvuslikule liikumisele. 1864. aastal kohtus Jakob Hurt Õpetatud Eesti Seltsis kohalike Viljandimaa talupoegadega ning tõusis seejärel Õpetatud Eesti Seltsi etteotsa. Eesti esimesel üldlaulupeol, mis toimus 1869. aastal, pidas ta oma kuulsa kõne. Selle kõne sisu sai järgneva aastakümne rahvusliku
Jakob Hurt Kes oli Jakob Hurt? Ta oli eesti rahvaluule- ja keeleteadlane, vaimulik ning ühiskonnategelane. Hurt sündis 22. juulil 1839 aastal Himmaste külas, mis asub Põlva maakonnas Põlva vallas. Haridustee: Jakob Hurt on õppinud Himmaste küla- ja Põlva kihelkonnakoolis, 18531855 Tartu Kreiskoolis ja gümnaasiumis ning 18591864 usuteadust Tartu Ülikoolis. Ta oli 18651866 Hellenurmes Alexander Theodor von Middendorffi perekonna koduõpetaja. A. T von Middendoff oli baltisaksa ja eesti päritolu Venemaa biogeograaf, zooloog ja uurimisreisija. Ka temagi oli õpinguid omandanud Tartu Ülikoolis. 1867. aasta lõpuks selgus, et pastorikohta ei ole tal Mandri-Eestis võimalik saada. Luhtus ka
Jakob Hurt (18391907) Jakob Hurt oli Eesti rahvaluule- ja keeleteadlane ja ühiskonnategelane. Ta sündis 22. VII 1839 Himmastes. Ta õppis Himmaste külakoolis ja Põlva kihelkonnakoolis, 1853-1858 Tartu kreiskoolis ja gümnaasiumis. 1859-1864 õppis Hurt Tartu ülikoolis usuteadust, 1865 sai ta teoloogiakandidaadi kraadi. Hurt töötas gümnaasiumiõpetaja ja pastorina ning tegutses mitme tähtsa Eesti rahvusliku seltsi juhina. Ta oli üks Eesti Aleksandrikooli asutajaid ja 1880-1883 selle peakomitee president. 1872-1881 oli Hurt Eesti Kirjameeste Seltsi president. Hurt korraldas eesti kirjakeelt ja propageeris uut kirjaviisi, avaldas mitmeid uurimusi eesti kirjakeele kohta. Ta abistas ka Ferdinand Johann Wiedemanni ,,Saksa-Eesti sõnaraamatu" koostamisel
Jakob Hurt 1. Jakob Hurt sündis 22. juulil 1839 Põlva lähedal. 2. 1886 sai ta Helsingi Ülikoolis doktori kraadi. 3. Eesti esimesel üldlaulupeol (1869. a.) pidas ta oma kuulsa kõne, mille sisu sai järgneva aastakümne rahvusliku liikumise programmiks. 4. Pani paika rahvusliku liikumise alused ning kuulutas: "Kui me ei saa suureks rahvaarvult, peame saama suureks vaimult!" 5. Tema eesmärgiks oli eestikeelse kultuuri ja rahvahariduse viimine kõrgele tasemele. 6
Jakob Hurt Raido Tukk PM IA Elulugu 22. juuli 1839 Himmaste küla 31. detsember 1906/13. jaanuar 1907 Peterburi Oli eesti rahvaluule ja keeleteadlane, vaimulik ning ühiskonnategelane. Isiklikku Tal oli kaks poega : Max Hurt KaubandusTööstuskoja esimene direktor ja Rudolf Hurt Tallinna Toompea Kaarli koguduse õpetaja Abiellus Tartu kreiskooliinspektor Carl Oettel tütre Eugenie'ga. Jakob Hurt oli Eesti Üliõpilaste Seltsi auvilistlane ja korporatsioon Livonia vilistlane. Õpingud Himmaste küla ja Põlva kihelkonnakoolis 185355 Tartu Kreiskoolis ja gümnaasiumis 185964 usuteadust Tartu Ülikoolis 1886 Helsingi Ülikoolis dr. phil. Kraadi Varasemad töökohad Oli 186566 Hellenurmes A. T. von Middendorffi perekonna koduõpetaja 186872 Kuressaares ja Tartus gümnaasiumiõpetaja 187280 Otepääl, 18801901 Peterburis eesti Jaani koguduse pastor. Tähtsus Eesti ajaloos
Jakob Hurt Slaid 2. Jakob Hurt sündis 22. juulil 1839 Himmaste külas. Tema isa oli kohalik koolmeister. Kodust sai Hurt kaasa tugeva religioosse vaimsuse ja huvi hariduse vastu.Ta oli Eesti rahvaluule- ja keeleteadlane, vaimulik ning ühiskonnategelane. Taotles emakeelset kooli ja rahvahariduse edendamist. Hurda peateened on eesti rahvaluule kogumine ja teadusliku publitseerimise algatamine. Slaid 3. Ehkki tema pere majanduslikud võimalused olid viletsad, õnnestus tal saada hea haridus. Haridustee algas Himmaste külakoolis, millele järgnes Põlva kihelkonnakool. 1853 asus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid