Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Pastinaak". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
pastinaak, moorputk, 100cm, kaheaastane, rohttaim, juur, lihakas, hariliku, pastinaagi, iidne1.18Furšettlaud..................................................................................................... 14 2Aedviljatoidud ja supid........................................................................................... 15 2.1Nimeta juurvilju ja too välja 3 kasutusvõimalust toiduvalmistamisel...............15 2.2Nimeta mugulaid, mida toiduks tarvitame.......................................................15 2.3Iseloomusta järgmisi aedvilju: avokaado, fennel/fenkol, pastinaak..................16 2.4Gratineerima.................................................................................................... 17 2.5Timbaalid.......................................................................................................... 17 2.6Terriin............................................................................................................... 17 2.7Coulis.................................................................................................
mugavuse loomisest. Arvestatakse, et inimesel on vaid kaks kätt taldriku, söögiriista, klaasi ja salvrätiku hoidmiseks, roogade ja jookide valimiseks ning söömiseks. Juurviljad Porgand kotletid,mahl, püreesupid Kaalikas ühepajatoidud, toored kaalikaampsud, keedetud kaalikas Punapeet pajad, salatid, kotletid Redis hautatud redised, salatid, võileivale Naeris hautised, supid, salatitesse Pastinaak supid, praetult pastinaak, konservid Mugulad Kartul, Sibul, Aedviljad: Avokaado - ameerika pirnloorberi vili. Avokaadod on pirni kujuga, 720 cm pikad ja kaaluvad 0,11 kg. Vilja sees on suur kõva seeme, mis on 56½ cm pikk. Avokaado viljaliha on väga õlirohke ja mageda maitsega Fennel/fenkol - Aniisilõhna ja -maitsega magus apteegitill on mitmeaastane taim, kuuludes koos meile tuttava tilli ja köömnega sarikõieliste hulka. Ka magus apteegitill on kõrge, jäiga
metsast aedmaasikat- on aiast plehku pannud nagu ka kõrge maasikas. Kuumaasikas on ebamäärane mõiste, pm algsena oli metsmaasika taasviljuv vorm ehk metsmaasikas mille kõik külgvõrsed on õisikuraod. Kuumaasikatel ei tulevõsundeid vaid ainult õied. Peale maasikate on metsas veel vaarikad: Vaarikale lähedane mari on rabamurakas ( sama pere) ette heidetakse suured seemned. Tal on omane võime järgi valmida. Soo ehk mesimurakas (ka sama perek) isegi kasvatatakse aias. Ta on väike rohttaim, roosade õitegaj a kujul tmeenutab vaarikaid. Maitselt väga head. Kasvab madal/siirdesoo aladel. Põldmari, seda paljud jällegi ei söö. Nimetus on selline,sest tartased panid talle nime. Loode ja põhjaeesti taim. Põldmarja moosid,värgid on petukaup, tegemist on pampliga ehk põõsakmurakaga, kuhu kuulub sadu pisiliike. Kitsemurakas/ seavabarn(seavaarikas) parima maitsega just ei ole, täiesti söödav aga põldmari ikka parem
Õrnad õied pakuvad ilusat vaatepilti ja meelitavad ligi palju mesilasi ja kimalasi. Väga hea meetaim. Eriti dekoratiivselt mõjuvad erivärviliste õitega sortidest rühmad. Muu oluline informatsioon kes pole tuttav iisopi kibeda maitsega, peaks seda esialgu ettevaatlikult manustama. Eestikeelne nimetus on Hiid-aniisiisop Ladinakeelne nimetus on Agastache foeniculum Sugukond korvõielised Botaaniline iseloomustus - Kuni 80-90 cm kõrgune rohttaim. Lehed meenutavad nõgese lehti. Õitseb juulis-augustis. Kogu taim on nõrgalt aniisilõhnaline. Kaunis ilutaim! Kogu taim on nõrgalt aniisilõhnaline. Aniis-hiidiisop ja harilik iisop kuuluvad erinevatesse perekondadesse ega ole sugulastaimed. VARS püstine, kuni 80-90 cm kõrguse neljakandilise varrega. LEHT ovaalne, saagja servaga, kujult meenutavad nõgese lehti. ÕIS keskmiselt 1 cm pikkune. Õied koondunud varre tipus asuvatesse pikkadesse õisikutesse
saamiseks. Viljad on mürgised ! Mage sõstar (Ribes alpinum) Sugukond: sõstralised (Grossulariaceae) Peenikeste ja rohkesti hargnevate Kasutatakse haljastuses hea okstega tihe 1,52,5m kõrgune hekitaim. Levinud alusmetsapõõsas. lehtpõõsas. Viljad söögikõlbulikud. Vanemad oksad tuhkjashallid, noored võrsed kollakad või helepruunid. Õitseb mais. Õied väikesed, rohekad. Viljaks on lihakas paljuseemneline punane vili. Valmib augustis. Külmakindel. Küllaltki varjutaluv, kuid varjus õitseb vähe. Mullastiku suhtes vähenõudlik. Paljuneb väga hästi vegetatiivselt. Kurdlehine kibuvits (Rosa rugosa) Sugukond: roosõielised (Rosaceae) Püstine, tugevate okstega kuni 2m Väga levinud ilupõõsas. Vilju kõrgune lehtpõõsas. kasutatakse toiduainete tööstuses,
● Üldjuhul peab pärast lõikamist jääma taime kõrgusest alles vähemalt ¼. ● Lõunamaades koristatakse saak kas enne õiepungade tekkimist või õitsemise ajal. ● Kasutatakse nii värskelt kui ka kuivatatult (kaovad mõruained). 7. SIDRUNMELISS • Lad. Melissa officinalis Botaaniline iseloomustus ● Huulõieliste(Labiatae)(Lamiaceae) sugukond. ● Mitmeaastane rohttaim, väga vormirohke liik. ● Lehed sarnanevad kõrvenõgese lehtedega. ● Varred kandilised, tugevalt harunenud. ● Õied on väikesed, valged, helekollased või roosakad ja kinnituvad ülemiste lehtede kaenlasse.
(nt muskaatpähklid, sinep), viljadest (nt pipar, vanill, koriander), õitest (nt nelk, safran), koorest (nt kaneel) või risoomist (nt ingver). Mina teen juttu järgmistest maitsetaimedest: aed-harakputk, hapu oblikas, murulauk, rosmariin, sidrunmeliss, piparmünt, basiilik ning harlik pune. Aed-harakputk: Aed-harakputk (lad.k. Anthriscus cerefolium) on sarikaliste sugukonna harakputke perekonda kuuluv üheaastane rohttaim. Ürt pärineb Vahemeremaadelt. Looduslikult levinud Venemaa keskvööndis ja Lääne-Euroopas. Maitseainena kasutatakse värskeid lehti salatite-, suppide, liha ja köögiviljatoidude valmistamisel, sageli ka maitseäädikates ning võileiva kattena. Lehed on tarvitamiskõlblikud lühikest aega, kuna pärast õievarte tekkimist muutuvad lehed tuimaks ja maitsetuks. Aed-harakputk on populaarne Kesk- ja Lääne-Euroopas, kus seda kutsutakse prantsuse peterselliks.
valmistamiseks. Annab toidule kergelt punapeeti iseloomustava maitse. Spinat Spinat on mahlakate Spinati lehed on Spinatit kasutatakse lehtedega rohttaim. tumerohelised. salatites, suppides ja püreedes. Hapu oblikas Tugevast sammasjuurest Oblika lehed on rohelised, Hapuoblika lehed sobivad kasvab välja kodarik nooljate, varasuvel ilmub väikestest toorelt või keedetult terveservaliste, veidi lihakate punakatest õitest pikk suppidesse ja salatitesse. lehtedega
Esimsel aastal kapsapea ja kapsas) Kõige nõudlikum on punane Tugevad ja väljavenimata lisajuurte teket Korista, kui pea on kõva teasel aastal õis Idaneb kiiresti kapsas Valge aprilli lõpp, mai algus Umbrohu puhas Korista pea, aga jäta juur Ristõieline Vesi leheroseti ajal vähem, Suure huumusesisaldusega Hilised sordid mai keskel Peale vihma kobesta muld sisse. Sügisel tekib sinna Juurestik tugev pea ajal rohkem liivsavi või saviliiv mullad Anum, ämber, peenar, vagu siis pidurdub vee mitu väikest pead
madalaks piirdeks. Hea meetaim. Muu oluline informatsioon sisaldab eeterlikke õlisid, park- ja mõruaineid, mis teevad taime väärtuslikuks 5 HIID-ANIISIISOP Agastache foeniculum Huulõielised (Lamiaceae) Botaaniline iseloomustus püstine rohttaim VARS neljakandiline, 80 90 cm kõrge. LEHT ovaalne, saagja servaga. Kujult meenutab nõgese lehti ÕIS keskmiselt 1 cm pikkune, koondunud varte tipus asuvatesse pikkadesse õisikutesse. Sinakat või lillakat värvi. SEEMNED idanevad 13- 18°C juures Ajalugu pärit Aasia, Põhja- ja Kesk-Ameerika. Eestis kultuurtaim. Kasvatamine Soovitatav on taime ette kasvatamine. Seemned kaetakse külvil õhukeselt mullaga. Taimed istutatakse välja pärast ö ökülmi, sest noored taimed on külmaõrnad
porgandi kasvupind 2006. aastal 567 ha ning kogutoodang 13 357 tonni. Olenevalt saagiaastast on osutunud vajalikuks kohaliku tarbimise rahuldamiseks importida porgandit teistest riikidest 300-2000 tonni. Peamiselt on porgandit meile sisse toodud Hollandist ja Poolast. Porgandi eksport on olnud meil väike, tavaliselt 30-60 tonni aastas ning peamiselt on porgandit müüdud Lätti. (3) Botaaniline iseloomustus Söögiporgand ehk aedporgand kuulub sarikaliste sugukonda. Porgand on kaheaastane taim. Esimesel aastal kasvatab lehekodariku ja juurvilja, teisel aastal kasvavad mulda istutatud porgandil kõrged ja tugevasti hargnenud varred, millel arenevad õied ja valmivad seemned. Õisik on liitsarikas, õied väikesed, valged ning risttolmnevad putukate abil. Vili koosneb kahest lamedast ovaalsest seemnest, mis üksteisest kergesti eralduvad. Porgandiseeme on tugeva spetsiifilise lõhnaga, sest sisaldab eeterlikke õlisid.
Nektar eritub tilkadena. Meeproduktiivsus kuni 500 kg/ha. Meeproduktiivsus on kuni 500 kg/ha. [2, 3] Niidu ja karjamaataimed Niidud jaotatakse taimede liigilise kooseisu järgi aru-, üleajutus-, soostunud ja võsastunud niitudeks. Neist kõige liigirikkamad on aruniidud. Looduslikel karjamaadel on meetaimestik enam-vähem sarnane niitudel leiduvaga. Kultuurkarjamaadel on liigirikkus küll väike, kuid seal on suur osa liblikõielistel taimedel kes on head meetaimed. [2] Imikas on kaheaastane 30-100 cm kõrgune rohttaim. Lehed süstjad, karedad, kuni 10 cm pikad, 1,5 cm laiad. Viietised õied on sametjalt lillakassinised, rohkeõielistes õisikutes. Õitseb juunis-juulis. Meeproduktiivsus on kuni 120 kg/ha. [2] Valge iminõges on mitmeaastane 30-60 cm kõrgune huulõieline umbrohi. Rootsulised lehed on nõgesetaolised, karvased, kuid ei kõrveta. Õied on valged, õie alahuulele laskuvad putukad. Õitseb aprillist augustini. Meeproduktiivsus 60-120 kg/ha. [2]
Dekoratiivsuseks lopsakad roheline, punane, õied lehed ja tugevad lihakad kollakasvalged värvilised varred roheline kollaste õitega kollased õisikud dekoratiivsed on taime roheline lehestik ja kuju sulglehekestest koosnev roheline, valged õied lehekodarik roheline, valged õied Lehtdekoratiivne dekoratiivsed on hariliku päevalille õisi meenutavad roheline kollaste õitega kollased õied roheline, õied kollase südamikuga lillad, roosakad või valged dekoratiivsuseks õied roheline lehtdekoratiivne lehed rohelised, redise koorevärvus punakasroosa, vähem levinud valge, lilla, mustja Väikesed lehed või valge värvusega moodustavad kompaktse redisesordid leheroseti tumeroheline, kollaste õrn lehestik, kohevad
Sarapuupähkli puru lisatakse putrudele, kastmetele, jäätistele, salatitesse, ka maitsestamiseks kala- ja vähitoitude juurde. Müügil ka sarapuupähkliõli. Müüakse neutraalselt, soolatult, röstitult. Säilib kestata jahedas ja kuivas kuni kuu aega, kestaga 3-4 kuud. Maapähkel e. hiina pähkel e. arahhis On tegelikult kaunvili – kuulub oa ja hernega ühte sugukonda. Arahhisetaim. Üheaastane rohttaim, mis kasvab kuni 70cm kõrguseks, õied meenutavad herneõisi. Viljuvad õied asuvad puhmiku alumises osas maapinna lähedal. Pärast viljumist pöördub tugev õieraag otse alla ning surub selle otsas asuva teravatipulise kauna algme 5-8cm sügavuselt mulda, kus see kasvades võtab rõhtasendi. Pinnas peab olema kohev ja niiske, sageli vajab taim mullaspinna kobestamist, kaunade mullaga katmist.
lumeta pakst, seetõttu katta sügisel kuuseokstega. Estragonpuju Kõrge(80-120cm), aromaatne, tumeroheline Eelistab Vene estragonpuju on lihtne Tarvitatakse enne õite rohttaim. Sirged varred harunevad ülaosas ja on päikselist sooja paljundada seemnetega. Külvi võib pukemist kogutud ladvaosa hästi lehistunud. Lehed on kitsad, 10mm paika. Lepib ka teha otse avamaale. Prantsuse ja lehti peamislt värskelt, pikkused, lineaarsed, teravatipulised ja poolvarjuga, estragonpuju saab paljundada ainult võib ka sügavkülmutada. terveservalised
Tooraine pannakse külma vette keema ning aetakse kiiresti keema, peale kogunev vaht riisutakse. Puljong keedetakse nõrgal kuumusel nii, et vedelik vaevu väreleb. Keetmisel riisutakse vajadusel ka vaht kui seda tekib ning ka peale tekkiv rasv mis võib anda õhuhapnikuga reageerides halva maitse. Puljongi rasv kasutatakse ära teiste toitude valmistamisel. Umbes tund enne valmimist pannakse puljongise röstitud maitseköögiviljad (sibul, porgand, seller, pastinaak, porrusibul) ning maitsestatakse. Valmis puljongist võetakse välja kondid ning see kurnatakse. Kalapuljongite puhul eemaldatakse kalapeadel lõpused ning silmad. Kontsentreeritud puljongid keedetakse 8 10 tundi, maitseköögiviljad lisatakse 3 tundi enne keetmise lõppu. Puljong kurnatakse ning keedetakse kokku. Keedetakse kaanega nõus , maht väheneb ning puljongil on tugevam maitse kui teistel puljongitel. Hele põhikaste:
kaunana kui ka jahvatatud aromaatsete seemnetena. Eriti hästi sobib idamaiste roogade koostisesse, samuti lambalihaga ja ka linnu- ja sealihaga. Kaneel on vürtsikas ja magus maitseaine, mis on saadud kaneelipuu koore sisu jahvatamisel. Samuti on müügil terveid kooretükke. On kohane pikantsete ja idamaiste lamba-, veise- ja sealihast roogadega; aitab kõhulahtisuse vastu. Ingver on valget värvi, täidlase ja peene aroomiga juur, mis on eriti armastatud Aasia maades. Müüakse nii värske muhkliku juurikana kui ka kuivatatult jahvatatud kujul. Parim värskelt koorituna, jahvatatuna kaotab suure osa oma maitsest. Asendamatu komponent wokiroogades, sobib linnu-, lamba- ja sealihaga, samuti. Karri on Indiapärane maitseainesegu, kuhu kuulub keskmiselt 15 vürtsi (kurkum, Cayenne'i ja tsillipipar, nelk, koriander, vürtsköömen, ingver, sinepiseemned, piment, sool jne). Sobib linnuliha, kuid ka sealiha maitsestamiseks.
10-12cm pikkused juured istutatakse mulda või turbasse juba veebruaris või märtsis. Esialgu hoitakse pimedas ruumis (kasvõi esikus) 12-14oC juures. Pärast esimeste lehtede ilmumist asetatakse valguse kätte toatemperatuuri juures. Kastmine peaks olema mõõdukas ja ka väetada tuleks nõrga karbamiidi või nitroammofoska lahusega. Esineb kahe teisendina: lehtpetersell, millel on siledad või käharad lehed, ja juurpetersell, millel on lühike, pikk või poolpikk juur. Maitseainena kasutatakse lehti ja juurt, ravimina peamiselt vilju ja juurt. Juuri võib säilitada värskelt keldris liivas. Nii juuri kui ka lehti võib kuivatada ja soolata. Eriti hästi säilib lehtede lõhn ja maitse sügavkülmutatult. Biokeemiline kooslus Petersell sisaldab väga palju organismile kasulikke aineid. Lehed ja seemned sisaldavad eeterlikke õlisid (vastavalt 1-6%), millest peamine on apiool, rasvu (22%), flavonoide ja glükosiide. Lehed on rikkad raua ja
Lähemalt tutvustan mailase perekonda ja veel kolme mulle huvi pakkuvat perekonda kilpkonnalill, pärdiklill ja vägihein. Tabel 1.1. Sugukonda kuuluvate perekondade määramistunnused. [1, 10, 11, 13] Perekond Lehed Õied Vili Taimetüüp Cymbalaria Ümarsüdajad ja Väikesed, valged, Kerajas kupar. Roomav hõlmised. lillad või roosad, rohttaim paiknevad lehekaenaldes. Õiekroon kahehuuleline.. Mimulus Lehed vastakuti Maski meenutavad Õmblustest Rohttaim, õited, lehterjad, avanev kupar poolpõõsas. umbes 4 cm pikad.
· Niiskem muld. Ei talu põuda, kuid võib kasvada liigniiskes kasvukohas. · Sobib kaldataimeks. Peale õitsemist lõika taim tagasi, kuu aja pärast õitseb taim uuesti. Harilik leviisia Lewisia cotyledon Harilik leviisia Lewisia cotyledon · Kasvab madala rosetina. Kõrgus 10-20cm. · Roosad, valged, kollased, punased, oranzid, lillad või veel mitut vahepealset tooni. · Happeline, toitaineterikas kergem muld. · Niiskuse kartlik, lihakas sammasjuur ümbritsetakse kruusaga, kui taim pole istutatud kallakule, vajab ta sügisel-talvel vihmavarju. Harilik merikann Armeria maritima Harilik merikann Armeria maritima · Mõned sordid: `Düsseldorfer Stolz`, `Vesuvius' · Kõrgus 10-15 cm. Roosad või olenevalt sordist pruunikad punakad õied. · Sobib tavaline kuivem aiamuld, ka liivmuld. · Ei talu liigniiskust! Kasutada kiviktaimlas Harilik murtudsüda Dicentra spectabilis
putuka tundel. Tundlat meenutavad taime lendkarvadega seemnised ja dioica - tähendab kahekojaline; kassikäpp ongi tõepoolest kahekojaline taim, st. ühed isendid kannavad ainult isasõisi ja need on valkjad; teised jälle kannavad emasõisi ning need on punakad. Sugukond korvõielised. Kasvukoht: kasvab kogumikena kuivadel metsalagendikel ja metsaservadel nõmme-, palu- ja loometsades. Kassikäpp on kuni 25 cm kõrgune, mitmeaastane viltkarvane rohttaim. Tema alumised lehed moodustavad juurmise kodariku, varrelehed on lõhestumata, süstjad ja kinnituvad vahelduvalt varrele. Vars on harunemata, sirge, valgete viltkarvadega. Korvõisikud kinnituvad 4-10 kaupa varre tipule tiheda kändana, taim hakkab õitsema mai keskel ja võib õitseda kuni augustini. Oma nime on taim saanudki õite järgi, mis tõepoolest meenutavad väikese kassi käpakesi. Viljad valmivad juuni lõpust juulini ja levivad tuulega
läätsed päevalille võrsed põisherne võrsed läätse võrsed liha (imetajate-, kala-, linnuliha) Tärkliselised toiduained Kartul, kastanid, leib, kookospähkel, valminud tärkliselised viljaterad, bataat ehk maguskartul, jamss, makaronitooted, oad, värske türgi uba/aeduba, sügisesed kõrvitsalised, kõrrelised (kõrsviljad) ja kruubid, piimjuur, maapirn, ümarad artisokid, kõrvits, pastinaak Rasvad Avokaado, oliivid, taimeõli, seemned, koorevõi*, pähklid, rõõsk koor, arahhis, margariin, soja, sulatatud searasv Hapud (happelised) puuviljad Apelsin, greip, ananass, metsmaasikas, kiivi, tomat, kumkvaat, sidrun, laim, granaatõun Magus-hapud puuviljad Mango, kirsid, õun, virsik, ploom, aprikoos, mitmesugused marjad, enamus viinamarjasorte, pirnid, nektariin (sile virsik)
liblikõisi. Lillhernes on hea lõikelill ning neid võib lisada ka salatitele ja kaunistada toitu. Kasvab kuni 2,5 m kõrguseks. Taimed võib ette kasvatada või külvata seemned otse kasvukohale. Ettekasvatamiseks teha külvid märtsis-aprillis, avamaale võib külvata juba aprilli lõpus-mai alguses RUKKILILL Centaurea cyanus RUKKILILL Centaurea cyanus Rukkilill on ühe- või kaheaastane ühekojaline rohttaim. Kõrgus 15 cm kuni 1 meeter. Õied moodustavad korvõisiku, mis koosneb õisiku keskel asuvatest mõlemasugulistest putkõitest ja steriilsetest kellukjatest äärisõitest. Värvuselt on õied enamasti sinised, kuid võivad olla ka sinivioletsed, harvem purpurpunased, lillakasroosad kuni valged. Õitseb juunist septembrini OHTENE MÕRSJALILL Gaillardia aristata OHTENE MÕRSJALILL Gaillardia aristata Kõrgus umbes 40-50 cm Õitseb juuli-september
MOLINIA – PEREKOND SINIHELMIKAS • Pilliroogu meenutav kõrreline. Rohelise- ja valgetriibulised lehed, õisikud molinia roosakad. Levib caerulea jõudsalt 'moorhexe' risoomiga, pärast õitsemist juunis-juulis niidetakse maha, sest ädala lehestik on eriti värvikas. Vähenõudlik ja külmakindel. Kodumaine. PHALARIS ARUNDINACEA - PÄIDEROOG (HARILIK PAELROHI) • kõrreliste sugukonda päideroo perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaim. • Päideroog on niidutaim, mis kasvab tihti niisketel kasvukohtadel. Taimel on 70–150 cm, soodsais oludes kuni 2,5 m kõrgused jämedad varred (kõrred), piklikud pöörised ja arvukad kõrrelehed. Lehed on värskelt sinakasrohelised ja kuivanult õlekarva. Õied asuvad varrel lehtedest palju kõrgemal ja on roosad. sulg stepirohi STIPA - PEREKOND STEPIROHI • Õied ja viljad ülipikkade
TALLINNA TEENINDUSKOOL Merilin Jürine 011K KÖÖMNED Referaat Juhendaja: Kristi Tüvi Tallinn 2011 SISUKORD 1. TUTVUSTUS...........................................................................................................................3 1.1 KASUTAMINE..................................................................................................................3 1.2 KÖÖMNED........................................................................................................................3 2. HARILIK KÖÖMEN...............................................................................................................4 3. PILDID.....................................................................................................................................6 4. KASUTATUD KIRJANDUS...............................................................................................
Mõnele allergilisele inimesele võivad mürgised putked aga juba distantsilt halvasti mõjuda. Putk kõrvetab ja tekitab raskelt paranevaid vesiville, kui teda palja käega murda või katsuda või minna putkedest paljaste säärtega läbi. Kui kogemata on putkega kokkupuude olnud, peaks minema arsti juurde. Äärmuslikul juhul võib karuputkega kokkupuutunu ka teadvuse kaotada. Surma võivad tuua Eestis kasvavad mürkputk ja surmaputk. Iseloomustus: kaheaastane rohttaim, juur käävjas, seest täis. Vars ümmargune, oksine, seest õõnes, pealt sooniline, paljas, alumises osas kaetud punakate täppidega ja sinaka kirmega. Kõrgus 80-150 cm. Lehed suured, leherootsud on seest õõnsad. Õied valged, koondunud 10-15 kiirelisse liitsarikasse. Taim on vastiku hiirekuse lõhnaga. Kasvukoht: prahipaigad, teeservad, tarade ääred, salumetsade servad jt. Õitsemise aeg: juuli-august Esinemine: Eestis suhteliselt harva Kasutatav taimeosa: kõrge mürgisuse tõttu ei kasutata
Samuti pannakse maarja-sõnajala lehti vahel ka padja sisse kilpnäärme suurenenud aktiivsuse korral. Harilik soosõnajalg (Thelypteris palustris) Harilik soosõnajalg on soosõnajalaliste sugukonda kuuluv sõnajalgtaim. Varem on soosõnajalga käsitletud sugukonnas sõnajalalised (Dryopteridaceae), kandes siis liiginime Dryopteris thelypteris. Soosõnajalga võib leida (liig)niisketelt kasvukohtadelt, näiteks lodudest, soodest ja järvekallastelt. Eestis on neid palju. Hariliku soosõnajala lehelaba on oma põhikujult süstjas (samasse sugukonda kuuluval liigil harilikul metssõnajalal aga kolmnurkse põhiplaaniga ning teritunud tipuga). Soosõnajala leherootsul puuduvad sõkalsoomused. Järv-lahnarohi (Isoëtes lacustris) Järv-lahnarohi on veesisene taim lahnarohuliste sugukonnast. Seda kasvab Eestis oligotroofsetes ja semidüstroofsetes liivase põhjaga järvedes. Taim on Eestis haruldane, kuulub looduskaitse alla. Karukold (Lycopodium clavatum)
Püsikute õppematerjal Marju Saag 17MESÕ1A Sinine käoking (Aconitum x napellus) Kõrgus ulatub kuni 130 cm, pärit on Kesk- ja Lõuna- Euroopa, hästi mürgine, püstine Kasvukohaks sobivad rasked mullad,sobib varjuline ja valgustatud, kuid mitte lauspäike ja liigne kuumus. Muld-igasugune aiamuld, ei tohi olla liiga niiske ega liivane. Õied tihedad, kuni 10 cm pikkuste õisikutena. Õitseb alates juuni lõpust 30-35 päeva (juulis) ja veelgi kauem. Talvekatet ei vaja. Lehed läikivad, tumerohelised ja tihedad, jaotunud 5-6 harusse Istutada nii üksikult ja väikeste gruppidena segalille peenardes. Väänlevad vormid on kaunid haljastuses ja rõdudel. Käokinga õisikuid kasutatakse kimpude valmistamisel. Õisikuid lõigatakse siis, kui on avanenud 1/3 õisikust. Kasutatakse meditsiinis. Paljundamine seemnete (sügisel valrjulises kohas mulda külvamine), põõsaste jagamise (sügisel) või pistikutega (kevadel).
SISSEJUHATUS Pirne süüakse põhiliselt värskelt, harvem kuivatatult ja konservitult. Pirne kasutatakse mitmesuguste toitude, pagaritoodete, veinide, siidri, siirupite, mahlade, kompottide jm valmistamisel. Väikeses koguses omandab inimese organism pirne suurepäraselt. Pirnid korrastavad seedimist. Dieettoitudes on sageli pirnid tähtsalt kohal, eriti diabeedikute toitmuses. Kartul1 on maavitsaliste sugukonna maavitsa perekonda kuuluv hariliku kartuli mugul. Kartul on enamasti hallika ja pruuni värvusega, kuid olemas on ka rohekaid ja punaseid kartuleid. Kartulimugulaid kasutatakse tavaliselt lihtsalt toiduks või loomasöödana. Samuti saab kartulist valmistada tärklist, piiritust, siirupit, mitmesuguseid poolfabrikaattooteid jm. 1 Peruna 3 1 PIRN 1.1 Botaaniline iseloomustus
põletushaavade puhul. Pärnaõietee pärnaõiemeega on üks paremaid rohuteesid ja ammutuntud rahvaravim. Noori lehti võib kasutada ka kevadiste vitamiinsalatite valmistamiseks, mis on väga kasulik südame isheemiatõve korral. Harilik pune Origanum vulgare Harilik pune kasvab kuivades metsades ja võsastikes, teeservadel, puis-aru- niitudel, metsaseljakutel ning raiesmikel. Paljundatakse seemnete ja põõsa jagamise teel. See on mitmeaastane 20-50 cm kõrgune, tugeva aromaatse lõhnaga rohttaim. Vars on püstine, ruljas, ladvas karvane ja ülalt oksine. Juurikas on roomav ja harunev. Lühikarvased või peaaegu paljad lehed on piklikmunajad, nõrgalt hambulised või terveservalised. Väiksed õied on võidunud-helepunased ja moodustavad pikliku või pealt lameda pöörise. Pune õitseb juulist septembrini. Viljad valmivad augustist oktoobrini. Ravimiks on pune lehistunud, õitsev ürt. Lõigatakse ära 20 cm pikkune ladvaosa ja laotatakse 5-7 cm paksuse kihina paberile või riidele
.....8 Harilik leseleht- Maianthemum bifolium................................................................9 Kasutatud kirjandus.............................................................................................. 11 2 Sissejuhatus Selles töös käsitlen tuntud taimi, mis on mürgised. Samuti on enamus taimedest ka raviva toimega. Taimedeks valisin mürkputke, hariliku maikellukese, hariliku jugapuu, hariliku näsiniine ning hariliku leselehe. Valisin selle teema ja need taimed seetõttu, et need on Eestis laialt levinud ja tihtipeale inimesed ei oskagi oodata, milliseid omadusi nendel taimedel on. Töö eesmärgiks on tutvustada nende taimede negatiivset ja positiivset mõju tervisele. Samuti ka tutvustada, millised osad taimest on mürgised ja millised ei ole ning millised osad taimedest on tervisele kasulikud.
· Noored käbid on tumepunased (violetsed) või helerohelised, valminud käbid on kas punakas- või helepruunid, rippuvad (5) 8...13 (16) cm pikad, läbimõõt 3...4 cm. Seemnesoomused on rombjad või äraspidimunajad, (nähtav) väljaulatuv osa on pika kitsa tipuga, kolmnurkne või kaarjas, lainja või täkilise, mõnikord ka sileda servaga või pügaldunud tipuga. · Hariliku kuuse puit on valkjas, harvem kollaka varjundiga, nõrgalt läikiv ja kerge ning pehme. Seemned sisaldavad kuni 30% õli, mida kasutati varem lakkide tootmisel. Koorest ja kändudest toodeti vaiku ja tõrva. Oksavabast kuusepuidust valmistatakse veenõusid. Puitu kasutatakse laialdaselt ehitusmaterjalina, sellest valmistatakse tselluloosi, saematerjali, vineeri, mööblit, vaate, poste, voodrilaudu, uksi ja aknaid, põrandaid jms
mustad ning mõnel liigil ka söödavad. Kollakas puit on raske, kõva, tihe ja hästi poleeritav. 450 liiki (harilik, thunbergi). Levinud peamiselt põhjapoolkeral. Puitu kasutatakse tisleri- ja nikerdustöödel. Koort ja juuri meditsiinis. Viljadest jooke, keediseid ja kompvekke. Paljud liigid tähtsad ilupõõsad haljastuses. 23. Perekond sõstar ja harilik ebajasmiin Perekond sõstar: Perekonnas heitlehised, ühekojalised põõsad. Lehed 3-5 hõlmalised. Vili lihakas paljuseemneline mari. Liike 200 (punane, must, mage, karvane). Levinud Euraasias, Põhja-Aafrikas ning Põhja- ja Lõuna-Ameerikas. Eestis kasvavad looduslikult mage-, karvane- ja must sõstar. Kasutatatakse haljastuses hekitaimena ja marju jookide, keediste jms valmistamiseks. Harilik ebajasmiin: Philadelphus coronarius Kasvab looduslikult Lõuna-Euroopas. Eestisse sissetoodud. Kõrgus 2-3m. Mullastiku suhtes vähenõudlik, pigem niiske. Külma ja linnatingimusi taluv
annaabi.ee 
