Kristiina Ehin Daniil Petrov • Kristiina Ehin (sündinud 18. juulil 1977 Raplas) on eesti luuletaja, proosakirjanik ja laulja. • Ta on õppinud Tartu Ülikoolis eesti filoloogiat ja spetsialiseerunud rahvaluulele. • Aastal 2004 omandas ta Tartu Ülikoolis magistrikraadi eesti ja võrdleva rahvaluule alal. • Ta on laulnud ansamblis Sinimaniseele ja aastast 2012 ansamblis Naised Köögis. • Ta esindas Eestit Londonis 2012. aasta suveolümpiamängude satelliitüritusel Poetry Parnassus,mis toimus 26. juunist 1. juulini 2012. Luulekogud • "Kevad Astrahanis: luuletusi 1992–1999" • "Simunapäev" • "Luigeluulinn • "Kaitseala" • "Emapuhkus" • "Viimane Monogaamlane. Luuletused ja jutud" • "Kohtumised" Proosaraamatud • "Pillipuhujanaine ja pommipanijanaine. Uudisjutud ja kirjad" • "Päevaseiskaja - Lõuna-Eesti muinasjutud” • "Viimane Monogaamlane. Luuletused ja jutud“ • "Kirjatud teekond“ • "Paleont...
KODUNE TÖÖ 1 Nimi, õpperühm: Doris Grisin AÜSR2 1.1. Varade (aktivad) ja allikate (passivad) rhmitamine Määratlege varade ja allikate koosseis antud andmete põhjal. Leidke tasakaal varade ja allikate vahel ühikulises väärtuses. Tehke kokkuvõtted käibe- ja põhivaras, võõkapitalis ja omakapitalis. Nr Sisu VARA ALLIKAD Käibe- Põhi- Võõr- Oma- Ühikui vara vara kapital kapital d
Koduõppe erinevad suunad School-at-Home Unit study Unschooling Waldorf - pedagoogika Veebipõhine koduõpe Koduõppe perede taust USA näitel Pered keskmisest kõrgema haridustasemega, rikkamad Kodus õppival lastel kõrgemad testide tulemused Sotsialiseerumine pole probleem Müüdid ''Lapsed ei sotsialiseeru'' ''Koduõppe lapsed passivad päev otsa kodus'' ''Keegi ei võta koduõppes saadud hindeid tõsiselt'' ''Õpitakse kodus, sest koolist visati välja'' ''Koduõppe lapsed on kohutavalt häbelikud'' ''Koduõppe peredel pole piisavalt Kasutaud kirjandus Hanna Kruusamägi bakalaureusetöö ''Koduõpetus Eestis ja Ameerikas'' Kadri Tammar magistritöö ''Kooli ja vanemate tõlgenused koduõppest kui koostööst''
Koduõppe erinevad suunad School-at-Home Unit study Unschooling Waldorf - pedagoogika Veebipõhine koduõpe Koduõppe perede taust USA näitel Pered keskmisest kõrgema haridustasemega, rikkamad Kodus õppival lastel kõrgemad testide tulemused Sotsialiseerumine pole probleem Müüdid ''Lapsed ei sotsialiseeru'' ''Koduõppe lapsed passivad päev otsa kodus'' ''Keegi ei võta koduõppes saadud hindeid tõsiselt'' ''Õpitakse kodus, sest koolist visati välja'' ''Koduõppe lapsed on kohutavalt häbelikud'' ''Koduõppe peredel pole piisavalt Kasutaud kirjandus Hanna Kruusamägi bakalaureusetöö ''Koduõpetus Eestis ja Ameerikas'' Kadri Tammar magistritöö ''Kooli ja vanemate tõlgenused koduõppest kui koostööst''
Samas, kaasaegse tehnoloogiaga taevas ja mägedes sooritatud mõõtmised näitavad ainult minimaalseid kõikumisi. Maapealsed jaamad, mis näitavad 0.6 kuni 0.8 kraadilist kasvu viimase saja aasta jooksul, paikneva harilikult keset linnade kasvavaid töötusrajoone. Katastroofi ei paista isegi parima optikaga. Paljud on kindlasti näinud erinevaid Hollywoodi B-kategooria filme kliima soojenemisega kaasnevatest koletutest üleujutustest ja hiiglaslikest jäämägedest, mis siis iga nurga peal passivad, et kellestki üle libiseda. Teise ümberlükkena võikski välja tuua fakti, et maailm pole kõikal ühesugune. Ida- ja Lääneartika võib ju kergelt soojeneda, kuid samal ajal on Artika keskosa külmemaks muutumas. Lisaks sellele on Gröönimaa ning Antartika jääkihtide paksus hetkel kasvamas ja Inda rannikul pole veepiiri tõusu täheldatud. Mõelda vaid, tuhat aastat tagasi harisid viikingid Gröönimaal põldu.
See aitaks kaasa taakasutuse levikule. 3. Tõsta kütuse aktsiisi, vähendada ühistranspordi maksumust ja tõsta selle mugavust (nt. tihedam graafik, mugavamad pikamaa bussid). Loodetavasti hakkaks rohkem inimesi ühistransporti kasutama, tänu millele oleks meil puhatam keskkond. 4. Luua rohkem kergliiklusteid ja sellega kaasnevaid objekte (nt. rattaparklaid) ka väljaspoole kesklinna. Aitaks kaasa olukorrale, kus inimesed passivad autodega ummikutes, et sõita jõusaali trenazöörile väntama. 5. Suurendada inimeste keskkonnaalalist teadlikust juba varakult. Kohutsulikus korras võiks anda noortele, juba alates lasteaiast alates, loenguid keskkonnasäätlikuse vajalikkusest ja kuidas seda teha. 6. Riik võiks maksta nendele majapidamistele toetusi, kes sorteerivad oma prügi. See tõstaks kindlasti paljude inimeste huvi sellise tegevuse vastu, isegi kui makstavad summad oleks väikesed. 7
Inimene on inimesele hunt Igaüks on isemoodi. Inimesed on erinevad individuaalselt ja ka rahvuslikult. On rahvaid, kes tunduvad väga sõbralikud ja saavad hästi üksteisega läbi, kuid eestlased pole midagi niisugust. Meie kõigi iseloom paneb meid üksteisele halbu asju tegema ja osad isegi elavad ainult selle nimel. Eriti kurjad on vanemad inimesed, kes enamus ajast kodus passivad. Nad riidlevad iga ettejuhtuvaga, kelleks tihtipeale on samasugune naaber. Miks naabrite/inimeste suhted keeruliseks muutuvad? Need ei muutu, vaid need on keerulised juba enne, kui üksteisega tuttavakski saadakse. Eestlane ei oska näha teistes häid omadusi ega ka neid kiita. Selline iseloom teeb inimese pahuraks, sest on vajadus suhelda ja kuna midagi head öelda ei osata, siis öeldaks halba. Niisiis ei saagi midagi paremat inimeste, vähemasti eestlaste, omavahelistest suhetest oodata.
tehakse vereproov ja mõnikord tuleb analüüsiks võtta ka seljaajuvedelikku. See on vajalik täpse diagnoosi määramiseks. Kindlaks tehtud borrelianakkuse korral - isegi tavalise nahapunetuse korral tuleb alati teha antibiootikumikuur, et ära hoida borreliabakterite edasine levik organismis. Pärast läbipõetud borrelioosi ei teki kahjuks mingit immuunsust, vaid inimene võib uuesti nakatuda. Vaktsiini puukborrelioosi vastu Eestis pole. Leviku viis Puugid passivad saaki niisketes ja varjulistes kohtades ehk hõredates sega- ja lehtmetsades, metsaserval ja puisniitudel või lihtsalt rohu sees ning haagivad sealt ennast ohvri riiete külge. Enamasti varitseb puuk rohukõrrel mõnikümmend sentimeetrit maapinnast kõrgemal. Tihtipeale märkame putukat alles siis, kui ta on roninud juba ülakehale. Enne kui puuk asub verd imema laseb ta haavasse natuke sülge. Sülg toimib
Sarve pikkus ,kaal ja maht suureneb 8...10 eluaastani. Hiljem muutuvad sarved lühemaks, kergemaks ja väiksemaks ning harude arv kahaneb üheni. Keha kuju järgi saab öelda, kas on tegemist noore, keskealise või vana sokuga. Aastase soku kehaehitus on nõrk, ebaküps. Ta näib kõrgejalgne ja sale, kael on peenike ja pikk. Vana sokk näib tugev ja lühijalgne, ka tema kael on tugev. Vanad sokud on ettevaatlikumad, jälgivad sageli ümbrust, enne põllule tulekut passivad kaua metsaserval ja iga krabina või võimaliku ohu korral põgenevad. Toitumine . metskitsede põhitoiduks suvel on rohttaimed. Toiduks tarvitavad ka samblikke, seeni, puude ja põõsaste oksi, pungi, lehti, koort. Peale eespool nimetatud liikide tarvitavad metskitsed toiduks kaske, paju, remmelgat, vahtrat, pärna. Meeleldi söövad mustikate ja pohlade marju ning varsi ja kanarbikku. Kuigi metskitsed toituvad puudest ja põõsastest aasta läbi, on suvel ülekaalus rohttaimed
Vastamata armastused uitavad mööda linna a Nad ujuvad jõge mööda vastuvoolu b nagu viidikad parves c Nad tilkudes ja tikk-kontsades mööda d Gildi ja Küütri tänavat e Nad istuvad Jaani kiriku juures pingil ja ootavad jne... Veelkalkvel igatsevate silmadega passivad nad sind üleni sirelisinised ja kurvad Sa tuled ajad käed laiali ja nad sajavad sulle sülle Aga üks eriti kiire vastamata armastus aeleb end sulle südamesse Ta muutub suveks ta juuksed on peaaegu rohukarva
valik piprase roa kaaslaseks. Magusad vürtsid dessertides vajavad hoopis ilusat hilise korje valget veini, nt. Late Harvest Riesling. SEENED JA TRÜHVLID Seened on veinile ideaalseks kaaslaseks. Sobivad vanemad punased veinid, eriti Pinot Noir. Samuti punased burgunderid. Trühvlite juurde tuleks pakkuda küpseid, väärikaid, täidlaseid punaveine, nt. Barolo ja Barbaresco. JUUST Tugevamaitselised juustud vajavad lopsakama maitsebuketiga veini. Pehmemate juustudega nagu Brie ja Camembert passivad mahedama ja ümarama maitsega veinid. Värske kitsepiimajuust eelistab värskeid valgeid ja rosé veine. Sinihallitusjuustudega sobivad kõige paremini naturaalselt magusad või kangestatud veinid, nt. Sauternes, Saksa ja Austria Beerenauslese ja Trockenbeerenauslese, madeira ja portvein ning samuti rohke puuvilja ja magusa noodiga punased Bordeaux veinid (St. Emilion). DESSERT Magusate järelroogade täieliku harmoonia tagavad kõige paremini naturaalselt
Ma loodan aga, et paljud noored, kes praegu nii teevad, hakkavad lähi aja jooksul mõtlema oma tervisele ja vaimsele ,,minale". Arvutis istumise asemel on palju toredam sõpradega koos aega veeta või tegeleda millegagi, mis on südamelähedane. Kuna Eesti noorte seas on facebook ülipopulaarne meelelahutuskoht, julgen arvata, et ka poiss, kes kakskümmend tundi päevas internetis veedab, on facebookiga tuttav. Trendid liiguvad sinnapoole, et sõpradega koos olemise asemel passivad noored tundide kaupa facebookis. Sellepärast tahangi tähelepanu pöörata piltidele, mis seal ringlevad.Tihti näeme me oma facebooki seinal pilte haigetest inimestest või inimestest, kes on mingil põhjusel haigeks jäänud ja pildi alla on kirjutatud, ,,Jaga pilti ja aitad teda 1 dollariga". Kas see tõesti on nii? Tavaliselt mitte. Näiteks paar nädalat tagasi liikus facebookis ringi ühe väikese lapse pilt, kelle keha oli
tuppa ronimast, ta saadetakse minema. Ott käib sel öösel veel Juuli juures, aga Juuli ei tahagi endale sellist näru. XXIII Ott saadetakse minema. Ott lastakse soosillal maha, pärast pauku jookseb Elli talle järgi, aga Oskar püüab ta kinni ja toob tagasi. XXIV Algas juurdlus, Eedi on kadunud. Arvatakse, et Eedi tegi seda võibolla Juuli käsul, aga mingeid tõendeid pole. Indrek lohutab Ellit. Vargamäel hauguvad koerad arvatakse, et mingid ametnikud passivad, kuna Eedi koju tuleb. Leitakse Eedi püss ja puss, erinevatest kohtadest. XXV Karla ja Pearu arutavad Oru pärandamise asja. Karla arvab, et Pearu tahab tegelikult Vargamäele Krõõda verd. Seepärast kavatseb ta Oru pärandada Joosepi ja Liisi teisele pojale. Seda Pearu Karlale ei ütle ta vaikib. Kõik protsessid Andresega olid tegelikult Krõõda pärast, Pearu tahtis näidata Krõõdale, et ka tema on kange mees.
On vähem magus ja seetõttu sobilik ka mehelikumale maitsele. Maailmas on siidritööstusel arenev turg ja tarbijaks ei ole ainult naine. Siidrit juuakse veini või õlle asemel toidu kõrvale. Sobib hästi värskete salatitega ja on hea ka 5 koos oliiviõliga salatikastmesse segatult. Samuti täiendab siider hästi pehmete juustude maitset. Magusamad siidrid passivad õunakookidega. [3] 1.7. Siidri energiarikkus ja alkoholisisaldus Siidrijooja saab energiat suhkrust ja alkoholist. Siidri kui joogi energiarikkuse määravad kaks tegurit: suhkur ja alkohol. Võttes aluseks suhkrusisalduse, võib väita, et kõige rohkem annavad kaloreid suhkrurikkad magusad siidrid. Suhkrusisalduselt võiks siidrid tinglikult jaotada kolme rühma: kuivad, mille suhkrusisaldus algab 15 grammist liitris, poolmagusad
Kuuldakse pauku, Karla aimab kohe, et Eedi paugutas sest on koos püssiga kadunud. Kui saadi teada, et Ott lasti maha siis Elli tahab järgi joosta, kuid Oskar püüdis ta kinni ja tõi ta süles tagasi. 24 (260) Hakati juurdlema juhtunut, kahtlustatakse Eedit kuna oli kadunud koos püssiga. Arvatakse veel, et Juuli käskis tal seda teha kuid tõendid puuduvad. Elli on murtud ja Indrek lohutab teda. Koerad hauguvad Vargamäel, arvatakse, et ametnikud passivad kuskil ja ootavad Eedit. Leitakse Eedi püss ja puss, kuid erinevatest kohtadest. 25. (272) Pearu räägib Karlaga jälle Oru pärandamisest. Karla närib läbi, et Pearu soovib Vargamäele Krõõda verd. Pearu tahab pärandada Oru Joosepi ja Liisi teisele pojale, Karlale ei maini ta midagi. Kõik probleemid Andresega algasidki sellest, et Pearu tahtis tõestada Krõõdale, et on kange mees. 26. (281) Pearu tahab minna oma testamenti muutma, kuid Karla takistab teda. Ida rakendas Pearule
Valitsussektor siia kuuluvad riiklikud ja kohalikud valitsusasutused: keskpank, saatkonnad, riiklikud fondid jms. Välisaktiva residentide nõuded mitteresidentidele. Nt on välisaktivateks residentpankade välismaal asuvad korrespondentarved, residentide poolt antud välislaenud jms tehingud. Välispassiva - on mitteresidentide nõuded residentidele, nt Eesti mitmesugused välisvõlad, samuti mitteresidentide valduses olevad residentide väärtpaberid jm passivad. Eesti Vabariigis koostab maksebilansi Eesti Panga maksebilansi osakond. Osakonna ülesanne on koguda koostamiseks vajalikku infot, seda analüüsida ning süstematiseerida. Kesksed normatiivaktid, millest lähtutakse on välisvaluutaseadus, Eesti Panga seadus ja erinevad valitsuse määrused, kus on fikseeritud kõik kohustused juriidilistele või füüsilistele isikutele edastada välisvaluutatehingutega seotud infot. Maksebilanss koostatakse erinevate küsitluste ning
ammutada Sveitsist, Iirimaalt, Iraanist, Küproselt, Kreeka saartelt, Caprilt ja Prantsusmaalt. Kaksikutele sobivad piibeleht ja sirel Kaksikud lasevad end võrgutada sulnitest lõhnadest: piibeleht, lavendel, sirel. Veel sobivad selle sodiaagimärgiga adiantum ja sõnajalg, mirt ja orhidee, krüsanteem ja asalea. Puudest armastavad Kaksikud pähklipuid, faunast väikesi linde, papagoisid, liblikaid ja ahve. Värvigammast pole neile suurt midagi vastumeelt, kuid iseäranis passivad neile kollane ja oranz. Selle vilka ja püsimatu tähtkuju element on õhk, metall elavhõbe. Inspiratsiooniks tasuks kiigata Walesi, Belgiasse, USAsse, Egiptusesse, Sardiiniasse ja Armeeniasse. Vähi silm puhkab valgetel õitel Vähi ilumeelt hellitavad karusõrg, kassitapp, pelargoon, liilia, vesiroos ja lootos ning valged lilled, iseäranis roosid. Ent talle sobivad ka kapsas ja mets-harakputk. Puudest peaks Vähk armastama pirni ning mahlarikkaid puid, näiteks kaske ja vahtrat
2007 BILANSS Seisev kell näitab ööpäevas õiget aega 2 korda, bilanss õiget seisu mitte kunagi, bilanss on oletus! SEDA TA JUST ONGI JA PEABKI OLEMA! Andres Laar 2008 2007 BILANSI STUKTUURI NÄITAJAD Kapitali struktuur: kohustused/ passivad = kohustuste osakaal e. võõrkapitali osatähtsus või vastupidine suhe omakapital/ passivad = omakapitali osakaal Eraldi tuleks analüüsida võõrkapitali struktuuri, näiteks, milline on lühiajalise ja pikaajalise võõrkapitali vahekord, milline on kreditoorse võlgnevuse osakaal. Normaalne võõrkapitali osakaal pangale tuntud firmas on kuni 70%. Aktivate struktuuri näitajad: Nõuete osakaal = nõuded/ aktivad Varude osakaal = varud/ aktivad
Risk tekib siis, kui krediidiasutusel ei ole tasakaalus intressitundlike varade ja kohustuste summad või kestused ning kui varade ja kohustuste struktuur on valuutades erinev. 7. Avatud intressiriskipositsioon GAP mudeli alusel. GAP on vahe intressitundlike varade ja intressitundlike kohustuste summa vahel. Vastavalt GAP kontseptsioonile on intressitundlikud ujuva intressimääraga aktivad ja passivad. Mida suurem on absoluutne GAP, seda suurem on krediidiasutuse avatus intressimäärariskile ja seda suurem on turuintressimäära muutuse mõju puhtale intressitulule. 8. Panga portfelli intressiriskipositsiooni immuniseerimine GAP mudeli alusel. Puhta intressitulu stabiliseerimiseks peab intressipositsiooni sulgema ehk viima GAP nullini, sest siis on koguportfell immuniseeritud ja puhas intressitulu ei reageeri turuintressimäära muutustele. 9
2011.a. 27 403/(147 608/365)= 67.77 2010.a. 17 429/(100 012/365)= 63.61 2009.a. 24 154/(145 883/365)= 60.43 Näitab, mitme päeva jooksul tasume oma hankijatele võlad. Nordeconil on see tõusnud kolme aastaga tervelt nädala võrra. 5.Pankrotitestid 2011 aasta kohta 5.1.Altermani 2. test nn. ekspressanalüüs: a) -1,0736 x käibekapital/ lühiajalised kohustused 0,3877 b) 0,579 x kohustused/passivad -1.0736*71 525/62 535-0.3877= -1.28 0.579*73 184/101 581= 0.417 Tulemus korral, mis on suurem kui 1 on pankrotioht suur, kuid kui väiksem kui 0, siis on finantsolukord stabiilne. Nende kahe väärtuse vahemikus on olukord määramatu. 5.2. Rahandusliku stabiilsuse määramine 1.Varade tagatus oma käibevaradega = käibekapital varud 2.Varade tagatus oma käibevaradega ja pikaajalise võõrkapitaliga = käibekapital + pikaajaline võõrkapital varud 3
vaheline siire või vahetus; 2. Tehing, mis mõjutab firma finantsseisundit ja mida saab objektiivselt mõõta. Majandustehingud muudavad korraga alati vähemalt kahte bilansikirjet. Bilanss – (finantsseisundi aruanne) raamatupidamisaruanne, mis kajastab teatud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase vara ja vara fikseerimise allikaid ( kohustisi ja omakapitali). Bilanss koosneb aktivast ja passivast. Aktivas on vara ning passivad vara finantseerimise allikad (kohustised ja omakapital). Aktiva: 1. KÄIBEVARA Lühiajalised Raha finantsinvesteeringud Nõuded ja ettemaksed Kinnisvarainvesteeringud Varud Materiaalne põhivara 2. PÕHIVARA Immateriaalne põhivara Pikaajalised finantsinvesteeringud 3. Passiva: 4
41. Avatud intressiriskipositsioon GAP mudeli alusel. Riski juhtimise seisukohalt on otstarbekas teada, kas ja kui suur on avatud intressiriskipositsioon, mille moodetakse gAp ja/voi DgAp mudeli alusel. GAP (value of rate-sensitive assets minus value of rate-sensitive liabilities) on vahe intressitundlike varade ja intressitundlike kohustuste summa vahel. Vastavalt gAp kontseptsioonile on intressitundlikud ujuva intressimaaraga aktivad ja passivad. Mida suurem on absoluutne gAp, seda suurem on krediidiasutuse avatus intressimaarariskile ja seda suurem on turuintressimaara muutuse moju puhtale intressitulule. Seos gAp-i, turuintressimaara ja puhta intressitulu vahel on toodud valemis 3.30. (3.30) Δ NIIexp = GAP . Δ iexp kus Δ NIIexp – puhta intressitulu oodatav muutus, GAP – vahe intressitundlike aktivate ja passivate vahel, Δ iexp – turuintressimaara oodatav muutus. 42
Arvatakse, et Eedi tegi süvendamise ideest, aga need pole vastu, aga ka erilist huvi pole ning seda võib-olla Juuli käsul, aga mingeid tõendeid pole. Indrek ta tüdineb. lohutab Ellit. Vargamäel hauguvad koerad arvatakse, et mingid VII Lõpuks oli kokku kutsutud koosolek jõe süvendamise ametnikud passivad, kuna Eedi koju tuleb. Leitakse Eedi püss ja arutamiseks. Kassiaru Nõmmann valiti koosolekujuhatajaks, kes oli puss, erinevatest kohtadest. rohkem huvitatud Muulu soo kuivendamisest, kui jõe süvendamisest. XXV Karla ja Pearu arutavad Oru pärandamise asja. Karla arvab, Aga lõpuks sai ka Indrek sõna ja ta pani Nõmmanni paika. Lõpuks et Pearu tahab tegelikult Vargamäele Krõõda verd. Seepärast
roa kaaslaseks. Magusad vürtsid dessertides vajavad hoopis ilusat hilise korje valget veini, nt. Late Harvest Riesling. SEENED JA TRÜHVLID Seened on veinile ideaalseks kaaslaseks. Sobivad vanemad punased veinid, eriti Pinot Noir. Samuti punased burgunderid. Trühvlite juurde tuleks pakkuda küpseid, väärikaid, täidlaseid punaveine, nt. Barolo ja Barbaresco. JUUST Tugevamaitselised juustud vajavad lopsakama maitsebuketiga veini. Pehmemate juustudega nagu Brie ja Camembert passivad mahedama ja ümarama maitsega veinid. Värske kitsepiimajuust eelistab värskeid valgeid ja rosé veine. Sinihallitusjuustudega sobivad kõige paremini naturaalselt magusad või kangestatud veinid, nt. Sauternes, Saksa ja Austria Beerenauslese ja Trockenbeerenauslese, madeira ja portvein ning samuti rohke puuvilja ja magusa noodiga punased Bordeaux veinid (St. Emilion). DESSERT Magusate järelroogade täieliku harmoonia tagavad kõige paremini naturaalselt magusad
(näiteks kreeditor versus omanik) Kõik huvigrupid ei vaja ühtset informatsiooni. 14. Mis informatsiooni pakub ettevõtte bilanss finantsanalüüsi seisukohalt? (avatud küsimus) Informatsioon ettevõtte finantsseisundist majandusaasta algul ja lõpul. Ettevõtte bilansis kajastub tema varade, kohustuste ning omakapitali hetkeseis. Bilansis eristub kaks poolt varad (aktivad) ja varade finantseerimise allikad (passivad). ..... 15. Mis informatsiooni pakub ettevõtte kasumiaruanne finantsanalüüsi seisukohalt? (avatud küsimus) Informatsioon ettevõtte majandusaasta tulemusest. Kajastatakse aruandeperioodi tulud ja kulud ning tuuakse välja perioodi majandustegevuse tulemus (kasum kahjum). 16. Mis informatsiooni pakub ettevõtte rahavoogude aruanne finantsanalüüsi seisukohalt? (avatud küsimus) Info finantsseisundi muutustest, e/v raha allikatest ja nende kasutamisest.
liigendamiskriteeriumiks on aktivas likviidsusprintsiip ja passivas õigussuhetest tulenev tähtajalisuse printsiip ning omakapitali printsiip. 1.3.1 Aktivad Aktivad on ettevõtte varad reaalses väärtuses, mis osalevad majandustegevuses. Varad jagunevad käibevaraks ja põhivaraks. Käibevara raha ja raha ekvivalendid ning nõuded, mis muutuvad majandustegevuses rahaks. Põhivara vara, mida kasutatakse majandustegevuses pikema aja jooksul, tavaliselt üle ühe aasta. 1.3.2 Passivad Passivad on lühi- ja pikaajalised kohustused (võõrkapital) ja omakapital. Kohustus võlgnevus teisele osapoolele toimunud majandustegevuse eest, kohustus (võlg), mis on vaja tulevikus tasuda st. nõudmine aktivate vastu. Omakapital - algselt omanike poolt ettevõttesse paigutatud aktivate katteallikas, mis hakkab majandustegevuse tulemusena kasumi teenides suurenema ja kasumi korral vähenema. 1.4 Bilansi võrdused Üldistatud kujul võib bilansi põhiosa kujutada järgmise tabelina:
kontekst).“ Valem ei ole vestlusest pealetükkiv. Kokkuvõtlik peegeldamine Kokkuvõtliku peegeldamisega võtab kuulaja kokku kõneleja pikema jutulõigu peamise sisu ja tunded. See võib koondada hiljutisi ütlusi või tõsta esile tundeid või võtta lühidalt kokku arutatud küsimusi. MIKS ON PEEGELDAVAD VASTUSED KASULIKUD Kui inimestele peegeldamisoskusi tutvustatakse, on nad tihti kahtleval seisukohal, kas need ikka passivad nende ellu. Oskusi kasutades tundub neile, et nad on kunstlikud, teesklevad. See tunne tekib ainult oskuste kujunemise alguses ja kaob edasise karjutamise käigus. Mõni kurdavad, et see meetod on liiga struktureeritud. See kaebus tundub vähem õigustatud, kui saame aru, et kogu suhtlemine on struktureeritud ja et struktureeritud ei takista meil väljendumast oma eripärase stiili abil. Peegeldav kuulamine tundub inimestele mõistlikum, kui nad mõtlevad suhtlemise nende iseärasuste peale:
EBT - T (maksud) = Puhaskasum (netokasum) Müügitulud - COGS = brutokasum - üldkulud = ärikasum(EBIT) - intress = EBT - maksud = puhaskasum 15. Mis informatsiooni pakub a. ettevõtte bilanss finantsanalüüsi seisukohalt? Informatsioon ettevõtte finantsseisundist majandusaasta algul ja lõpul. Ettevõtte bilansis kajastub tema varade, kohustuste ning omakapitali hetkeseis. Bilansis eristub kaks poolt varad (aktivad) ja varade finantseerimise allikad (passivad), mis peavad olema võrdsed. Varad = kohustused + omakapital. Varad on esitatud likviidsuse kahanemise suunas. Bilansi puhul võib leida puhta käibekapitali = lühiajalised varad - lühiajalised kohustised b. ettevõtte kasumiaruanne finantsanalüüsi seisukohalt? Informatsioon, kus kajastatakse ettevõtte majandusaasta tulud ja kulud ning tulemus, kas siis kasum või kahjum. c. ettevõtte rahavoogude aruanne finantsanalüüsi seisukohalt?
intressimäärade struktuuri ning intressispreedide muutumine. Risk tekib siis, kui krediidiasutusel ei ole tasakaalus intressitundlike varade ja kohustuste summad või kestused ning kui varade ja kohustuste struktuur on valuutades erinev. 28. Avatud intressiriskipositsioon GAP mudeli alusel. GAP on vahe intressitundlike varade ja intressitundlike kohustuste summa vahel. Vastavalt GAP kontseptsioonile on intressitundlikud ujuva intressimääraga aktivad ja passivad. Mida suurem on abso-luutne GAP, seda suurem on krediidiasutuse avatus intressimäära-riskile ja seda suurem on turuintressimäära muutuse mõju puhtale intressitulule. Seos GAP-i, turuintressimäära ja puhta intressitulu vahel on toodud valemis: ∆ NIIexp = GAP × ∆ iex 29. Panga portfelli intressiriskipositsiooni immuniseerimine GAP mudeli alusel. GAP mudeli abil võib puhast intressitulu lühiajaliselt stabi liseerida või suurendada, muutes
meest, 457 naist, kaheksa jätsid soo märkimata) vanuses 1744 aastat vastata, milline Bemi küsimustikus esitatud isiksuseomadustest sobiks mehele, milline naisele. Ootustest hoolimata ei leidnud mingilgi viisil kinnitust, et mehe roll oleks ajas suurt muutunud! Aastal 2005 pidasid eestlased mehelikkuse juures oluliseks just neidsamu omadusi, mida ameeriklased 30 aastat varem. Ainus, mis oli mehelikkuse puhul väiksema osatähtsusega, oli agressiivsus. Leiti, et ikka passivad mehi enim iseloomustama väljendid juhiomadustega, liidrina käituv ja võimas. Naiselikkusega oli asi tunduvalt keerulisem. Kõige enam naist iseloomustavateks väljenditeks peeti südamlik, kaastundlik ja mõistev, samas ei kuulu tänapäeva eestlaste meelest naiselikkust iseloomustavate väljendite hulka kergesti meelitatav, lapselik, järeleandlik, ei tarvita vandesõnu, kergeusklik, tasane, uje. Need omadused on asendunud märksa tänapäevasematega, nagu abivalmis, sõbralik, siiras,
Finantsaruannetest võite leida kogu vajaliku informatsiooni pangalaenutaotluste või maksudeklaratsioonide täitmiseks. Selle peatüki eesmärk on tutvustada finantsaruannete mõisteid ning anda teile juhtnööre, mis võivad aidata finantsasjade arutamisel ja hindamisel. Finantsaruanded annavad ülevaate teie ettevõtte hetkeseisust. Kasumiaruandes on esimeses reas alati ära toodud sissetulekud ja viimases reas puhaskasum. Bilansitabelis on alati aktivad (esimeses osas), passivad (teises osas) ja omakapital (viimases osas). Kassakäibearuanne toob alati ära esialgse kassaseisu (esimeses reas), rahaallikad (teine osa), raha kasutamise (kolmas osa) ja lõplikku kassaseisu (viimases reas). Kui teie ettevõttel on palju tehinguid klientide ja tarnijatega, on tark tegu koostada iga kuu kohta kõik kolm finantsaruannet. See võimaldab igakuise informatsiooni esitamist kõrvutiasetsevates veergudes. Selline esitusviis lihtsustab teie äritegevuse analüüsimist.
. Ka sellisel juhul ei kaota seaduspärasus deebet = kreedit oma jõudu, vaid toimib endiselt suurepäraselt. Korrespondeeruvateks kontodeks nimetatakse tehingu kirjendamisel kasutuselevõetud kontosid. Neist kasutuselevõetud kontodest on tekitatud kontrollsüsteem, sest kõik majandustehingud on registreeritud vastavates registrites ja tehinguliste seoste väljatoomisteks ning neist järelduste tegemiseks on see hea ja lihtne viis, sest kokkuvõtetes peavad ju deebetid-kreeditid, aktivad-passivad omavahel võrdsed olema. Raamatupidamislausend ehk lihtsalt lausend (kirjend) on korrespondeerivate kontode ja summade kaudu majandustehingu iseloomustus kirjendina. Seadus nõuab kõikide tehingute dokumenteerimist ja kirjendamist. Selleks, et vastavat tehingut korrektselt vormistada, on koostataval raamatupidamislausendil vaja täita viis nõuet. Kirjeldatud peavad olema majandustehingu kuupäev; raamatupidamiskirjendi järjekorranumber;
jagatud hoiuste kogusummaga. Tegemist on mõneti ettevaatusnäitajaga, kuna selle abil võib otsustada panga võime üle rahaliselt vastu pidada hoiuste kiire väljavoolu tingimustes. See näitaja on eriti tähtis kergesti haavatavale väikesele ja kuuldustele avatud pangale. Kohustused: Võlgnevus krediidiasutustele 123777 Võlgnevus klientidele 719194 Raha teel pankadesse 68668 Emiteeritud võlakirjad 5000 Muud passivad 26413 Viitvõlad 7785 Kokku: 950837 Omakapital: Vähemusosalus 811 Märgitud aktsiakapital 47982 Aazio 35889 Üldine pangandusreserv 21203 Reserv 7449 Muud reservid 33 Jaotamata kasum 13017 Omavahendid kokku: 125573 Kokku passiva: 1077221 Peamiselt on hoiuste väljavõtmised seotud nõudmiseni hoiustega ning seetõttu on otstarbekas hoiuste kogusummast välja arvata klientide tähtajalised hoiused, mille tähtaeg on pikem kui 1 kuu (hoiuseid 143912)
2.2. Akumuleeritud põhivara kulum(-) Põhivara kokku AKTIVAD KOKKU 40000 PASSIVA 3. Kohustused 3.1. Ostjate ettemaksed 3.2. Mitmesugused võlad 1948 4. Pikaajalised kohustused 5. Omakapital 5.1. Aktsiakapital 40000 5.2. Eelmiste perioodide jaotamata kasum 5.3. Aruandeperioodi kasum, (-kahjum) -1948 Kokku omakapital 38052 PASSIVAD KOKKU 40000 Raamatupidamisbilanss veebruaris KULUKIRJED Perioodi Perioodi lõpuks alguseks AKTIVA 1. Käibevara 1.1. Raha ja pangakontod 5000 1.2. Arveldused aktsionäridega 1000 1.3. Varud 15000 2. Põhivara 2.1
2.2. Akumuleeritud põhivara kulum(-) Põhivara kokku AKTIVAD KOKKU 40000 PASSIVA 3. Kohustused 3.1. Ostjate ettemaksed 3.2. Mitmesugused võlad 1948 4. Pikaajalised kohustused 5. Omakapital 5.1. Aktsiakapital 40000 5.2. Eelmiste perioodide jaotamata kasum 5.3. Aruandeperioodi kasum, (-kahjum) -1948 Kokku omakapital 38052 PASSIVAD KOKKU 40000 Raamatupidamisbilanss veebruaris KULUKIRJED Perioodi Perioodi lõpuks alguseks AKTIVA 1. Käibevara 1.1. Raha ja pangakontod 5000 1.2. Arveldused aktsionäridega 1000 1.3. Varud 15000 2. Põhivara 2.1
2.2. Akumuleeritud põhivara kulum(-) Põhivara kokku AKTIVAD KOKKU 40000 PASSIVA 3. Kohustused 3.1. Ostjate ettemaksed 3.2. Mitmesugused võlad 1948 4. Pikaajalised kohustused 5. Omakapital 5.1. Aktsiakapital 40000 5.2. Eelmiste perioodide jaotamata kasum 5.3. Aruandeperioodi kasum, (-kahjum) -1948 Kokku omakapital 38052 PASSIVAD KOKKU 40000 Raamatupidamisbilanss veebruaris KULUKIRJED Perioodi Perioodi lõpuks alguseks AKTIVA 1. Käibevara 1.1. Raha ja pangakontod 5000 1.2. Arveldused aktsionäridega 1000 1.3. Varud 15000 2. Põhivara 2.1
· Minimaalne juhtimistasandite arv · Võimalus treenida tulevasi juhte liikumine struktuuri sees peab olema ettenähtud. Sruktuur on ressursside suunamise vahend (inimesed, vahendid). Struktuuri ei tohi kinni jääda ja tuleks arvestada maailmaga meie ümber. Ametikohtade loomine · Spetsialiseerumine. Kui teevad kõike, siis ollakse paremin kursis. Põhimõtteliselt on õige loogika ise kursis olla · Optimaalne töötajate arv Goldrat selge, et osa töötajaid aeg-ajalt passivad niisama. kui tööd on rohkem kui jõuad ära teha, siis on see sarjast positiivne probleem. Ära nii kaua uusi töötajaid juurde võta kui ei ole tõelist häda käes. · Efektiivsus vs rahulolu vastakad, kuid mõlemad tähtsad. o Rotatsioon on samal tasandil liikumine. Seda tehakse, et inimeste silmarindi laiendada pakkuda uut stiimulit. o Laiendamine tegevusi tuleb juurde.
OMAKAPITAL Raamatupidamiskohustuslase vara, millest on maha arvatud tema kohustused. Juriidilise isiku algne omakapitali väärtus võrdub omanike poolt sellesse investeeritud kapitaliga. 36 8.3. Põhilised finantsaruanded BILANSS Bilanss on finantsolukorra aruanne teatud kuupäeva seisuga, hõlmates varad (aktiva), kohustused ja omakapitali (passivad). KASUMIARUANNE Kasumiaruanne iseloomustab aruandeperioodi tulude ja kulude formeerumist. Aruandeperioodi tuludega viiakse vastavusse selle tulu saamiseks tehtud kuludega. Kasumiaruanne ei näita aruandeperioodi TEGELIKKE RAHAVOOGUSID. KASSAVOOG – iseloomustab ettevõtte rahaliste vahendite jääkide muutust: 1. Jooksvast majandustegevusest (kasum, amortisatsioon, kasum põhivara müügist, kapitaliosalus, käibekapital – aktsiad ja muud väärtpaberid, varud, ettemaksed,
seadus (RpS) § 3. KOHUSTUS Raamatupidamiskohustuslase võlg, mis nõuab tulevikus varast loobumist OMAKAPITAL Raamatupidamiskohustuslase vara, millest on maha arvatud tema kohustused. Juriidilise isiku algne omakapitali väärtus võrdub omanike poolt sellesse investeeritud kapitaliga. 8.3. Põhilised finantsaruanded BILANSS Bilanss on finantsolukorra aruanne teatud kuupäeva seisuga, hõlmates varad (aktiva), kohustused ja omakapitali (passivad). KASUMIARUANNE (vt. ka lisad 14 ja15) Kasumiaruanne iseloomustab aruandeperioodi tulude ja kulude formeerumist. Aruandeperioodi tuludega viiakse vastavusse selle tulu saamiseks tehtud kuludega. Kasumiaruanne ei näita aruandeperioodi TEGELIKKE RAHAVOOGUSID. KASSAVOOG iseloomustab ettevõtte rahaliste vahendite jääkide muutust: 1. Jooksvast majandustegevusest (kasum, amortisatsioon, kasum põhivara müügist,
Ott käib sel öösel veel Juuli juures, aga Juuli ei tahagi endale sellist näru. XXIII - Ott saadetakse minema. Ott lastakse soosillal maha, pärast pauku jookseb Elli talle järgi, aga Oskar püüab ta kinni ja toob tagasi. XXIV - Algas juurdlus, Eedi on kadunud. Arvatakse, et Eedi tegi seda võib-olla Juuli käsul, aga mingeid tõendeid pole. Indrek lohutab Ellit. Vargamäel hauguvad koerad arvatakse, et mingid ametnikud passivad, kuna Eedi koju tuleb. Leitakse Eedi püss ja puss, erinevatest kohtadest. XXV - Karla ja Pearu arutavad Oru pärandamise asja. Karla arvab, et Pearu tahab tegelikult Vargamäele Krõõda verd. Seepärast kavatseb ta Oru pärandada Joosepi ja Liisi teisele pojale. Seda Pearu Karlale ei ütle - ta vaikib. Kõik protsessid Andresega olid tegelikult Krõõda pärast, Pearu tahtis näidata Krõõdale, et ka tema on kange mees.
annaabi.ee 
