Paremsani Juust Itaalia köögi üks kõige tuntumaid esindajaid, originaalnimega parmigiano-reggiano. Selle juustu ajalugu on uskumatult pikk, ulatudes 11. sajandisse, ning juustu enda kohta oleks nii lõpmatult palju rääkida, et targem on vist piirduda võimalikult vähesega. Lühike iseloomustus Originaal-parmesan ehk Itaalias Bologna, Mantua, Modena või Parma piirkonnas valmistatav juust on keskmiselt 37%- rasvasisaldusega, kuiv, väga kõva, teralise, peaaegu kristalse struktuuriga juust. Parmesani valmitamiseks kulub 2 aastat, kusjuures ühe kilo juustu valmistamiseks kulub 1620 liitrit erinõuetele vastavat piima, mille eest tarnijatele makstakse kaks korda rohkem kui tavalise piima eest. Originaaljuust on seetõttu väga kallis, makstes näiteks USA-s 2430 dollarit kilo. Jäljendused,
... ITAALIA JUUSTUD Referaat Juhendaja: ... Pärnu 2009 Niidupargi 2009 Parmesan Itaalia köögi üks kõige tuntumaid esindajaid, originaalnimega parmigiano-reggiano. Selle juustu ajalugu on uskumatult pikk, ulatudes 11. sajandisse, ning juustu enda kohta oleks nii lõpmatult palju rääkida, et targem on vist piirduda võimalikult vähesega. Lühike iseloomustus Originaal-parmesan ehk Itaalias Bologna, Mantua, Modena või Parma piirkonnas valmistatav juust on keskmiselt 37%-rasvasisaldusega, kuiv, väga kõva, teralise, peaaegu kristalse struktuuriga juust. Parmesani valmitamiseks kulub 2 aastat, kusjuures ühe kilo juustu valmistamiseks kulub 1620 liitrit erinõuetele vastavat piima, mille eest tarnijatele makstakse kaks korda rohkem kui tavalise piima eest. Originaaljuust on seetõttu väga kallis, makstes näiteks USA-s 2430 dollarit kilo
Juust PARMESAN Koostaja: Kaja Maiste Juhendaja: Lemmi Heero Rühm: TTP-10 (Parmigiano reggiano) üle 1000 aasta vana Parma kloostrist juust, mis on juustudest kõige valgurikkam ning mille rasvasisaldus on 32%. Noorelt pehme, mahe, vananedes väga vürtsikas juust. Kasutatakse peaaegu kõikides Itaalia rahvustoitudes. Ajalugu Parmesani valmimisaeg pidi olema sama pikk kui filosoofiadoktori kraadi saamine: vähemalt kaks, tavaliselt kolm kuni neli aastat. "Valmis" doktor on aga tunduvalt odavam kui täiuslik Parmesani juust. Itaalias ametlikku nime Parmigiano Reggiano kandvale juustule pole iseloomulik mitte üksnes pikk valmimis- ja laagerdumisaeg. See kõvemate kõvade juustude hulka kuuluv juust on ka väga rasvavaene. Tema valmimisel kehtivad tänaseni samad
........................................6 2.1.3 Mimolette ..................................................................................................................6 2.1.4 Riblaire ......................................................................................................................7 2.1.5 Rondele ..................................................................................................................... 7 2.1.6 Feta7 2.1.7 Parmesani e. Parma juust........................................................................................... 7 2.1.8 Mozzarella..................................................................................................................7 2.1.9 Emmental................................................................................................................... 8 2.1.10 Maasdam..........................................................................................
Parmesan e. Parma juust Päritolu Itaalia köögi kõige tuntum esindaja Originaalnimega parmigiano-reggiano Päritolu ulatub kuni 11.sajandisse Iseloomustus Valmistakse Itaalias Keskmiselt 37% rasvasisaldusega Kuiv,väga kõva Teralise, peaaegu kristalse struktuuriga juust Valmistamiseks kulub u 2 aastat Ühe kilo juustu valmistamiseks kasutatakse 16- 20 liitrit erinõuetele piima Väärtused Sisaldab väga palju väärtuslike aineid,nagu näiteks:vitamiine,proteiine,aminohappeid jne.. Juust seedib väga kiirest Juust sobib nii vanematele inimestele kui ka lastele ning ka haigetele. Eripärad Maitse on väga intensiivne, juust aga ise väga kõva Juustu riivides muutub see mannataoliseks Kuumtöötlemisel juust peaaegu ei sula Juust kasutatakse pigem maitsestamiseks kui toiduainete omavaheliseks sidumiseks Kasutamine Segas
Juustulaua menüü Juustulaua menüüsse võetakse 4-5 sorti juustu.Need valitakse nii, et oleksid esindatud nii mahedamaitselised kui ka teravamaitselised juustud.Tavaliselt on valikus üks valgehallitusjuust ja üks sinihallitusjuust.Juustuvalikusse võib võtta ka sulatatud juuste ja toorjuuste. Juustu kõrval sobivad menüüsse köögiviljad ,nagu värske kurk, tomat, redis, varsseller,paprika,keedetud lillkapsas,roheline salat,pärlsibulad. Juustu juurde sobivad lisandiks ka puuviljad ja marjad,näiteks õunad,pirnid,viinamarjad,ananass,kirsid,ploomid,mandariinid,kiivid,maasikad,samuti puuvilja-ja marjakeedised ,samuti ka oliivid,pähklid ning mandlid. Juustulauala sobivad ka pagaritooted:mitmesugused saiad,sepikud,soolased kreekerid,soolaküpsised,võileivaküpsised,kuivikleivad,soolapulgad,rukkileib,aga ka tikusuupisted,kanapeed,juustuvardad,juustupallid,juustutäidisega küpsetised,ning väikesed soojad suupisted
vana ja küllaldaselt rasvane juust, ja sedagi ainult riivitud kujul. Pidage seda tõsiasja meeles kuumade juustuvõileibade jaoks juustu valimisel. · Riivjuust riputage ahjust välja võetud roa pinnale 1015 minutit enne ahjuroa lõplikku valmimist ja alandage ahju temperatuur kohe 175°-le. Viilutatud juustule tohib lubada ainult sulamist, milleks kulub veelgi vähem aega. · Suppidele ja kastmetele lisage juust alles siis, kui roog on muus osas täiesti valmis. Tõstke anum juustu juurdesegamise ajaks alati pliidilt või hoidke kuumus võimalikult madalal. Ärge pärast juustu lisamist rooga mingil tingimusel enam keema laske. Kuumutamise vajaduse tekkimisel tehke seda väga madalal temperatuuril ja pidevalt segades. · Vana ja tuntud tarkus sulanud juustu pikema aja jooksul vedelas olekus hoidmiseks on väikese koguse happe, kas sidrunimahla või lauaveini lisamine; viimast abiainet kasutatakse
kilomeetrite kaugel nende sünnikohast, kasvõi näiteks Ameerika mandril. Samas on selge, et kuulsuse toonud originaalkvaliteedi suudab garanteerida ainult kõikide eelpool kirjeldatud tingimuste pluss veel terve hulga nimetamata faktorite nagu kliima, vesi, keskkonna puhtus jms üheaegne olemasolu. Rääkimata ainult originaali valmistajatele teadaolevatest, ühelt generatsioonilt teisele pärandatavatest tootmissaladustest. Et originaal oleks selgesti eristatav, selle eest hoolitseb ka juustutootja ise, seades nähtavale kõik erimarkeeringud, mille kasutamisõigus kuulub ainult talle; ka fotodel on need markeeringud selgesti näha. Loomulikult maksavad originaaljuustud olulisel määral, mõnikord isegi mitmeid kordi rohkem kui jäljendused. http://www.toidutare.ee/aabits.php?id=152) Juustud Page 12 Juustud Page 13
Liigitus: 1. Poolpehmed, pehmed, väga pehmed 2. Laabi juustud: 1) poolkõvad, kõvad 2) väga kõvad 3) sulatatud juustud Poolpehmed, pehmed, väga pehmed juustud: Poolpehmed: Sinihallitusjuustud Pehmed: Valgehallitusjuustud Väga pehmed: Koore- ja toorjuustud Poolkõvad ja kõvad juustud: · Hollandi tüüpi · Cheddar tüüpi · Sveitsi tüüpi · Emmentali tüüpi Väga kõvad juustud: · Parmesani tüüpi Iseloomustus: Kõva, kuiva ja kahvatukollase kestaga. Õlevärvi sisuga. Madala veesisaldusega. Tiheda ja augustuseta struktuuriga. Erakordse kõvadusega. Lisamaterjal: www.juust.ee www.estover.eu/index.php?page=lingid Cheese- Wikipedia, the free encyclopedia 7 Juustu ajalugu Piim on inimeste toidulaual olnud juba varasel kiviajal, umbes 10 000 aastat tagasi. Vanim piltlik jäädvustus on 4500 aastat vana ja pärineb Mesopotaamia Sumerite riigist ning sellel on
2) väga kõvad 3) sulatatud juustud Poolpehmed, pehmed, väga pehmed juustud: Poolpehmed: Sinihallitusjuustud Pehmed: Valgehallitusjuustud Väga pehmed: Koore- ja toorjuustud 6 Poolkõvad ja kõvad juustud: · Hollandi tüüpi · Cheddar tüüpi · Sveitsi tüüpi · Emmentali tüüpi Väga kõvad juustud: · Parmesani tüüpi Iseloomustus: Kõva, kuiva ja kahvatukollase kestaga. Õlevärvi sisuga. Madala veesisaldusega. Tiheda ja augustuseta struktuuriga. Erakordse kõvadusega. Lisamaterjal: www.juust.ee www.estover.eu/index.php?page=lingid Cheese- Wikipedia, the free encyclopedia Juustu ajalugu Piim on inimeste toidulaual olnud juba varasel kiviajal, umbes 10 000 aastat tagasi. Vanim piltlik jäädvustus on 4500 aastat vana ja pärineb Mesopotaamia Sumerite riigist ning sellel on
Koka kutseeksami kordamisküsimused ja vastused 1. Kirjelda külmtöötlemismeetodid · Külmutatud toiduainete sulatamine külmutatus liha- ja kalatoodete, pooltoodete sulatamine · Mittesöödavate ja saastunud osade eraldamine Näiteks: köögivilja sorteerimine köögivilja pesemine köögivilja koorimine tapaloomade seedeelundite eraldamine lindude sulgede ja sisikonna eraldamine kalade soomuste ja sisikonna eraldamine · Madala toiteväärtusega osade eraldamine Näiteks: kontide eraldamine lihast kõõluste eraldamine lihast kalade fileerimine · Toiduainetele ja pooltoodetele kuju andmine Näiteks: toiduainete tükeldamine toodete vormimine · Võtted mis kiirendava järgnevat kuumtöötlemist ja muudavad maitset Näiteks: toiduainete leotamine marineerimine · Võtted, mi
Näiteks hollandi, pasta filate, Cheddari. Piimhappebakterite ja propioonbakterite toimel valmivad juustud. Näiteks sveitsi tüüpi. Hallitusseente osalusel valmivad juustud, sini- ja valgehallitusjuustud. Limamikrofloora osalusel valmiva juustud. Näiteks Tilsit Toorjuustud. Juustu liigid Kõvad ja poolkõvad juustud Toimub piima eeltöötlus, juurendamine ja vormimine. Kasutatakse Hollandi tüüpi tehnoloogiat. Itaalia tüüpi kõvad juustud: Gran Padano, Parmesan Sveitsi tüüpi juustud: Emmental Hollandi tüüpi juustud: Gouda, Edam Tilsiti tüüpi juustud: Atleet, Vene Cheddari tüüpi juustud: inglise juustud Plastifitseeritud juustud: Mozzarella Pehmed ja poolpehmed juustud Toimub piima eeltöötlus, vormimine, pööramine ja kõige lõpuks soolamine. Enne valmimist nende juustude pinda ei kaeta, kuid valmimise kõigus võidakse sooritada mitmeid hooldusprotsesse. Pehmed juustud sisaldavad rohkesti vett, mistõttu nende säilivus ei ole nii
tõsta piima happesust. Laap ensüüm, mis põhjustab piima kalgendumise ja juustumasso moodustumise. Juustu liigid: 1. Toorjuust (mascarpone, riccotta) 2. Laagerdamata venitatud massiga juust (mozzarella) 3. Pehme juust ( camembert, brie) 4. Poolkõva juust (cheddar, gouda) 5. Kõva juust (emmental, parmesan) 6. Sinahallitusjuust (roquefort, danish blue) Juustu tüübid: 1. Parmesani tüüp 2. Emmenthali tüüp 3. Edami tüüp 4. Gouda tüüp 5. Tilsiteri tüüp 6. Cheddar tüüp 4. MUNAD JA MUNASAADUSED. Muna on üks paremaid ja täiuslikumaid toiduaineid, milles on muu hulgas olemas kõik vitamiinid peale C, ning väga palju proteiini. Munadest süüakse peamiselt kanamune, veelindude munade kasutamist piirab salmonnelloosioht. Süüakse ka pardi-, hane-, kalkuni-, vuti- ja jaanalinnumune. Munavalge sisaldab 10
tegemise viis ja ta palkas kuulsa insener, Cesare Spadaccini, tõiustama seda protseduuri. Uus süsteem seisnes selles, et lisati keev vesi värskelt jahvatatud jahule ja jalgadega segamine asendati pronksist konksuga, mis ideaalselt imiteeris inimese td. 1740. aastal pakkus Veneetsija linn Paolo Adamile võimalust avada esimene pastavabrik. Masinavärk oli väga lihtne, koosnedes üksnes raudpressist, mida juhtisid mitu noort poissi. 1763. aastal andis Parma hertsog , Don Ferdinando, Steffano Lucciardile 10-aastase monopoli õiguse toota kuiva pastat. Alfabeet need on laste lemmikud. Kasutatakse tavaliselt suppides Makaronid mitmeks otstarbeks kasutatav. Sobib iga kastmega Lasagne lasanje. Võimalus teha oma maitse järgi kaste. Võib kokku segada ka ühe-pajatoitudega Vaguni Rattad - nendest tulevad väga huvitavad salatid, ühepajatoidud.Võib süüa ka kastmetega 1.6 Mahlad
Kirjelda külmtöötlemismeetodid lehekülg 12-13 Selleks, et toiduaineid saaks kas toorelt süüa või kuumtöödelda, tuleb neid pesta, koorida sellist tegevust nimetatakse toiduainete külmtöötlemiseks. Külmtöötlemisel toiduainete mass enamasti väheneb. Külmutatud toiduainete sulatamine: Külmutatud liha- ja kalatoodete sulatamine. Külmutatud pooltoodete sulatamine. Mittesöödavate ja saastunud osade eraldamine: Köögiviljade sorteerimine. Köögiviljade pesemine. Köögiviljade koorimine. Lindude sulgede ja sisikonna eraldamine. Erineva toiteväärtusega osade eraldamine: Kontide eraldamine lihast. Kõõluste eraldamine lihast. Kalade fileerimine. Toiduainetele ja pooltoodetele kuju andmine: Toiduainete tükeldamine. Toodete vormimine. Võtted, mis muudavad toiduainete kvaliteeti: Vahustamine. Hakkliha valmistamine. Toiduainete või pooltoodete paneerimine. Kirjelda kuumtöötlemismeetodid lehekülg 14-19 Toiduainete kuumtöötlus põhivõtted on keetmine ja praadimi
Omadused - toitev, kauaaegse säilivusega, hea maitse, sisaldab kergesti omastatavaid ja täisväärtuslikke valke, erinevaid piimarasvu, mineraalaineid ning vitamiine A ja D, head kaltsiumiallikad, aitab kaitsta kaariese eest, hoiab suu pH vajalikul tasemel. Feta - toorjuust, mida pressituna ja kuubikuteks lõigatuna soolvees hoitakse. Juustude tüübid Veesisalduse järgi (rasvata osa veesisaldus %): · Eriti kõva (mitte üle 51) - parmesani tüüpi juustud · Kõva (49-56) - emmentali tüüpi juustud · Poolkõva (54-63) - edam, gouda, tilsiti ja cheddari tüüpi juustud · Poolpehme (61-69) - esrom tüüpi juustud · Pehme (67-70) valgehallitusjuustud Rsavasisalduse järgi (rasvasisaldus kuivaines): · Kõrgrasvane (mitte alla 60) · Täisrasvane (45-60) · Väherasvane (25-45) · Lahja (10-25) · Pehme (alla 10) Soolasisalduse järgi: · Soolane - üle 1,4 · Mõõdukalt soolane - 0,7-1,4
sobib ka toidu kõrvale pakkuda sama jooki. *Magusroogade kõrvale sobivad kindlasti magusamad valgeid veinid. *Tuleb arvestada aastaajaga. Jõulist ja parkainerikast valget veini ei saa pakkuda südasuvisel grillipeol ja talvel seevastu jahutatud kergemat sorti valget veini samuti mitte. *Kui toit on serveeritud punases kastmes, siis oleks sobimatu pakkuda selle kõrvale valget veini ning vastupidi kui roog on kerges valges kastmes, on isegi visuaalselt võrdlemisi imelik juua sinna kõrvale punaveini. 4.1 Veini maitsed Magus magusat maitset tunneb keele tipuga. Magusust leidub eelkõige veinis jääsuhkru näol, mis on jäänud kääritamata. Magusad maitsenüansid avalduvad veinis aromaatsete üleküpsenud puuviljade maitsena. Magusana maitsevad ka tammevaadis küpsemisel tekkinud röstine vannilisus ning veini alkoholisisaldus. Toiduained, milles võib tunda
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool ÕPIMAPP Iseseisev töö Õppejõud: Liina Maasik, MA Mõdriku SISUKORD SISUKORD..........................................................................................................................2 SISSEJUHATUS..................................................................................................................4 1KAUBAMÄRK.................................................................................................................5 1.1Ajalooline taust ja areng.............................................................................................5 1.2Kaubamärgi kaitse.......................................................................................................7 2KAUBAMÄRK LEIBUR..................................................................................................8
KAUBAÕPE. TOIDUKAUBAD 1.ÜLDOSA 1.1. Toidukaupade omadused Toidukaubad on toit, mida ostetakse ja müüakse hulgi- või jaekaubanduses, toitlustusettevõtetes või eksporditakse või imporditakse. Toit toiduained ja toiduainete segud on mõeldud inimesele söögiks või joogiks töötlemata või töödeldud kujul. Toidukaupade kaubaõppe aineks on toidukaupade tarbimisomadused ning liigitamine ja sortiment. Toidukaupade tarbimisomadused jagunevad sensoorseteks, füüsilisteks, toitelisteks, funktsionaalseteks ja hügieenilisteks. Sensoorsed ehk organoleptilised omadused on määratletavad meeleorganite abil. Nendeks on maitse, lõhn, kuju, värvus, konsistents (kompimise teel määratletav omadus) jt.. Füüsilised omadused on elastsus, poorsus, lahustuvus, sulamis- ja tahkumistemperatuur jt.. Toitelised omadused tulenevad keemilisest koostisest, mis määravad ära toidu toiteväärtuse. Funktsionaalsed omadused on pakend, säilitamise- ja transpordi
Programm „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013“ SIRJE REKKOR ANNE KERSNA ANNE ROOSIPÕLD MAIRE MERITS TOITLUSTUSE ALUSED KOHANDANUD: ANA KONTOR 2013 1 SISUKORD 1. Toitlustusettevõtete ja teenuste liigid 4 Toitlustusettevõtete tüübid ja äriideed 4 Kiirtoiduettevõtted 6 Kohvikud 8 Sööklad ja teised suurköögid 10 Restoranid 13 Baarid 19 Catering-ettevõtted 21 2. Toitumise alused
Värvilt kollased, pruunid, rohelised, kirjud, jne. Koristamine on käsitsitöö ja saagikus väga väike. Sisaldavad 22-25% valku, need on hästi omastatavad, üldiselt tervislikud nagu kõik kaunviljad. Sisaldavad ka kaltsiumit, fosforit, rauasoolasid, PP vitam. 100 g kuivatatud läätsedes on 322 kcal. Kasutatakse suppides, hautistes, populaarne taimetoitlaste hulgas, sest sisaldab täisväärtuslikke valke. Valmistatakse ka konserve, läätsed soolvees, jt. 2.9 Lehtköögiviljad Salat Üksmeelseid seisukohti salatitaimena kultiveeritava aedsalati kultuurvormide päritolu kohta ei ole. Päritolumaadeks peetakse nii Aasiat, Egiptust kui Ida-Aafrika mägismaad. Euroopasse jõudis aedsalat roomlaste vahendusel. Alles 16. saj p.Kr. hakkas salat juba ka rahvaaedadesse levima. Pead moodustavaid salatitüüpe tänapäevasel kujul on esmakordselt kirjeldatud 16. sajandil. Tunduvalt noorem on aga jääsalat, mis tekkis USA-s alles 19. saj lõpul.
seguhakkliha. Sea hakklihast ja kodusest hakklihast valmistatud toidud on mahlasemad, veise hakkliha on väherasvasem ja muutub küpsedes kergesti kuivaks. Samas annavad veiseliha vähenerasvasus ja tumepunane värvus hakklihale ilusama välimuse. 6.2 Hakkrulaad Lihthakkmassist täidiseta või täidisega suur päts läbimõõduga 10 cm. Pikk poiss on kõnekeeles tuntuim hakkrulaad. 6.3 Hakkbiifsteek Ümara kujuga hakklihast valmistatud roog. 6.4 Hakkliha säilitamine Hakkliha peaksite võimalikult kiiresti toiduks valmistama või võtma tarvitusele abinõud riknemise ärahoidmiseks. Kauplusest ostetud jahutatud valmishakkliha tuleks kohe koju toimetada, pakendist välja võtta ja kohe jahedasse panna. Õhukindlalt kilesse pakitud hakkliha omandab ka jahedas kohas küllaltki kiiresti seisnud lõhna, millest vabanemine on peaaegu võimatu. 6.5 Źeleesuhkur (valikud poes)
KÕIK OLULINE TERVISLIKUST TOITUMISEST E-AINED TOIDUS Üha rohkem eestlasi on hakanud hoolima oma tervisest, hinnates sealjuures kvaliteetset ja puhast toitu. Tehes valiku mahekauba kasuks, saab kindel olla, et vilju on kasvatatud ilma taimekaitsevahenditeta ning valmistoodetesse pole lisatud kunstlikke E-aineid. Tihti tuleb aga valik teha suurpoodides müüdavate toodete seast, milles paratamatult leidub E-aineid. Alljärgnevalt leiad vastused küsimustele - millised on toidu lisaained, miks neid toitudesse lisatakse ning milliseid lisaaineid tervislik toituja kindlasti vältima peaks. Kui valmistoitude pakenditel peenes kirjas koostist lugeda, siis selgub, et lisaks tavapärastele toiduainetele sisaldub enamuses neist ka mingi võõrapärase nimega ühend või E-täht koos numbrikoodiga. E ja numbrikoodiga tähistatakse Euroopa Liidus toidu lisaaineid, kuid toidu lisaaine võib pakendil olla välja kirjutatud ka täispika nimetusega (nt E 621 või naatriumglutamaat). Toidu lisaainei
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse- ja majandusarvestuse õppetool K14KÕ Jana Annuk TOIDUKAUBAÕPETUS Õpimapp Juhendaja: Liina Maasik. MA Mõdriku 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................4 1. KAUBAMÄRGI MÕISTE, AJALUGU JA KAITSE................................................5 1.1Kaubamärgi mõiste................................................................................................5 1.2 Kaubamärgi ajalugu..............................................................................................5 1.3Kuidas kaubamärki kaitsta?...................................................................................6 2SALVEST...........................................................................................................
Kogenud lõikaja võib koristada pool tonni suhkruroogu tunnis. Suhkruroogu koristatakse ka kombainiga, mis: lõikab suhkrurootaimed maapinna lähedalt maha, koorib lehtedest paljaks, ladustab varred vastavasse kohta, puhub äralõigatud lehed ja muud jäägid põllule tagasi. Kombaini tööjõudlus võib olla kuni 100 tonni tunnis. Koristatud suhkruroog töödeldakse 24 tunni jooksul (koristatud roog kaotab kiiresti suhkrut). Eriti kehtib see nõue kombainiga koristatud suhkruroo kohta (vigastab taimi mehaaniliselt märksa rohkem). Seetõttu peavad suhkruvabrikud asuma suurte istandike lähikonnas. Nende läbilaskevõime peab vastama päevase maharaiutud suhkruroo kogusele. Vabrikus pressitakse rooteivastest mahl (mustjas) välja. Mahlast valmistatakse vastava tehnoloogia abil suhkur. Roomahla töödeldakse mitmel moel:
Toit Toit on igasugune rasvadest, süsivesikutest, veest ja/või valkudest ning vitamiinidest koosnev aine, millest inimene või muud loomad saavad eluks vajalikke aineid (sealhulgas mineraalaineid ja vitamiine) ning energiat. Põllumajandusloomade toitu nimetatakse tavaliselt söödaks. Euroopa Parlament ja Euroopa Nõukogu esitavad mõistele "toit" alljärgneva määratluse: Mõiste "toit" tähendab töödeldud, osaliselt töödeldud või töötlemata ainet või toodet, mis on mõeldud inimestele tarvitamiseks või mille puhul põhjendatult eeldatakse, et seda tarvitavad inimesed. Mõistega "toit" hõlmatakse joogid, närimiskumm ja muud ained, kaasa arvatud vesi, mis on tahtlikult lülitatud toidu koostisesse tootmise, valmistamise või töötlemise ajal. Mõiste hõlmab ka vett. Mõiste "toit" alla ei kuulu: Sööt; Elusloomad, välja arvatud juhul, kui need on ette valmistatud turuleviimiseks inimtoiduna; Taime
Lambakasvatuse alused Koostaja: dots. Peep Piirsalu Sheep Production 1 Sisukord 1. Lambakasvatus Eestis ja lambatõud 1.1. Lammaste arvukus, lambakasvatussaaduste tootmine, lambafarmide suurus Eestis 1.2. Lambakasvatuse perspektiivid 1.3. Eestis aretatavad lambatõud, nende jõudlusnäitajad 1.3.1. Eesti tumedapealise ja eesti valgepealise lambatõu väljakujundamise ajalugu. 1.3.2. Eesti maalammas 1.3.3. Eesti tumedapealine lambatõug 1.3.4. Eesti valgepealine lambatõug 1.3.5. Teised Eestis aretatavad lambatõud. 1.3.5.1. Tumedapealised lihalambatõud 1.3.5.2. Valgepealised lihalambatõud 1.4. Lambatõugude klassifikatsioonid 1.4.1. Zooloogiline klassifikatsioon 1.4.2. Klassifikatsioon pea värvuse järgi 1.4.3. Klassifikatsioon aretuspiirkonna järgi 1.4.4. Klassifikatsioon tõugude kasutuse järgi: 1.4.5. Lambatõugude klassifikatsioon tüübi järgi (Horlacher, 1927) 2. Lammaste jõudlus 2.1. Lihajõudlus 2.1.1. Lammaste lihajõudluse hind
JAHU Eesti turul on väga palju erinevatest maadest imporditud jahu. Eestis kasvatatud nisu ning sellest jahvatatud jahu ei jää oma küpsetusomaduste poolest mitte millegi poolest alla Läänest sisseveetud jahule. Tänu väetiste ohtrale kasutamisele Euroopas saadakse suuri hektarisaake, kuid tugevasti saab kannatada jahu kleepvalgu kvaliteet, st. et kleepvalk ei ole enam elastse närimiskummi konsistentsiga, vaid muutub vedelaks, mille tõttu taigna kuju ei püsi. Optimaalne kleepvalgu sisaldus on 28-30%, kui see on alla 25%, siis korralikku saia ei saa. Tuhasisaldus näitab jahu heledust KLEEPVALGU SISALDUSE JÄRGI: TUHASISALDUSE JÄRGI: Tähis min.% max.% Tähis min% max% A 33 - 405 - 0,50 B 31 32 550 0,51 0,63 C 28 30 812 0,64
JAHU Eesti turul on väga palju erinevatest maadest imporditud jahu. Eestis kasvatatud nisu ning sellest jahvatatud jahu ei jää oma küpsetusomaduste poolest mitte millegi poolest alla Läänest sisseveetud jahule. Tänu väetiste ohtrale kasutamisele Euroopas saadakse suuri hektarisaake, kuid tugevasti saab kannatada jahu kleepvalgu kvaliteet, st. et kleepvalk ei ole enam elastse närimiskummi konsistentsiga, vaid muutub vedelaks, mille tõttu taigna kuju ei püsi. Optimaalne kleepvalgu sisaldus on 28-30%, kui see on alla 25%, siis korralikku saia ei saa. Tuhasisaldus näitab jahu heledust KLEEPVALGU SISALDUSE JÄRGI: TUHASISALDUSE JÄRGI: Tähis min.% max.% Tähis min% max% A 33 - 405 - 0,50 B 31 32 550 0,51 0,63 C 28 30 812 0,64
ALLA SELLESSE ........... . VALLA SEE ON ........... MERI KALJU KANGUR · ÜHENDA VANASÕNADE ALGUS JA LÕPP JOONEGA. 1. HOMSEKS HOIA LEIBA, SELLE LAULU LAULAN. 2. KES KARJA EI KAITSE, AGA MITTE TÖÖD. 3. KELLE LEIBA SÖÖN, SEE LEIBA EI MAITSE. 4. KUI PUUDUS KÄES, SIIS ANNAB TA LEIBA. 5. KOSUTA PÕLDU, SIIS LEIB ON KÕIGE PAREM ROOG. 29 ................. LAMAB LUMETEKI ALL, AGA KÜLM EI OLE TAL. SAABUB KEVAD, UNEST VIRGUB, MEHE PIKKUSEKS SIIS SIRGUB, VOOGAB TUULES NAGU MERI, PEA TÄIS KULLAKARVA TERI. · ARVA ÄRA LUULETUSE PEALKIRI JA KIRJUTA SEE PUNKTIIRJOONELE. · JOONISTA LUULETUSE JÄRGI PILT. 30
Lambakasvatus Eestis Arvukus, saaduste tootmine Lambakasvatus on olnud Eestis veise- ja seakasvatuse kõrval täiendavaks loomakasvatusharuks. Tõsi, 19. sajandil ja 20. sajandi alguses oli lambakasvatus oma mahult põllumajanduses olulisel kohal. Suurim lammaste arv Eestis oli 1922.a. kui siin loendati 745 tuhat lammast (koos samal aastal sündinud talledega). Näiteks 1938/39. a oli Eestis 695 000 lammast (koos samal aastal sündinud talledega). Kui üheksakümnendate aastate alguses oli Eestis veel ligikaudu 140 000 lammast, siis praegu loetakse ületalve peetavate lammaste arvuks ca 72 400 lammast (tabel 1). Üheksakümnendate aastate algus oli lambakasvatusele raske periood. Taandarengu põhiliseks põhjuseks oli lambaliha- ja villatootmise madal tasuvus, põllumajandustootmise üldine allakäik üheksakümnendate aastate alguses ning probleemid lambaliha ja villa realiseerimisel. Näiteks 1993. aastal maksid lihakombinaadid eluslamba kilost 12 k
VESI Pakutakse mineraal, allika ja lauavett. Puhas kraani vesigi võib osutuda õigel serveerimisel väga tulusaks müügi artikliks (sidrunivesi). Euroopa standardite kohaselt peab mineraalne naturaalne vesi olema püsiva mineraalide koostisega, pumbatud looduslikult kaitstud maa-alusest allikas, mille juures toimub ka villimine. Villitud vett, mis ei vasta nendele nõuetele, kuid peab samuti olema puhas ja bakterioloogiliselt ohutu, tuleb Euroopa standardite kohaselt nimetada allikaveeks (springwater) või laua veeks (table water). Naturaalse mineraalvee koostis sõltub pinnasest, läbi mille vesi filtreeritakse. Soola sisalduse järgi jaotatakse mineraalveed kolme rühma: 1. väga madala mineraalide sisaldusega (mineraal soolade sisaldus alla 50 mg 1 liitri kohta. 2. madala mineraalide sisaldusega (oligo mineral) (mineraal soolade sisaldus alla 500 mg 1 liitri kohta. 3. kõrg
TALLNNA ÜLIKOOL Referaat Eesti pärismaised puud-põõsad toiduks, raviks, mürgiks Tarmo Vaarmets KUTTB-1kõ 2013 2 1. Sisukord 1. Sisukord.........................................................................................................................2 2. Eessõna.........................................................................................................................3 2.1. Eesti pärismaised puud.................................................................................................3 2.2. Eesti pärismaised põõsad..............................................................................................3 3. Eesti pärismaiste puuliikide nimestik............................................................................4 3.1. Eesti pärismaiste põõsaliikide nimestik..
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
