Parmesan (1)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

2

doc

Paremsani Juust

originaaljuustu (või Itaalias valmistatud jäljendust) ning seda kas riivida või lõigata sellest kartulikoorimisnoaga imeõhukesi laaste. Riivimiseks kasutage vändaga või tavalist käsiriivi. Eripärad Parmesani maitse on väga intensiivne, juust ise aga nii kõva, et riivimisel muutub ta mannataoliseks pulbriks. Sellest johtuvalt kulub parmesani toiduvalmistamisel üllatavalt vähe. Kuumtöötlemisel parmesan, nagu ka teised väga kõvad juustud peaaegu ei sula ning teda kasutatakse seetõttu pigem maitsestamiseks kui toiduainete omavaheliseks sidumiseks. Kasutamine Lauajuustuna söömiseks lõigatakse juustuhöövli või kartulikoorimisnoaga imeõhukesi laaste. Riivitud juustu riputatakse serveerimisel segasalatite peale (nt Caesari salat) ning klopitakse vinegrett- või ka muudesse külmadesse kastmetesse. Väga tuntud

Kokandus

3

doc

Itaalia juustud

Selleks soovitatavad asjatundjad osta väikese tüki riivimata originaaljuustu (või Itaalias valmistatud jäljendust) ning seda kas riivida või lõigata sellest kartulikoorimisnoaga imeõhukesi laaste. Riivimiseks kasutage vändaga või tavalist käsiriivi. Eripärad Parmesani maitse on väga intensiivne, juust ise aga nii kõva, et riivimisel muutub ta mannataoliseks pulbriks. Sellest johtuvalt kulub parmesani toiduvalmistamisel üllatavalt vähe. Kuumtöötlemisel parmesan, nagu ka teised väga kõvad juustud peaaegu ei sula ning teda kasutatakse seetõttu pigem maitsestamiseks kui toiduainete omavaheliseks sidumiseks. Kasutamine Lauajuustuna söömiseks lõigatakse juustuhöövli või kartulikoorimisnoaga imeõhukesi laaste. Riivitud juustu riputatakse serveerimisel segasalatite peale (nt Caesari salat) ning klopitakse vinegrett- või ka muudesse külmadesse kastmetesse. Väga tuntud roog on ka penne

Kokandus

5

ppt

Parmesani juust

Parmesani maitset ega lõhna ei ole seda mitte maitsnule võimalik kirjeldada, sest see on tavapärasest liiga erinev. Kasutamine Lauajuustuna söömiseks lõigatakse juustuhöövli või kartulikoorimisnoaga imeõhukesi laaste. Riivitud juustu riputatakse serveerimisel segasalatite peale (nt Caesari salat) ning klopitakse vinegrett- või ka muudesse külmadesse kastmetesse. Väga tuntud roog on ka penne pestokastme ja parmesaniga; hästi passib parmesan muidugi ka peaaegu kõikide teiste kuumade pastakastmete ja -roogadega.  Tänan kuulamast!

Toiduainete õpetus

15

odp

Parmesani juust.

1364.aastat on teateid elavast Parmesani ärist Parma linnaga. Kiivalt valvasid Parmesani valmistajad seda, et keegi nende juustu järele ei teeks. Siiski ei suutnud nad vältida, et Po´tasandikul tuli turule kõva riivjuust, Grana Porno.  Aastasadu kestis mõlema juusturegiooni vahel tüli, kuni 1955.aastal valitsuse määrus andis mõlemale juustusordile sertifikaadi ja piiritles vastastikku tootmispiirkonnad.  Ajalugu-valmistamine Ehtne Parmesan valmib ainult piimast, mida lüpstakse 1.aprillist kuni 11. novembrini. Teda tehakse toorpiimast, mitte pastöriseeritud piimast. Peale tera tükeldamist kõrvaldatakse vadak. Ülejäänud segu kuumutatakse 52-55C juures teda pidevalt segades.  Kui segu on settinud, kõrvaldatakse ülejäänud vadak. Juustumeistrid kurnavad rätikuga tera katlast välja ja valavad ta vooderdatud rättidega vormidesse. Peale väga ettevaatlikult pressimist pannakse

Toitlustus

11

doc

Muna- ja juusturoad

2.2 Valgehallitusjuustud (näiteks Brie, Camembert).......................................................8 2.2.3 Pehmed pestud pinnaga juustud (näiteks Langres, Munster, Livarot).......................8 2.2.4 Kitsejuustud (näiteks Chavroux, Chèvre)..................................................................9 2.2.5 Poolkõvad pressitud juustud (näiteks Emmental, Gruyère, Gouda)..........................9 2.2.6 Kõvad pressitud juustud (näiteks Cheddar, Parmesan, Pecorino, Manchego)..........9 2.2.7 Sinihallitusjuustud (näiteks Roquefort, Stilton, Gorgonzola)....................................9 KOKKUVÕTE.........................................................................................................................10 Töö oli minu jaoks väga informatiivne. Sain hulga targemaks just juustude osas. Lisaks avastasin, et juustude kokkuviimine nendega sobivate õigete veinidega võib olla väga raske

Kokandus

13

pdf

Juustud

TALLINNA TEENINDUSKOOL Mari Liis Kasemaa T11HT JUUSTUD Referaat Juhendaja: Küllike Varik Tallinn 2010 Sisukord Sissejuhatus ........................................................................................................................................ 3 Ajaloost............................................................................................................................................... 4 Juustutootmisest Eestis.................................................................................................................. 4 Mis on juust? ...................................................................................................................................... 6 Mida juustu juurde juua? ............................................................................................................... 7 Mida kasulikku annab juust? ...............................................

Toiduhügieen

20

docx

Itaalia toidukultuur

käsitsi kirjutatud ja teenindus vabam. Osteria on neist kolmes kõige argisem. Alguses oli see lihtne ööbimiskoht kus sai ka midagi söödavat. Nüüdsel ajal on need määratlused toredasti segamini. Lisaks on olemas ka hulk teisi söögikohti. Loomulikult ei saa mööda minna pizzeriatest kus traditsiooniliselt ei saa midagi peale pitsa. Paljud Itaalia toitude retseptid on pärit antiiksest Roomast. Väga vanad on veinid ja juustud, nagu parmesan ja kõva lambajuust pecorino. Itaalia köögis on tooraine väga oluline. Itaallased ei pane palju komponente kokku ning tooraine kvaliteedi ja valmistamismeetodite suhtes ollakse väga nõudlikud. Peale antiikaega mõjutasid Itaalia kööki Hispaania ja 3 Araablased. Ning peale Kolumbuse avastusreise Ameerikasse täienes Itaalia toidukultuur tomatite, maisi ja kartuliga.

Kultuur

12

doc

Juust

Juust-toiduaine igapäeva köögis Juust on suurepärane toiduaine, mis juba paari paksema, niisama sõrme vahelt söödud viiluna või leivakattena rahuldab tervelt poole organismi päevasest kaltsiumivajadusest, hulk teisi mineraalained ja vitamiine tuleb veel peale selle. Juustu säilitamine. Mõistlik on võimaluse korral osta juustu korraga vaid mõne päeva jagu, kuna pakendist väljavõetud juustu maitseomadused halvenevad kiiresti, pikemal hoidmisel tekib juustule aga pahatihti hallitus. Juust võtab hõlpsasti külge võõraid lõhnu ega talu liiga madalat temperatuuri. Kodus on juustu jaoks parim koht külmkapi köögiviljasahtel, kus temperatuur on 6­8 kraadi. On hea, kui samas ei hoita sibulaid (mis tegelikult ju külmkappi ei vajagi!) ega teisi teravalõhnalisi toiduaineid. Iga juustusort säilitage omaette karbis, kuhu pange ka tükk kokkukeeratud urbset köögipaberit, mis imab niiskuse ja aitab vältida hallituse teket; vahetage seda paberit sageli.

Restoraniteenindus

Meedia

Kommentaarid (1)