Pärilikkus ja viirused (0)

PÄRILIKKUS
Pärilikkus on organismide omadus omandada oma eellaste tunnuseid ja anda neid edasi oma järglastele. Pärilikkuse materjaalsed kandjad ( kromosoomid ), mis koosnevad DNA-st ja valkudest.
Mittesuguliselt paljunevad organismid saavad alguse ühest vanemast ja võivad seetõttu olla päriliku materjali poolest temaga identsed.
Ristviljastumisega sugulisel paljunemisel saab aga uus organism poole kromosoomidest isas - ja poole emasorganismilt. Seetõttu ei ole sellised isendid kunagi kõigi tunnuste poolest ühe vanema sarnased: nad ühendavad endas mõlema vanema tunnuseid.
Millel põhineb organismi pärilikkus?
Pärilikkuse kandjad on kromosoomid. Päristuumsetel organismidel paiknevad need rakutuumas . Hulkrakse organismi kõigis keharakkudes on enamasti ühesugune arv kromosoome. Näiteks koosneb inimese diplodine kromosoomistik 46 kromosoomist. Naisel jaguneb see 23-ks homoloogiliste kromosoomide paariks.
Igas kromosoomis asuvad geenid määravad ära hulga tunnuseid. Üks geen võib osaleda ka mitme tunnuse määramisel ja mõne tunnuse määramisel osaleb mitu geeni.
Geenid on kromosoomide st. DNA lõigud, mis on seotud mingite kindlate tunnuste kujunemisega. tunnused on määratud geenide ja keskkonnategurite ühismõjuga.
Alleel on geeni esinemise vorm.
Pärilikkuse mehanismid
1. Pärilikkuse info edasi kandmise rakust rakku tagab DNA replikatsioon ehk kahekordistumine.
2.Pärilikkuse info realiseerumine toimub järgmiselt:
-Pärilikkuse info on kodeeritud DNA-sse raku tuumas.
-DNA baasil tehakse komplementaarne RNA, mis liigub raku tuumast tsütoplasmasse, ribosoomi.
-Ribosoomis sünteesitakse RNA järgi õiged valgumolekulid.
- Valgud , kui ensüümid juhivad reaktsiooni, et kujuneksid välja õiged tunnused.
RNA transkriptsioon
See on mingile DNA lõigule koplementaarse RNA süntees. Transkriptsioon toimub mingi geeni ulatuses ja seda nim. geeni avaldumiseks.
Transkriptsioon toiub mingi geeni ulatuses ja seda nim. selle geeni avaldumiseks.
Ensüümiks on RNA polümeraas:
1.RNA polümeraas kinnitub geeni algusosale ek promootorile.
2.RNA polümeraas lõhub DNA kaksikahelaid kooshoidvad sidemed.
3.Üks vabadest DNA ahelatest sünteesib endale juurde komplementaarse RNA ahelda.
4.Kui RNA polümeraas jõuab geeni lõpu ossa ehk terminaatorisse, siis ta vabaneb DNA ahelast .
5.Valmistatud RNA ahel eraldub DNA-st.
6.DNA taastab oma struktuuri.
Geenide avaldumine
1. Osad geenid avalduvad kõikides rakkudes ja kogu aeg.
2.Osad geenid avalduvad ainult teatud rakkudes.
3.Osad geenid avalduvad ainult teatud elu perioodidel .
4.Osad geenid ei avaldugi.
Kuidas kujunevad välja isendi tunnused?
Ühele isendile omaste geenide ja nende erivormide kogumit nimetatakse genotüübiks.
Genotüüp on ühe isendi geenide kogum.
Fenotüüp on ühe isendi tunnuste kogum (Genot. määrab fenot.)
Genoom on liigile omane üekordne geenide komplekt.
Genotüübist sõltub selle isendi pärilike tunnuste esinemine
Lisaks genotüübile mõjutavad isendi tunnuste avaldumist ka keskkonnatingimused . Keskkond kas soodustab või pidurdab geenide poolt määratud tunnuste väljakujunemist.
Transkriptsiooni regulatsioon
1.Repressorid (takistavad)
2.Aktivaatorid (soodustavad ensüümi ühinemist DNA-ga)
3. Regulaatorgeenid reguleerivad struktuurigeenide avaldumist.
Geneetiline kood
On nukleotiidide järjestus DNA-s ja MRN-as mis määrab aminohapete järjestuse valgumolekulis.
Goodon - 3 järjestikust nukleotiidi MRN-s, mis määravad ühte aminohapet valgus.
Geneetilise koodi omadused:
1.Kood on universaalne
2.Geneetiline kood on mittekattuv
3.Geneetiline kood on sünonüümne - ühel aminohappel on mitu koodonit .
4.Geneetiline kood on ühetähenduslik - igal pool goodonil ainult üks aminohape.
VIIRUSED
Viirused on elusa ja eluta looduse piirimail paiknevad bioloogilised objektid, mis koosnevad nukleiinhappest ja valkudest. Ühelgi neist pole rakulist ehitust.
Missugune on viiruste ehitus?
Viirusosakeste ehitust ei saa valgusmikroskoobiga uurida, sest nad on väga väikesed. Elektromikroskoopilised uuringud on näidanud, et enamik neist on keraja , silinderja või hulktahuka kujuga.
Viiruste tähtsus
Looduses: kahju-haigused
Kasu- transduktsioon - see on üheks päriliku muutlikkuse allikaks. See on geenide ülekanne.
Transduktsioon
- Viirus siseneb rakku ja lülitub raku kromosoomi (lüsogeenne tsükkel)
- Viirus läheb üle lüütilisse tsüklisse ja eraldub
- Rakk valmistab uusi viiruseid , mis kõik sisaldavad raku enda DNA jupikest.
-Kui viirused lähevad uutesse rakkudesse, viivad nad sinna eelmise raku DNA-d.
Tähtsus inimesele:
1. Biotehnoloogias geenide siirdamine
-valmistatakse viirusvektorid, kellest on kõrvaldatud halvad geenid ja siirdatud vajalik geen.
- Inimeselt eraldatakse keharakke, mis nakatatakse viirusvektoriga.
-Siirdatav DNA ühineb raku kromosoomiga
-Lisatud geeniga rakud viidakse tagasi organismi ja avaldub vastav tunnus.
Kasutamisvõimalused:
1.Ravi
2.Transgeensete mikroobide, taimede, loomade saamiseks.
3.Mudelloomade kasutamine
4.Loomsete produktide muutmine ravi eesmärgil (ka taimsete produktide puhul)
Kahju- Viirushaigused
Inimese viirushaigused
Nohu - piisknakkus
Gripp - piisknakkus.
Tuulerõuged-hingamisteed
Punetised -Piisknakkus, otsene kontakt haigega
Genitaalherpes-seksuaalselt
AIDS(Hiv viirus)-seksuaalselt, verega
Mumps-piisknakkus.
MÕISTED
antikoodon -tRNA molekuli kolmenukleoiidne järjestus, mis valgusünteesi käigus seostub mRNA koodoniga.
bakteriofaag -viirus, mille peremeesrakuks on bakter
DNA-viirus-viirus, mille päriliku info kandjaks on DNA
geeniteraapia -geneetiliste haiguste ravimeetod
geneetika -teadusharu, mis uurib organismide pärilikkuse ja muutlikkuse seaduspärasusi
geneetiline kood-mRNA molekuli kolme järjestikkuse nukleotiidi vastavus ühele amino-happejäägile valgu molekulis.
initsiaatorkoodon -mRNA nukleotiidne järjestus AUG, millest algab translatsioon
initsiaator tRNA- tRNA molekul , mis seostub initsiaatorkoodoniga ja alustab valgusünteesi
kapsiid-viiruse genoomi ümbritsev valguline kate
koodon-mRNA molekuli kolm järjestikust nukleotiidi, mis vastavad ühele aminohappele valgu molekulis
lüsogeenne tsükkel-viiruste paljunemisviis , kus peremeesrakuga seostunud viiruse genoom koheselt ei avaldu vaid kandub tütarrakudesse.
lüütiline tsükkel-viiruste paljunemisprotsess, millega kaasneb viirusosakeste moodustumine ja peremeesraku hukkumine
promootor-DNA nukleotiidne järjestus, millega transkriptsiooni läbiviiv ensüüm peab sünteesi alustamiseks ühinema.
regulaatorgeen -geen, mille alusel sünteesitud valgud kontrollivad struktuurgeenide aval-dumist
replikatsioon-selle tulemusena saadakse ühest DNA molekulist kaks ühesuguse nukleotiidse järjestusega DNA molekuli
replikatsioonigeen-viiruse geen, mis kindlustab viiruse DNA või RNA paljunemise
repressor-regulaatorvalk, mis takistab transkriptsiooni läbiviiva ensüümi seostumist promootorpiirkonnaga
RNA-viirus-viirus, mille päriliku info kandjaks on RNA
struktuurgeen-geenid, mis määravad raku ehituses ja ainevahetuses osalevate valkude, tRNA ja rRNA sünteesi
terminaator-geeni lõpuosa
transduktsioon-viiruste poolt teostatav geenide ülekanne sama või eri liiki organismide vahel
transkriptsioon-matriitssüntees, mille käigus saadakse DNA molekuli ühe ahela nukleotiidse järjestusega komplementaarne RNA molekul