Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Parem- ja vasakpoolsus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
vasakpoolsus, parempoolsus, poliitikud, arva, kraam, juttu, mismoodi, seostatakse, emotsioonid, revolutsioonist, eristatud, tunnevad, arvavad, lootma, üritavad, püüelda, vasakpoolsed, õppinud, seostada, poliitikuid, kraami, näidatud, aastasse, teadnud, lubada, üritano Peale religiooniajastu lõppu ideoloogiate suur tähendus; ilmaliku ja kiriku võim pole enam samad; selge ilmaliku võimu ülekaal (poliitiline võitlus uuel tasandi; "-ism"-de tähendus), Ressursiteooria o Ressursiteooria: kõik poliitilised ideoloogiad tekivad ühiskonna kasutuses olevatest ressurssidest, nende piiratusest ja soovist neid juurde hankida, o Ressursid: materiaalsed, rahalised, inimesed, oskused-teadmised, geograafiline asend ja ruum. Vasak- ja parempoolsus o Muutunud laialt kasutatavaks terminiks; koondab endasse mitmeid tähendusi; rakendus eri kontekstides- poliitikas o Klassikaline sünnilugu Prantsuse generalstaadid 1789: Kuningas Louis XVI kutsub kokku rahvasaadikud: (vastavalt kuninga suhtes suhtujad), eesistuja suhtes paremal kuninga pooldajad (pole kuninga suhtes väga radikaalselt meelestatud, kuid omavad vastuolusid; rahumeelse arengu pooldajad), vasakul jakobiinid (võtnud oma poliitiliseks motoks
Kodanikuühiskond. Ühiskonnaelus osalemise võimalused. Huvi- ja survegrupid. Valimised. Valimiste vajalikkus. Üldmõisted. Valimisõiguse ajaloost. Valimissüsteemid: enamusvalimised ja võrdelised valimised. EV Riigikogu valimised. Kohalike volikogude valimised. Poliitilised voolud enne ja nüüd. Erakonnad. Poliitiline skaala. Parem- ja vasakpoolsuse mõiste tekkimine. Alalhoidlikkus ja vabameelsus 18. sajandil ja 19. saj alguses. Sotsialistliku voolu kujunemine. Parempoolsus tsentrism vasakpoolsus. Parem- ja vasakpoolsus tänapäeval. 20. sajandi ja tänapäeva vasakvoolud (sotsiaaldemokraatia, "kolmas tee"). Heaoluühiskond. 20. sajandi liberaalsed voolud (klassikaline liberalism, sotsiaalliberalism). 20. sajandi parempoolsed voolud (konservatism, kristlik demokraatia, neokonservatism). Fasism ja natsism. Erakonnad. Konservatiivsed, liberaalsed ja sotsialistlikud erakonnad. Parteide arv ja jaotumine. Kirjandus põhjalikumaks teemaga tutvumiseks: A
ideoloogia on läbinisti negatiivne nähtus. Arvab, et eliit hoiab ülejäänud üh enda alluvuses. Itaalia marksist Antonia Gramski viib marksi neg ideoloogiapuhangu õuduslooks. Kirjutab hegemooniateooriast. Ideoloogia on midagi nii rõvedat , et see on õudusfilmi hetk , mis karjuvalt vajab , et kangelane astuks sisse ja vabastaks õnnetud hinged , kes selles ideoloogias siplevad. Prantsuse filosoof M.Focult on samuti õuduszanri viljeleja , kuid mõtiskleb selle üle, mismoodi meie poolt kasutatud mõisted mõjutavad valitsemisvorme ja kuidas eliit süstib meisse väärtusshinnanguid,mille kaudu üh mõjutatakse. Liberalism Jaguneb kaheks : Majandusliberalism ja poliitiline liberailsm. 3 Võimupol sõnumiks kujuneb liberalism läbi maj teemapüstitamise . III seisus( tööstuse ja kaubandusega tegelevad inim.) tunnetab 17-18 saj, et neil on liiiga vähe poliitilist võimu , et edasi areneda
tegutseja. ÕNN 1. Platon ja Aristoteles õnne olemusest Antiikfilosoofid nõustusid, et ilma vooruseta ei ole õnne. Platon väitis esialgu, et ainult voorusest õnneks ei piisa, hiljem jõudis järeldusele, et piisab. Vooruslik elu tuleb hinge harmooniast, elu pole väärt elamist, kui hing on haige. Jagab hinge kolmeks osaks: mõistuslik, emotsionaalne ja instinktide osa. Mõistus valitseb hinge oma tarkusega, emotsioonid toetavad ja annavad jõudu, instinktid on ohjeldamatud, neid peab olema mõõdukalt. Kui iga osa täidab oma funktsiooni, on hinges õiglus ja see tingib ka voorusliku käitumise teiste suhtes. Aristoteles väitis, et õnn on hinge toimevõime vastavalt loomutäiusele tervikuna. Suurim hüve on oma funktsiooni teostamine parimal viisil. Inimese hinge funktsiooniks on toimida mõistuspäraselt kogu elu jooksul. 2. Aristoteles, Platon ja stoikud õnne ja väliste hüvede suhtest
1. Milliseid teadmise tüüpe on olemas? Millise teadmise tüübi kohta käib sofia tarkus, mis sisaldub sõnas filosoofia? Aristotelese sõnade kohaselt on olemas kolme tüüpi teadmisi: · Loov ehk poeetiline teadmine- võimaldab materiaalselt midagi ära teha. · Praktiline ehk eetiline teadmine- et õiglaselt ja õnnelikult elada. · Teoreetiline ehk filosoofiline teadmine- teadmine, mida on vaja iseenda pärast. Sõna sofia käib teoreetilise teadmise tüübi juurde, sest tarkus on midagi, mida on vaja iseendale. 2. Milline on klassikaline ettekujutus teadmise tüübist, mida kutsutakse tarkuseks? Tarkus- teadmine jumalikest ja inimlikest asjadest ehk siis teadmine taevalikest, mis jaguneb kehalisteks ( kõik kehalisi nähtusi uurivad teadused- astronoomia, bioloogia, anatoomia, füüsika) ja kehatuteks asjadeks (kõik kehatuid asju uurivad teadusharud- teoloogia, psühholoogia, matemaatika), ja maistest asjadest (eetika, riigiteadus). 3. Kuidas filosoofiaga alu
,,absurdi müüdid" [email protected] Tõnu Viigi e-maili aadress http://www.tlu.ee/?LangID=1&CatID=2445 kõik, mis vajalik! EKSAM: 15. Jaanuar/22. Jaanuar! Kell 12.00 18.00(grupid) K-311 1. Loeng: Filosoofiline antropoloogia Kes on inimene? 1.Etoloogiline(teadus loomadest, nende käitumisviisidest) mõtteviis/strateegia inimest võrreldakse teiste loomadega. Mõtlev loom homo sapiens; keel kui informatsiooniedastusvahend. Filosoofid nii ei arva, tunnevad, et midagi olulist jääb puudu! Oluline on mis? Kes? 2. Eksistentsialistlik mõtteviis/strateegia Martin Heidegger ,,Sein und Zeit"(olemine ja aeg) 1927 20.saj kõige enam tsiteeritud filosoofiline raamat inimene=Dasein(siinolemine) inimene on see, kes on kohal, kes on siin. Ta ei asu vaid ühel territooriumil, vaid proitseerib end kogu maailmale. Olemas on potentsiaal siin enam mitte olla ehk surra. Maailm on tervik, mille suhtes inimene midagi on. Oluliseks saab küsimus kus?
õiges järjekorras. Juba enne ettevõtte registreerimist tuleb välja selgitada, kas kavandatud tegevusala nõuab tegevusloa või litsentsi olemasolu. Litsentse väljastavad vastava valdkonnaga tegelevad ministeeriumid või riiklikud ametid. Seega peab olema inimesel enesesse usk ja tahe luua just oma äranägemise järgi oma ettevõtte, et see toimiks peab olema just sellised isiku omadused mille ma tõin välja juttu algul. Küsimusele, et kas minust võiks saada ettevõtja, võiksin vastata : miks ka mitte, kuna minu eas on kõike võimalik õppida. Mina ettevõtjana? Miks ka mitte! Ettevõtjaks ei sobi kindlasti mitte iga inimene. Hea töötaja - see omadus ei garanteeri inimesele veel edu ettevõtluses. Ta võib olla oma ala proff, kuid suundudes ettevõtluse maastikule, võib ta läbi kukkuda. Inimesel peavad olema kindlad isikuomadused, iseloomujooned, mida on vaja sellel alal rakendada
Lisaks uurib ta inimeste ja sotsiaalsete gruppide poliitilist käitumist. Poliitikateadus tegeleb poliitilise võimu analüüsiga. Veel aitab ta vähendada vastuolusid erinevate väärtushinnangute vahel. Oma poliitikaalaste teadmiste suurendamine aitab meil paremini poliitikamaailmas käituda. Politoloogia jaguneb klassikaliselt järgmiselt – poliitiline teooria, võrdlev poliitika, rahvusvahelised suhted, avalik haldus. Politoloogid tagavad üldise raamistiku, et ajakirjanikud, poliitikud, huvigrupid ning valijaskond saaksid aru, mis poliitilisel maastikul täpsemalt toimub ning seda läbi süstemaatilise ja teadusliku lähenemise. Poliitika eksisteerib eelkõige tänu inimeste vahelistele eriarvamustele. Inimesed vaidlevad selle üle, kuidas peaks elama, kuidas võim ja teised ressursid peaksid olema jagatud või jaotatud. Kas ühiskond peaks tuginema koostööle või konfliktile jne. Samuti vaidlevad inimesed selle üle, kuidas teha ühiseid otsused, kui suurt mõju
· Mu süda on offline, mu mõistus on away, hetkel olen out to lunch ja sinujaoks olen alati busy · Kui öösel tuleb sinu juurde paks, punases hommikumantlis ja suure habemega mees ning hakkab sind kotti toppima, siis ära karda. Sellel aastal soovisin ma jõuludeks sind · The nice guys are UGLY, the hot guys are MEAN, the nice and hot guys are GAY · Why am I afraid to lose you, when you're not even mine? · Ära arva, et ma ei saa millestki aru, kui ütlen, et ei saa aru või küsin liiga palju. Kas sa sellele pole mõelnud, et võin mängida lolli, et sina end targana tunneksid? Või sellele, et kui sa arvad, et ma olen loll, siis sa ei oska karta seda mida ma tegelikult teha võin? Ära arva, et ma olen beib, kui panen selga miniseeliku ja pisikese topi. See lihtsalt suunab su mõtteid ja sa ei näe, kes ma tegelikult olen. Ära arva nüüd, et sa oled minust
Kas voorus on aga piisav tingimus? Platon (ca 428-348 eKr) Platoni varased dialoogid : ta arutleb selle üle , et elu pole väärt elamist kui keha laastab haigus, samamoodi ka kui hinge laastab ebavooruslik toimimine. Platon voorusest ja õnnest. Platoni keskmised dialoogid (Vabariik). Õnne jaoks keskne : vooruslik elu, tuleneb hinge harmooniast. Hingel on 3 osa : mõistuslik, emotsionaalne ja instintide osa. Õiglus = iga osa täidab oma funktsiooni. Mõistus valitseb (tarkus), emotsioonid toetavad (julgus), instinktid on ohjeldatud (mõõdukus). Õiglane hing -> õiglane toiming teiste inimeste suhtes. Platoni hilised dialoogid. Vooruslik elu sünnib ilupüüdlusest (armastusest) saame aru, mis on ilu idee ja me püüdleme selle kõrgema astme poole. Erinevate ilupüüdlustega on seotud erinev õnnelikkuse määr. Õnn peegeldub ka meie subjektiivses naudingutundes. Naudinguid on erinevat sorti, peaks eelistama puhtaid ja vaimseid naudinguid.
1) Vabadus millestki (suhtelisus, ntks riigist, primitiivne sest vabadus tähendab ka vastutust) või vabadust millekski (+) (kui valik siis peab selle eest vastutama) 2) Vabadus on individuaalne (vabadus midagi teha kellestki teisest sõltumata, vaba kui lind) (+) või kollektiivne (õigust võtta osa ühiskondlikust korrast) 3) Vabadus on võim teha midagi? B ei ole nõus; võim =jõukus 20 4) vabadus tähendab midagi head? ja nõus, Hayek ei arva et hea sest inimene saab teha ka valesid otsuseid 5) inimesel on vaja õigus ainult siis kui tal puudub vabadus? Ei ole nõus, Hayek õigused ilmuvad pildile siis kui neid on väha 6) inimese abistamine võib rikkuda vabaduse põhimõtet? B ei; Hayek jah Kokkuvõttes vabadus on tahtevabadus (HAYEK), vabadusega seondub kas vastutus; vabadus ja vastutus pole teineteisest sõltumatut ehk inimesi tuleks hinnata mitte abistada. Kartus vastutada tähendab kartust vastutuse ees. Ntks
Filosoofia I periood! · LOOGIKA · ARISTOTELES · Aristotelest nimetatakse "loogika isaks". "Aristotelsese · 384 322 e.Kr. loogika". · Loogika on kõigi teaduste paratamatu tööriist ja eeldus · Elulugu (organon). · Aristoteles sündis Stageiras. · Kategooriad: 1) substants, 2) kvaliteet, 3) relatsioon, 4) · Isa oli Makedoonia kuninga Amyntase (Aleksander Suure ajapunkt, 5) koht, 6) habitus (välislaad), 7) asend, 8) tegu, vanaisa) sõber ja ihuarst. Isa suri kui Aristoteles oli alles 9) kannatus, 10) tõeliselt "olev
Mõjutatud lingvitsiliesest pöördest (Wittgenstein keele mäng, keel kui tööriist, Austini kõneaktid). Õnn 1. Platon ja Aristoteles õnne olemusest Platon Varastes dialoogides: elu ei vääri elamist, kui keha laastab haigus või hinge laastab vale toimimine. (Vaid voorusest ei piisa) Vabariik: Õnne jaoks on keskne vooruslik elu, mis tuleneb hinge harmooniast. Hingel kusjuures 3 osa: mõistuslik, emotsionaalne ja instinktide osa. Mõistus peab valitsema, emotsioonid toetavad ja instinktid olgu ohjeldatud. Pidusöök: Ilupüüdluse (armastuse erinevad astmed. Vaid see tunnetab ilu, kes elab elamisväärset elu. (Voorustest piisab õnnelikuks eluks). Arostoteles Nikomachose eetika: õnn on ,,hinge toimevime vastavalt loomutäiusele tervikuna" - tähendab oskust mõistuspäraselt toimida. Suurim hüve on oma funktsiooni teostamine parimal viisil. Inimhinge funktsioon: mõistuspärane toimimine. Seega inimese suurimaks hüveks on täiuslikemalt
Üksnes seda tehes mõistad neid ja ainult siis tunnevad nemad end mõistetuna.Inimene, kes tunneb end mõistetuna, kuulab ka sind, kui on sinu kord kõneleda.(113). Suuremaid kingitusi, mida saad teisele inimesele teha, on kinkida neile oma jäägitu tähelepanu. Tõeline kuulamine on parim viisakusavaldus. Tundmatut nõrkust ei ole võimalik tugevaks küljeks muuta. (Pead eelnevalt teadma oma puudusi, et neid kõrvaldama hakata.) Halb kuulaja katkestab teiste juttu, lõpetab teiste inimeste eest lauseid, harjutab mõttes vastust samal ajal kui teine räägib. Kuidas arendada agressiivset kuulamist: 1)esita avatud küsimusi ja KUULA vastuseid(Mida saaksin teha, et sind sinu töös paremini aidata?) 2)Esita ,,reibastavaid" küsimusi, mis aitavad inimesi avada ja sinuga head kontakti saavutada. (Mille tegemisest sa kõige enam rõõmu tunned?) Muide, vestlust juhib tegelikult see, kes küsimusi esitab.
hiljem aga jõudis järeldusele, et piisab õigest toimimisest (vooruslikkusest). Vooruslik elu tuleb hinge harmooniast, elu pole väärt elamist, kui hing on haige. Jagab hinge kolmeks osaks: mõistuslik, emotsionaalne ja instinktide osa. Harmoonia tähendab seda, et need osad on õiglases vahekorras ja ükski osa ei sega vahele teise toimimisele, igaühel on oma funktsioon. Mõistus valitseb hinge oma tarkusega, emotsioonid toetavad mõistust ja annavad tegutsemiseks jõudu, instinktid on ohjeldamatud, need peavad olema kontrollitud, st peab olema mõõdukalt. Kui iga osa täidab oma funktsiooni, on hinges õiglus ja see tingib ka voorusliku käitumise teiste suhtes. Hilistes dialoogides (nt Pidusöök) räägib Platon, et vooruslik elu sünnib ilu püüdlusest ehk armastusest. Aristoteles väitis, et õnn on hinge toimevõime vastavalt loomutäiusele tervikuna. Üldiselt
hingeseisund sama nagu siis kui ta ootab oma surma.Hirm ja valu samal skaalal. Tema põhjendustega saan ma põhimõtteliselt nõustuda. Me kõik sureme ühel päeval. Pole mõtet oma pead vaevata asjadega mis nagunii tulevad ja mis juba seljatatud on. Seneca ütleb, et lapse kaotuse puhul tuleks temast rääkida. Rääkides saab ajapikku kõige hullemast valust ja kurbusest üle. Mida vähem nutetakse, seda enam mäletatakse. Minu arvates on ka tegelikkuses nii kuna halvad emotsioonid, kogemused mis läbi elatud on tagantjärele meenutades mustad augud. LXXVII kirjas jutustab Seneca loo Tullius Marcellinuse surmast ja selgitab ka ise, miks surma pole mõtet karta (lk. 248-9). Kas te peate seda selgitust rahuldavaks? Minu jaoks on selgitus rahuldav. Ma ei saa öelda, et surma ainetel poleks ma ise kunagi mõtisklenud, ent ma leian, et rohkem süviti selgitada pole vajalik. LXXVIII kirjas annab Seneca nõu, kuidas taluda haiguste poolt põhjustatud kannatusi.
Riigi raha läheb üldiselt omavalitsustele, hariduse ja sotsiaalvaldkondade edendamiseks. Riik peab pehmendama turukonkurentsi mõju ja tagama igale inimesele väärika elatustaseme. Ka imigrandid peavad saama tasuta meditsiini ja hariduse teenuseid. ja saama sotsiaaltoetusi. Ka skandinaaviamaades kärbitakse sotsiaalkulutusi ja karmistatakse riigi imigratsioonipoliitikat. Moodne vasak- ja parempoolsus lähenevad üksteisele, laenavad üksteiselt põhimõtteid. Üha rohkem rõhutavad mõlemad, et kodanik peab olema aktiivne. Ainsaks erinevuseks on see, et võrdsust mõistetakse erinevalt. uus parempoolsed leiavad et inimene peab ise pingutama, vasakpoolsed rõhutavad aga rohkem riigi osale. ja riik peab ka kontrollima palka. Erakonnad Miks on erakondi vaja? Erakonnad on olemas ka totalitaarses riigis, nt kommunistlik partei NSVL-s, Kuubas.
PSÜHHOLOOGIA 1. Isiksuse mõiste. Isiksuse joonte teooriad. "Suur viisik" Isiksus mitmetähenduslik. Tähistab ainuomast ja kordumatut. Rõhutatakse erinevustIsiksus on inimese iseloom, karakter. Tekkis küsimus, kas isiksuse kujundab keskkond või on see kaasa sündinud. Praeguseks on leitud, et isiksuse kujunemisel mängib suurt rolli lapsepõlv. Isiksuse jooned näitavad, et inimene kaldub kindlates olukordades sarnaselt käituma. Isiksuse joonte teooria isiksuse joon kui püsiv omadus, mis paneb inimesi sarnastes olukordades sarnaselt käituma. See põhineb statistikal. Isiksuse tuum on viis kuni üheksa põhi- e baasomadused. Isiksuse joonte teooriate positiivsed pooled: aitavad inimesi üksteisega võrrelda, on üpris selge. Negatiivsed pooled puudub kindel süsteem. Ühine osa: inimestel on olemas mingid püsivad omadused ja jooned, mis jäävad kestma püsivalt. Nt lõbus või töökas jne. G. Allport. Keele kaudu hakati uurima. Kui keeles on olemas vastav sõna si
1 1. Isiksuse mõiste. Isiksuse joonte teooriad. "Suur viisik" Isiksus mitmetähenduslik. Tähistab ainuomast ja kordumatut. Rõhutatakse erinevustIsiksus on inimese iseloom, karakter. Tekkis küsimus, kas isiksuse kujundab keskkond või on see kaasa sündinud. Praeguseks on leitud, et isiksuse kujunemisel mängib suurt rolli lapsepõlv. Isiksuse jooned näitavad, et inimene kaldub kindlates olukordades sarnaselt käituma. Isiksuse joonte teooria isiksuse joon kui püsiv omadus, mis paneb inimesi sarnastes olukordades sarnaselt käituma. See põhineb statistikal. Isiksuse tuum on viis kuni üheksa põhi- e baasomadused. Isiksuse joonte teooriate positiivsed pooled: aitavad inimesi üksteisega võrrelda, on üpris selge. Negatiivsed pooled puudub kindel süsteem. Ühine osa: inimestel on olemas mingid püsivad omadused ja jooned, mis jäävad kestma püsivalt. Nt lõbus või töökas jne
skaaladel. Miinuseks on see, et teooriatel puudub üksmeel. Samuti nad ei seleta eriti midagi. Näiteks: Sul on neorootilisus 9 palli 10. See annab aga lihtsalt fakti ilma selgituseta. Tänapäeval on kõige populaarsem teooria nn "Suur viisik", mis väidab, et isiksuse moodustavad põhiliselt viis suurt mõõdet või dimensiooni: 1. Ekstravertsus/introevertsus Ekstravertsus on seotud sotsiaalsuse, osalemise, jutukusega. Introvertsust seostatakse kinnisema olekuga, häbelikkusega, mittesotsiaalsusega, passiivsusega. 2. Avatus kogemustele Seda seostatakse selliste kalduvuste ja hoiakutega nagu uudishimulikkus, kujutlusvõime, avatus, loovus, esteetilisus. 3. Sotsiaalsus Sõbralikkus, meeldivus, viisakus, sümpaatsus 4. Meelekindlus/teadlikkus See on seotud kohusetunde, vastutuse, korrastatuse, kompetentsuse ja muude selliste omadustega. 5. Neurootilisus See on emotsionaalne stabiilsus
20 loetud artiklit ja 26 küsimust Valle-Sten Maiste Filosoofia/Esteetika I eksamiks 1 1). Saarinen, Esa 1997 Rakendusfilosoofia. Vikerkaar 3 (KÜSMUS: Mis on filosoofia? Analüütilise ja kontinentaalse mõttetraditsiooni erinevused.) (kr k phileo - “armastan” , sophia - “tarkus”) Filosoofia on teoreetiline teadusharu maailmast arusaamise kohta. Filosoofia tugineb inimmõistusele ja spekulatsioondele. Filosoofia pürgib üldkehtivate tõdede selgitamise poole, proovib näha, kuidas kõik “asjad” ühte pilti kokku sobituvad. Kontinentaalne ehk spekulatiivne filosoofia on 20. saj tekkinud suund, enamasti saksa ja prantsuse filosoofe, kes tegelesid kirjanduse ja kultuuriuuringutega. Tegeletakse mõtisklemisega maailma üle, inimese olemasolu üle, kultuuri ja kogemuse üle. Stilistiliselt esseistikale lähenev. Mõistete selgusele ja ühtsele teaduslikule fikseerimisele ei pöörata suurt tähelepanu. Pakutakse uusi seletusi maailma kohta. Siia liigituv
· Kommunismis teenistuse eest toit, mitte raha, elamud läbikäidavad jne. Kommunism teeb linna rohkem "üheks", täiuslikumaks, linn on kui üks perekond, kõik peavad kõiki oma pereliikmeteks, see on suurim võimalik ühtsus. Eros ja perekond ohverdatakse. Platon, Nomoi (Seadused) Kirjutatud 30 aastat hiljem, mil Platon pole enam noor... Riik oli kirjutatud kui utoopia (utopos - koht, mida pole olemas), Seadustes räägib Platon juba praktilise poliitiku juttu, kuidas oleks tegelikult võimalik riiki püsti panna. Ta kogeb, et tegelikult hea ühiskonna kehtestamine ei ole kerge ning leiab, et ideaalriigi järel paremuselt teine on seaduste riik. Seadus on ülim ning sellele peavad alluma nii valitseja kui alluvad. ,,Tõeliselt ideaalses riigis on puhta mõistuse valitsemine, mis kehastub filosoof-kuningas ning teda ei takista ei seadus ega tava, peab olema ülim," paremuselt teises riigis aga valitsevad seadused
(kogu selle asja nimi on mode of social adjustment aga segaduse vältimiseks las ta olla siin parem inglise keeles.) 7 8 b) Inimene kannab oma eraelu lahendamata probleemid ja rahuldamata vajadused üle poliitilisse ellu. (mode of externalization) 3. Poliitiline eliit. Neid elukaid on üsna aktiivselt uuritud ja analüüsitud. Isiksus. Keegi David Barber jagas poliitikud (USA presidendid) nelja klassi: Suhtumise järgi oma töökohustustesse aktiivseteks ning passiivseteks, ning oma töö väärtusesse ja tagajärgedesse suhtumise järgi positivselt ja negatiivselt meelestatuteks. On olemas aktiivseid, passiivseid, positiivseid ja negatiivseid poliitikuid. Aktiivsed ja negatiivsed on töörühmajad, neil on kõrge saavutusvajadus ja tahe olla täiuslik, kuid kes leiavad oma tööst vähe rahuldust. Kuna nad ei pea endast eriti lugu, on and
- Joomine on aeglane surm, aga kuhu meil kiiret ? - Minul pole köhasiirupit vaja, ma oskan ka ilma selleta köhida. - Kui mõtlen vanaisast lapsena, kujutlen teda mustvalgena. - Pime vaatas telekast, kuidas tumm rääkis kurdile, et kiilakas käis juuksuris. - "Ma löön sulle jalaga näkku!" ütleb jalutu. "Tahaks näha," vastab pime. - Ma ei roomanud koju. Ma snorgeldasin kuival maal. - See oli fantastiline õudusfilm. Ekstrahirmus. Soovitan kõigil kuulama minna. - Mida tahtsid poliitikud teha kohe, kui nad kuulsid osooniaugu probleemist? Kinni mätsida. - Kas teeks täna keskööl minu juures midagi romantilist? Natuke imemist ja hammustamist. Vasta mu kirjale kohe kui selle kätte saad. Sind siiralt armastav hr. Sääsk. - Otsisin armastust, leidsin sõpruse. Otsisin iha, leidsin lootuse. Otsisin reaalsust, leidsin unistused. Otsisin ahvi ja leidsin sinu. ARMSAD Ma ei pruugi mäletada täpselt, mida sa ütlesid, või tegid, aga ma ei unusta kunagi, kuidas ma
käsitsetav, ja kui teda sõrmega lüüa, kumiseb ta; lühidalt tal on kõik, mis näib olevat nõutav mingi keha võimalikult selgeks ja täpseks tunnetamiseks. Ent vaata: kõnelemise ajal nihutan ta tule poole; maitse jäägid kaovad, 1õhn haihtub, värv muutub, kuju hävib; kasvab suurus, ta muutub vedelaks ja soojaks, laseb end vaevalt puudutada, ja kui puudutad, enam ei kumise. Kas seesama vaha püsib veel alles? [1647] Tuleb tunnistada, et püsib; keegi ei eita, keegi ei arva teisiti. Mis siis oli temas see nii selgesti haaratav? Kindlasti ei midagi sellest, milleni jõudsin meelte abil; sest kõik, mis kuulub maitsmise või haistmise või nägemise või puudutamise vai kuulmise alla, on juba muutunud: vaha ise aga on alles. Ehk on vastus selles, mida ma praegu mõtlen: vaha ise ei olnud ju mõistagi see mee sulnis magusus ega lillede aroom ega valge värv ega kuju või heli, vaid keha, mis ilmus mulle hetk tagasi neil viisidel nähtavana ja nüüd teistsugustel
Rassid jaotatakse: a. Aarialased- kultuuri loojad ja arendajad b. Rahvad, kes on võimelised kultuuri kandma, kuid mitte looma c. Juudid- kultuuri purustajad Fiskaalpoliitika Eelarve ja maksupoliitika. 1) Kõrged või madalad maksud. Maksude ülekoormus on muidugi seotud majandustasemega, kuid et maksuliike on erinevaid, siis saavad poliitikud varieerida. 2) Otsesed ja kaudsed maksud. Otsesed on need, mida makse koguv ametkond (maksuamet) otseselt maksumaksjatelt sisse kasseerib (tulumaks), kaudsed aga need, mis on kaupade ja teenuste hinna sees (käibemaks, aktsiis, tollimaks). 3) Otsemaksu peamine liik on tulumaks. Tulumaksu juures on oluline lahendada küsimus, milline on maksuvaba miinumum ning milliseid maksusoodustusi teha. Tulumaksu võib määrata 3 moodi: a. Proportsionaalselt
jätkamise osas võrdluseks loomaaretuse ning leidis, et see, et inimestel see asi nii juhuslik on, on täiesti lubamatu), sest naised on samade võimetega kui mehed (isegi sõjalistes kohustustes). Rassi parandamine nõuab selektiivset seksuaalpartneri valikut. Nomoi, Seadused Kirjutatud 30 aastat hiljem, mil Platon pole enam noor... Riik oli kirjutatud kui utoopia (utopos - koht, mida pole olemas), Seadustes räägib Platon juba praktilise poliitiku juttu, kuidas oleks tegelikult võimalik riiki püsti panna. Ta kogeb, et tegelikult hea ühiskonna kehtestamine ei ole kerge ning leiab, et ideaalriigi järel paremuselt teine on seaduste riik. Seadus on ülim ning sellele peavad alluma nii valitseja kui alluvad. ,,Tõeliselt ideaalses riigis on puhta mõistuse valitsemine, mis kehastub filosoof-kuningas ning teda ei takista ei seadus ega tava, peab olema ülim," paremuselt teises riigis aga valitsevad seadused
Tükk aega hiljem süüdistas mind ka Gustav Naan mingis mõttetus asjas, aga sel pole mingit tähtsust. -- 1960ndate lõpus olite ka stsenaristiks menufilmile "Viimne reliikvia", mis mõjus nõukogulikust vaatevinklist vist ka päris kahtlaselt. -- Pirita kloostri preestrile Vello Salole olen kord vabandavalt öelnud, et see on kloostrivastane ja usuvastane lugu, aga tema vastas: eiei, see on Nõukogudevastane lugu. Mina ise väga nii ei arva. Muide, kogumikus "Proovipildid" ilmunud variant ei ole päris esimene, vaid õige mitmes. Parim on kaduma läinud. See stsenaarium lõppes sellega, et Vene väed vallutasid kloostri ja panid püsti oma reliikvia kuigi olid hävitanud katoliiklaste reliikvia. Aga siis löödi kartma, et ikka venelased ei saanud põletada... Kuigi Vene väed selle kloostri tegelikult purustasid. Vaimsus oli meil muidugi kõigil Nõukogudevastane. Kui ma olin
Alateadvus jaguneb isiklikuks ja kollektiivseks. Isikliku alla käivad tõrjutud mõtted ja fantaasiad. Kollektiivsel on erinevad tasandid. Pinnal grupi alateadvus ( perekond, rahvus). Sügavamale liikudes muutub ühisosa loomariigiga universaalsemaks. Kõige sügavamal kaotab psüühika piirid, kõik saab üheks materiaalsuseks. Igal astmel on arhetüübid ehk reaktsioonide käitumus-tunnetusviisid või mis tingivad neid. Kujutlused, emotsioonid on psüühiline võre, mis paneb emotsioonid kindasse vormi. Tähtsamad on persona, vari, anima-animus, self, ego. Pilet 6. Arhetüübid. Arhetüüp ehk reaktsioonide käitumus-tunnetusviisid või see, mis neid tingib. Kujutlused, emotsioonid. Psüühiline võre, mis paneb emotsioonid kindlasse vormi. Persona ,,mask". See, milline inimene näib endale ja teistele, et oma eesmärke saavutada. See, millisena ta näib kasulik. Tõelise mina moonutus. Mida tugevam persona, seda enam tõeline isiksus taandub
Elu on sibul. Seda kooritakse kiht-kihilt ja vahel ajab ta nutma. Kindlasti on kuskil keegi, kes võiks samu asju teha paremini, aga selles elus ja ajas teen neid MINA! Ära maadle seaga- te mõlemad määrite ennast ära, aga ainult tema tunneb sellest rõõmu. Libedal jääl ja noateral käies ei ole eelkäija sammudest sittagi kasu. Suurim risk on inimese usaldamine, ning suurim kuritegu on selle usalduse omakasupüüdlik ärakasutamine. Need emotsioonid, mida on võimatu kirjeldada, ongi kõige paremad. Pole vaja olla sõltuv ja järeleandlik patsient: hakka ise enda hinge arstiks. Sünni ja surma vastu ei ole rohtu, ainus võimalus on vahepealset aega nautida. Eksme näe, ütles pime ja jooksis vastu puud. Ära mine mööda rada, vaid mine sealt, kus seda pole ja jäta ise jäljed Kui ma kuulen kedagi ütlemas, et elu on raske, tahaksin küsida: "millega võrreldes?"
See teooria väidab, et isiksuse moodustavad põhiliselt viis suurt mõõdet või dimensiooni, mille järgi see teooria on ka nime saanud. Vahel on seda nimetatud ka Oceani teooriaks. See nimetus tuleb omadustegrupi esitähtedest (inglise keeles). Need viis gruppi on: 1) Ekstravertsus/introevertsus See on ka enamustes teistes teooriates sees. See on isiksuse iseloomustamisel oluline grupp. Ekstravertsus on seotud sotsiaalsuse, osalemise, jutukusega. Introvertsust seostatakse kinnisema olekuga, häbelikkusega, mittesotsiaalsusega, passiivsusega. 2) Avatus kogemustele Seda seostatakse selliste kalduvuste ja hoiakutega nagu uudishimulikkus, kujutlusvõime, avatus, loovus, esteetilisus. 3) Sotsiaalsus Sõbralikkus, meeldivus, viisakus, sümpaatsus 4) Meelekindlus/teadlikkus See on seotud kohusetunde, vastutuse, korrastatuse, kompetentsuse ja muude selliste omadustega. 5) Neurootilisus See on emotsionaalne stabiilsus
spetsiifilise valdkonnaga. Mertoni järgi keskastme teooriad on nt: õigussotsioloogia, religioonisotsioloogia, linnasotsioloogia, perekonnasotsioloogia, majandussotsioloogia, kultuurisotsioloogia. Prantsuse strukturalism strukturalism tekkis keeleteaduses 20.saj alguses. Hiljem sai üldiseks humanitaarteaduslikuks teooriaks, lähemenisviisiks. On olnud mõjukas teooria erinevates valdkondades. Claude Levi-Strauss (1908-2009). Seda teooriat seostatakse enim ehk antropoloogiaga. Prantsuse antropoloog, kes uuris inimmõtlemist. Arvas, et sotsiaalteaduse esmaseks ülesandeks on uurida inimmõistust. Tuleb uurida neid asju, mis inimene on välja mõelnud, saades nii teada inimmõtlemisest. Kasutas selleks mõtlemise produkte müüdid, reeglid. Uuris primitiivseid ühiskondi. Tulemused, milleni jõudis (ka tema teooria on väga
Mina kui persoon: persoonina on mina sünonüüm kõnepruugis olevale minale??? Vaadeldakse mina kui psühholoogilist tervikut 2. Mina kui isiksus: eneseteostus, võimed, temperament, väärtused 3. Mina kui kogev subjekt: W. James ütles, et minal on kaks käsitlust- mina kui objekt ja mina kui subjekt. Kuidas ennast tajun, teadmised endast. Inimesel on kogemused tunnetada asju enda sees, see mida tunneb, mida....? 4. Mina kui suhtumine endasse: kognitsioonid, emotsioonid. Käsitleda samas tähenduses kui mina (+ enesehinnang)??? 5. Mina kui tegutseja: mina kui planeerija, mina kui otsustaja, mina kui täidesaatev osa minast. Toimetulekumehhanism, täidesaatev mina. Minal vähemalt kolm mõõdet: 1) inimese kogemused seoses endaga- eneseteadvus; 2) taju, mõtted, tunded seoses endaga- kognitsioonid ja 3) oma käitumise reguleerimine- täidesaatev Mina mitmetahulisus (mina on mitmedimensionaalne mõiste).
annaabi.ee 
