d) Hansakaubandus Põhja- ja Läänemerel: peamiseks kaubavahendajaks oli XII sajandil tekkinud Hansa Liit saksa kaupmeeste ühendus, hiljem kaubalinnade liit (alates XIV sajandist) tähtsaim linn oli Lübeck poliitiliseks organiks olid hansapäevad linnade esindajate kokkutulekud Lääne-Euroopasse toodi Venemaalt karusnahku, mett ja vaha, vastu aga viidi luksuskaupu, tekstiili ja soola Novgorodi loodi Hansa kaubakontor 5. Rahavahetajad ja pankurid a) Erinevate müntide hulk tingis nende vääringuid tundvate rahavahetajate järele b) Aja jooksul spetsialiseeruti raha laenamisele: raha laenati kaupmeestele kõrge protsendiga riskide tõttu (laevahukud, piraadid) õnnestunud kaubaretk tõi piisavalt tulu, et võlg kõrge protsendiga tagasi maksta
Kaubandus keskajal Kaubandus keskajal Ø Keskaeg - ajalooperiood vanaaja ja uusaja vahel Ø ühiskond koosnes enamjaolt talupoegadest Ø saksakeelne ühiskond Ø eestikeelne ühiskond Kaubanduse teke Ø Naturaalmajandus Ø Linnade ja käsitöö areng Ø Siseturukaubandus muutus laiemaks Raha Ø Hakkas levima raha kasutamine Ø Rahandussüsteem Ø Pankurid Kaupade liikumine Ø Kaubandusmered Vahemeri ja Läänemeri Ø Idast veeti sisse pipart, kaneeli, vürtsi jms Ø Kasu lõikasid itaalia linnad Hansa Liit Ø Tähtsaim keskus Lüübek Ø Hiigelajastu XIV sajand Ø Transpordivahenditeks olid koged Ø Olulisim kaubandustee oli Novgorod Eesti linnad Ø Linnaõigus Ø Raad Ø Linnakogukond Ø Linnakodanikud Ø Suurgild Hansalinn Tallinn Ø Austatudja tähtis kaubanduslinn
Grand Tour ehk paljusid kohti läbiv ringreis hariduslikel ja meelelahutuslikel eesmärkidel, mis kestis 2-3 aastat, sai alguse 15. saj. keskpaigast ja kestis kuni 19. sajandini. Grand turistideks olid inglased aristokraadid, tudengid ja tuutorid, 18. sajandist ka juristid, doktorid, pankurid, kaupmehed, kes reisid Prantsusmaale ja Itaaliasse, Saksamaale, Sveitsi ja Madalmaadesse. Grand Tour´i tähtsus: sisaldas haridus-, loodus- ja massiturismi algeid hotelliomanikud hakkasid koos majutusega pakkuma toitlustamist ja transporti sisuliselt pakuti pakettreise osavõtjate arvu kasv mõjutas Euroopa turismitööstuse arengut Kuni 17. sajandini täitsid majutusettevõtete rolli maanteede ääres olevad lihtsad ehitised palveränduritele ja kaupmeestele. 18
Jumalateenistus väga individuaalne Ohverdamine. Protsessioonid. Palverännakud Gangese äärde Varanasi. Ahmisa ehk vägivallatuse idee ja selle rakendamine. Taimetoitluse populaarsus. Loomade austamine. Templite välisseinu kaunistavad skulptuuride read, nende vahel seinamaalid jumalustest. Elu 4 etappi Kastisüsteem Brahmaanid ehk preestrid, Ksatrijad ehk valitsejad ja sõdurid, Vaisjad ehk põlluharijad, kaupmehed, pankurid ja käsitöölised, Shuudrad ehk teenijad, varem ka orjad. Väljaspool kaste - haridzanid ehk puutumatud. Igal kastil on oma dharma. Jumalad Devi Brahma Shiva Vishnu Kali Rama Krishna Lakshmi ` Pidustused Diwali Holi Raksbandhana Mahashivaratri ` Kasutatud kirjandus http://en.wikipedia.org/wiki/Hinduism http://et.wikipedia.org/wiki/Hinduism http://www
- Teadmiste tee - Tegude tee - Armastuse tee (bhakti) Šankara Sānkya Jooga (rajaja Patanjali) - Radžajooga - Mantrajooga - hathajooga Püha linn Varanasi (Benares) Brahmaan – (sanskriti brahmana) hinduismis preester, vaimuliku seisuse liige Kast– elukutsepõhine pärandatav inimrühm Casta port. ´seisus´ Varna –(sanskr värv) = seisus: Brāhmana (õpetlased) Kšatriya (sõdurid, valitsejad) Vaišya (spetsialistid-käsitöölised, pankurid, talunikud jne) Šudra (teenrid) „Puutumatud“ (väljaspool seisusi olevad) Lugemissoovitusi Bhagavadgītā. Sanskriti k. tlk Linnart Mäll. Loomingu Raamatukogu 40/41, 1980. Teine väljaanne: Tartu, Biblio, 2000. Mahatma Gandhi. Maailm on väsinud vihkamast. – LR, 41, 1969. Teine väljaanne: Pilgrimi Raamat, 2013. Narayan, R.K. Jumalad, deemonid ja teised. Eesti Raamat, 1990. Nehru, Jawaharlal. India avastamine. LR, 24-26, 1978. Linnart Mäll, Märt Läänemets, Teet Toome
Linnadel oli vaja tööjõudu ja uusi elanikke. Talupojad kippusid linna parema elujärje peale, vähe on neid kes tahavad elada teiste alluses ja nende seisund maal hakkas raskenema ning lähenema pärisorjusele. Usun, et enamik talupoegi tahtsid olla vabad mehed, aga selleks pidid nad olema suutelised end aasta ja üks päev varjama. Olnud sellega hakkama saanud, tagas linn neile vabaduse kuid eelseisundis olid ikkagi linnakodanikud, kelle sest tõusid esile rikkad kaupmehed ja pankurid. Vabadusel oli hind, mõni ei saanud hakkamagi linnas. Vähemalt sai ta end vabana tunda. Mõisnikele muidugi ei meeldinud, et talupojad nende juurest ära põgenesid ja üritasid sellele piiri panna: Põgenenud talupoegi hakati trahvima, kehtestati ,,Mees või välg" põhimõte, mille järgi pidi põgenenud talupoja vastuvõtnud mõisnik talupoja kas tagasi tooma või ära maksma talupojad võlad ja sõlmiti kokkuleppeid põgenenud talupoegade väljaandmiseks.
Suguvõsa silmapaistvaim esindaja oli aga Lorenzo de' Medici e. Lorenzo Tore. Medicid Pärast Cosimo di Medici surma tõusis dünastia etteotsa Lorenzo isa Pietro di Medici kui Cosimo seaduslik järeltulija. Prantsuse kuningas Louis XI määras Pietro oma nõukogu liikmeks. Nii lootis Prantsusmaa kuningas oma rahalist seisu parandada, sest Medicid olid tolle aja suurimad pankurid. Pärast isa surma 1469 a asus Lorenzo Medicite dünastia etteotsa. Lorenzo osales ka poliililistes reformides. Toetas ka madalamast soost andekaid inimesi ja määras neid kõrgetle ametikohtadele. Lorenzo de' Medici e. Lorenzo Tore Sündis 1.jaanuarli 1449 Pietro di Medici perekonnas. Firenze valitseja, poeet ja filosof. Seisis Itaalia ühendamise eest. Metseen, kes soosis renessansskultuuri ja humanismi arengut. Ta kogus oma õukonda
5. Pankade tekkimine (lk 15) Kaubanduse ja töönduse arenedes koondus üksikute rikaste kätte üha enam raha. Raha oli laenatud varemgi, kuid keskaja lõpus hakati raha üha rohkem laenama. Laenati intressiga see tähendab, et kui sa pidid tagasi maksma märgatavalt rohkem raha, kui olid laenanud. Nii ei seisnud raha kasutult, vaid teenis kogu aeg raha juurde. Tekkisid pangad, kes hakkasid raha hoiustama ning laenama (intressidega), teenides seejuures kasumit. Pankades töötasid pankurid, kes raha laenasid. Pangad hõlbustasid majanduslikku tegevust. Kui näiteks mõnel kaupmehel jäi raha puudu, siis ta sai pangast laenata raha juurde, et saada minna kaubareisile. Kaubareisilt tulles sai kaupmees maksta raha tagasi ning see oli kasulik nii pangale kui ka kaupmehele kaupmees sai käia rutem reisil, saades ise ka kasumit, ning pangad said intresside pealt raha. Rikkad inimesed paigutasid raha pankadesse, kus ka neile tiksus intressi. Pangad võisid kahju
Väeteenistus kestis tavaliselt kogu elu või invaliidistumiseni. Kuigi seisustel ei olnud absolutistlikus riigis peaaegu mingit sõnaõigust, jäi seisuslik kord püsima. Vaimulikud, kes moodustasid esimese seisuse, ning aadlikud, keda loeti teiseks seisuseks, olid ühiskonnas eelisseisundis. Kolmandasse seisusesse kuulusid talupojad ja linlased, nende kanda oli kogu riigi maksukoorem. Kolmandasse seisusesse kuulusid kaupmehed, pankurid, töösturid ja haritlased, aga ka väikepoodnikud ning päevatöölised. Kolmanda seisuse kõige suurema osa moodustasid talurahvas. Kasvav ametnikkond ning alaline sõjavägi nõudsid ühe suuremaid kulutusi. Riigikassa täitmiseks hakati ajama uut majanduspoliitikat.
Ja päike tõuseb E. Hemingway Ernest Miller Hemingway Ameerika kirjanik 1899 1961 Kirev eluviis Surm ja vägivald teemad Lemmikhobiks looma- ja linnujaht 17-aastaselt esikteos Väidetavalt KGB spioon Kes? Mis? Kus? Grupp noori ameeriklasi, kes elavad Esimese maailmasõja järgses Pariisis Unistused purunenud, uued maailmavaated Enne pankurid/juristid Nüüd kunstnikud/kirjanikud Päevane tegevus: kohvikutes ja baarides aja veetmine Öine tegevus: klats, joomine, lõbutsemine, tants ja uimastid Eksisteerimise eemärk: elu ära elada Jake (Jacob) Töötab Pariisis kirjanikuna Vabal ajal armastab head toitu ning jooki, naudib Pariisi kohvikuid ning jälgib oma sõprade armulugusid Sõda jätab armi, mille tõttu luhtub armastus leedi Brett Ashleyga Elab selleks, et mõista, mis on kaasaegses maailmas õige, mis vale
Inimesed elavad valdavalt ... Maal Linnastumine e. urbaniseerumine Linnas Linnas Rikkuse aluseks on .... Suured maavaldused Tootmiskapital, masinad Info kiire levik + UUS info Infotehnoloogia Otsuseid teevad .... Need, kel on maid rohkem(aadlikud) Pankurid, kaupmehed, töösturid Infovaldajad, eksperdid Ekspertgrupid, sõpruskonnad, eksperdid... Valdav riigikord ..... Monarhia (ainuvõim) Parlamentaarne monarhia Demokraatlikud riigid & Vabariigid Valimisõigus ..
maailmas õndsaks saada või mitte. Jürka on lihtsameelne ja kergeusklik talupoeg, kes ei mõista siinsete olevuste kavalaid trikke. Teda veetakse igat moodi ninapidi, kuid ta ise jääb seejuures rahulolevaks ja justkui ei saagi aru miks tema elus õnnetud juhtumid aset leiavad. Jürka kajastab heasüdamliku ja lihtsa inimese kannatusi, kes on lollitatud rikkamate ja kavalamate inimeste poolt. Säärast olukorda võib võrrelda tänapäeva pangandussüsteemiga. Pankurid ei arva, et nad toovad teistele inimestele kannatusi ja ei arva et nad on röövlid, vaid peavad oma tegusi õigustatuks ning ise ei pane tähelegi kuidas nende heaolu teiste inimeste elusi alla surub, kuigi tegelikult neid ei huvita ka, kuigi avalikkuse ees teesklevad, et huvitab. Samasugust rolli mängib teoses ka Kaval- Ants. Esialgu ta esitab ennast sulasena ning seejärel annab kergesti Jürkale vara, vastutasuks tahab aga et Jürka tema all töötaks. Nii ka Jürka tegutseb ning lõpuks
Maalapi/kodu, olgu see siis korter või maja, saab endiselt rentida nagu keskajal. Kuid oma tasu kinnisvara eest maksame siis kas pangale või omanikele rahas mitte oma teenust või tooded andes. Kuna kaubanduse areng tõi lõpus endaga kaasa ka vajaduse raha järele siis sellest sai alguse ka pangandus, kus raha vahetus ja krediiti ühest kohast teise korraldamiseks loodi pangakontorid ning millest kujunes välja ka liigkasuvõtmine ja võtjad ehk pankurid ja pangad. Oskaksid sa tänapäeva elu ette kujutada ilma raha/pangakaartide või pankadeta?
kasutama.Manifaktuurid asendusid vabrikutega. Kuidas on mõjutanud industriaalühiskond 19. sajandi eluolu. Muutused eluviisis, vaimulaadis, ühiskonnas, tootmises. Millal ja kus tekkis. Proletariaat, kodanlus. Inimesi tabas tööpuudus, toimusid tööliste protestid,samas said paljud kaubad paremini kättesaadavaks, tootmisviljakus suurenes ja hinnad alanesid, proletariaat-palgatöölised, kodanlus- sinna kuulusid kõik ülejäänud(haritlased, pankurid v.omanikud jne) Konservatism?mõtteviis, mis tugineb eelkõige traditsioonilistele väärtustele. Alalhoidliku riigijuhtimise mõtteviisina välditakse kergekäelisi ning vägivaldseid riigikorralduse muutusi. töötajate olukorra parandamine kahjustab riigi konkurentsivõimet. Edmund Burke Liberalism?uuenduste eest võitlemist, nii seostati see revolutsioonide ja mässudega. iik ei tohi sekkuda ei majandus- ega sotsiaalsuhetesse. Adam Smith Sotsialism
linnade välisilmes linnade planeerimine, raudbetoon uus ehitusmaterjal, tänavavalgustus, elektritransport (tramm) olmes inimeste igapäevaelus veevärk ja kanalisatsioon - WC ja vannituba jms. f) sotsiaalses koosseisus 2 uut põhiklassi: proletariaat palgatöölised: kodanlus ühiskonna keskklass (aadlike ja lihtrahva vahel): tööliste osatähtsuse kasv (50- vabrikandid, pankurid, 75% elanikkonnast) suurkaupmehed, tööliste kihistumine: intelligents haritlased töölisaristokraatia - oskustöölised varandusliku seisuse ja elatustaseme paranemine
Eurole ülemineku majanduslik kasu - Valuutavahelduskulude- ja riskide kadumine - Lihtsam võrrelda hindu - Mugavam reisida - Eestis kogu aeg olnud euroga seotud ja sõltuvuses Euroga liitumise varjuküljed - Osade liikmesriikide võimalik vastutustundetu rahapoliitika mõjutab negatiivselt kõiki liikmesmaid Panganduse tekkimine ja areng Esimesed ’’pankurid’’ olid kullassepad keskajal. Inimestel tuli loota kullassepa austusele. Tänapäeval reguleerivad pangandust seadused ja normatiivaktid ning pankade tegevust kontrollivad vastavad järelvalveasutused. Panga likviidsus – panaga võime rahuldada iga hetk hoiustajate õigustatud nõudeid Kohustuslik reservimäär ehk varutegur – kindlaksmääratud osa hoiuste kogusummast, mida ei saa välja laenata ja mida hoitakse keskpangas. Eestis 13% 15% / 2% 0%
2.Mis on absolutism? · Absolutislikus riigis kuulus kogu võim ühele isikule 3.Miks kujunes absolutismiajastu ametnikkond peamiselt madalama päritoluga inimestest? · Sest neid sai usaldada ja nad olid truud. 4.Millised 3 seisust kujunesid välja absolutismi ajastu ühiskonnas? Too näiteid selle kohta, et seisused ei olnud võrdsed. · I seisus vaimulikkond · II seisus aadel · III seisus - kaupmehed, pankurid, advokaadid, arstid, ametnikud, käsitöölised, poodnikud, päevatöölised, teenijad, talupojad, maatöölised. · Näited : ................................................................................................ ............................................................................................................. ......................................................... 5
Pluralistlikkus riigis peab olema valitsus olema eraldatud riigi aparaadist ehk valitsus loob poliitikat ning riigimehhanismid viivad neid ellu.Lisaks peab valitsus arvestama, siis avaliku arvamusega ja kujundama poliitikat vastavalt. Neopluralistlik vaated ütlevad, et kõik ühiskonna grupid ei ole võrdsed, vaid majandus on eelis seisus. Kapitalistlik riik on ühiskonna klasside põhine riik, kus riik sõltub suuresti valitsevast klassist. Nendeks siis on tavalisemalt rikamad inimesed- pankurid, ettevõtete omanikud ning ka riigitöölised, kes siis moodustavad kapitaistliku ühiskonna klassi. Kapitalistliku riigi eesmärgiks saab pidada kapitalistliku klassi pikaajaliste huvide edendamise ning jättes kõrvale sotsiaalsed huvid. Leviaatalne riiki iseloomustab soov sekkuda ühiskonna tegemistesse ja teenida riigi huve. Sellisel riigil on 2 poolt-nõutav ja pakutav pool. Nõutav pool toimiks läbi valimiste, kus
nukuvalitsus,marionettriik) reaktsioon Tagurlus,vastupanu ühiskonna arengule,vana korra säilitamine Püha Liit 1815.a.Viini kongressil loodud Euroopa monarhide liit vana korra säilitamiseks Juulirevolutsioon 1830.a.revolutsioon Prantsusmaa. Juulimonarhia Kuningas Louis Philippe´i valitsemisaeg Prantsusmaal 1830-1848 (revoutsioonist revolutsioonini) kodanlus Ühiskonna keskklass (pankurid,poodnikud,haritlased,vabrikuomanikud jms). trikoloor Kolmevärviline lipp patriarh Kreeka ja vene õigeusu kiriku pea Marseljees Prantsuse hümn,Prantsuse suure revolutsiooni aegne võitluslaul liberaalne Vabameelne,üksikisikuvabadusi pooldav poliitline vool monopol Ainuõigus mingi kauba tootmisele ja müümisele Utoopia Kirjanduslik unelm väljamõeldud maailmast,teostamatu
muudatusi elus tõi see endaga kaasa? Suur Prantsuse revolutsioon algas seetõttu, et feodaalkord takistas kapitalistliku korra arengut ja oli väga halb rahvahulkade olukord ning rahulolematus valitseva korraga. Sellel ajal oli valitsejaks Louis XVI. Olid erinevad seisused, mis olid välja kujunenud inimeste rahakottide järgi. Esimese ja Teise seisuse inimesed ei pidanud maksma makse, kuid kõik Kolmanda seisuse inimesed pidid maksma, sinna kuulusid näiteks: pankurid, kaupmehed, käsitöölised. Väga palju oli inimesi, kes kuulusin Kolmandasse seisusesse või isegi alla poole Kolmandat seisusesse. Seetõttu kujunes majanduses finantskriis, kuna inimesed ei suutnud sellele pingele vastu pidada ja makse maksta. Siis otsustati proovida erinevaid meetodeid, kuidas seda kõike parandada, kuid massiliselt oldi vastu kõikidele ettepanekutele, näiteks: 1) kaotada tsunfid- selle tagajärjel tekkis rahulolematus 2) tõsta makse Kolmanda seisusel- neil
Inimesed on muutunud tõrjuvateks ja küünilisteks, sisemist valu hoitakse sügaval endas, mured juuakse maha, et mitte mõelda. ,,Ja päike tõuseb ja päike loojub ning läheb tagasi oma paika, kust ta jälle tõuseb..." (Koguja Raamat). Ja kõik tegelased on nagu see päike- ärkavad hommikul, lähevad sööma, kindlasti joovad, jäävad purju, lähevad magama, ärkavad, lähevad sööma, seejärel jälle jooma...Enne sõda oleks neist võinud saada pankurid või juristid, nüüd elavad nad kirjanike ja kunstnikena Pariisis, uitavad päeval kohvikutes ja baarides, joovad liiga palju, klatsivad rohkem kui töötavad ning püüavad oma eluga toime tulla. Eluga, mida muutis sõda. Tegelikult on Hemingway raamat pisut kummaline. Väga paeluv, aga siiski kummaline. Sa nagu loed ja loed, ootad, et midagi juhtuks ja muutuks, areneks edasi ja jõuaks lõpuks kuhugi välja. Kõik nagu liiguks, sündmused toimuvad, aga asi seisab tegelikult paigal
heakord, vaestehoolekanne, kohtumõistmine ja välissuhtlus teiste linnadega. Kaubandus Põhja-Euroopas oli hansa liidu kontrolli all. Hansa liit pidas ka regulaarselt hansapäevi, kus kogunesid kokku hansa liidu võimuorganid. hansapäevadel otsustatu oli liikmeslinnadele kohustuslik. Hansa liitt on privileegide kaitseks ka relvajõudu kasutanud. Tänu kaubandusele hakkas linnades arenema ka pangandus Suurematel linnadel oli müntimise õigus, ehk raha tootmis õigus. Pankurid olid tavaliselt rikkad kaupmehed, kellel oli raha, mida teistele laenta.
Carlos Ruiz Zafon, Hispaania kirjanik on kirjutanud, et ainuke arvamus, mis siin ilmas tõeliselt kanda on kinnitanud, on eelarvamus. Arvatakse, et taevas on armastajad prantslased, tantsijad hispaanlased, pankurid belglased, kokad itaallased, politseinikud inglased ja kõike organiseerivad sakslased. Igasugused stereotüübid on tänapäeval hell ja tundlik teema, sest alati varitseb neist rääkijat või kirjutajat oht saada vääriti mõistetud. Sageli hakatakse talle ette heitma eelarvamuste propageerimist. Palju kergem on identifitseerida käitumist, mis kipub kinnitama stereotüüpe, selle asemel et leida kust viimased on alguse saanud. Stereotüübid on säilinud ja edasi kantud
poliitikud ja parteid tihti saanud võimule lubaduste kaudu, tõotades indiviididele üha rohkem hüvesid. Nende lubaduste täitmiseks pole piisavat majanduslikku katet, eriti kuna rahva produktiivne osa tihti just nende lubaduste täitmise tõttu on kahanenud. Väljaminekute katteks võetakse laenu, mis nõuab maksmist koos intressidega. Kui on käes kriitiline piir, tuleks kärpida vahepeal saavutatud hüvesid, aga neist loobumine on väga raske. Poliitikud ja pankurid hoolitsevad enda isikliku heaolu eest, mida mõistetakse hukka, aga olukord ei muutu palju isegi pärast uute juhtide valimist, sest nad kasutavad oma populaarsuse kindlustamiseks uusi lubadusi, mida on sama raske täita. Eesti demokraatlik olukord on viinud rahva uuele ärkamisele. Ärkavad klassid, kihid, rühmad. Inimesed teadvustavad endale, mis toimub riigis, kus elame. Tulevad välja, et avalikult midagi ette võtta, kuna leiavad, et praegu on õige aeg muudatusteks
(maksude tõus, nälg), sõjaline ebaedu ning sellega kaasnevad kaotused ja kulutused, majanduskriis, mis oli tingitud nii iganenud majanduspoliitikast, sõdadest kui ka priiskavast õukonnaelust. 2)Millal ja millise sündmusega algas revolutsioon? algas 1789 aastal Bastille'I kindluse vallutamisega. (14 juuli) 3)Revolutsiooni etapid. Kes tulid võimule I, kes II ,kes III etapil? 1 etapil oli tähtsaimaks küsimuseks, kes saab võimu. Võimule tuli suurkodanlus ehk rikkad pankurid. 2 etapil kukutati kuningavõim ning kuulutati välja vabariik. Võimule tulid zirondiinid ehk keskkodanlus. 3 etapil hukati kuningas ning võimule tulid jakobiinid ehk väikekodanlus 4)Miks võime öelda, et revolutsioon arenes tõusvas joones? Revolutsiooniga kaasnevad muudatused läksid üha suuremaks. EI TEA 5)Revolutsiooni loosung- ... ,, Vabadus, võrdsus, vendlus" 6)Milliseid muutusi tõi kaasa revolutsioon ühiskonnas (nimetada vähemalt 5) Monarhia
Vahete vahel korraldati ka hansapäevi, mis olid linna esindajate kokkutulek, kus otsustati sõja ja rahu küsimusi, lahendati erinevaid tülisid jne. Kaubanduse areng tõi kaasa vajaduse raha järele. Peamiselt kuningad, aga ka mõned suurfeodaalid ja linnad, tegid münte. Müntide väärtus sõltus tema väärismetallisisaldusest ja suurusest. Ajajooksul kujunesid välja nii mitmedki jõukad linnakodanikud, kes tegelesid raha laenamise ja vahetamisega meie mõistes pankurid. Hiljem kujunesid sellistest rahalaenamise ettevõtetest pangad. Nagu näha on majandus ja kaubandus üks tähtis osa riigi elust nagu see oli ka keskaegses linnas. Keskaegses linnas elati kirevat elu. Näiteks oli seal levinud prostitutsioon, mis oli isegi kiriku ja linnavõimu poolt heaks kiidetud, et vallalised mehed ei kasutaks ära korralikke naisi enne abiellumist. Linnas toimusid ka igasuguseid pidustusi, mida peeti nii gildides, tsunftides kui ka terve kodanikkond üheskoos
lapsed(varem olid suuuured suguvõsad) Probleemiks kujunes, see , et lapsi polnud kuskle panna, sest vanemad käisid nüüd kõik tööl. Teiseks probleemiks kujunes see, et vanurid ei jõudnud enam tööd teha..aga nüüd tal polnud enam kapitali, mille eest ära elada. Seisuslik ühiskond asendus klassiühiskonnaga. Oluline polnud enam päritolu vaid varanduslik olukord. Suurim klass-proletariaat e, need kes elatusid füüsilisest tööst. Teine klass-kodanlus e. Vabrikuomanikud, pankurid, kaupmehed, haritlased Industriaalühiskonnas kasvas sotsiaalne mobiilsus e. Liikumine erinevate ühiskonnaklasside vahel. (ajalehepoisist miljonäriks..pssh) Töölisliikumise teke. Algselt puudu igasugune kindlustus, sotsiaalhoolekanne. Ettevõtjad/vabrikuomanikud selle eest ei hoolitsenud, nemad soovisid vaid töötasu hoida madalal ja kokkuhoid töötingimuste pealt. Oma huvide kaitseks hakkasid töötajad tegema
8.Põllumajanduslikud uuendused: kombaini ja traktori kasutuselevõtt 9.Urbaniseerumine- linnastumine. Linnad olid kujunenud peamisteks tööstus-ja kaubanduskeskusteks, sinna hakkas koonduma üha enam inimesi. Mindi tööle, võeti pered kaasa; tähtsal kohal oli ka linnakultuur, mis erines maakultuurist oluliselt. Linnas oli teater, raamatukogud jne. 10.Proletariaat vabrikutöölised, kodanlus- keskklass(vabrikute omanikud, haritlased, pankurid jne). Ühiskonnaarengu mõju: 11.Riikidevahelised suhted muutusid tänu majanduse arengule, sest suurenes konkurents. Suurriigid, kes omasid rohkem raha, hakkasid end pidama maailma valitsejateks. Tugevnes ka rahvuslus e natsionalism, hakati pidama oma rahvust kõige paremaks. Enamus riike püüdsid ka valdusi juurde vallutada. Imperialism-riigi mõju-ja võimupiirkonna laiendamine kolooniate või naaberalade vallutamisega. 12
Sanskrit – India kultuurkeeli ühendav kunstlik kirjakeel, mille lõi 2.saj eKr Pānini Brahmaan – (sanskriti brahmana) hinduismis preester, vaimuliku seisuse liige Kast– elukutsepõhine pärandatav inimrühm. Kaste on tuhandeid ja nad jaotuvad 4 seisuse vahel Casta port. ´seisus´ . India omasõna: Varna – (sanskr värv) = seisus. 4 seisust: Brāhmana (õpetlased) Kšatriya (sõdurid, valitsejad) Vaišya (spetsialistid-käsitöölised, pankurid, talunikud jne) Šudra (teenrid) „Puutumatud“ (asuvad väljaspool seisusi, aga neist madalamal) Islam (ar aslāma allutab end) Imaam, mulla – islamis eespalvetaja Mufti – islamis vaimulik kohtumõistja Kaliif (ar järglane) islamis kõrgeim vaimulik tiitel Rabi – judaismis õpetaja, kogudusevanem ja pühakirjaseletaja Laama – tiibeti k. bla-ma õpetaja Dalai-laama – mongoli k. ookean-õpetaja; (tiibeti geluk-budismi kirikupea)
riik nii edukalt kui Louis XIV valitsemisajal. Louis XIV mantlipärijad polnud riigi juhtimises silmnähtavalt kaugeltki nii edukad kui Päikesekuningas. Seega hoolimata august Prantsusmaa rahakotis, kulutasid järgnevad kuningad ja tollaegne ühiskond endiselt suuri summasid nii luksuslikuks ,,heaks eluks" kui ka sõdadeks. Setõttu hakkas riik makse tõstma, mida pidi maksma kolmas seisus, kuhu kuulusid nii talupojad ja linnarahvas kui ka pankurid, kaupmehed, arstid ja advokaadid. See aga viis majanduslanguseni, sest inimeste sissetulekutest läks üle poole maksudeks. Rahva rahakotte tühjendasid veelgi enam toidukaupade ostmine, mille hinnad kahekordistusid ikalduse tõttu. Riigi stabiilsust segas veel lisaks kolmanda seisuse ja talupoegade rahulolematus endi õiguste üle. Kolmas seisus hakkas nõudma vaimulike ja teiste aadlikega võrdseid poliitilisi õigusi, talupojad aga väiksemaid koormisi
7. Muladhara Chakra selja algus Elu Elul on 4 etappi: 1. Õppimise aeg 2. Kodu ja pere loomise aeg 3. Erakuna elamise aeg 4. Kerjava askeedin rändamise aeg Hinduistidel on kastid ehk suletud ühiskonna kihid, kuhu kuulutakse sünnipäraselt, kuid kust vastavalt oma karmale on võimalik järgmises elus liikuda kõrgemale või madalamale. surm KASTID JAGUNEVAD: 1. Brahmaanid ehk preestrid 2. Ksatrijad ehk valitsejad ja sõdurid 3. Vaisjad ehk põlluharijad, kaupmehed, pankurid ja käsitöölised 4. Suudrad ehk teenijad ja orjad Hinduistid ei austa surnukeha, see põletatakse ära ning hing pääseb vabaks Aegade lõpp Usutakse, et iga 432 000 aasta tagant ilmub Vishnu, kes päästab maailma ning kõik hakkab otsast peale. Maailm on selleks ajaks täis viha ja halba. liturgia Jumalateenistus on individuaalne Jumalate kummardamine Surnukehade põletamine Jooga Ohverdamine Palverännak Varanasi Taimetoitlus Loomade austamine Pulmad on väga värvikad
palazzo'd, mille laiad esiküljed olid julgelt tänava poole pööratud. Palazzo oli põhiplaanilt ruudukujuline, tema keskossa jäi nelinurkne kaarkäikudega ümbritsetud siseõu. Tavaliselt oli palazzo kolmekorruseline. Tema nelinurksed karmiilmelised tänavafassaadid olid käetud jämedalt tahutud kiviplokkidega, mille töötlus peenenes korruskorruselt ülespoole. Sellises vanemat tüüpi palazzo's elas ka Firenze mõjukaim perekond - rikkad pankurid ja tekstiiliettevõtjad, hiljem ka vürstid Medicid, kes olid ühtlasi helded kunstide toetajad. Hilisemate palozzo'de juures muutusid kaunistused ohtramaks: sambad, pilastrid, viilud akende kohal ja muu selline muutis ehitise suursugusemaks ja pidulikumaks. Eriti rikkalikud olid idamaist toredust armastava Veneetsia paleed, mille vastu kanaleid pööratud fassaadide ilu kahekordistasid veepeegeldused. Sõnast palazzo tuleneb väljend palee Ilmalike hoonete kõrval rajati ka kirikuid
Pidevalt suurenes just tööliste osa elanikkonnas, aga nad ei moodustanud siiski ühtset sotsiaalset kihti. Kõik töölised ei tegelenud enam füüsilise tööga, vaid osa töölistest olid oskustöölised ning nad moodustasid nn töölisaristokraatia. Nad said rohkem palka ja võisid lubada endale paremaid elutingimusi. Majandusliku arenguga arenes ka kodanluse elatustase ja üldine seisund. Kodanluse hulka kuulusid lisaks vabrikuomanikele veel ka pankurid ja mitmed teised elanikkonnakihid. Kuna töölisi oli palju, muutus 19. sajandi teisel poolel töölisklass jõuks, kes hakkas oma õiguste eest seisma. Nii paraneski aja jooksul nende olukord, kui hakati reguleerima nende tööpäeva pikkust ja töötingimusi üldiselt. Arvan, et õige otsus oli töölisklassil enda eest seisma hakata, sest neile tehti küllaltki ülekohut. Minu arust oli õige mõte, et
Vabrikutööstuse areng tõi kaasa ka ühiskonna ümberkihistumise. Kõige suurema osa moodustasid vabriku- ehk palgatöölised. Neist hakkas 19.sajandi lõpul arenema oskustööliste kiht, kes ei tegelenud enam füüsilise tööga, vaid moodustasid nn töölisaristrokraatia. Neil olid ka enda eelised, nimelt said nad rohkem palka ja võisid lubada endale paremaid elutingimusi. Majandusliku arenguga paranes ka varanduslik seisund. Kodanluse hulka kuulusid nüüd ka pankurid, vabrikuomanikud ja haritlaskond. 19. sajandi teisel poolel hakkas kodanlus enda õiguste eest seisma. Sellega hakkas tekkima töölisliikumine, mille kujunemine sundis riikide valitsusi järele andma. Minu arvates ühiskonna ümberkihistumine otseselt inimeste igapäevaelu ei mõjutanud, sest ka praegu elavad inimesed erinevat elu ja kõigil on erinev sissetulek ja erinevad elutingimused. Kuid kindlasti olles palgatööline ei olnud elu nii hea ning tahtsid
Sajandist algas ka otsene laevakaubandus Inglismaale ja Madalmaadesse. Põhja-Euroopa kaubandust kontrollis Hansa liit, kuhu kuulus ka Eesti neli linna: Tallinn, Tartu, Pärnu ja Viljandi. Aastal 1370 saavutas Hansa liit kaubandusliku ülemvõimu Läänemerel. Kaubavahetuse areng suurendas vajadust raha järele, mistõttu tekkis pangandus. Raha müntimise õigus oli riikide valitsejatel, suurfeodaalidel ning suurematel linnadel. Peamiselt olid pankurid juudid, sest nende usk ei keelanud liigkasuvõtmist erinevalt kristlastest. Ajapikku muutusid pangad ka valitsejate ja paavstide finantseerijateks, mille tõttu need olid sageli pankadest sõltuvuses. Keskajal uuenesid töövõtted väga aeglaselt. Selle põhjuseks oli tsunftikord. Tsunft oli käsitööliste organisatsioon, kuhu kuulusid erialade kaupa ainult meistrid. Tsunfti ülesanneteks oli kaitsta oma liikmete huve, reguleerida tootmist ja toodete müüki ning kontrollida toodangu
14.Kellel oli valimisõigus? - Valgetel meestel, kes on kinnisvaraomanikud - Naistel, mustanahalisel, indiaanlastel ja mitteomanikel pole õigust - 1964. Aastal kehtestati kõigile ameeriklastele üldine valimisõigus Prantsusmaa 15.Mis aastatel toimus Suur Prantsuse Revolutsioon? - 1789-1799, selle käigus kukutati Prantsusmaal kuningavõim ja feodaalkord 16.Mis põhjustel see toimus? - 3 seisus oli kõige rahulolematu- pankurid, talupojad ja kaupmehed tahavad õigusi 17.Mis roll oli Asutaval Kogul? - Kaotasid seisuslikud eesõigused; aadliseisused kaotati; võtab vastu "Inimese ja kodanike õiguste deklaratsiooni" ; võtavad vastu põhiseaduse 18.Mis roll oli Seadusandlikul Kogul? - Kuningas kukutati nende ajal; Prantsusmaast saab vabariik; jakobiinid ja zirondiinid 19.Mis roll oli Rahvapäästekomiteel? - Pidi tagama riigi kaitse 20.Mida tegid zirondiinid?
Kui palju neid mõlemaid on? Kastid on üldiselt elukutsel põhinevad suletud ühiskonnakihi, kuhu kuulutakse sünnipäraselt. Igal kastil on on dharma ehk jumalik seadmus ja kohustused. Kaste on tuhandeid ja nad jagunevad nelja seisuse vahel. Seisused on pmt värvide pealt ülesse ehitatud (aarlased oli heledamad ja olid seega kõrgemates kastides) 1) Brahmaanid preestrid 2) Ksatrijad valitsejad ja sõdurid 3) Vaisjad põlluharijad, käsitöölised, kaupmehed ja pankurid 4) Suudrad sulased ja teenijad. 21. Kes kuuluvad hinduistlikus ühiskonnas braahmanite seisusesse? Kes ksatrijate seisusesse? Kes vaisjate seisusesse? Kes suudrade seisusesse? Mis on hinduismis kolm kõrgemat seisust? Braahmanite seisusesse preestrid Ksatrijate seisusesse valitsejad ja sõdurid Vaisjate seisusesse põlluharijad, käsitöölised, kaupmehed ja pankurid Soodrade seisusesse sulased ja teenijad. Kolm kõrgemat seisust on brahmaanid, ksatrijad ja vaisjad. 22
,,Ja päike tõuseb" Ernest Hemingway Tegevuse keskmes on grupp noori ameeriklasi, kes elavad Esimese maailmasõja järgses Pariisis. Enne sõda oleks neist võinud saada pankurid või juristid, kuid surma ja hävingu nägemine muutis nende maailmavaateid, usku endasse ning juhtis nad Pariisi, otsima uusi elamusi. Nüüd elavad nad kunstnike ja kirjanikena, uitavad päeval kohvikutes ja baarides, joovad liiga palju, klatsivad rohkem kui töötavad ning püüavad tome tulla oma uue eluga. Eluga, mida muutis sõda. Jake töötab Pariisis kirjanikuna. Ta armastab head toitu ning jooki, naudib Pariisi kohvikuid ning jälgib oma sõprade armulugusid
Perekonnad muutusid väiksemateks, nüüd kuulus perre isa ema ja palju lapsi. Isa oli perepea ja tal oli õigus otsustada nii naise kui laste üle.Tööstusühiskond, mille peamiseks tegevuseks tööstuslike toodete tootmine.Areng oli väga kiire. Algul olid lihtsad käsitöölised ja kõik tehti käsitsi, mis oli aeglane ja kulukas. Hiljem aga tekkisid tsunftid, manufaktuurid, vabrikud, suured tööstused, töömaht suurenes ja ka kiiremini valmisid tooted.Tekkisid pankurid, kaupmehed, töösturid.Riigikorraks oli parlamentaarne monarhia.Rohkemalt hakati tegelema toomise ja teenindusega.Kaevandatakse ja kasutatakse palju maavarasid. Energia saamiseks hakatakse kasutama suurtes kogustes fossiilseid kütuseid. Tooraineksolid peamiselt metallimaagid .Õhu saastumine fossiilsete kütuste laialdase kasutusega.Jäätmete teke ning nende keskkonnakahjulik ladustamine.Tekkisid ka laevadest veereostused.Palju reostati maa-alasi seoses tööstuste rajamisega
Laialt levis ka prostitutsioon, sest mehed abiellus vanas eas ning prostitutsioon aitas ära hoida seiklusi abielunaistega. Vaenutsevad patriitsi ja aadliperekonnad pidasid tihti tänavalahinguid. Selle üheks näiteks on kuulsa inglise kirjaniku W. Shakespeare'i teos ,,Romeo ja Julia". Vaesus tõi kaasa lihtrahva väljaastumisi. Linnas oli mõttelaad, et olemasolevat raha peab kasvatama. See läks vastuollu ristiusuga. Eriti liigkasuvõtjad, seetõttu andsid rikkad pankurid oma vara enne surma vaestele. Kerjuseid oli vaja, sest neile anti almust, et ise patust vabaneda. Kõrgkeskajal läksid tugevasti vastuollu kristlus ja tegelik elulaad linnas. Inimesed olid küll usklikud, kuid samas levisid pahed, millesse ka kirik hakkas suhtuma leplikumalt. Linna valitses linnanõukogu ehk raad. Raad oli linna omavalitsus ja kohtu organ. Nõukogu ei olnud valitav, vaid koosnes kõige jõukamatest kodanikest ehk patriitsidest. Maaisandad
legaadi e. saadiku olukorraga tutvuma. Legaat tuli sõnumiga: 90% rahvast: Elagu Luther! 10% rahvast: Maha paavst! Paavst pani seejärel Lutheri kirikuvande alla. Bulla paavsti ametlik teadaanne. Martin Lutheril palju erinevaid toetajad erinevatel põhjustel. Nt Saksa vürstid tahtsid kiriku käest maad saada. Lutheri põhimõte: kirikul ei peaks suuri maavaldusi olema. Ilmalikud valitsejad nägid võimalust oma maaalasid kirkualade arvelt suurendada. Kodanlus (manufaktuurid, pankurid jne) toetas, sest nende maksud olid seeläbi väiksemad kirku ülalpidamine ei ole enam kallis ja neil rohkem raha. Millised muutused toimusid kirikus, kultuuris ning poliitikas, majanduses reformatsiooni tulemusena? KIRIK, KULTUUR POLIITIKA, MAJANDUS Ladinakeelne jumalateenistus asendati Hakati väärtustama tööd ja ametialast rahvakeelsega teenindust. See pidi muutuma inimese
(seisused=head,riik ei sekku Vasakpoolsus(võrdsus,reformid) Parempoolsus majandusse,konservatiivsus) 1) Asutav Kogu montanjaarid 50:50 rojalistid (advokaadid,ajakirjanikud) (pankurid,aadlikud,kõrgvaimulikud) 2)Seadusandlik jakobiinid&zirondiinid SOO föjäänid( pooldasid konst. monarhiat ) Kogu 30:60:10 3)Rahvuskonvent jakobiinid&zirondiinid SOO 20:30:50
Sissejuhatus 15.sajandi Itaaliast said alguse suured muutused kunsti alal. Nende muutuste eeldused olid majanduslikku ja ühiskondlikku laadi: kauplemine Idamaadega, tööstuse teke ning panganduse arenemine koondasid Itaalia linnadesse üha uusi rikkusi. Edukad kaupmehed, töösturid ja pankurid, saavutanud lühikese ajaga suuri varandusi tänu iseenda ettevõtlikkusele, muutusid iseteadvamaks ja enesekindlamaks. Nad nägid, et elu ühiskonnas ei kulge mitte "jumalast seatud" korra järgi nagu arvati eelmistel sajanditel, vaid et inimene suudab ka ise palju korda saata. Siit sai alguse usk inimesse, tema mõistuse jõusse ja loomingulistessee võimetesse. Kasvas huvi kõige maise, nii inimese kui ka teda ümbritseva looduse vastu. See huvi omakorda soodustas
· Vahendati: idast: karusnahad, kala, vaha, teravili, lina, kanep, puit. läänest: kalev, sool, heeringas, vürtsid, metall, luksuskaup. · Pangandus: · Kaubavahetuse areng suurendas vajadust raha järele. · Raha müntimise õigus oli: riikide valitsejatel suurfeodaalidel suurematel linnadel = raha väga mitmekesine erineva väärtuse ja väärismetellide sisaldusega käibel ka araabia ja Bütsantsi mündid · Esimesed pankurid olid: jõukad kaupmehed juudid (usk ei keelanud liigkasuvõtmist erinevalt kristlastest) · %-d olid kõrged (kuni 20%), põhjuseks suured riskid · alates 12.sajandist hakati kasutama ka veksleid (= kadus vajadus suurte rahasummade transpordiks / seotud juutidest pankuritega) · pangad muutusid ka valitsejate ja paavstide finantseerijateks, mille tõttu need olid pankadest sageli sõltuvuses
aastani. Tollal ajal oli riigi rahakotiga kehvad lood, kuigi kuningas sest välja ei teinud ja raiskas raha mõtetult nagu näiteks kulutati suuri summasid õukondlikule luksusele, sõdadele ja valitsemise- le. Et neid suuri kulutusi taandada tuli suurendada makse, mida ka tehti. Sellel ajal oli kolm seisust: esimene seisus koosnes vaimulikest, teine seisus koosnes aadlikutest ja kolmas seisus koosnes talupoegadest ja linnarahvast. Neist maksis makse ainult kolmas seisus, kuhu kuulusid ka pankurid, advokaadid ja arstid. Inimeste sissetulekust läks üle 60% erinevatele maksudele, mille tõttu halvenes riigi majanduslik olukord. Kolmanda seisuse jõukamad tahtsid võrdõiguslikust aadlike ja vaimulikega. Talupojad ei olnud rahul oma suurte koormistega. Need suured pinged viisid väljapääsmatu rahandusliku olukorrani ning 5.mail 1789 kogunesid Versailles'sse üle 175 aasta kokku generaalstaadid. Kuid ka nende
küll kasutasid nad teatud privileege, näiteks õigust valida omavalitsust, mis tegutses koos kuninga määratud ametiisiku või senjööri esindajaga. Paljud feodaaltsivilisatsiooni linnad jäid aga keskaja lõpuni senjööri võimu ja halduskorralduse alla. Vabadus ei laienenud kõigile linnas elavatele inimestele ühtmoodi. Eelisseisundis olid linnakodanikud, kelle seast tõusid omakorda esile rikkad kaupmehed, pankurid ja pärilik linnaaristokraatia- paritsiaat. Inimene, kes tahtis saada linnakodanikuks, pidi pärinema seaduslikust abielust, tal pidi olema toetajaid ja soovitajaid ning küllalt vara, et tagada endale seisusekohast äraelamist. Samuti tuli vähemalt aasta linnamüüride vahel elada. Linnakodaniku staatus tähendas ka kuulumist mingisse ühendusse, mis oma liikmete huvisid kaitses ja vajadusel nende eest välja astus. Kõikvõimalikud vennaskonnad ja liidud moodustasidki linnaelu kandepinna
Sandro Botticelli Referaat Tallinn 2013 Sissejuhatus 15.sajandi Itaaliast said alguse suured muutused kunsti alal. Nende muutuste eeldused olid majanduslikku ja ühiskondlikku laadi: kauplemine Idamaadega, tööstuse teke ning panganduse arenemine koondasid Itaalia linnadesse üha uusi rikkusi. Edukad kaupmehed, töösturid ja pankurid, saavutanud lühikese ajaga suuri varandusi tänu iseenda ettevõtlikkusele, muutusid iseteadvamaks ja enesekindlamaks. Nad nägid, et elu ühiskonnas ei kulge mitte "jumalast seatud" korra järgi nagu arvati eelmistel sajanditel, vaid et inimene suudab ka ise palju korda saata. Siit sai alguse usk inimesse, tema mõistuse jõusse ja loomingulistessee võimetesse. Kasvas huvi kõige maise, nii inimese kui ka teda ümbritseva looduse vastu. See huvi omakorda soodustas mitmete
maksudele ning seetõttu halvenes rahva majanduslik olukord veelgi. Selle kõrval levis kolmanda seisuse rikkamate seas kodanlus ning nad tahtsid esimese seisuse vaimulike ja teise seisuse aadlikega võrdseid poliitilisi õigusi. Lisaks ei olnud talupojad vaatamata oma isiklikule vabadusele rahul oma suurte koormistega. 98% elanikkonnast oli poliitiliste õigusteta ja tolleaegsest 3-seisuselisest ühiskonnast maksis makse kolmas seisus, kuhu kuulusid talupoegade ja linnarahva kõrval ka nii pankurid, kaupmehed, arstid kui ka advokaadid. K U N IN G A S a b s o lu u t n e v a lit s e ja I S E IS U S II S E IS U S III S E IS U S v a im u lik k o n d aadel lin n a k o d a n lu s ja t a lu p o ja d
Tema nelinurksed karmiilmelised tänavafassaadid olid kaetud jämedalt tahutud kiviplokkidega, mille töötlus peenenes korruskorruselt ülespoole. Domineerib horisontaalne suund, massiivne ja tasakaalukas maadligidus. Sellises vanemat sorti palazzo's elas ka Firenze mõjukaim perekond rikkad pankurid ja tekstiiliettevõtjad, hiljem ka vürstid Medicid, kes olid ühtlasi helded kunstide toetajad. Hilisemate palazzo'de juures muutusid kaunistused ohtramaks: sambad, pilastrid, viilud akende kohal ja muu selline muutis ehitise suursugusemaks ja pidulikumaks. Rõhutati palazzode üksikosade funktsioone: 1
vastavalt oma karmale on võimalik järgmises elus liikuda kõrgemale või madalamale. (Ei vasta traditsioonilistele seisustele euroopalikus mõttes) Varna - värv (märk otsa ees). Casta seisus. Portugali maadeavastajad, kes jõudsid 15.-16.saj. Indiasse, hakkasid varnasid nimetama lähima omakeelse vastega. (1) brahmaanid ehk preestrid, (2) ksatrijad ehk valitsejad ja sõdurid, (3) vaisjad ehk põlluharijad, kaupmehed, pankurid ja käsitöölised, (4) shuudrad ehk teenijad, varem ka orjad. Jagunevad paljudeks alamkastideks. Kolm kõrgemat kasti pärinevad aarja ajastust, neljas tekkis pärast Indiasse jõudmist alistatud rahva baasil. Seadustati Manu seadustes II saj . Väljaspool kaste - haridzanid ehk puutumatud, kes teevad roojaseks peetavaid töid. Ka neil on palju alamkaste. Igal kastil on oma dharma ehk jumalik korraldus ja kohustused. Lõpp
annaabi.ee 
