Põrgupõhja uus Vanapagan 1. Põrhupõhja Algul pole neil ei kassi, lehma, siga, hobust, lammast. Siis nad saavad Kaval- Antsul nii loomad, saha, vankri ja nii mõndagi söödavat. Näide lk 22. Lehmas polnud neil kauaks rõõm karu murdis lehma maha ja Jürka pidi juba järgmisel päeva Antsu juures päevi tegema minema. Näide lk 26. Ants ostab Põrgupõja SAIARAHA eest Jürkalt ära, sest Jürka ei jaksanud maaparanduslaenu tagasi maksta. Kohu Põrgupõhja kuulus nüüd Antsule. lk 93-94. Ants kirjeldab milline on põrgupõhja pärast seda, kui ta Jürkalt maa ära võttis. "Põrgupõhja pole ju enam see, mis ta oli siis, kui sa siia asusid. Pealegi said sa ka uued hooned." Näide lk 109-110. Pärast seda, kui Juulat enam polnud ja Jürka jäi Riiaga kahekesi ja ta võttis endale abiliseks Malle, läks kõik veel hullemaks, sest Mall varastas tema tagant asju ja viis kõik naabrile.
,,Põrgupõhja uus vanapagan" Anton Hansen Tammsaare 1. Miks Vanapagan Põrgupõhjale saadetakse? Vanapagan saadetakse Põrgupõhjale, sest Jumal hakkas kahtlema endas ja oma loomingus, st inimestes. Ta arvas, et kui saatan saavutab õndsuse, on ka inimesed selleks võimelised. Kui inimesed on selleks võimelised, aga seda ei saavuta, siis on see vaid nende enda pahede süü ja seega ei vääri nad taevasse saamist. Vanapagan oli sunnitud maale tulema, sest muidu oleks senine maailm koos inimestega hävinenud ja põrgusse poleks kedagi enam juurde tulnud. 2
A.H. Tammsaare ,,Põrgupõhja uus vanapagan" I lk 5-19 Üksikusse Põrgupõhja talusse tuleb uus peremees Jürka, koos kaasa Lisetega. Väidetavalt saadi luba Põrgupõhja elama asuda taevalt. Said ühelt Leeni-nimeliselt minialt salaja kassipoja. Kohtusid esimest korda Kaval-Antsuga, kes algul pisut lollitab pererahvast, mängides muidu majulist. Põrgupõhja uue pererahva esimene suur rõõm oli kassi kinnipüüdmine. Jürka välimuse kirjeldus + naer ei tulnudki nagu inimese suust LK 6 Leeni: ,,Inimene läheb aastatega vanemaks ja targemaks." II lk 19-28 Pererahvas sai teada, et nad olid kogu aeg Antsu endaga kõnelnud. Läksid Kaval-Antsult koju: vankrilogu, hobusetukas, sahk, lammas, tall, seapõrsas, söödav kraam, lehm; oleksid pidanud nüüd üpris rõõmsad olema, aga ei olnud ometi. Karu murdis lehma, vedas padrikusse
KIRJANDUSTEOSE ANALÜÜS TEOSE AUTOR: Anton Hansen Tammsaare TEOSE PEALKIRI: Põrgupõhja uus Vanapagan. TEOSE ZANR: Satiiriline allegooria ILMUMISAASTA: Tartu 1939 1. Autorist kokkuvõte (pere, haridus, ametid, eraelu, tervislik seisund jt. võimalikud loomingule mõju avaldanud tegurid) Anton Hansen Tammsaare sündis 1878 tavalisse taluperekonda. Kasvades ülesse 12 lapselises perekonnas ei ole Tammsaare võõras talurhava raskustele ja väljakutsetele. Tammsaare näitas juba noorena välja huvi kirjanduse vastu õppides Väike-Maarja kihelkonna koolis. Kuid
M.Under) · Metafoor e. troob- ühendab erinevaid nähtusi, sarnasuse alusel. Ülekantud tähenduses.( Sinise taeva silm) · Isiksustamine e. personifikatsioon-elutul asjal võime midagi teha( Nüüd nutab mu igatsus.E.Enno) · Perifaas- ümberütlemine, kus rõhutatakse mõne nähtuse väljapaistvat joont. (Kirjaneitsi e. naiskirjanik) · Tabu e. sõnakeeld (Põrguvürst e. vanapagan) · Ufemism-mage väljendus sõnade kohta mida ei taheta öelda. · Allegooria- mõistukõne · Hüperbool-poeetiline liialdus(Millioneid aastaid ja enamgi veel valmib 1 ainus mote) 2 · Litootes e. poeetiline väljendus(Tegi toa tuule pale, majavarre pale) · Oksüümolon-vastand väljendus (Kuumlumi) · Onomotopöa-püütakse sõnadesse panna loodushääli, seda mida me kuuleme (linnud laulsid tiu-tiu) · Iroonia e
Taara kõige tähtsam ,,Emajõe sünd.Paradiis. Loomade töö. Tasu ja karistus"-seletusmuistend ,,Keelte keetmine"- vanaisa keetis ise keeli, eestlased said vanaisa oma enda keele ,,Koit ja Hämarik"- armunud noored, kohtuvad 1 kord aastas jaanipäeval ,,Vanemuise laul", ,,Vanemuise lahkumine", ,,Vanemuise kosjaskäik", ,,Endla järv ja Juta" Faehlmann oli see, kes hakkas meie eepost kirjutama Kuid tema kirjutises oli puudu Kalevipoja kohta ja retked kaugemale Muutis Kalevipoja lugu suuresti Tegi Kalevipoja hiiuks, oli negatiivne tegelane F.R. KREUTZWALD Pärit Eesti perest Vanemad mõisateenistujad Sündis Ristimetsas Tavapärane haridus 2-3 aastat algkooli õpetaja Tallinnas Maal vanemate juures hakkas rahvaluulet kirja panema Temast pidi saama arst Oli Peterburis koduõpetaja Selle rahaga astus Tartu Ülikooli arstiteaduskonda
Proua Vauquer pansioniomanikust leskproua Proua Courure vabariigiaegse sõjaväeleitnandi lesk Victorine Taillefer nooruke neiu, kelle isa oli hüljanud, eelistades temale tema venda Härra Vautrin Kõigi poolt armastatud naljatlev härrasmees, kes ostutus lõpuks sunnitöövanglast põgenenud Colliniks ehk "surmanarritajaks". Isa Goriot vanake, kes on oma elu pühendanud oma kahele tütrele, kes temast enne tema surma põrmugi ei hooli ja ainult endale mõtlevad. Goriot surebki raamatu lõpus südamevalust ja ahastusest oma tütarde pärast. Hea südamega, vaatab probleemidest mööda. Preili Michonneau vanatüdrukust vanaproua, kes Vautrini paljastab. Eugene de Rastignac Auahne noor üliõpilane, kes üritab sulada sisse Pariisi koorekihti ja paneb endasse armuma ühe Goriot` tütardest. Hea südamega, intelligentne, pole pealetükkiv, jahtis kuulsust ja raha. Horace Biancon Eugene´i sõber, noor meditsiinitudeng Cristophe pansionaadi toapoiss
Eesti proosa Rahvajutud Proosa on saanud mõjutust rahvajuttudest ja luulest. Rahvaluule tugineb traditsioonidele on muutlik kuna liigub suust-suhu vastavab kindlatele reeglitele ja on kindlad keerdkäigud, mis jutud peavad olema anonüümne, väljamõtlejat ei tea väljendab pärimusrühma maailmavaadet Müüt Muistend Muinasjutt Faktiline. Kaugest Faktiline. Lähiminevikust. Väljamõeldis. Ajatu. Kohta minevikust. Toimumis Inimeste ja vaimolendite ei saa määrata. Ei ole paigaks varasem või teine abil seletatakse, miks meil seatud kindla rahvaga. maailm. Jumalate ja maailmas midagi on ja vägilaste maailm. kuidas tekkis. Kindla kohaga seotud. Friedrich Robert Faehlmann (1798 1850) "Müütilised muistendid" Eestlane, vaba, talupoja peres. Isa mõisniku usaldusalune ja peale vanemate surma võeti
Kõik kommentaarid