○ Investeerimishoius ● PENSION ○ Teine sammas ○ Kolmas sammas ● LASTELE KOGUMINE ○ Koolifond + ● KOGUMINE LÄBI FONDIDE ○ Fondid ○ Privaatportfell ● MINU PORTFELL ○ Indeksid ○ Märkimised ○ Väärtpaberiülekanne ○ Korporatiivsed sündmused Analüüs: Senised teadmised on olnud väga vähesed, olen kasutanud pangakaarte peamiselt maksmiseks. Sain SEB panga ja SWEDBANKI pangateenuste kohta palju uut infot, kogumisfondide, laenude, liisingute, pensionisammaste ja igapäevaste maksete kohta. Näiteks mul polnud SEB digikassast aimugi, või SWEDBANKI eelarvest. Tutvusin erinevate õppelaenude tingimustega. Sain erinevate kindlustuste kohta uut informatsiooni. SWEDBANKI viipega maksmise kohta.
Panga ja börsiõigus Pangandusõigus Pangandusõigus on õigussüsteemi üheks osaks ehk õigusharuks. Pangandusõiguse all tuleks mõista õigusharu, mis reguleerib õiguslikke suhteid pangateenuste osutamisel krediidiasutuse poolt ning nende kasutamist kliendi või teise krediidiasutuse poolt. Milleks on vajalik? Pangandusõigus reguleerib suhteid krediidiasutuse ja tema klientide ning teiste krediidiasutustega. Pangandusõigus on see, mis ütleb nii pangale kui ka selle kliendile, millised on nende vastastikused õigused ja kohustused. Pangandusõigus ütleb tsiviilkohtunikule, millisel viisil tuleb lahendada tekkinud pangandusalane kohtuvaidlus, kui üheks protsessipooleks on
25. Tööhõivepoliitika abil püütakse tööotsjaid aidata. 26. Inimene kes on jäänud tööta peaks pöörduma tööhõiveametisse ja seal ennast registeerima. 27. Töötu õigused on osaleda tasuta koolituskursustel, taotleda raha oma firma asutamiseks ja saada töötu abiraha. 28. Alampalk ehk miinimumpalk on tasu, millest vähem ei tohi täistööajaga töötavale inimesele maksta. 29. Tulemuspalk tuleneb sellest kui hästi on konkreetne inimene töödanud. 30. Pangateenuste ( inimesed hoiavad töötasu seal) eelis on kokkuhoid ja turvalisus. 31. Deebetkäive näitab kulutatud summat, kreedikäive aga vaadeldava perioodil kontole laekunud raha. 32. Pangas hoiuarvel oleva raha eest makstakse intressi. 33. Aksia ehk osak on väärtpaber, mis annab valdajale õiguse saada osa ettevõtte kasumist ja selle varast.Aksiaomanikuks nimetatakse aksionäriks. 34. Deebetkaart tähendab, et ostu eest saab siis maksta kui sellega seotud kontol on piisavalt raha. 35
teenindusjaama külge on kinnitatud sularahaautomaat. Lisa 1 Swedbank: Virtsu inimesed võidavad pangabussist Ulla Ilisson. (Foto: ERR) 24.01.2012 Swedbank otsustas alates aprillist viia Virtsust ära Hanila valla ainsa pangaautomaadi ning see on põhjustanud kohalikes inimestes pahameelt. Hanilas hakkab käima pangabuss, mille tulemusena panga kinnitusel sealsetele inimestele pangateenuste hulk laieneb. Swedbanki jaepanganduse juht Ulla Ilisson rääkis ETV saates "Terevisioon", et ühe pangaautomaadi ülalpidamine kuus on umbes tuhat eurot ning pank peab äriettevõttena jälgima oma tulusid-kulusid. Samas mõjutavad pangaautomaatide sulgemist või asukoha muutmist ka klientide tarbimisharjumused. "Siin on viimaste aastate jooksul toimunud väga olulised muudatused - kontorite külastus on nelja aastaga langenud umbes 30%. Alternatiivsed viisid, kuidas klient
saadud tulu oluliselt mõjutada. Praegu sooritab valdav osa inimesi ja ettevõtteid oma rahaülekandeid traditsiooniliselt pankade vahendusel. Et kliendid saaksid teha rahaülekandeid mugavalt, turvaliselt, kiiresti ja odavalt, töötavad pangad välja uusi tehnoloogilisi lahendusi ja -kanaleid. Nendeks on näiteks erinevad interneti- ja mobiilipanga rakendused. Kasvav konkurents rahvusvahelisel valuutaülekannete turul tõenäoliselt ei tõsta pangateenuste hindu. Pigem sunnib panku olemasolevate klientide kinnihoidmiseks otsima uusi lahendusi, et kärpida oma kulusid ja tõsta teenuse kvaliteeti. Pankade positiivse reaktsioonina võib näha näiteks arvelduste teenustasude ning pangas kasutavate valuutakursside korrigeerimist klientide kasuks ja muude soodustuste tegemist klientide kinnihoidmiseks, paketihindade alandamist ja uusi IT- lahendused. Sirje Tamm / Rmps1a
Passivakontod 313 Müügitulu 314 Muud tulud( üür, rent jne) Muud äritulud ja finantstulud 421 Saadud trahvid, viivised 429 Muud tulud 436 Kasum valuutakursi muutusest 437 Intressitulud 439 Muud finantstulud Mitmesugused ostukulud Aktivakontod 517 Väikevahendid 521 Elektri ostukulud 526 Bensiini jne. ostukulud 541 Tootmishoonete rendi( üüri-)kulud 545 Hüvitised sõiduauto omanikele( kompensatsioon) 551 Veoteenuse kulud 552 Remondikulud 556 Pangateenuste tasud 558 Koristuskulud 559 Muud ostetud teenused 561 Büroo- ja sidekulud 565 Töölähetus 566 Majanduskulud 567 Reklaamikulud 568 Esinduskulud 581 Mitmesugused muud rahalised kulud Palgakulud ja sotsiaalkulud 613 Palgakulud 614 Preemiakulud 615 Juhatuse liikmete tasud 621 Sotsiaalmaks 622 Töötuskindlustus Muud ärikulud 632 Makstud viivised 633 Kohalike maksude kulud 645 Intressikulud 646 Kahjum valuutakursi muutusest 647 Väärtpaberite müügikahjum
loomapidamismaks; lõbustusmaks; parkimistasu. Majandusteoreetiliselt jaotatakse maksud kaheks: otsesed ja kaudsed maksud. Otsesed maksud võetakse maha otse isiku sissetulekutelt: tulumaks, sotsiaalmaks. Kaudsed maksud mõjutavad sissetulekut kaudselt, kuna nendega maksustatakse tarbimist: aktsiis, käibemaks. 3. Kirjeldage olulisemaid pangateenuseid ning nendega kaasnevaid võimalusi ja kohustusi. Pangateenuste valdkonnad on: Maksete teostamine- enamlevinud pangatehing, kus majanduses osalejad kannavad enda arvelt raha teiste arvele. Eriti mugavaks teeb asjaolu, et tänapäeval saab seda teha elektrooniliselt ilma otseselt panka minemata. Hoiustamine- võimalus juhuks, kui soovid raha koguda, aga ei ole valmis võtma riske. Pank maksab hoiustatud rahale intressi ning sinu tulu sõltub hoiustatud summa suurusest,
(võlakirjad, aktsiad, fondiosakud börsidel ehk väärtpaberiturgudel);Tuntumad börsid New Yorkis, Londonis, Tokyos;Välisvõlg Finantsteenuste geograafia 1. On kohaga vähe seotud 2. Ülikõrge koondumine enim globaliseerunud teenusteliik 3. Maailma suurimad finantsressursse käsutavad keskused paiknevad New Yorkis, Londonis, Tokyos, aga ka Chicagos, Frankfurdis, Los Angeleses, Pariisis, Brüsselis 4. Pangateenuste liidrid on USA, suurbritannia, Sveits 5. Väikeriikides rahandusteenus peamine majandusvaldkond Luksemburg, Liechtenstein, Hongkong, Taiwan 6. Finantsteenuste osutamine kasvab kiiresti ka Hiinas, Indoneesias, Singapuris, Malaisias venemaal Rahvusvahelised finantsorganisatsioonid rahastavad suuri projekte, reguleerivad riikide koostööd - Rahvusvaheline valuutafond IMF - Maailmapank WB - Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengu Pank EBRD - Euroopa Keskpank ECB TURISM
Uurimis- ja arendustegevus(kõige kulukam) kõrgelt arenenud riikidesse (emafirmad, ajupotentsiaal); detailide ja sõlmede valmistamine arenenud riigid, odavam tööjõud; kokkumonteerimine odav tööjõud; müük ja hooldustööd tarbimispiirkond (rikkad riigid) 8. Mis on rahvusvaheline ettevõte? Too näiteid. rahvusvaheline ettevõte on vähemalt kahel sihtturul tegutsev äriühing, mille tegevuses on ühtviisi esindatud nii lokaalsed ärihuvid kui sealsete pangateenuste kasutamine näiteks maksete kogumine, arvete tasumine jms (coca-cola, elcoteq,shell, mcdonalds) 9. Miks hakkasid tekkima rahvusvahelised ettevõtted? Esmane huvi oli juurdepääs loodusvaradele ja laieneda uutele turgudele. Ettevõtted püüdsid alandada tootmiskulutusi ja suurendada kontrolli mingi riigi majanduses. 10. Millist kasu on saanud Elcoteq, millist kasu(kahju) meie, nimetatud ettevõtte rajamisest Eestisse
soovis kasutada vaheetappi. Kui Eesti Panga presidendiks sai Siim Kallas võttis rahareform sisse uue hoo ning 20.- 22. Juuni 1990 vahetati rublad välja. Pildid 7 Kokkuvõte 8 Eesti Panga ülesanne on Eesti rahaasjad korras hoida. Pank peab andma oma tegemistest aru Riigikogule. Eesti panga ülesannete hulka ei kuulu eraisikutele ja ettevõtetele pangateenuste osutamine ning kulla ost ja müük. Eesti pank asutati Ajutise Valitsuse otsusega 24. veebruaril 1919. aastal, millel on olnud läbi aegade 10 presidenti, kellest esimene oli Mihkel Pung ja Andres Lipstok, kes juhib panka ka tänapäeval. Eesti kroon sündis aastal 1924 ja püsis aastani 1940. Lõplikult tuli Eesti kroon kasutusele 1992 ja on seaduslik maksevahend tänapäevani. Eesti on kasutusel 1; 2; 5; 10; 25; 50; 100 ja 500 kroonised. Eestis on kasutusel valuutakommiteed alates 1992
suurenedes. Maksu liigid: KAUDNE MAKS OTSENE MAKS Kujutavad endas teenuste ja kaupade hinnalisa Makstakse riigile vahetult oma tuludelt (tulumaks (tollimaks, hasartmängumaks, aktsiisimaks, 20%, ettevõtte tulumaks->dividendide pealt, käibemaks, kütuseaktsiis, ravimid, maamaks, sotsiaalmaks) pakendiaktsiisimaks) Pangandus: erapankade ja keskpanga ülesanded. Lk 20 Erapankade ülesanne: pangateenuste osutamine (kontode avamine, laenude andmine, valuutaga kauplemine). Keskpanga ülesanne: hinnastabiilsus, pankadevaheline arveldussüsteem, raha emiteerimine (e. käibele laskmine), kommertspankade järelvalve. Inflatsioon ja deflatsioon. Kellele kasulik, kellele mitte? Lk 19 Inflatsioon- raha väärtuse ehk ostujõu langus Deflatsioon- riigi keskmise hinnataseme jätkuv langus (ohuks nt ettevõtjatele) Inflatsiooni mõju tarbijale: *mõju sõltub kaupadest
Elekter Keemiatööstuse areng Nafta kasutuselevõtt Sisepõlemismootor Mineraalväetised 1950-1980 Naftakeemia Lennundus Elektroonika Televisoon 1980 Mikroelektroonika arneg Biotehnoloogia Kosmose- ja tuuma tehnoloogia Geenitehnoloogia Internet Nanotehnoloogia 9) Globaalne tööjaotus. Ettevõtete paigutamist mõjutavad tegurid. 10) Rahvusvahelised ettevõtted Vähemalt kahel sihtturul tegutsev äriühing, mille tegevuses on ühtviisi esindatud nii lokaalsed ärihuvid kui sealsete pangateenuste kasutamine – näiteks maksete kogumine, arvete tasumine jms. (Baltimaades tegutsevad Põhjamaade börsiettevõtete tütarettevõtted, samuti nende filiaalid.) 11) Rahvusvaheline kaubandus Rahvusvaheline kaubandus on kaubavahetus kahe või rohkema erinevast riigist pärit partneri (importija ja eksportija) vahel. Toll - lõiv, mida makstakse üle riigipiiri veetava kauba eest. Tollimäärad kehtestab riik, nende
Panga omakapital · Panga omakapitali koosseisu kuuluvad aktsiakapital, aazio, reservid, eelmiste aastate jaotamata kasum või kahjum ning jooksva majandusaasta kasum või kahjum. · Kasumiaruande põhjal saab hinnata pankade peamisi tulu- ning kuluallikaid. · Pankade kasumlikkuse hindamisel vaadeldakse konkreetse panga erinevate perioodide tulemusi. Peamised tuluallikad: Peamiseks tuluallikaks on intressitulud, Teiseks oluliseks tuluallikaks on pangateenuste tasud Kolmas tuluallikas on intressid ja dividendid investeeringutelt · Pankade peamised kuluallikad on: intressikulud ja administratiivkulud ( ehk juhtimis- ja halduskulud). Panga teenused: 1. Finantsteenused 2. Pankadevahelised teenused 3. Nõustamine PANGATEENUSED: 1. arveldused 2. hoiustamine 3. laenamine 4. muud teenused HOIUSTAMINE: Nõudmiseni hoius Tähtajaline hoius Kasutushoius Muud sihtotstarbelised hoiused LAENUD: 1. Tagatise järgi
riigikogule oma tegevusest. Eesti Pank ei tohi krediteerida valitsust. Keskpanga ülesanded: raha- ja kursipoliitika intressimäärade ja valuutakursi juhtimine, finants- ja pangandus järelvalve, arveldussüsteemi funktsioneerimise tagamine, sularaharingluse korraldamine Pankade liigid: emissioonipank, kommertspank, investeerimispangad Finantsvahendaja - pangandustehingute sooritamise luba omavad isik või agentuur, kes tegeleb raha- ja kapitalivahendusega 3.Pangateenuste liigid. Hoiuteenused, laenuteenused, arveldused ja lisateenused. Hoiuteenuste erinevused. Laenutingimused. Tagatised. Krediitkaardid. Ego. Liising. Arvelduslaen. Sularahaga ja sularahata arvdeldamine. Nõudmiseni hoius ettenähtud arveldamiseks III isikutega. Hoiustatud vahendeid võib valbalt kasutada ja käsutada. Tähtajatu, võimalik on hoiuse negatiivne jääk. On võimalik teha pidevalt juurdemakseid.
Kaks esimest panka omavad 80% turust.Kõrgemad nõuded kommertspankadele andsid tõuke suuremate välisomanike kaasamisele Eesti pangandusturul. Eesti Ühispanga enamusomanik on Svenska Enskilda Panken ja Hansapanga enamusomanik Swedpank. Kommertspankade poolt pakutavad teenused: 1) hoiustamine (erinevate väärtpaberite tähtajalist või ajatut oma arvele võtmine) 2) laenamine (laen, järelmakse, liising) 3) maksete teostamine (raha ülekanded) Pangateenuste kasutamiseks on palju võimalusi: a) arvelduskonto avamine b) internetipank, telefonipank c)sularahaautomaadid d) krediitkaardid VÄÄRTPABERID JA VÄÄRTPABERITURUD Majanduses tegutseb suur hulk ettevõtteid ja muid instutsioone ning üksikisikuid. Igaühel on oma eelarve
tekkivaid võla või omandisuhteid kirjalikult fikseerida. Rahalise rikkuse kasvades ja rahasuhete laienedes hakkasid pangateenuseid kasutama ka teised varandusomanikud: valitsejad, kaupmehed jne. Raha hoiustamine koondas pankurite kätte suuri vahendeid, mida nad said välja laenata. Rahasüsteemi tekkimine ning turgude integratsioon lisas eeltoodud ülesannetele lisaks rahavahetuse kohustuse. Esimene tuntav ja kvalitatiivne pööre panganduses toimus siis kui pangateenuste osutamine muutus kõrvaltegevusest elukutseks ja põhisissetuleku allikaks. Mingil ajal saavutasid pangad usalduse, mis lubas inimestel vastu võtta pangaveksleid. Pankade piisavalt suur arv võimaldas nendel omavahel koostööd teha. Üksteise tunnustamine ja usaldamine vabastas pangad hoiustajate varanduse füüsilisest transportimisest ühest pangast teise mööda ohtlikke kaubateid. Tänapäeva pangad hakkasid tekkima 14. ja15. sajandil Itaalia kaubalinnades . Sõna
6011 Tootmispersonali palk 6012 Turustuspersonali palk 6013 Halduspersonali palk 6015 Külmutuse palk 602 Maksude kulu 6024 SM tootmises 60241 SM külmutuses 6025 SM halduses 6026 SM turustuses Näide: Tasumise kirjendamine: D 231 arveldused tarnijatega D 179 ettemaksed tarnijatele 13 D 5610 pangateenuste kulud K 111 Swedbank 2.2 Üldhalduskulud Kontod 560 on halduskulude kontod – siia kuuluvad halduskulud, mis ei ole seotud turunduse ja tootmisega (k.a liikmemaksud ja riigilõivud ning remondikulud halduses). Kontod 520 on amortisatsiooni kontod – siia kuuluvad hoonete, masinate, autode ja muu inventari amortisatsioonikontod. Halduskolude all kajastatakse vaid sõiduautode amortisatsioon. Kontoks on 5207 - sõiduautode amortisatsioon. 2.3 Turustuskulud
aasta sügisel läbi küsitluse, mille eesmärgiks oli kaardistada Eesti elanikkonna rahulolu avalike teenuste taseme ja kättesaadavusega oma kodukohas. Kokku küsitleti uuringu käigus 1518 Eesti elanikku. Uuring käsitles ennekõike kohaliku omavalitsuse poolt osutatavaid teenuseid, aga lisaks ka avaliku sektori laiemaid teenuseid ja erasektori poolt kohalikul tasandil pakutavaid teenuseid. Uuringust selgub, et kodanike arust vajab täiustamist sõiduteede, eriarstiabi, pangateenuste, ühistranspordi, perearsti ja huvihariduse olukord. Sõiduteede täiustamist peab vajalikuks 36% küsitletud kodanikest, ning huvihariduse olukorda 10% elanikest (Elanike rahulolu kohalike avalike teenustega, 2014). Samuti mainiti ära, et puudus on tänavavalgustusest ja tanklatest, samuti ka töökohtade puudust. Lisati ka juurde, et puudus on lasteaedadest. Sarnased uuringud võimaldavad meil mõista, mis on ühiskonnas puudulik ja mis valdkonnad
hinnata kuidagi teisiti. OPERATIIVNE JA STRATEEGILINE KVALITEET Pangateenused koosnevad kahest osast need on 1)konsultatsiooni faas 2) teostusfaas iga panga teenuse või toote müügil annab panga töötaja esmalt kliendile konsultatsiooni ning alles seejärel teostatakse vajalik operatsioon. Mõne teenuse puhul võib konsultatsiooni faas olla väga minimaalne, kuid ta on alati olemas nt maksekorraldus. Pangateenuste teostusfaasi puhul kasutatakse tehnilise ehk operatiivse kvaliteedi mõistet. Operatiivne kvaliteet iselookmustab panga tehnilisi ja regelementeeritud töö protseduure ja selle mõõtnäitajateks on vigade määr, taotluste töötlemise kiirus ja vastavus teatud standartitele. Teenuste konsultatsiooni faasi korral tuleb kasutada strateegilise kvaliteedi mõistet. Strateegiline kvaliteet on nähtus, mis annab parimaid lähtepunkte teadmiseks kuidas saavutadabnpikaajaline konkurentsi eelis
individuaalportfellid 2011. Aasta juuni lõpus 24% individuaalportfellide koondmahust. Suurim maht on koondatud krediidiasutustesse (278 miljonit eurot). (vt ka lisa 1) (Finantsinspektsioon, Finantsturu koondülevaade; 18) Joonis Eesti residentidest äriühingute ja eraisikute osalus valitsevates individuaalportfellides seisuga 30.06.2011 (mln EUR). (Allikas: Finantsinspektsioon 2011.) Eesti finantsteenuste poolt osutatud investeerimis- ja pangateenuste maht, sh andmed Eesti residentidest eraisikute kohta on toodud alljärgnevas tabelis (mln EUR, seisuga 30.06.2011): Tabel 2 Eesti finantsasutuste poolt osutatavvate teenuste maht sh Eesti residentidest eraisikud Teenus Kokku, mln mln osakaal EUR EUR koguteenuses Investeermisfonide maht 591 72 12%
Ettevõte peab oluliseks, et mõlemad osapooled jääkisd lahenduste ja võimaluste pakkumise ja müümisega rahule. · Swedbank hindab ja hoiab oma töötajaid, pakub erinevaid soodustusi ja arenguvõimalusi. · Swedbanki eesmärk on hoida pikaajalisi kliente millega nad võidavad konkurentsieelise teiste samalaadsete organisatsioonide ees. Eesmärk on pidevalt areneda, tuua turule uusi ja kliendile mugavamaid lahendusi pangateenuste kasutamiseks näiteks e- ja mobiilsed teenused, mis annab võimaluse kliendil kodunt või töölt lahkumata teha enamik igapäevaseid pangatoiminguid iseseisvalt. · Jätkusuutlikkuse annab pangale ka rohkete investorite olemasolu mis aitab ja on aidanud pangal endiselt toimida ja vaatamata laenukrahhile ka kasumit teenida ja areneda. · Oma väärikuse ja tuntuse on säilitanud ettevõte kindlasti ka läbi sponsorluse ja
o faktooringfirmad o krediidigaranteerimisfondid o rahaturu fondid o liisingettevõtted o investeerimisfondid o kindlustusfondid o laenukontorid o pandimajad Muud krediidiasutused vajalikud turu seisukohalt: - pakuvad konkurentsi pankadele, vähendades nende monopolieeliseid finantsteenuste turul; aitavad tõsta finantsteenuste kvaliteeti ja alandada hindasid - täidavad neid nisse, mida üha suuremaks kasvavad pangad ja pangapankrotid pangateenuste turule jätavad väikeklientide teenindamisel 8 Pankade integratsioon: - algpõhjuseks turgude integratsioon - rahaomanike mobiilsuse tõus - kaasaegsed arveldusmeetodid - uued pangateenused - suured riskid, mis sunnivad pankasid koopereeruma, et paremini toime tulla Pankade ülesanded: - üldriiklikud ülesanded (rahapoliitika) - klientide tellimused ja soovid (finantsteenused)
439 Muud finantstulud Mitmes ugused ostukul ud Aktivakontod 517 Väikevahendid 521 Elektri ostukulud 526 Bensiini jne. ostukulud 541 Tootmishoonete rendi( üüri-)kulud 545 Hüvitised sõiduauto omanikele( kompensatsioon) 551 Veoteenuse kulud 552 Remondikulud 556 Pangateenuste tasud 558 Koristuskulud 559 Muud ostetud teenused 561 Büroo- ja sidekulud 565 Töölähetus 566 Majanduskulud 567 Reklaamikulud 568 Esinduskulud 581 Mitmesugused muud rahalised kulud Palgak ulud ja sotsiaal kulud 613 Palgakulud 614 Preemiakulud
Konkreetselt on tegemist tarnijatele tasumata arvetega, võlgadega töövõtjatele ja maksuvõlgadega. Kaks viimast pannakse tihti ka viitvõlgade alla. Kui aga tasumisega minnakse tähtajast üle, võib küsida viivist, mis on tavaliselt 0,06% päevas ehk umbes 24% aastas. Spontaanseid finantseerimisallikaid kasutavad tihti väike- ja jaekaubandusettevõtted. Aktsiaid ja võlakirju käsitletakse põhjalikult peatükkides 3 ja 4. Laenukapitaliga rahastamisest räägitakse ka 9. peatükis pangateenuste all ning 10. peatükis liisingu ja faktooringu juures. 1.3. Finantsturud ja finantsinstitutsioonid Institutsioonid on ühiskonnas toimivad korraldused, tavad, asutused, mille hulgas eristub selgelt kaks põhitüüpi: turud ja firmad (asutused vm organisatsioonid). Sarnaselt jagunevad ka finantsinstitutsioonid finantsasutusteks ja finantsturgudeks. Finantsturuks nimetatakse turgu, kus saavad kokku finantsinstrumendi nõudlus ja pakkumine. Alati on
Kui panku tekkis palju siis ei olnud enam mõtet raha füüsiliselt ühest pangast teise viia, vaid hakati teostama sularahata arveldusi (pangad hakkasid ise ka raha looma). Rahamass ei sõltunud enam kullakaevanduste toodangust, vaid pangandus hakks ka ise raha nn. looma ja ringluses olevat rahamassi (rahapakkumist) kasvatama. Seega tänapäeva mõistes pangad hakkasid tekkima 14. Ja 15. Saj. Itaalia kaubalinnades (Veneetsias, Genuas). Pankade edaspidine arng on toimunud pangateenuste mitmekesistumise suunas. 16. Ja 17. Saj. tekkisid Itaalis, Madalmaades ja Saksamaal ziiropangad, mis võtsid vastu väärismetalli ja selle vastu saadi ekvivalentses koguses arveraha, millega sai teostada ülekandeid. Panka toodud metall aga liikus vastavalt maksetele teistesse pankadesse. N: Hamburi Bank (1619) ja Wisselbank (1609). Järgmine etapp panganduse ja rahasüsteemi arengus olid nn. Emissioonipangad-kes emiteerisid
tasumised (vt Sele X). Tasumisel on samuti väga tähis jälgida, et oleks märgitud õige kuupäev ja milliselt pangakontolt on ülekanne tehtud, selle jälgimiseks edastab juhataja alati pangakontode väljavõtted. Sele X Register Tasumised Põhilised finantskanded (vt Sele X Finantskanne) millega raamatupidaja teeb on palgakanded, kuna palgaarvestus toimub teises programmis, põhivara amortisatsiooni arvestuse kanded, müügi laekumise kanded tuginedes pangaväljavõtetele, pangateenuste kanded, järelmaksude kanded (kõige pealt järelmaksude nõue ja siis järelmaksude laekumised), ettemaksud ja kaubakulu/laokanded (lao väljaminekute alusel). Sele X Finantskanne Rahalised vahendid Rahaliste vahendite hoidmiseks ja arvelduste ning maksete teostamiseks on avatud arveldukontod pangas. Pangaarvelduste teostamiseks kasutatakse panganduses üldkehtivaid dokumendivorme, peamiselt interneti pangateenuseid
arveldus. Siis valitakse nimekirjast vajalikud rekvisiidid. Summa valides tabelist tasumata arve, see summa kantakse veergu Summa. Summat võib muuta või väljastada või sisestada programmi kasutaja poolt. Viitenumber tasumisele kuuluva arve Viitenumber Dok num. maksmisele kuuluva arve nr. Dok kuup makstava arve kuupäev Artikkel tulu artikkel valitakse artiklite teatmikust, võimalus muuta. Pangateenuste artikkel , Pankateenuste konto täidab programm, võimaldab muuta kasutaja poolt. Dokumendi täitmise tulemusena moodustatakse : - sissekanne ostjatega arvelduste andmebaasi - raamatupidamise lausendid Deebet | Kreedit | Summa -------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Pangakontosid tuleb inventeerida. Pangakonto väljavõte Pangatehingute sooritamist kinnitab pangakonto väljavõte, mille põhjal kajastatakse ka tehingud raamatupidamises. Pangakonto väljavõttel on näidatud raha jääk perioodi alguses, kõik sissetuleku-ja väljaminekutehingud ajalises järjekorras ning raha jääk perioodi lõpuks. Firma jaoks tähendab deebet konto seisu vähenemist ja kreedit konto seisu suurenemist. Pangakontoga seotud tulud ja kulud Maksete sooritamise ja muude pangateenuste eest võtab pank teenustasu, mis kajastatakse deebetis mitmesuguste tegevuskuludena. Kui pangas hoitav raha teenib intressi, siis kajastatakse see kreeditis intressituluna. Välisvaluuta ümberhindlus Kui pangakonto on avatud välisvaluutas, siis aruandeaasta viimase päeva seisuga hinnatakse välisvaluuta jääk kehtiva Euroopa Keskpanga valuutakursi alusel. Kursimuutused kajastatakse: D Kadum valuutakursi muutumisest K Pangakonto välisvaluutas Või D Pangakonto välisvaluutas
Lisaks neile tegutsevad välisriigi krediidiasutuse filiaalidena AB Bankas Snoras Eesti filiaal, AS Citadele banka Eesti filiaal, AS UniCredit Bank Eesti filiaal, Allied Irish Banks, p.l.c. Eesti filiaal, Bank DnB NORD A/S Eesti filiaal, Danske Bank A/S Eesti filiaal (Sampo Pank), Folkia AS Eesti filiaal, Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal, Pohjola Bank plc Eesti filiaal, Scania Finans AB Eesti filiaal ja Svenska Handelsbanken AB Eesti filiaal. Piiriüleste pangateenuste pakkujatena tegutseb Eestis 258 välisriikide panka. LAENUTÜÜBID Järgnevalt on lühidalt lahti seletatud kahe erineva laenu tagasimaksegraafiku erinevused. Kõne all on annuiteetlaenu ja fikseeritud põhiosaga laenude erinevus. Muidugi on olemas veel kümneid ja kümneid erinevaid viise, kuidas laenu maksta. Neid siin ei käsitleta. Näitena toodud graafikutes on mõlemas kasutatud sarnaseid laenu parameetreid: · laenusumma 1 000 000
asukohast sõltumata Kas e-õpe on tavaõppe kopeerimine uute vahenditega? Ei Infoühiskonna peamiseks tunnuseks on: arvutite massiline kasutamine ja interneti ja sellel baseeruvate struktuuride ning teenuste levik Ettevõtte e-äri infosüsteemi mudelis on välisklientidel võimlik ligi pääseda: ekstranetile ID kaarti kasutatakse: siseriikliku isikuttõendava dokumendina, digiallkirja andmiseks ja pangateenuste kasutamiseks Valitsusasutuste dokumendihalduse programm (DHP): on riigikantselei algatatud riigiasutuste koostööprogramm üleminekuks digitaalsele dokumendihaldusele omavahelises asjaajamises Seos äristrateegia ja IT strateegia vahel on: otsene, kuna ka IT strateegia puudutab läbivalt kõiki ettevõtte põhi ja tugitegevuste infoga varustamist. Tugitegevuste infotehnoloogiavajadus: seob põhitegevuse ja tugitegevuse infotehnoloogilise lahenduse üheks tervikuks
Kasum. andmete alusel elektroonilise interneti abil Eestis kehtivate Nõudlus. Pakkumine. näidistuludeklaratsiooni maksude mõjust leiab iseseisvalt informatsiooni, ettevõtluskeskkonnale õpitavas põhiliste pangateenuste ja valdkonnas nendega kaasnevate võimaluste Demonstreerib FIE ning kohustuste kohta tuludeklaratsiooni täitmist internetis ’kasutab majanduskeskkonnas
välja toodud ka projektiportaals Asana. Projekti toimimise tagab projektimeeskond, kuhu kuuluvad: • Malle Põld – Projektijuht. Vastutab projekti tegevuseesmärkide saavutamise eest ning koordineerib projektimeeskonda, kaitstes projektiomanike huve. • Kristel Talimaa – Finantsjuht. Vastutab projekti eelarvelise täitmise eest ning üleüldise finantspoole õiguspärasuse eest. Lisaks tegeleb sobivate e-poe lahenduste teenusepakkujate leidmisega ja sobivate pangateenuste- ja transporditeenuste pakkujate leidmisega. Teeb koostööd juristiga, et määratleda e-poe kasutamistingimused ja erinevad internetimüügiga seonduvad tingimused. • Dorel Hiir - Personalijuht. vastutab personali juhtimise eest ning juhendab alltöövõtjaid. Vastutab e-poe rahvusvahelistele ja omanike nõuetele vastavuse ees. Vastutab e-poe jaoks vajaliku laoruumi leidmises ning laoruumi valmis seadmises.
millest lähtuvalt eristatakse kahe- ja kolmetasemelist pangasüsteemi. 2 Kahetasemelise pangasüsteemi puhul (kasutuses enamuses riikides sh Eestis): 1. aste Keskpank 2. aste - Krediidiastutused sh kommetspangad Esimese astme funktsioonid: · hinnastabiilsuse tagamine, · kommertspangade kaudu ringlusesse mineva raha hulga juhtimine. Teise astme funktsioonid: · tavainimestele ja ettevõtetele vajalike pangateenuste osutamine (kontode avamine, laenu andmine, rikutud rahatähtede vahetamine, valuutaga kauplemine jne). Kolmetasemelise pangasüsteemi puhul: 1. aste Kõrgem keskpank 2. aste Allutatud keskpangad suuremates regioonides 3. aste Kommertspangad Riikides võib olla veel lisalülisid, spetsiifilised rahaasutused: väliskaubanduse finantseerimiseks, põllumajanduse finantseerimiseks, fondid, liisingufirmad jne.
Kõigepealt peavad olema asustatud geograafilised punktid ja siis tekivad sinna pangad. Pangale on tähtis see, kus, kuidas ja kui palju raha liigub. Panga asukoha määramisel on tähtis see, kus tekivad majandustulud st raha ülejääk ning vajadus seda ülejääki akkumuleerida. Ühiskonnas liiguvad suuremad rahasummad ettevõtete vahel ning elanikkonna osakaal on reeglina suhteliselt väike, kuid mida edukam on ettevõtlustegevus, seda suurem on ka eraklientide huvi pangateenuste vastu. Ettevõtete jaoks on pangad mõneti olulisemad võrreldes füüsiliste isikutega, kuna ettevõtluses kasutatakse resursside suunamisel finantsvahenduse abi. Elanike huvi pankade vastu on oluliselt seotud pangandussektori usaldusväärsusega ja kui see on madal loobutakse finantsvahenduse kasutamisest. Finantskeskuste teooria - käsitleb finantskeskuste tekkimist vastavalt majandusgeograafilistele tingimustele ning nn tagamaadele. (Edgar Kant) Edgar Kanti finantskeskuste liigitus : 1
● Kasumlikkusest – suurem kasumlikkus väiksem vajadus. ● Kasumi jaotamisest – dividendide maksmine suurendab vajadust. ● Ettevõtte kapitali struktuurist – väiksem kui finantsvõimendus on madalam. Ettevõttevälistest teguritest: ● Majandustsüklist – kasvuperioodil suurem vajadus. ● Toorme pakkumise kõikumisest – suurendab varude hoidmise taset ja seeläbi käibekapitali vajadust. ● Pangateenuste kättesaadavusest ja intressimääradest. ● Konkurentide tegevusest. 34. Mille poolest erineb käibekapitali vajaduse leidmine rahatsükli baasil protsendimeetodist? Rahatsükli meetodil: Mida lühem see on, seda vähem on vaja finantseerida. Eriti soodne on ettevõtte jaoks negatiivne rahatsükkel. Rahatsükli pikkus=varude kuluvälde-kreditoorse võlgnevuse kuluvälde + raha laekumise välde Protsendimeetodil:
annaabi.ee 
