S)~3,785 m-3, 1 gal (Imp)~4,546 m-3 Mõõtühikud · Stoovimistegur S.F stowage factor kui suure ruumala võtab enda alla lasti üks massitonn. Lastide tähtsaim iseloomustaja. Stoovimisteguri ühikuks m3/t (tavaliselt) või cu.ft/t Tegurit kasutatakse laeva laaditava lasti koguse arvutamiseks. S.F ei ole sama mis tihedus. Sõltub paljuski lasti pakkimise viisist ning ka lasti iseloomustajatest (niiskusesisaldus). Nt kanep pallides pressimata 7,65, kokkupressituna 2,55...3,40; Veel kaupasid: metall-lehed 0,16...0,76; kakaouba kottides 1,92...2,4; puuvill pallides 1,39...4,6 Puistlastidel ja teistel sarnastel kaupadel S.F tavaliselt väiksem kui tükklastil. Laevadel on sama ühikuga näitaja lastiruumide erilastimahutavus.
S)~3,785 m-3, 1 gal (Imp)~4,546 m-3 Mõõtühikud · Stoovimistegur S.F stowage factor kui suure ruumala võtab enda alla lasti üks massitonn. Lastide tähtsaim iseloomustaja. Stoovimisteguri ühikuks m3/t (tavaliselt) või cu.ft/t Tegurit kasutatakse laeva laaditava lasti koguse arvutamiseks. S.F ei ole sama mis tihedus. Sõltub paljuski lasti pakkimise viisist ning ka lasti iseloomustajatest (niiskusesisaldus). Nt kanep pallides pressimata 7,65, kokkupressituna 2,55...3,40; Veel kaupasid: metall-lehed 0,16...0,76; kakaouba kottides 1,92...2,4; puuvill pallides 1,39...4,6 Puistlastidel ja teistel sarnastel kaupadel S.F tavaliselt väiksem kui tükklastil. Laevadel on sama ühikuga näitaja lastiruumide erilastimahutavus.
temperatuuril 0°C. a. Väär 1 m on pikkus, mille valgus läbib vaakumis 1/c sekundiga, kus c=299792458 m/s , on ühikusüsteemist sõltumatu konstant b. Tõene 7. Millist tüüpi mõõteskaaladega on tegemist? a. elektrilaeng (positiivne, negatiivne) nimiskaala b. tuule kiirus, meetrit sekundis suhteskaala c. mass kilogrammides suhteskaala d. maavärina tugevus Richteri skaala järgi (pallides) järjestusskaala e. temperatuur Celsiuse skaalas vaheskaala f. tuule tugevus Beauforti skaala järgi (pallides) järjestusskaala 8. Põhiline erinevus järjestusskaala ja suhteskaala vahel on see, et a. suhteskaala korral on jaotiste vahed ühesugused, järjestusskaala korral on jaotiste vahed määramata b. suhteskaala jaotisi tähistatakse numbritega, järjestusskaala korral numbreid ei kasutata c
(S.F, stowage factor) Näitab, kui suure ruumala laeva trümmis võtab enda alla lasti üks massitonn Stoovimisteguri ühikuks on CBM/t või cu.ft/t Kasutatakse praktikas laeva lastitava kaubakoguse arvutamiseks – Kui jagada laeva lastiruumide maht antud lasti stoovimisteguriga, saame leida lastitava kauba massi. S.F ei ole sama mis tihedus. Sõltub paljuski lasti pakkimise viisist ning ka lasti karakteristikutest (niiskusesisaldus) Nt kanep pallides pressimata 7,65, kokkupressituna 2,55- 3,40; metall-lehed 0,16-0,76; kakaouba kottides 1,92-2,4; puuvill pallides 1,39-4,6 Puistlastidel ja teistel sarnastel kaupadel on S.F tavaliselt väiksem kui tükklastil Ülesanne. Laev võib peale võtta 6000 t kaupa, laeva lastiruumide mahutavus on 14400 CBM. Laevale tahetakse laadidakaupa, mille S.F on vastavalt 3,3. Milline on lastitava kauba mass? Lahendus. 14400⁄3,3 = 4363,64 6.Mis vahe on mahulastil ja raskel lastil?
4 väga tugev kasv (tassi kattev kultuur). Katse tulemused Füüsikalis-keemiliste tegurite mõju mikroorganismide kasvule Uuritav Staphylococcus sp Pseudomonas sp ,,pruun ,, faktor Saccharomyces cerevisiae I vaatl. II vaatl. Lõppv. I vaatl. II vaatl. Lõppv. I vaatl. II vaatl. Lõppv. 1. T Hinne pallides (05) +5o C 2 2 2 1 2 1 2 3 2 +20o C 3 3 2 3 3 2 3 4 1 +35o C 3 2 0 1 1 0 4 3 2 +50o C 0 0 0 0 0 0 0 0 0 2. pH Hinne pallides (05) ja D =540 nm (lõppvaatlusel)
KATSE TULEMUSED Füüsikalis-keemiliste tegurite mõju mikroorganismide kasvule Uuritav Pseudomonas sp Bacillus sp Ps 42 Saccharomyces faktor 105 cerevisiae I vaatl. II vaatl. I vaatl. II I vaatl. II vaatl. Lõpp vaatl.Lõpp Lõpp 1. T Hinne pallides (05) +5o C 1 2 0 2 3 0 2 3 0 +20o C 2 3 4 2 4 5 2 3 4 +35o C 2 3 4 3 4 5 3 4 4 +50o C 0 0 0 0 0 0 0 0 0 2
Joonis 3. Sademetega päevade arv. Virtsus sajab kõige rohkem sügisel ja kõige vähem kevadel. Virtsus sajab vähem ning on ühtlasi ka vähem sajupäevi kui Võrus. Võrus sajab kõige rohkem suvel ja sügisel ning kõige vähem kevadel. 6.Tuulekiiruse ja pilvisuse iseloomustus Joonis 4. Tuule kiirus m/s kuude lõikes Joonis 4. Tuule kiirus m/s Joonis 5. Pilvisus pallides kuude lõikes Joonis 5. Pilvisus pallides Nii Võrus kui ka Virtsus on kõige tuulisemad sügis- ja talvekuud. Virtsus on tuulisem , kuid selgem ilm. Võrus on tuule kiirus väiksem, kuid pilvisus suurem. 7.Kokkuvõte Sise-Eesti kliimavaldkonda iseloomustavad Võru ilmajaama andmed, sest Võrus on tuul väiksem, ilm pilvisem, suvel soojem ja talvel külmem.
Stoovimistegurit kasutatakse praktikas laeva 1 lastitava kaubakoguse arvutamiseks. Kui jagada laeva lastiruumide maht antud lasti stoovimisteguriga, saame leida lastitava kauba massi. II peatükk 2. Tükklast Tükklastiks nimetatakse lasti, mis on pakitud kastidesse, tünnidesse, vaatidesse, pudelitesse, balloonidesse. Mõnda tükklasti nagu nt. puuvilla ja tselluloosi veetakse pallides, mis on risttahukakujulised metall-lintidega kokkutõmmatud lastiüksused. Tükklastid võib jaotada segalastiks, mis koosneb paljudest eri nimetusega kaupadest, ja ühetaoliseks lastiks, mis koosneb suurest hulgast sama lasti sisaldavatest kaubaüksustest (suhkur kottides, sool kottides). Tükklastid moodustavad kõikidest meritsi veetavate kaupade massist 25 % ja maksumusest 80 %. Tükklast pole mitte ainult kõige hinnalisem kaup, vaid ka kõige töömahukam, s.t. selle lastimine-
Epitsenter on koht maapinnal, täpselt kolde kohal. Koldest hakkavad levima seismeilised lained, mis on kõige tugevamad epitsentris. Seismelisi lained on kahte moodi: 1. Pikilained- levivad kiiresti 2. Ristlained- liiguvad 7km/s, ei läbi vahevööd Kui maavärin toimub ookeanipõhjas, siis võib sellega kaasneda hiidlaineid, ehk tsunami. Maavärinaid mõõdetakse seismograafiga magnituudides (Richteri skaalal). Varem mõõdeti maavärinaid pallides (Mercalli skaalal). Maavärinad esinevad laamade kokkupuute aladel. Vulkaan on laavat purskav tulemägi. Magma on maasees tulivedel kivimi mass. Laava on maapinnal või kivimilõhedes hangunud magma. Kuulsamad vulkaanid on: Etna, Vesuuvi, St. Helena. Vulkaanid jaotatakse: 1. kilpvulkaanid (katab maad kilbina) 2. kihtvulkaanid (moodustab koonuse) Vulkaanide jaotus: 1. aktiivsed vulkaanid 2. passiivsed vulkaanid 3. kustunud vulkaanid
PILVELIIGID CIRRUS KIUD, NIIDID CUMULI RÜNGAD STRATA KIHT NIMBO SADU FRACTUS - REBENENUD ÜLEMISE KIHI PILVED: 6-10 km - kiudpilved KESKMISE KIHI PILVED: 2-6 km kõrgrünkpilved, kõrgkihtpilved, kihtsajupilved ALUMISE KIHI PILVED: 0,1-1,5 km kihtpilved, kihtrünkpilved KONVEKTSIOONIPILVED: 0,4 1,5 km kuuma ilmaga, rüngad Pilvede hulka mõõdetakse pallides 1 pall on 1/10 talvelaotusest (8 palli hinnatakse täispilvisuseks) CIRRO CUMULUS Kiudrünkpilved väga kõrgel ja näivad kui väikesed kiud CIRRO STRATUS Kiudkihtpilved vatjas, päike paistab läbi, päike jätab varju. Võib tekkida halo nähtus CIRROCUMULUS TRACTUS Lennukigaaside jäljed ALTOSTRATUS Kõrgkihtpilved 3-5km, paksus 1km. Valkjas, hall, sinakas. Päikese ja kuu jaoks poolläbipaistvad. Varjud puuduvad. Üldiselt sademeid ei anna, võib anda lund ja vihma
äärealadel, ka vulkaanilise tegevuse piirkondades. Richteri ja Mercalli skaala võrdlus Näitaja Richteri skaala Mercalli skaala Mida mõõdetakse? Mõõdetakse maavärina võngete tugevust Mõõdetakse purustusi Mõõtühik magnituud pallides Skaala ulatus 0-8,9 magnituudi 0-12 palli Millega mõõdetakse? seismograafiga Vaatlustega, antakse hinnang Mercalli skaala ei anna objektiivset infot, sest põhineb hoonete purustuste hindamisel ( hinnangud ei ole täpselt määratletavad) 10. teab maavärinate ja vulkanismiga kaasnevaid nähtusi ning nende mõju keskkonnale, inimesele ja majandustegevusele;
varisevad ehitised, tulekahjud, maapinnas Litosfäär Maa tahke kivimkest, mis lõhed. koosneb maakoorest ja astenosfääri peale Mõõtühik Skaala ulatus Mida mõõdetakse? Millega? Richteri skaala magnituud 0-8,9 Maavärina võngete seismograaf tugevus Mercalli skaala pallides 0-12 Vaadeldakse purustusi Antakse hinnang
1) S- lained ( risti lained ) on 1) S- lained ( risti lained ) on aeglasemad aeglasemad 2) P-lained ( piki lained ) on kiiremad 2) P-lained ( piki lained ) on kiiremad Tekitavad suuremaid purustusi , pikaajalisem Richteri skaalat kasutatakse mida mõõdetakse magnituutides. Mõõdetakse seismograafiga. Mercalli skaalat kasutatakse vaatluse teel 1-12 pallides. Purustusi on raske võrrelda, sest need sõltuvad hoonete paiknemise tihedusest, ehitiste kvaliteedist jms. Kindlaks tegemise koht. Eri kohtades paiknevad seismograafid registreerivad seismiliste lainete kohalejõudmise ja arvutuste abil on võimalik kindlaks teha, kus on maavärina epitsenter. Millest sõltub ohvrite ja purustuste hulk ? · maavärina tugevusest, ulatusest ja toimumise kellaajast. · rahvastiku tihedusest piirkonnas. · ehitiste materjalidest ja konstruktsioonist
jaan.1940 Jõgeva Kõige külmem aasta - madalaim aasta keskmine õhutemperatuur 1,6 ºC 1942 Jõgeva 3. Kliimanormid > Vali menüüst Kliima > Kliimanormid > täida tabel (selle alusel joonista diagrammid. Diagrammide põhjal koosta analüüsid) o Keskmine õhutemperatuur C 1971-2000 kuude lõikes o Sademete hulk mm 1971-2000 kuude lõikes o Sademetega päevade arv 1971-2000 kuude lõikes o Tuule kiirus m/s kuude lõikes o Pilvisus pallides kuude lõikes Tabel 2 Ilmajaamade kliimanormid Kuu T T Sademed Sademed Sademed Sademed Tuul Tuul Pilvisus Pilvisus Ristna Jõgeva mm mm päevad päevad m/s m/s Pall Pall Ristna Jõgeva Ristna Jõgeva Ristna Jõgeva Ristna Jõgeva J -1,2 -5,4 51 44 12 11 5,1 3,5 6,8 7,1
kuhjelised pinnavormid-setete kuhjumine raskusjõu, tuule, vee, jää poolt -liivarand, delta, orulamm, oos, otsamoreen, luide tehispinnavormid - inimtegevus - terassid, hüppemäed, kaevandused kurdmäestik-kahe laama kokkupõrkel, teravad mäed pangasmäestik koosneb mäeblokkidest, mis liigub maavärinad - põhjustab kivimite liikumine, põhjuseks laamade liikumine, eriti tugevad laamade äärealadel võimsus richteri skaalal magnituutides tugevus mercalli skaalal pallides fookus - kolle epitsenter - fookuse koht maapinnal seismograaf - maavärina mõõteriist karstialad - koopad, langatusehtrid, stalaktiidid kirsmaa pinnavorm - igikeltsa ala eritekkelised vesi- jõeorud uhtorud-vooluvee erusiooni korral rannikud-järskrannikud-kulutav lauskrannikud-kuhjav (mars) rannapinnavormid - maasäär tuul -seenkaljud kõrbes, luited - kõrbe, rannaluited liustikud-mandri- ja mägiliustikud -- liikuv jäämass rukiorud, mõhn, oos, moreen(kivimite segu)
maasisese energia jrsu vabanemise tagajrjel laamade realadel. Maavrina kese ehk epitsenter on koht maapinnal, mis asub otse maavrina kolde kohal. Maavrina kolle on maavrina tuke lhtekoht. Seismilised lained on maavrina koldest eemale levivad elastsed pinged, mis liigutavad maakoore kihte ja nende lainete abil saab otsustada maa siseehituse le. Maavrina tugevust mdetakse seismograafi abil ja tugevust hinnatakse Richeteri skaalal magnituudides ja pallides. Vulkanism on protsesside kogum, mis hlmab magma teket. Vulkaanid jaotatakse kilpvulkaan ja kihtvulkaan. Kivimid jagunevad: tard-, sette-, moondekivimid. Tardkivimid tekivad magma tardumise tulemusena. Settekivimid on tekkinud olemasolevate kivimite kuhjumisel tulemusena. Moondekivimid on tekkinud sette- ja tardkivimi krge rhu ja temperatuuri tingimustes mberkristaliseerumisel. hk koosneb:lmmastik(78%), hapnik(21%), argoon(0.9%), ssinikdioksiid(0,04%).
Piki- ja ristlained. Seismograaf on asi millega mõõdetakse maavärina tugevust. Maavärinad esinevad kahes kitsas vööndis, üks neist on vaikse ookeani rannik, teine kulgeb Himaalaja mäestikust üle Väike-Aasia poolsaare Vahemeremaadesse, laamade kokkupuute aladel. Maavärinad põhjustavad tsunami, purustused, varingud, maalihe, lumelaviinid. Maavärina tugevust mõõdetakse Richteri ja Mercalli skaalal. Mercalli skaala hindab purustusi, pallides. Richteri skaala alusel mõõdetakse maavärina tugevust selle käigus vabanenud energiahulga järgi, magnituudides. Vulkaanid tekivad laamade kokkupõrke aladel sest vahevöösse laskuva laama serva osalisel ülessulamisel tekib tulikuum magma. See hakkab suure rõhu tõttu lõhesid mööda üles tõusma. Vaikse ookeani tulerõngas - Vaikset ookeani ümbritsev kõrge seismilise aktiivsusega vulkaaniline ala. Vulkaanid erinevad,sest
V: Nad tekitavad suuri kahjustusi ja purustusi. Jõud on tugev ja ta pühib kõik teelt ära. 9.Millistes piirkondades maakeral esineb sageli tugevaid maavärinaid? V:Laamade äärealadel. 10.Kuidas liiguvad laamad aladel, kus esineb sageli maavärinaid? V:Põrkuvad kokku. 11.Milleks kasutatakse seismograafi? V:Seismograaf on mõõteriist, millega mõõdetakse maavärina tugevust. 12.Millisel kahel moel mõõdetakse maavärinate tugevust? V:Richteri skaalal magnituutides ja Mercalli skaalal pallides. 13.Too välja põhjused miks just Jaapanis esineb sageli tugevaid maavärinaid? V:Jaapan asub kolme laama kokkupuutealal. 14.Mida tehakse Jaapanis selleks,et maavärinate poolt tekitatud purustused oleksid võimalikult väikesed? V:Seal on keelatud ehitada hooneid olemasolevate ja tekkida võivate murrangulõhede lähedusse. 15.Millistes piirkondades leidub vulkaane eriti arvukalt? V:Laamade äärealadel. 16.Mis on magma? V:Magma on vahevöös paiknev tulikuum kivimite sulam. 17.Mis on laava?
kuusk, nulg jms) 25-40 mm paksused, ca 15 cnlaiused ja 3-4 m pikkused lauad. 33. Kes on talman (tallyman)? Isik, kes teostab vahetult talmanitööd. Talmanitööd koosnevad lastikoguse (kaubakohtade arvu) arvutamisest ja kauba, selle taara ja/või markeeringu visuaalset ülevaatust ehk kindlaksmääramisest laevade, vagunite, autode, treilerite, konteinerite ja muude transpordivahendite lastimisel-lossimisel . 34. Mis on kaubapall? Milliseid kaupu veetakse pallides? Pall on pakend, kus kaup on kokku pressitud. Pallides veetava lasti kaitseks niiskuse ja tolmu eest kaetakse pallid veekindla riide või paberiga. Kaubapallid peavad olema kaitstud lastiruumi kondensatsiooniniiskuse vastu. Pallides veetakse puuvill, kiudained, takk, paber ja tselluloos, vill, kautsuk ja kummitooted. 35. Mis on kiudlast? Nimeta levinumaid kiudlaste? Kiudlastid on looduslikud või tehiskiudained, millistest valmistatakse lõnga, kangaid, trikootooteid
Kehalained levivad maapõues kerapinnalaadsete frontidena nagu helilainued õhus, pinnalained levivad piki maapinda epitsentrist eemale nagu kivi vette visates. Mv eristatakse tekke järgi: tektoonilised(pinged maakoores), looduslike koobaste sissevarisemine, maaaluste koobaste sissevarisemine, tuumakatsetused maaalustes sahtides. Richteri skaalal mõõdetakse maavärina võngete tugevust, mõõtühik magnituud, ulatus: 08,9, seismograafiga. Mercalli skaalaga mõõdetakse purustusi, pallides, ulatus: 012 palli, vaatlustega, antakse hinnang. Eeldused maalihete tekkeks: nõlvakalle, nõlva pikkus ja ulatus, nõlva geoloogiline ehitus, pinnase niiskusesisaldus, temp.reziim. Looduslikud tegurid: erosioon, jõevee tõus sademete tõttu, veetaseme järsk langus, liivade filtratsioonimoodul. Inimtegevus: suurete puude mahavõtmine, veesisalduse muutimine, pinna ja pinnasevee liikumise takistamine, kaldalähedased ehitustööd, vibratsioon. Nõlvaprotsessidraskusjõu
on maakooreplokkide liikumine üksteise suhtes. Maavärina fookus e. Kolle- koht maapõues, kust algab kivimite rebestumine- maavärina murrang. Maavärina kese e. Epitsenter- vahetult kolde kohal olev koht maapinnal. Mõõtmine: seismograafi abil määratakse maavärina tugevus, asukoht, kolde sügavus jmt. Seismograaf registreerib maapinna võnkumise ja selle põhjustanud seismilised lained seismogrammina. Mercalli skaala järgi mõõdetakse maavärinate tugevust pallides ja seda tehakse eelkõige purustuste põhjal. Richteri skaala järgi maavärinate võimsus võib kõikuda väga suurtes piirides, kasutatakse logaritmilist skaalat. P- e. Pikilained levivad kõige kiiremini. Osakesi kõigepealt lükatakse, siis tõmmatakse laine leviku suunaliselt, läbib nii tahket, vedelat kui ka gaasilist keskkonda. S- e. ristilaineid iseloomustab osakeste liikumine risti laine liikumise suunaga, levivad vaid tahkes
keemilisest koostisest. On olemas happeline laava, aluseline laava e basaltne laava. Viimase tulemusena tekivad kilpvulkaanid, mida leidub arvukalt Islandil, Hawaiil ja Uus-Meremaal. 11.Suurimad eeldused maavärinateks on litosfäärilaamade servadel. Maavärinad tekivad Maa sisemuses tekkivatest liikumistest. Mida kiiremad need on, seda purustavamad on maavärinad. Maa sees liikumisi nimetatakse seismilisteks laineteks. Maavärinaid mõõdetakse 2. moel- tugevust pallides ja võimsust magnituudides. Kõige nõrgemaid värinaid suudab mõõta vaid aparaat ja neid toimub aastas tuhandeid. Kõige ohtlikematesse kohtadesse on rajatud seismoloogiajaamad, mis uurivad maavärinate põhjuseid ning on võimelised neid ette ennustama. 12.Lahtedest ja poolsaartest tugevasti liigestatud riarannikud on tekkinud piirkondadesse, kus mäeahelikud ja nendevahelised orud ristuvad rannajoonega
pidanud. Kolumbus ei maini ka kordagi tsükloni silma, mis lubab oletada, et ta ei sattunud väga tugevate tuulte piirkonda, vaid keeristormi äärealale. Kolumbus pääses tookord eluga, kuid aasta varem olid Haiti ja Puerto Rico vahel 20 kullalaadungiga Hispaania laevast läinud põhja 19. Tõenäoliselt uputas laevad keeristorm. Beauforti tuule tugevuse skaala Tuule tugevus Tuule kiirus m/s Tuule surve pallides. 10 m kõrgusel kg/m2 0 Tuulevaikus 0-0,2 0 1 Vaikne tuul 0,3-1,5 0-0,1 2 Kerge tuul 1,6-3,3 0,2-0,6 3 Nõrk tuul 3,4-5,4 0,7-1,8 4 Mõõdukas tuul 5,5-7,9 1,9-3,9 5 Üsna tugev tuul 8,0-10,7 4,0-7,2 6 Tugev tuul 10
Pallid Mercalli skaala järgi Magnituud Richteri skaala järgi 1-3 0 - 4,3 4-5 4,3 - 4,8 6-7 4,8 - 6,2 8 - 10 6,2 - 7,3 11 - 12 7,3 - 8,9 ·Mercalli skaala järgi mõõdetakse maavärinate tugevust pallides (1-12 palli) ja seda tehakse eelkõige purustuste põhjal. ·Richteri skaala järgi maavärinate võimsus võib kõikuda väga suurtes piirides kasutatakse logaritmilist skaalat. Näiteks 5-magnituudise maavärina võimsus on 10 korda suurem 4-magnituudisest, 100 korda suurem 3-magnituudisest jne. Maavärinatega kaasnevad protsessid · Maakoorelõhed, ülangud, alangud · Varingud, rusuvoolud, maalihked, lumelaviinid · Vulkaanipursked · Tsunamid
pangasmäestikud, vulkaanid ja maavärinad. c. Laamade nihkumisel tekivad murrangulõhed, maavärinad ja vulkaanid[Nt. San Andrease murrang Vaikse o. laam nihkub P-Am. laamast] 9. Maavärin on järsk tõuge või äkiline energia vabanemine mille tulemusena tekivad seismilised lained. Maavärinatega kaasnevad näiteks üleujutused ja tsunaamid. Mercalli skaala abil mõõdetakse maavärina purustusi, pallides. Richteri skaala abil mõõdetakse vabaneva energia hulka, magnituudides. Maavärina epitsenter leitakse seismiliste lainete kiiruste ja kohale jõudmis aja abil. Tekitatud purustuste hulk sõltub ???? 10. Vulkaan on koht, kus magama pääseb maakoore lõhede kaudu maapinnale. Kilpvulkaanid Kihtvulkaanid ehk stratovulkaanid Magma vedelam Magma viskoossem(paksem)
Pallid Mercalli skaala järgi Magnituud Richteri skaala järgi 1-3 0 - 4,3 4-5 4,3 - 4,8 6-7 4,8 - 6,2 8 - 10 6,2 - 7,3 11 - 12 7,3 - 8,9 •Mercalli skaala järgi mõõdetakse maavärinate tugevust pallides (1-12 palli) ja seda tehakse eelkõige purustuste põhjal. •Richteri skaala järgi maavärinate võimsus võib kõikuda väga suurtes piirides kasutatakse logaritmilist skaalat. Näiteks 5-magnituudise maavärina võimsus on 10 korda suurem 4-magnituudisest, 100 korda suurem 3-magnituudisest jne. Maavärinatega kaasnevad protsessid • Maakoorelõhed, ülangud, alangud • Varingud, rusuvoolud, maalihked, lumelaviinid • Vulkaanipursked • Tsunamid
sõltumatut muutujat X (Independent variables). Vajutada OK. 3. NÄIDE piima kogutoodangut kirjeldava regressioonimudeli konstrueerimisest Otsime mudelit kujul: Y-PKT_ha = a0 +a1TASU + a2SOOT + a3HP + a4PMYYK + a5 TOETUS + a6 KHIND Y_PKT_ha – piima kogutoodang ha kohta, kg TASU - töötasu 1 kg piima tootmiseks, senti SOOT – söödakulu 1 kg piima tootmiseks, senti HP – mullaviljakus, maa hindepunkt pallides PMYYK – piima müük lehma kohta aastas, € TOETUS – toetus 1 kg piima tootmiseks, senti KHIND – piima kokkuostuhind, senti Sõltuv muutuja on Y_PKT_ha. Sõltumatud muutujad: x1_TASU; x2_ SOOT; x3_HP; x4_PMYYK; x5_TOETUS; x6_KHIND. Mudel sisaldab ka vabaliiget (a0 = const). Kui muutujad on valitud, vajutada OK. Genereeritakse vastav aruanne. Parameetri t-statistiku
impulssidena(6-7km/s) S-lained ehk ristlained levib keskkonna liikumissuunaga risti deformeerivate impulssidena Rayleigh'i lained- paneb maapinna lainetama vertikaalsuunaliselt nagu merepinna Love'i lained- võngutavad maapinda horisontaalselt risti laine levikusuunaga Maavärinate mõõtmine Richteri skaala- mõõdab maavärina võngete tugevust, mõõtühik on 0-8,9 magnituudi Marcalli skaala- mõõdetaksepurustusi, silmaga määratav, ühik on pallides 0-12 Purustuste suurust määrab: · Maavärina tugevus · Ulatus/piirkond · Kella aeg · Rahva hul, tihedus · Ehitiste materjal · Infosüsteem, infolevik 3.5. Nõlvaprotsessid Nõlvaprotsessideks nimetatakse kõiki kivimmaterjali liikumisi nõlval raskusjõu mõjul. Varisemise korral langevad või veerevad kivimiosad nõlva jalami suunas. Eelduseks on kulutusest tingitud nõlvakalde suurenemine või inetvsiivne murenemine.
Peamised vulkaanidega seotud ohud on laavavoolud, vulkaaniline tuhk, lõõmpilved, lahaarid, maalihked, vulkaaniline gaas, tsunamid ja kliimamuutus. Nende tagajärgedeks võivad olla materiaalne kahju hävitatud hoonete, infrastruktuuri ja põllumaa näol, nälg, veereostus, haiguste levik, uppumine, lämbumine jne. Richteri Mercalli Mida mõõdetakse? Võngete tugevust Purustusi Mõõtühik magnituud pallides Skaala ulatus 0-8,9 magnituudi 0-12 palli Millega mõõdetakse? seismograafiga Vaatlustega 3 aktiivset vulkaani 3 aktiivset maavärina kollet Etna, Itaalia Vaikse ookeani ida- ja läänerannik Stromboli, Itaalia Tsiili Kilauea, Hawaii Itaalia Kivimite liigitamine Moondekivim - kvartsiit, gneiss, amfiboliit, kilt ja marmor.
· aeglasemad S-laineid ehk ristilaineid, mis levivad keskkonna liikumissuunaga risti deformeerivate impulssidena. Maigi Astok Maigi Astok 1. Maavärina võimsuse hindamiseks kasutatakse Richteri skaalat Mõõdetakse maavärina võngete tugevust magnituudides. Kasutatakse seismograafi Maigi Astok 2. Maavärina tagajärgede hindamiseks kasutatakse ka Mercalli skaalat Mercalli skaala järgi mõõdetakse maavärinate tugevust pallides (1-12 palli) ja seda tehakse eelkõige purustuste põhjal vaatluse teel. Hinnangud võivad olla väga erinevad. Purustusi on aga raske üksteisega võrrelda, sest need sõltuvad hoonete paiknemise tihedusest, ehitiste kvaliteedist jms. Maigi Astok Kuidas teha kindlaks maavärina toimumiskoht? Eri kohtades paiknevad seismograafid registreerivad seismiliste lainete kohalejõudmise ja
138. SWOT-analüüs ei täida auditi funktsiooni, vaid on võrdlev analüüs, kus kindlate valdkondade kaupa määratletakse ettevõtte seisund konkureerivate ettevõtete suhtes. 139. SWOT analüüsitavad tegevused 140. SWOT analüüsi teosostus 141. SISEKESKKONNA ANALÜÜS 142. Tegevused 143. Hinnang 144. Mõju edule tegevusele (pallides) (pallides) 145. 1 146. 147. 148. 2 149. 150. 151. 3 152. 153. 154. 155. VÄLISKESKKONNA ANALÜÜS 156. Sündmused 157. Realiseerumise 158. Mõju edule tõenäosus (pallides) (pallides) 159. 1 160. 161. 162. 2 163
olnud 14 tuhande ringis. Muidugi ka raputamisel lõhestab maavärin maapinda ning langetab ühte kihti ja tõstab teist. Järjestikuste lõhangute tulemusel võivad paari sekundiga sündida uued künkanõlvad. Tekitab: maalihkeid, laviine, tsunamisid, uputusi, ulatuslike tulekahjusi. Inimestele: surm, epideemiad, hoonete kokkuvarisemine, teede purunemine. Richteri skaala: Ühikuteks on magnituudid, mõõdetakse seismograafiga, mõõdetakse maavärina võimsust. Mercalli skaala: Ühikud on pallides (1- 12 palli), mõõdetakse vaatluse teel, visuaalselt. Mõõdetakse purustuste ulatus, kui kõik on hävinud, siis on 12. Richteri skaala on täpsem, kuna mõõdetakse seadme abil ja subjektiivsust on vähem. Laamade liikumine: 1) ookeanilaamade lahknemine ehk spreading ookeanilise maakore teke, vulkaaniline tegevus, maavärinad, riftilõhed, saarte teke, pangas mäestiku teke. Näiteks ISLANDIL: 2) ookeanilaama sukeldumine mandrilaama alla:
ahvatlev ei oleks hüvis juhul, kui seda ei ole võimalik tarbida, eksisteerib mingi kogus, millest rohkem ei ole ratsionaalne hüvist kasutada (kõht saab täis, kingad ei mahu kappi, kinokülastused röövivad kogu vaba aja ja takistavaid muid tegemisi). Sellist kogust nimetatakse tarbimise küllastuspunktiks ja selles koguses tarbimisel on vaatlusaluse hüvise tarbimisest saadav kasulikkus maksimaalne. Kasulikkust saab vahetult mõõta vaid suhtelise hinnanguna (näiteks pallides), eri tarbijate kasulikkushinnanguid ei vahetult võimalik võrrelda. Tarbija poolt hüvise kogusele antud kasulikkushinnang sõltub hüvisest ja selle kogusest. Kui on võimalik valida erinevate hüviste vahel, siis ratsionaalse tarbija eeldusel tekib valikuprobleem siis, kui iga hüvise korral kehtib Gosseni I seadus: 1) mida suurem on hüvise tarbitav kogus, seda suurem on inimese hinnang tarbitava koguse kasulikkusele (seda suurem on heaolu),
mõõtmine Mercalli ja Richteri skaala abil; tead, kuidas leitakse maavärina epitsenter, millest sõltub tekitatud purustuste (ka ohvrite) hulk? Maavärin on järsk tõuge või äkiline energia vabanemine mille tulemusena tekivad seismilised lained. Maavärinatega kaasnevad näiteks üleujutused ja tsunaamid. Mercalli skaala abil mõõdetakse maavärina purustusi, pallides. Richteri skaala abil mõõdetakse vabaneva energia hulka, magnituudides. Maavärina epitsenter leitakse seismiliste lainete kiiruste ja kohale jõudmis aja abil. Tekitatud purustuste hulk sõltub maavärina tugevusest. 10. Vulkaanid, kiht ja kilpvulkaanide võrdlus, vulkaanide esinemispiirkonnad lähtuvalt laamtektoonikast ning näiteid maailmast, vulkaanidega kaasnevad nähtused?
· muudab kivimi keha ruumala RISTILAINED (S-lained) · risti liikumise suunaga · deformeerivad impulsid · muudavad kivimkeha kuju PINNALAINED RAYLEIGH´ LAINED · vertikaalsuunaline lainetus (nagu meri) · kaasnevad purustused LOVE´I LAINED · risti laine leviku suunaga võnked · kaasnevad purustused Maavärina võimsus: · Kolde asukohta ja maavärina tugevust registreerivad seismograafid · Maavärina võimsust mõõdetakse pallides Mercalli skaala järgi ning magnituudides Richteri skaala järgi Richteri skaala Mercalli skaala Mõõtühik magnituud pall Skaala ulatus 0-9 0-12 Millega mõõdetakse? seismograaf vaatlus Mida mõõdetakse? tugevust purustusi Richteri skaala · Enim kasutatav skaala maavärinate võimsuse hindamiseks
maavärina tugevuse veel mitmetest muudest asjaoludest. Näiteks maavärina kolde ehk hüpotsentri sügavusest, epitsentri kaugusest uuritavast kohast, pinnase omadustest, ehitiste kvaliteedist ning maavärina kestusest. Seetõttu kasutatakse tänapäeval maavärina tugevuse hindamiseks Richteri skaalat, mis hindab maavärinat ennast, mitte selle tagajärgi. Richteri skaalal hinnatakse maavärina tugevust magnituudides, mitte pallides. Lisaks on maavärina tekitatud purustuste hindamine subjektiivne, sest see sõltub konkreetsest hindajast. 2.4 Maavärinate edetabel Mehhiko maavärin 1985 (10 000 hukkunut) Loma Prieta maavärin 1989 India maavärin riigi lääne- ja lõunaosas 1993 (10 000 hukkunut) Izbiti ja Istanbuli maavärin 1999 (17 000 hukkunut) Kobe maavärin 1995 (6430 hukkunut) India maavärin riigi loodeosas 2001 (20 000 hukkunut)
31. Maavärinad. Maavärinate tekkepõhjused ja iseloomustavad suurused. V: Maavärinad - maakoore (maapinna) järsud ja lühiajalised võnkumised Maavärinate tekkepõhjused • tektoonilised- vahevöö ainese aeglane liikumine • vulkaanilised • langetusvärinad • tehnogeensed Richeri skaala aluseks on maavärina toimel vabaneva energiahulga mõõtmine. Magnituud - maavärina tugevust iseloomustav arv Mercalli skaala - hinnatakse purustuste hulka, tähistatakse I-XII pallides Maavärina võimsuse hindamiseks kasutatakse Richteri skaalat(magnituutides) ja maavärina tagajärjed hinnatakse pallides Mercalli skaala järgi. 32. Maa magnetväli. V: Maakera põhjapoolkeral asub magnetiline lõunapoolus ja Maakera lõunapoolkeral asub Maa magnetiline põhjapoolus. (joonis konspektis) maa magnetiline lõunapoolus ei asu päris geograafilisel põhjapoolusel vaid sellest 2000 km eemal(Kanada põhjaosas)
Tegevvulkaan on vulkaan, mis on hetkel aktiivne või on pursanud ajaloolisel ajal, uinunud vulkaani tegevust pole kunagi kirjeldatud, kuid tema aktiviseerumist peetakse tulevikus tõenäoliseks. Kustunud vulkaan arvatakse aga olevat oma tegevuse igaveseks lõpetanud 5.Maavärinad Maavärin on seismilistest lainetest põhjustatud maapinna võnkumine. Maavärina võimsuse hindamiseks kasutatakse Richteri skaalat(logaritmiline skaala). Maavärina tagajärjed hinnatakse pallides Mercalli skaala järgi. 6.Maavärinate ja vulkaani pursete tagajärjed. Peamised vulkaanidega seotud ohud on laavavoolud, vulkaaniline tuhk, lõõmpilved, lahaarid, maalihked, vulkaaniline gaas, tsunamid ja kliimamuutus. Nende tagajärgedeks võivad olla materiaalne kahju hävitatud hoonete, infrastruktuuri ja põllumaa näol, nälg, veereostus, haiguste levik, uppumine, lämbumine jne. 7.kivimite liigitamine Kivim on looduslikult esinev tahke mineraalidest koosnev kogum
See aparaat suudab registreerida ka nõrku ja väga kaugeid maavärinaid. Maavärina tugevust hinnatakse kahel moel. Tänapäeval on üldkasutatav USA teadlase Charles Richteri välja töötatud skaala, mille alusel mõõdetakse maavärina tugevust selle käigus vabanenud energiahulga järgi magnituudides. Varasemal ajal võrreldi maavärina tugevust inimeste kirjelduste põhjal. Nende alusel koostas Guiseppe Mercalli juba 100 aastat tagasi skaala, mille järgi hinnatakse tekkinud purustusi pallides. MERCALLI SKAALA Esimesed püüded hinnata maavärina intensiivsust olid peamiselt sündmuse kirjeldused. 1902. aastal lõi Giuseppe Mercalli seismilise kaheteistpallise skaala maavärina intensiivsuse hindamiseks, võttes aluseks sündmuse põhjustatud kahjustuste hulga. Palliskaala baseerub oma alumises otsas peamiselt tunnetusel (näiteks I pall: inimene ei tunneta; IV palli: tunnetatav peamiselt ehitistes, harva väljas; VII palli: inimesed väljuvad
(mantliks nim. silikaatidest ja oksiididest koosnev paks kiht) ning kõige peal õhuke koor. 27. Maavärinad ja isel. Suurused. Maavärinad- maakoore järsud ja lühiajalised võnkumised. Tekkepõhjused: 1)tektoonilised- vahevöö ainese aeglane liikumine 2)vulkaanilised 3)langetusvärinad 4)tehnogeensed Maavärina võimsuse hindamiseks kasutatakse Richteri skaalat(magnituutides) ja maavärina tagajärjed hinnatakse pallides Mercalli skaala järgi. 28. Radioaktiivsus. Radioaktiivsuse mõõtühikud. Radioaktiivus Keemilise elemendi mittestabiilse isotoobi võime iseeneselikult muunduda teise elemendi isotoobiks. Isotoobid- erineva massiarvuga tuumad, milles on sama arv prootoneid. Radioaktiivsuse mõõtühikud: 1)aktiivsus lagunemine 1 sekundis, Bq(bekrell) 2)kiirgustoos same kui korrutame aktiivsuse kiirguse toimeajaga(Bq s) 3)neeldumistoos 1kg neeldunud kiirgusenergia hulk, 1Gy= 1J/kg
html P ja S lainete saabumise erinevus Maavärina kaugus seismojaamast on määratav lihtsalt P ja S-lainete saabumisaegade vahe alusel ning teades kaugust kolmes seismojaamas saame epitsentri asukoha määrata graafiliselt Maavärinate tugevuse mõõtmine Mercalli skaala • Maavärina tugevust hinnatakse ka ka 1902. aastal itaalia seismoloogi Giuseppe Mercalli poolt loodud 12-ühikulise skaala abil. • Mercalli skaala järgi mõõdetakse maavärinate tugevust pallides (1-12 palli) ja seda tehakse eelkõige purustuste põhjal. • Purustusi on aga raske üksteisega võrrelda, sest need sõltuvad hoonete paiknemise tihedusest, ehitiste kvaliteedist jms. Mercalli skaala Maavärinate tugevuse mõõtmine Richteri skaala • 1935. aastal hakkas USA seismoloog Charles Richter väljendama maavärina võimsust seismogrammilt saadud kõige intensiivsema võnkeamplituudi kaudu. • Kuna maavärinate võimsus võib kõikuda väga suurtes
3 Jahu kottides 1,84×1,35×0,98 1,761 3 90 k/v 4 Suhkur kottides 1,68×1,22×1,51 2,093 3 100 k/v 5 Munapulber vaatides 1,64×1,34×1,02 1,081 3 60 29 6 Naelad kastides 1,80×1,34×0,73 2,111 4 100 k/v 7 Kangas pallides 1,84×1,30×1,56 1,593 3 60 20 8 Paber pakkides 1,60×1,20×0,92 2,361 2 80 37 9 Puuvill pallides 1,75×1,47×1,86 0,756 2 40 10 10 Mineraalvesi kastides 1,60×1,20×1,17 2,369 3 50 40
Vahemeremaade, Musta mere, Väike-Aasia ja Himaalaja mäestiku Indoneesiasse. 15) Maavärinate tugevuse hindamise süsteemid. Näitaja Richteri skaala Mercalli skaala Mida mõõdetakse? Mõõdetakse maavärina võngete tugevust Mõõdetakse purustusi Mõõtühik Magnituud Pallides Skaala ulatus 0-8(9) magnituudi 0-12 palli Millega mõõdetakse? Seismograaf Vaatlusega, antakse hinnang 16) Maavärinatega kaasnevad nähtused, tagajärjed ja purustuste vähendamise võimalused. Maavärinatega kaasnevad nähtused: Tsunamid Nõlvaprotsessid Varingud Maalihked Maavärinatega kaasnevate probleemide vältimine:
11km. Temp langeb 6kraadi/km õhurõnk langeb 10mm/100m. 90% õhku. Stratosfäär- 50km. Tõuseb 0 kraadini,p=1mb-ni. Osoonikiht. Mesosfäär-50-85km. Temp langeb 80kraadini,hõreõhk, p=0,01mb-ni. Helkivad ööpilved. Termosfäär- 860km.-1000km. Õhurõhk tõuseb .läheb sujuvalt üle planeetidevaheliseks ruumiks.eksosfäär- kosmos.ilm ja kliima õhutemp. Termomeeret, õhurõhk- mmHg, õhuniiskus-hügnomeeter, sademed-sademed mm, lumi cm, tuul m/s, tuulelipp, anemomeeter, pilvisus, pallides. Päikesekiirgus kiirgusbilanss-maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe. Posit. Kiirgusb. Kui maapind saab päikselt rohkem kiirgusenergiat kui ise ära annab. Negat. Kiirgusb- maapind annab rohkem ära kui juurde saab. Õhu- ja tuuleringlus. Madalrõhkkond- tsüklon- alla 760mmHGtõusvad kerged õhud, toimub kondenseerumine. Kõrgrõhkkond- antitsüklon-üle 760 mmHg laskuvad õhuvoolud, päikesepaise.tuul puhub alati kõrgema rõhualalt madalamale kuni tasakaalustatakse
murrangut libiseda külg-, peale- või allanihke suunaliselt. Maavärinate esinemispiirkonnad: Peamiselt laamade äärealadel, ka vulkaanilise tegevuse piirkondades. Näitaja Richteri skaala Mercalli skaala Mida mõõdetakse? Mõõdetakse maavärina Mõõdetakse purustusi võngete tugevust Mõõtühik magnituud pallides Skaala ulatus 0-8,9 magnituudi 0-12 palli Millega mõõdetakse? seismograafiga Vaatlustega, antakse hinnang Tugevaid maavärinaid esineb: Vaikse ookeani ida- ja läänerannik, Kaukasuse mäestik, Tsiili, Panama, Itaalia, Punane meri, Filipiini saared, Sahhalini saar, Antarktise manner, Hispaania lõunaosa, California poolsaar, Pakistan. Vulkaanipursetega kaasnevad nähtused: Maavärinad, maalihked, mudavoolud, lõõmpilved
libiseda külg-, peale- või allanihke suunaliselt. Maavärinate esinemispiirkonnad: Peamiselt laamade äärealadel, ka vulkaanilise tegevuse piirkondades. Näitaja Richteri skaala Mercalli skaala Mida mõõdetakse? Mõõdetakse maavärina võngete tugevust Mõõdetakse purustusi Mõõtühik magnituud pallides Skaala ulatus 0-8,9 magnituudi 0-12 palli Millega mõõdetakse? seismograafiga Vaatlustega, antakse hinnang · Tugevaid maavärinaid esineb: (tähista kõik õiged) a. Lõuna-Ameerika läänerannikul b. Põhja-Ameerika idarannikul c. Jaapanis d. Aafrika keskosas e. Euroopa põhjaosas · Mida mõõdab Richteri skaala? Miks on see objektiivsem kui Mercalli skaala? TV. Ül. 2, 5-11 lk
peamiselt lumi ja jõgede suurim osa on jääga kaetud, ning suvel, millal sademete hulk väheneb aga aurumine suureneb. Vahemerelises kliimavöötmes on jõgedel suurvesi talvel, millal sajab rohkem, aga madalvesi on kuival ja palaval suvel. 4)Põhja-Ameerika kaart PILET 11 1)Milline põhimõtteline erinevus on maavärinate tagajärgede ja tugevuse mõõtmisel Mercalli ja Richteri skaalal? Mercalli skaala on maavärina tekitatud purustuste visuaalne hindamine. Mõõdetakse pallides. Richteri skaalat kasutatakse maavärina võimsuse hindamiseks. Mõõtühikuks on magnituud. 2)Milline erinevus on parasvöötme tsüklonite ja troopiliste tsüklonite liikumissuunas? Parasvöötme tsüklonid liiguvad läänest itta. Troopilised tsüklonid liiguvad läänevoolu tõttu ida või kirde suunas. 3) Milline ilm on Eestis tsükloni üleminekul suvel? Tsükloni üleminekul on suvel Eestis jahe ilm (kõrgrõhkkonna puhul päikseliselt soe). 4)Kirjeldage suurt ja väikest veeringet.
iriidiumi sulamist valmistatud prototüübi vastavate kriipsude vahel temperatuuril 0°C. a. Väär 7. Millist tüüpi mõõteskaaladega on tegemist? a. elektrilaeng (positiivne, negatiivne) - nimiskaala b. tuule kiirus, meetrit sekundis suhteskaala c. mass kilogrammides - suhteskaala d. maavärina tugevus Richteri skaala järgi (pallides) - järjestusskaala e. temperatuur Celsiuse skaalas - vaheskaala f. tuule tugevus Beauforti skaala järgi (pallides) järjestusskaala 8. Põhiline erinevus järjestusskaala ja suhteskaala vahel on see, et a. suhteskaala korral on jaotiste vahed ühesugused, järjestusskaala korral on jaotiste vahed määramata 9. Rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi (SI) põhiühikute hulka kuuluvad a. Kelvin
Maa kihiline ehitus: keskmes on rauast tuum(sisetuum tahke ja välistuum vedel), selle peal vahevöö (mantliks nim. silikaatidest ja oksiididest koosnev paks kiht) ning kõige peal õhuke koor. Maavärinad- maakoore järsud ja lühiajalised võnkumised. Tekkepõhjused: 1)tektoonilised- vahevöö ainese aeglane liikumine 2)vulkaanilised 3)langetusvärinad 4)tehnogeensed. Maavärina võimsuse hindamiseks kasutatakse Richteri skaalat(magnituutides) ja maavärina tagajärjed hinnatakse pallides Mercalli skaala järgi. Radioaktiivus Keemilise elemendi mittestabiilse isotoobi võime iseeneselikult muunduda teise elemendi isotoobiks. Isotoobid- erineva massiarvuga tuumad, milles on sama arv prootoneid. Radioaktiivsuse mõõtühikud: 1)aktiivsus lagunemine 1 sekundis, Bq(bekrell) 2)kiirgustoos same kui korrutame aktiivsuse kiirguse toimeajaga(Bq s) 3)neeldumistoos 1kg neeldunud kiirgusenergia hulk, 1Gy= 1J/kg 4)Bioloogiline efektiivsusdoos iseloomustab radioaktiivse kiirguse
Maavärinate tekkimine Kivimiainese plastiline ümberpaiknemine tekita laamad. Liikuvates laamadas, eelkõige piirialade, tekivad pinged (lahknemispinged/survepinged/nihkepinged). Teatud hetkel ületavad pinged kriitilise piiri ja kivimid purunevad. Salvestunud energia levib üle kogu maakera laiali seismiliste lainetena ja tekibki maavärin. Maavärinate mõõtmiseks kasutatakse kahte meetodit: 1. Kvalitatiivne, Mercelli skaala pallides, intensiivsuse hindamine, visuaalne hinnang 2. Kvantitatiivset, Richteri skaala magnituudides, võimsuse hindamine Vulkaani kuju ja omadused Kihtvulkaan – magma koostis happelisem, see tähendab, et viskoossus (vastupanuvõime liikumisele) on suurem. Seega magma tardub kiiresti ja tekib kõrge mägi. Kuna magma tardub kiiresti, tekivad plahvatuslikud ja äkilised pursked. Kilpvulkaan- magma koostis on vähem happelisem, see tähendab, et viskoossus
annaabi.ee 
