FRANK PARSONS et inimesed ise saavad oma elukutset valida, oluline on eneseanalüüs ja teadvustamine. MAX WEBER, kes prognoosis et ühiskonnas kujuneb välja ametikohal põhinev hierarhia, ehk olukord, kus juhtide ja spetsialistide ametikohti hinnatakse ühiskonnas kõrgemalt kui teenindajate ja tööliste ametikohti. ANNE ROE et inimese sotsiaalne staatus ja majandusliku olukord sõltuvad kõige enam inimese elukutsest, muud tegurid seejuures vähetähtsad. LLOYD LOFQUIST JA RENE DAWIS et töötaja peab ise pingutama selle nimel, et tema tööeluga seotud vajadused saaks rahuldatud selleks peab inimene rahuldama organisatsiooni vajadused (kvaliteetne töö ja eesmärkide saavutamine) JOHN KRUMBOLZ et inimese karjäärialane edukus sõltub suuresti tema õppimiskogemusest. Analüüsige peatükis toodud 21. Sajandi trende karjääri valdkonnas. Nimetage 3 olulist uut teadmist või ideed, mida te sealt enda jaoks leidsite? KARJÄÄRIETAPID
Konventsionaalne (organiser) Süsteemide loomine ja korrastamine. Kord, täpsus, rutiin. Konventsionaalsus. Reeglite järgimine. Kontoritöö. Humanistlik paradigma 1. Seostub kliinilisest psühholoogiast ja teraapiatest ülevõetud aspektidega. 2. Inimese kutse-eelistused ja mina- kontseptsioon muutuvad elu jooksul. 3. Elu etapid ja etappide ülesanded. 1953 Donald E. Super “A Theory of Vocational Development” 1969 Lloyd Lofquist, Rene V. Dawis “Adjustment to Work” 1979 John D. Krumboltz “A Social Learning Theory of Career Decision Making” D.Superi (1910-1994) teooria Inimesed on erinevad oma võimete, isiksuse omaduste, vajaduste jne. poolest. Nende omaduste tõttu on iga inimene kvalifitseeritud mitme ameti jaoks. Kutse-eelistused, kompetentsid ja mina- kontseptsioon muutuvad aja jooksul. Inimesed otsivad tööd, kus nad saavad ennast väljendada, arendada oma mina-kontseptsiooni.
põhiolemus? Weber prognoosis, et ühiskonnas kujuneb välja ametikohal põhinev hierarhia, st et juhtide ja spetsialistide ametikohti hinnatakse ühiskonnas kõrgemalt kui teenindajate ja tööliste ametikohti. 6. Kuidas seostas Anne Roe inimese sotsiaalset staatust ja majanduslikku olukorda inimese elukutsega? Roe oli seisukohal, et just tööelu kaudu on inimesel kõige suurem võimalus rahuldada kõiki hierarhilisi vajadusi. 7. Mis on Tööga kohandumise teooria (autorid Lofquist ja Dawis) põhiseisukoht? Tööga kohandumise teooria põhiseisukoht on, et töötaja peab ise pingutama selle nimel, et tema tööeluga seotud vajadused saaks rahuldatud, selleks peab inimene rahuldama organisatsiooni vajadusi. 8. Mis on John Krumboltzi sotsiaalse õppimise teooria põhiseisukoht? Krumboltz rõhutad, et inimene õpib läbi oma kogemuse adekvaatsemalt hindama ennast ja keskkonda ning tegema kohasemaid karjäärialaseid otsuseid. 9
; K-tee valikud mis komplekti vahel, seda tõenäolisem on rahulolu tahes ajahetkel sõltuvad oluliselt sellest, milliseid valikuga. Eelistused, huvid ja võimed ei ole muid rolle ja millise intensiivsusega in sel ajal muutumatud – aja ja kogemuse tulemusena võivad täidab. teiseneda. Life-Span (Super)- Life-span näitab rollide valiku 1969 Lloyd Lofquist, Rene V. Dawis “Adjustment ja kohanemise protsessi elu etappides. Kasv (4-13) to Work” Uurimine (14-24) Väljakujunemine (25-44) 1979 John D. Krumboltz “A Social Learning Säilitamine (45-65) Eraldumine (üle 65) Theory of Career Decision Making” Superi teooria: kutse valik- ta on kirjeldanud seda 1975 “Journal of Vocational Behaviour” teooriat oma raamatus „The Psychology of
korraldamisega sihtpunktist lähtepunkti ja tagasi. Logistika on arenev interdistsiplinaarne valdkond. Logistika huviorbiiti kuuluvad varustamine, laondus, veondus, infojuhtimine, pakkimine, klienditeenindus, turundamine ja tagastus. Logistika tänase mõiste määratlemine on tihedalt seotud tarneahela käsitlusega. Terminit logistika on äritegevuses traditsiooniliselt kasutatud materjalivoogude juhtimise kohta (Dawis & Manrodt 1994) ning see tegeleb kaupade, teenuste ja informatsiooni liikumise korraldamisega sihtpunktist lähtepunkti ja tagasi [1]. Tüüpilised probleemid, mille lahendamisega logistika tegeleb, on (Van Rensberg 2004): · varud, varude hinnad ja mahakandmine; · klientide poolt tellitud kauba olemasolu laos ja tellimuste täitmise kiirus; · õigeaegne kohaletoimetamine; · varade kasutamise efektiivsus varude ringlemissagedus, laoruumi kasutamine, lähetatud
kadunud matching’u paradigma kuhugi ning nad eksisteerisid kõrvuti. (Näiteks niiHolland kui Super tegutsesid aktiivselt kuni 90-ndate aastateni, arendades oma teooriaid ka edasi.) 1. Seostub kliinilisest psühholoogiast ja teraapiatest ülevõetud aspektidega. 2. Inimese kutse-eelistused ja mina- kontseptsioon muutuvad elu jooksul. 3. Elu etapid ja etappide ülesanded 1953 Donald E. Super “A Theory of Vocational Development” 1969 Lloyd Lofquist, Rene V. Dawis “Adjustment to Work” 1979 John D. Krumboltz “A Social Learning Theory of Career Decision Making” 1975 “Journal of Vocational Behaviour” Kontruktivistlik paradigma- 1. 1990-ndatel tõdeti, et töömaailma on muutunud. 2. Pidev otsustamine ja tähenduse leidmine. 3. Mittelineaarsus. 4. Inimene kui tervik (holistiline lähenemine). 1993 Mark L. Savickas “Career counseling in the postmodern era” 1996 Vance R
annaabi.ee 
