Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kõrgrenessanss (0)

1 Hindamata
Punktid
KÕRGRENESSANS 21.01.2011
16.sajand
!!! Eesmärk pühitseb abinõud !!!
Kunstikeskus – Rooma
Indulgentside müük, mille eest on ehitatud Peetri kirik .
Au sees – kunstniku arvamus, kunstniku ja tellija suhted muutuvad.
Hakati tunnustama kunstniku loovust ja erineust tavainimesest.
Arhitektuur:
Levinuim ehitustüüp on tsentraalehitis .
Silmapaistvaim kirikuehitus PEETRI KIRIK ROOMAS ehk Püha Peetruse Basiilika on Vatikanis Püha Peetruse väljakul asuv kirik, mille ehitus algas 1506 a ja lõpetati 1626 a, viielööviline ja suurim maailmas, Michelangelo projekteeris kupli ja kiriku tagaosa, Kreeka risti kujuline põhiplaan, väljaku keskel asub Egiptuse obelisk , mis veeti sinna 1583. aastal Sixtus V korraldusel.
PALLADIO – Arhitektuur, läbi mitme korruse ulatuvad sambad.
BRAMANTE - Rooma Peetri kiriku esialgne arhitektuur.
Kunst :
MICHELANGELO BUONAROTTI – (1475-1564) Pärit vaesest aadliperest Firenzes. Ema sureb varakult ja kasvab üles kasuemaga. Tal oli kuus venda, kes kõik magasid ühes voodis . Isa ei pooldanud tal kunstniku karjääri, soovis hoopis juristi . Pere loomiseks Michelangelol aega ei olnud, kogu ta aeg kulus loovtöö peale.
Looming- põhitellijateks olid Medicid ja paavstid, tänu millele oli ta jõukas. ``Taavet´´ - Medicite tellimustöö. Sümboolse tähendusega. Südamekujulised silmaterad.
Kõrgrenessanss #1
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-02-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 20 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor briti Õppematerjali autor
Arhitektuur
Kunst
Looming

Sarnased õppematerjalid

Ajalugu - konspekt ja pildid
48
doc

Ajalugu - konspekt ja pildid

: ¤Vararenesanssi kujutavast kunstist ¤Kõrgrenesanssi arhitektuurist ¤Kõrgerensanssi suurtest meistritest VARARENESANNS JA KUJUTAV KUNST 15. sajand oli vararenesanssi aeg ja aega markeerib Medicite valitsemisaeg Frirenzes, Firenze aga oli tähtsaim renesanssikeskus. Renesanss järgnes keskajale, tõlkes tähendab renesanss taassündi. Vararenesanssile paljud omased nähtused said alguse juba keskajal, aga renesanssiajastu moraal erines rüütlimoraalist,samuti on gootika ja renesanssi piir hägune. Maailma keskvaateks muutus humanism-veendumus, et suurim väärtus on isiksuse vaba areng. Ideaaliks muutus üksikisik. Hakati väärtustama meelelisi naudinguid. Antiikkunsti mõju tugevaim arhitektuuris. Kujutavas kunstis avaldub renesanss aga väga hästi läbi teatud kunstnikke teoste. Skulptuur muutus 15. sajandil iseseisvamaks, eesmärgiks sai kujutada piiblitegelasi nagu reaalseid inimesi ja pühakud hakkasid sarnanema itaalia kaupmeeste, sõdalaste ja seiklejatega. Teose re

Ajalugu
Konspekt
22
pdf

Konspekt

1. peatükk Renessanssi arhitektuur ja skulptuur 13. saj. viimane veerand ja 14. saj. algus ­ trecento ­ eelrenessanss 15. sajand ­ quattrocento - vararenessanss 16. sajand ­ cinquecento - kõrgrenessanss 16. sajand (alates u. 1530.) ­ hilisrenessanss ja manerism · Uued jooned Euroopa arenenumates maades (eelkõige Itaalia ja Madalmaad) hakkasid ilmnema juba 13-14 sajandil. · Naturaalmajandus hakkas lagunema, laienes tööjaotus ning tootmine müügiks. · Arenes kaubandus ja tekkis meie mõistes pangandus. Itaalias puhkesid õitsele mitmed suured linnad ­ Veneetsia ja Genova (kaubandus Idamaadega), Firenze (pangandus ja tööstus), Roomas andis tooni

Kunstiajalugu
Itaalia renessanss - põhjalik referaat
22
doc

Itaalia renessanss - põhjalik referaat

RENESSANSS 13. saj. viimane veerand ja 14. saj. algus ­ trecento ­ eelrenessanss 15. sajand ­ quattrocento - vararenessanss 16. sajand ­ cinquecento - kõrgrenessanss 16. sajand (alates u. 1530.) ­ hilisrenessanss ja manerism Uued jooned Euroopa arenenumates maades (eelkõige Itaalia ja Madalmaad) hakkasid ilmnema juba 13-14 sajandil. Naturaalmajandus hakkas lagunema, laienes tööjaotus ning tootmine müügiks. Arenes kaubandus ja tekkis meie mõistes pangandus. Itaalias puhkesid õitsele mitmed suured linnad ­ Veneetsia ja Genova (kaubandus Idamaadega), Firenze (pangandus ja tööstus), Roomas andis tooni paavst. Itaalia linnakodanikele kuulus nii

Kunstiajalugu
Referaat-Renessanss
20
docx

Referaat: Renessanss

Tallinna Kuristiku Gümnaasium Julia Kalasnikova 10.B klass RENESSANSS Referaat Juhendaja: õpetaja Ülle Piibar Tallinn 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................3 1. RENESSANSI ISELOOMUSTUS JA ETAPID...................................................................4 1.2

Ajalugu
Renessans-Barokk
9
doc

Renessans-Barokk

antiikkunsti, -kirjandust, -filosoofiat ja ­mütoloogiat. Nii erineti käsitöölistest, kelle hulka nad keskajal olid kuulunud. Visuaalses kunstis hakati nägema eeskätt vaimset loomingut. Arhitektuur, skulptuur ja maalikunst tõusid ühiskonna silmis nn. vabade kunstide hulka ning kunstnikud hakkasid kuuluma poeetide ja teadlaste seltskonda. I. 14. saj. eelrenessanss II. 15. saj. vararenessanss III. 16. saj. kõrgrenessanss Renessanss arhitektuur. 1296 a. gooti stiilis alustatud Firenze katedraali kaunistab Toskaana romaani stiilile tüüpiline marmortahveldis. Aastaks 1418 oli kesklöövi ehitusega määratud ära ka tambuuri kandvate piilarite oktagonaalne paigutus, ent puudusid tehnilised lahendused kupli enese ehitamiseks. Olukorra lahendas Filippo Brunelleschi poolt pakutud ehituskava, inspireeritud nii gooti kivivõlvimis- kui ka rooma insenertehnikast (1. pilt)

Kunstiajalugu
Renessanss arhitektuur ja mööbel-koostatud 2015
66
pdf

Renessanss arhitektuur ja mööbel (koostatud 2015)

See innustas inimesi uute teadmiste otsinguile. Ausse tõusis mitmekülgselt haritud inimene. Kui keskajal peeti kunsti käsitööks, mida tehti kiriku tellimusel etteantud "õigetel" teemadel ja kindlate reeglite järgi, siis renessansiajal muutus kunstnik isiksuseks, kes hakkas tasapisi saavutama loomingulist vabadust. Kunstnikud täiustasid küll oma oskusi eelkäijate töödest õppides aga püüdsid siiski leida oma isikupärast väljendusviisi. Renessanss oli sügav murrang nii vaimselt kui kultuuriliselt. Homo universalise ilmumine maailma on tänapäeva jaoks olulise tähtsusega, sest just renessanss andis võimaluse hinnata inimest tema isiksuse omaduste põhjal. Muutunud elukorraldus ja uued teadmised panid inimesi religiooni teistmoodi suhtuma. Kriitika alla võeti religioon ning hakati uskuma inimmõistuse jõusse. Jumalat peeti endiselt kõige loojaks aga tunti huvi tema loomingu ehk kogu maailma tundmaõppimise ja nähtuste

Arhitektuuri ajalugu
Michelangelo Buonarroti
24
doc

Michelangelo Buonarroti

Abja ­ Gümnaasium Evelin Juganson MICHELANGELO BUONARROTI REFERAAT Juhendaja: Abja ­ Paluoja 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................................. 4 1.LAPSEPÕLV................................................................................................................................ 5 2.KOOLIAASTAD............................................................................................................................ 6 2.1 Francesco da Urbino.............................................................................................................. 6 2.2 Domenico Ghirlandaio........................................................................................................... 6 2.3 Bertoldo di Giovanni............................................................................................

Kunstiajalugu
Renessanss - periodiseering-maalid ja kunstnikud
14
doc

Renessanss - periodiseering, maalid ja kunstnikud

Renessanss 14. saj. FRECENTO ­ eelrenessanss 15. saj. QUATTROCENTO ­ vararenessanss 16. saj. CINQUECENTO ­ kõrgrenessanss Hakkab arenema kapitalism, kaubandus, manufaktuurid. Kujuneb linnakodanlus. Selle aja mõtlejad, nn. humanistid, toetusid elurõõmsale antiikkultuurile. Inimesed olid sel ajal teadushimulised, uurijad, avastajad. Ideaaliks oli mitmekülgne harmooniline inimene, kes hindas maiseid väärtusi, oli teotahteline, teda hinnati omaduste, mitte päritolu järgi. Mõned uuendused 15. saj. loobuti gooti kirjast, võeti kasutusele antiikva, mis lähtub Rooma kapiteelkirjast+väiketähed

Kunstiajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun