Kuidas olla aktiivne noor? ,,Noored on hukas, nii noored ja hukas on nad," laulab Singer Vinger. Paljude soliidses eas vanadaamide- ja härrade sõnul ei oskagi tänapäeva noored teha muud, kui tarbida mõnuaineid ja tänaval huligaanitseda. Kas ei tundu ülekohtune kõigile noortele seda silti peale kleepida? Ma ei nõustu nendega, kes väidavad, et kõik noored on passiived ja veedavad oma vaba aega tänavatel ,,hängides". Igal ajastul on olnud noori, kes peavad pidutsemist haridusest olulisemaks. Kuid on ka neid noori, kes võtavad aktiivselt osa ühiskondlikust elust ja üritavad end ülejäänud maailmale tõestada. Õnneks leidub neid viimaseid tänapäeval päris palju, sest võimalusi oma hobidega tegelemiseks tekib pidevalt juurde. Võimalusi eneseväljenduseks on piisavalt. Aastate jooksul on ühiskond muutunud noorte suhtes sallivamaks ning aina enam teismelisi võtab osa mittetulundusühingute ...
Ära raiska oma noorust Nii nagu muutub ühiskond, muutuvad ka inimesed selles. Kindel on aga see, et noored olid noored nii 15.sajandil kui ka praegu, nautides elu ja uskudes, et keegi meist ei saa kunagi vanaks. Igal ajastul on leidunud neid, kes väidavad, et noorus on hukas. Ühiskonna muutus seisnebki selles, et need noored, kes olid vanema generatsiooni arvates hukas paarsada aastat tagasi, on 21.sajandi mõistes illikukud. Samamoodi on asjad ka tulevikus, et praegused elupõletajad oleksid juba mõnekümne aasta möödudes väga positiivse mainega noorukid. Ei saa väita, et kõik noored on passiived ning veedaksid oma vaba aega tänavatel ,,hängides". Igal ajastul on olnud kahte sorti noori need, kes peavad pidutsemist haridusest olulisemaks ning need, kes proovivad end igal moel ühiskonnale tõestada. Õnneks leidub neid viimaseid tänapäeval päris palju, sest võimalusi oma hobi...
Lõbus meie mölder üks veski on tal. Välijalaga 8 kõnnisammu vastupäeva. Tuulekena aita. Jahvata! Rinnati. 7 galop vastupäeva. Ummishüpe. Parem käsi kotis. Parem. T P T P Vasak koti peal. Vasak T P T P Parem ratas edasi. T 2 kõrvalsammu parem. Poisid 3 plaksu. Ja vasak tagasi. P 2 kõrvalsammu parem. Tüdr 3 plaksu. Uus partner. Kätest kinni. Restart. Lõbus meie mölder üks veski on tal. Välijalaga 8 kõnnisammu vastupäeva. Tuulekena aita. Jahvata! Rinnati. 7 galop vastupäeva. Ummishüpe. Parem käsi kotis. Parem. T P T P Vasak koti peal. Vasak T P T P Parem ratas edasi. T 2 kõrvalsammu parem. Poisid 3 plaksu. Ja vasak tagasi. P 2 kõrvalsammu parem. Tüdr 3 plaksu. Uus partner. Kätest kinni. Restart. Lõbus meie mölder üks veski on tal. Välijalaga 8 sammu vastupäeva. Tuulekena aita. Jahvata! Rinnati. 7 galop vastupäeva. Ummishüpe. Parem käsi kotis. Parem. T P T P Vasak koti peal. Vasak T P T P Parem ratas edasi. T 2 kõrvalsammu parem. Poisid 3...
Vastuvõtutöö korralduse alused MJ109 Teema: Koolitus (konverentsipäeva) näidisprogramm Ülesanne: Õpilane koostab koolitus - (konverentsi) päeva näidisprogrammi koos ajagraafikuga ilma hindadeta. Ruumi tüüp on teatritüüp Lähteandmed: Hotell Dorpati vastuvõtt saab tellimuse ühepäevasele konverentsi korraldamisele Dorpati konverentsikeskuses. Külaliste arv on 45 ja soovivad ruumi, kohvipause, lõunasööki, tehnikat. Lõpus on maksmiseviis kokku lepitud. Jaanika Tigane MJ109 Tööturukonverents "Mõeldes tulevikule" Konverentsi toimumise aeg: 25.03.2012 Kell 10.00 19.00 Koht: Dorpat konverentsikeskus, Turu 2, TASKU (Autoga sissepääs Soola tänavalt, jalgsi Turu tänavalt) Kontaktisik: Mait Kuningas Tel: +372 733 7191, + 3727337190 [email protected] Ruumi tüüp : U stiilis Külaliste arv: 45 inimest...
II 1. : · ; · ; · ; · ; · . 2. (, , ) . 3. . , , , . 4. - (01.01.2003) , . , , , , . 5. , , , : · () () · () · ( ) , . : · · , · · 6. - , , , . : (a) , , ( ); (b) , ( ). 3. , , . 4. . , . 7. 1. , . « , : () ; - . - - - - ; - . , .. 8. , ? . , , . , , , . . 9. . 1. , (, ) , . 2. : - . ; - ; - : . 3. . , . ...
Ülesanne 2 Koostage ettevõtte bilanss tuginedes alljärgnevatele andmetele: Koguvara käibekordaja 2 korda Raha laekumise välde (360 p aastas) 9 päeva Põhivarade käibekordaja 5 korda Tootmisvarude käibekordaja (realiseeritud toodete kulu alusel) 3 korda Lühiajalise võla kattekordaja (Käibevara / lühiajalised kohustused) 2 korda Müügitulu (kõik krediiti) 4 milj Realiseeritud toodete kulu netokäibes 75% Laenude ja omakapitali suhe (D/A) 1.0 AKTIVA. Leiame koguvarade käibekordaja valemi abil varad kokku. Koguvarade käibekordaja = Müügitulu / Varad kokku Varad kokku = Müügitulu / Koguvarade käibekordaja = 4 000 000€ / ...
5-2 milj. a tagasi - Austrapoliteekused Aafrikas, varasemad hominiidid. Alla poolteise meetri pikad, aju ahvide omast rohkem arenenud, liikusid kahel jalal, ronisid puude otsas. Kahejalgsus oli �limalt t�htis sellel ajal, kuna v�imaldas k�tel teha palju olulisi teisi asju. S�id ka liha taimetoidu k�rvalt. T�en�oliselt olid raipes��jad. U 2,5 milj. a tagasi - Austrapoliteekused �ppisid kivist t��riistu tegema. Algas pikim periood kiviaeg. Sel ajal arenes v�lja inimese bioloogilisse perekonda kuuluv Homo erectus, kes valmistas kivist t��riistu: tagus vulkaaniliste kivide k�ljest kilde, mille teravad servad kulusid l�iketeradeks �ra. Nendega n�liti ja t�keldati loomi. Oli k�tt ja korilane raipes��jate k�rval. �ppis tuld kasutama. T�nap�eva inimese pikkune, tumeda naha, kehaehitus sarnane t�nap�eva inimestega, k�ne v�ime piiratud. U 700000-600000 a tagasi kujunes Heidelbergi inimene(Homo heidelbergensis). Oli suuri loomi k�ttiv jah...
Analüüsi ettevõtte ajaloolist ja praegust finantsolukorda Omakapitali rahavoogusid analüüsides vaata puhaskasumit Firma rahavoogude puhul vaata tegevuskasumit peale makse Leia palju firma on tulevaste perioodide kasvu kindlustamiseks investeerinud Investeeringud peaks katma vähemalt amortisatsiooni Ka suurem käibekapital on investeering tulevasse kasvu Omakapitali rahavoogude puhul pööra tähelepanu ka netovõlgade liikumistele (uus võlg võla tagasimaksed) 2 EBIT (1t) (investeeringud amortisatsioon) mitterahalise käibekapitali muutus = FCFF Amortisatsioon peaks hõlmama kõiki mitterahalisi kulusid sh. goodwill'i ja immateriaalsete varade amortisatsioon Käibekapitali muutuse arvutamisel tuleb välja jätta üleliigne sularaha ja likviidsed väärtpaberid, sest need ei ole otseselt ettevõtte põhitegevusega seotud. ...
Kool (Tallinna Saksa Gümnaasium) REFERAAT Katrin Pauts “Hull hobune” nimi (Peeter Tamm) rühm (10. A) linn aasta (Tallinn 2018) SISUKORD Ülevaade autori elust ja loomingust Katrin Pauts sündis 25. Augustil 1977 Muhu saarel. Pautsi isa on pärit Muhumaalt ja ema Eesti mandriosast. Ta on ajakirjanik, stsenarist, toimetaja ja novellikirjanik. 1995. aastal lõpetas ta Orissaare Gümnaasiumi. Seejärel läks ta Tartu Ülikooli ajalugu õppima, kuid leidis, et see on liiga igav ja jättis ajaloo õppimise pooleli. Pärast seda hakkas Pauts ajakirjandusega tegelema, oma esimese artikli avaldas ta Õhtulehes. Ta oli aktiivne ka televisioonis, tuntuim saade millega ta tegeles oli “Eesti tippmodell”, kus ta oli toimetaja. Peale sarja lõppu 2016. aastal alustas ta oma kirjanikukarjääri. Pauts avaldas oma esimese raamat “Politseiniku tütar” 2016. aastal. See on põnevusromaan, mille tegevus toimub Saaremaal. Teos oli suhteliselt edukas ja ...
Tegelased: Katku Villu � ema ja isa J�ri Katku Neero K�rboja Anna � isa Rein ja t�di Madli K�rboja Mousi K�rboja eestegija Mikk Liisa Leena Jaan Kokkuv�te: Teos algab Villu vangist tulekuga, kus ta pidi olema �he mehe tapmise p�rast �le aasta. Niipea, kui ta vangist oli v�lja saanud, taasavastas ta k�ik ilusa, mis maailmas on: lindude laulu, kase kohina jms. Ta v�eti koju vastu nagu ta poleks kunagi vangis olnudki ja meest tapnud, aga ise ta nii ei tundnud. Villu tahtis kohe t��d tegema hakata, kuna ta oli seda �ppinud ja harjunud t�id tegema. Kuid ennem otsustas ta j�rvele minna, et linna tolmu endalt maha pesta. J�rve ��res olles leidis Villu j�ljed. Neid oli kaks paari. Ta sai varsti aru, kellega tegemist, kuna tal oli varem hobiks teiste j�lgi uurida ja vaadata, kuhu nad l�inud on. Need olid K�rboja Anna ja tema koer Mousi. Kuigi tema otsus tundus talle kahtlasena, sest Anna polnud juba teab, mis aj...
Mis teha, Ann? Sisukokkuv�te Ann on enda �he parima s�branna Reenaga t�lis. Ta kirjutab sellest oma teisele parimale s�brannale K�tlinile, kes kolis emaga P�rnusse, sest ema leidis endale seal mehe. Ann kirjutab K�tlinile ka seda, miks ta on Reenaga t�lis. �he poisi Gregori p�rast. Reenale meeldib see poiss hirmsalt, aga sellele poisile paistab hoopis Ann meeldivat. Ta kirjutab sellest ka, kui meeletut elu nad elavad, et �ks tema klassivend Marten ostis baaris �ra k�ik joogid! Kust ta k�ll selleks raha saab? Esmasp�eva hommikul on peololijad t�helepanu keskpunktis - Ann, Reena, Marten, Sander ja Tiit. Tunni ajal saabub Annile Martenilt kiri. Ta kirjutab, et Gregor olevat k�sinud talt Anni telefoninumbrit ja too oligi andnud. Gregor helistabki talle. Ann r��gib Silvale - oma heale s�brannale, kuidas nad Gregoriga P�rnus k�isid. Nad k�isid seal autoga ja Gregor ostis Annile Port Arturist kalli kaelakee. Kui nad Silvaga l�hevad S��stumarke...
ARGENTIINA K E I T L I N P I R N , L I I S A T R I I N S E I , L A U R A E S TA , M I A R O S H N I M O DY , E R I K E VA L D M U S T J Õ G I GEOGRAAFILINE ASUPAIK • Asub Lõuna-Ameerikas. • Pealinn on Buenos Aires. • Naaberriigid on Urugay, Brasiilia, Paraguay, Boliivia ja Tšiili. • Pindala on 2 766 890 km. • Rahvaarv on 40 117 100. LOODUS • Mount Fitz Roy kõrgus merepinnast on 3405m, kuulub Andide mäestikku. • Rong pilvedesse Saltas-hakati kasutama 67- aastat tagasi, on 4220m kõrgusel. • Buenos Aires obelisk on 67.5 m kõrgune ajalooline monument. See on 79-aastat vana. TRADITSIOONID • Argentiina köök on kuulus oma asadode (grillipidude) poolest. • Tüüpilised road: • Provoleta-grillil küpsetatud juustutükid • Locro- raguu kõrvitsa, maisi ja aedubadega • Empanada-erinevate täidistega poolkujulised pirukad. • Rahvusjook on mate. MUUSIKALE ISELOOMULIKUD JOONE...
�hel p�eval, kui Ann ema k�sul pudeleid keldrisse viis, m�rkas ta �he kasti peal kaustikut, kuhu peale oli kirjutatud K�RTSU OMA. V��RAS, �RA PUUTU! K�rtsuks h��avad Anni ema tema noorep�lve s�brad. Ann v�ttis kaustiku ja l�ks tagasi �les oma tuppa. Ta hakkas lugema. T�druk ei uskunud lihtsalt, et tema ema on selliseid asju kirjutanud. J�rgmise p�eva �htul sai Ann oma parimate s�pradega K�tlini ja Reenaga kokku. Ta r��kis neile kogu loo �ra ja teised arvasid lihtsalt, et Ann v�iks ema k�est k�sida, miks ta t�trele ei ole sellest midagi r��kinud. L�puks nii sama naljatades �tles Reena, et kui Ann tahab, v�ib ta vanaisa majja minna elama, vanaisa on surnud ja maja seisab niisama seal t�hjana, keegi ei k�i ka seal. Ann otsustas selle �le j�rele m�elda. J�rgmisel p�eval, kui koolis oli suur vahetund, k�is Annil Rita kogu aeg sabas ja tahtis, et Ann talle mata kodut��d n�itaks. Kuna Rita oli juba t�iesti v�imatuks muutunud, t�ukas Ann teda...
ÜLEKAALULISUS, TELEKA- JA ARVUTIHARJUMUSED ROOTSI KOOLIEALISTEL LASTEL JA NOORUKITEL Tallinna Tervisehoiu Kõrgkoool Tallinn SISUKORD · Sissejuhatus; · 1 mis probleemi uuriti; · 1.1 kuidas probleemi uuriti; · 1.2 millised tulemused saadi; · 2 kuidas tõlgendada probleemi; · 2.2 arvamus probleemist; · 3 kokkuvõte; · kasutatud kirjandus. SISSEJUHATUS · Ülekaalulisus üha tõsisem probleem; · risk haigestuda eluohtikesse ja kroonilistesse haigustesse (2. tüübi diabeetes, südame- veresoonkonnahaigused); · põhjusteks vähene kehaline aktiivsus, tasakaalustamata toitumine, haigused, elamisharjumused; · liigne televiisori ja arvuti MIS PROBLEEMI UURITI · Ülekaalulisi lapsi; · probleemi seoses magamise, kooli nautimisega ja televiisori ja arvuti kasutamisega; · madal elukvaliteet ja enesehinnang. KUIDAS PROBLEEMI UURITI · 6-16 aastased õpilased (3011 t...
Endangered Natural Environments Eva Häidov LM11 Indrotucion I choose this topic because I am interested in it. Why should I choose for the outside when we are in these problems here. Estonian environmental problems Oil shale mining and burning Air pollution The draining of swamps and peat Water pollution Excessive forest cutting ...and so on 1. Combustion of oil shale 10 thousand hectares of land covered with dump rock hills underground mining is unfit for further use of 20 thousand hectares The pollution leaving from the chimney of a power plant fly ash 2. Air pollution Am b ie nt a ir p o llutio n a nd a ir p o llutio n in c itie s a d ve rs e ly a ffe c ts h um a n h e a lth e c o s ys te m s a nd b uild ing s . North Estonian cities, depending on the increase...
Meedia kontrollt�� kordamisk�simused 1. Meediateksti lugemise viis p�him�tet * K�ik meediatekstid on konstrueeritud ( igal tekstil autor, iga tekst kannab autori maailmavaate- ja kogemuse m�jusid. ) * Teksti luues arvestatakse tekstiliigi reegleid (tekst luuakse traditsioonilistel alustel, j�rgitakse reegleid, et lugeja aru saaks. ) *Sama teksti m�istetakse erinevalt (iga�ks t�lgendab omamoodi.) *Tekstid sisaldavad v��rtusi ja vaatepunkte ( autoril omad arvamused, kellegi poolt kirj. kellel oma n�gemus ) *Tekstid on tervikuks korraldatud viisil, mis taotleb kasumit v�i v�imu (eesm�rk toodet m��a, v�imule p��seda jne. ) 2. Meedia rollid on �hiskonnas *teabe/info pakkumine *arvamuste/seisukohtade avaldamine *asutuste tegevuse m�jutamine *kujundada arusaamu, k�itumisviise *meelelahutuse pakkumine *teadmiste vahendamine *arvamuse kujundamine 3. S�navabadus - Iga�hel on �igus avaldada oma arvamusi, ideid, veendumusi ja muud informatsi...
Polised jagunesid: Aristokraatlikud polised, kus vim oli rikaste ja suursuguste k es. (Sparta ja Korintos). Demokraatlikud polised, riigijuhtimises osales kogu kodanikkond demos kratos. (Ateena) Kreeka ühiskond koosnes: Kodanikud: *Talupojad (enamik kodanikest) jukad ja vaesed *K sitl ised pidasid v ikesi tk odasid, hankisid elatist enda ja pereliikmete tg a; üsna madal sotisaalne positsioon. *Aristokraadid ühiskonna rikkam ja mjukam osa, suurmaaomanikud, kes kasutasid orjade ja sltlaste tjudu. Mittekodanikud: *Naised *V lismaalased ei saanud omada maad, tegelesid linnades k sit ja kaubandusega ning maksid makse riigile. *Orjad vlgade katteks orjusesse müüdud, s...
Uue maailma serval P�rnu mnt. viadukti all asub betoon sammastega t�idetud ruum-ala, kus kunagi enne Tehnika tn. pikendust asus parkla, mis t�na seisab t�hja kruusaplatsina, mille elutegevus j��b ainult selle k�rvale j��va nafta putka piiridesse. V�ibolla m�nikord harva tikub sinna parkima m�ni sahk v�i s�iduauto. Just seesama tehismaastik vajaks ellu�ratust nagu paljud teisedki paigad suure linnaruumi keskel, kus aina rohkem v�tavad pinda parkla�ritegevused ja s�steemsed eluvormid ja kus �ha v�hem j��b ruumi linlastel oma igap�eva tegemiste k�rvalt ka urbanistlike subkultuuride loomiseks ja nende arendamiseks, mis oma v�iksusegi poolest muudaks kirjumaks suures pildis k�ll natuke, aga siiski muudaks. Sihi all olev ala on ideaalne paik, mis vajaks oma ulatuses asfalteerimist, kuhu saaks astuda iga �ks, iga kell, iga ilmaga sooviga midagi luua. Olgu see siis kunstik, kes paneks r��kima t�hjad pinnad, v�i alternatiivsete...
Tallinna Mustamäe Gümnaasium Eesti keeleteadlane Julius Mägiste Referatiivne töö Tallinn 2018 Sisukord Sissejuhatus………………………………………………………………………………………. 3 1. Elulugu…………………………………………………………………………………… 4 1.1. Õpingud……………………………………………………………………………… 4 1.2. Töökohad…………...……………………………………………………………….. 4 2. Balti etümoloogiad……………………………………………………………………….. 5 2.1. Eesti Ingeri alased uurimused 1920. Aastatel……………………………………….. 5 2.2. Läänemeresoome murrete uurimine………………………………………………… 5 Kasutatud kirjandus……………………………………………………………………… 7 Sissejuhatus Esimesed eesti keele kirjastused ilmuvad esimest korda 13. sajandil. Tekste leidub muukeelsetest kroonikatest ja dokumentidest. Näiteks Henriku Liivimaa kroonika, mis on kirja pandud aastatel 1224–1227. Selles leidub ladinakeelse teksti sees paar eestikeelset sõna- ‘Laula! Laula! Pappi!’ (Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross 2007)...
ETTEVÕTTE RAHANDUS CORPORATE FINANCE Kristo Krumm Ettevõtte rahandus Kristo Krumm 1. SISSEJUHATUS Ettevõte on tervik, mis moodustub üksikutest osadest: Sisseost Tootmine Finantsid Müük Jne Ettevõtte finantsvaldkond moodustub samuti osadest, mille loomise aluseks on erinevad sihtgrupid oma infovajadustega: Raamatupidamine Ettevõtte rahandus Juhtimisarvestus Kulude arvestus controlling Ettevõtte rahanduse ehk finantsjuhtimise eesmärk: Rahanduseks nimetatakse rahaasjade korraldamist ettevõttes. Ettevõtte finantsjuht peab teadma ja arvestama järgmiste tingimustega: Mis mõjutab finantsjuhtimist ja otsustamist? Kuidas organiseerida äritegevust kõige ratsionaalsemal viisil? Kus asub rahandusfunktsioon ettevõtte struktuuris? Kuidas maksimeerida kasu...
Kellele: Urmas Lehtsalu Kellelt: Mirge Arge 12.klass Teema:Arvamuse kujunemine On olemas arvamus ja eelarvamus. Eelarvamused tavap�raselt antakse edasi inimeselt inimesele. Eelarvamus on �he inimese arvamus ja seisukoht asjast, olenemata kas inimesel on tegelikult olukorra kohta informatsiooni v�i mitte. Tavaliselt ei ole eelarvamusega inimene s�venenud protsessi, mille suhtes on tal tekkinud eelarvamus. Eelarvamused kantakse tavaliselt edasi inimeselt inimesele. Kellegil on m�ne asja suhtes eelarvamus ja teine inimene v�tab selle sama eelarvamuse, kuna tal endil puudub n�gemus olukorrast, ning ollakse nii laisad ja ei viitsita ise olukorda hinnata. Seisukoht, erinevalt eelarvamusele on anal��tlise p�hjaga. Oma seisukohta omaval isikul on tehtud eelevalt korralik uurimust��, et teistele oma seisukohta vajadusel selgitada. Uurimust�� on vajalik selleks, et olla kindel info �igsuses. Paljud j��vad oma seisukohale raudkindlaks ja keelduv...
Tallinn Mustamäe College G2K Jaana-Kristiina Jõgevest The Four oldest churches of Tallinn Report Supervisor: Ingrid Teigar Tallinn 2009 The Dome Church The Danes began fortification of Toompea after the conquest of Tallinn in 1219 and probably also built the first church there. It was presumably a wooden building located at the site of the present cathedral. However, a serious conflict with the Order of the Brothers of the Sword broke out soon as the latter wanted to gain control of the entire Estonia. The order succeeded in subordinating Tallinn and the whole of North Estonia to its rule in 1227. The monks of the Dominican Order began the construction of a stone church in Toompea in 1229. The first written data on the cathedral date back to 1233, the date of a battle...
Johannes Aavik Ta sündis 8. detsembril 1880 Randvere külas Saaremaal ja suri 18. märtsil 1973 Stockholmis, ta oli eesti keeleteadlane. 1919-1926 töötas Kuressaare Gümnaasiumis eesti keele õpetajana. Seal tekkis tal huvi eesti keele vastu, ladina ja prantsuse keele harrastus. Keelealaseid õpinguid jätkas ta Tartu Ülikoolis, Nezini Ajaloo- ja Filoloogiainstituudis ja Helsingi ülikoolis, viimase lõpetas filoloogiakandidaadi kraadiga. Aavik tegutses hiljem keeleõpetajana Jaltas, Tartus, Kuressaares, töötas ka "Postimehe" toimetuses. Ta oli 19261934 Tartu ülikoolis eesti keele lektor ja gümnaasiumiõpetaja Tartus, 1934. aastast haridusnõunik (koolide peainspektor), 19401941 kirjastuses toimetaja. Saksa okupatsiooni ajal elas Nõmmel. 1944 siirdus Rootsi, kus tegutses Stockholmis arhiivitöötajana, tõlkijana, keeleliste artiklite ja kooliraamatute autorina. Ta suri S...
"S�ndmused muudavad inimeset" (A. Dumas) Pealkirjas kajastuv Alexandre Dumas v�ide v�ib tunduda k�llaltki labasena, kuid lause on igas m�ttes �ige. Miski muu peale s�ndmuste inimesi ei m�juta ega muuda. Olgu selleks siis kartulihinna t�us v�i kahe suurriigi vaheline s�jaline konflikt. Mis on siis peamised �lemaailmsed s�ndmused, mis avaldavad m�ju k�ige suuremale hulgale inimestele? Ning kuidas v�ivad need inimestele ning nende eludele m�juda? Inimese p�hivajadusteks toit ja vesi. Ilma nende kaheta pole v�imalik p�ramiidist �les poole minna ega r��kida turvalisustundest v�i eneseteostusest. V�iks ju arvata, et t�nap�eva coca cola- ning mcdonaldsi ajastul pole n�ljah�da probleem, kuid on. On arvutatud, et keskmiselt iga sekund sureb �ks inimene maailmas n�lga. Samas, maailmas toodetakse piisavalt toitu, et k�ik inimeseks saaksid korralikult s��nuks. Kuid n�ljah�da pole ainult viima...
Slaidid on mõeldud kasutamiseks 7. klassi matemaatika tundides. Slaidid koostas Eva Tomson Viljandi 2002.a. Tagasi ROMB ·definitsioon ·omadused ·ümbermõõt ·pindala ·ülesanded Tagasi ROMBI DEFINITSIOON Rombiks nimetatakse nelinurka, mille kõik küljed on võrdsed. D AB = BC = CD = DA A C B Tagasi ROMBI OMADUSED 1. Romb on rööpküliku erijuht. Tal on samad omadused, mis rööpkülikulgi. Rombi vastasküljed on paralleelsed. D AB // DC A C BC // AD B Tagasi ROMBI OMADUSED 2. Rombi vastasnurgad on võrdsed. D A = C A C B = D B Tagasi ROMBI OMADUSED 3. Rombi lähisnurkade summa on 180o A+ B = 180o D...
Eesti Ajaloomuuseum Stepanova Galina 12r2 Maarjamäe loss Maarjamäe nimeline koht asub Tallinna lahe idakaldal, teel kesklinnast Piritale astangutena tõusval Lasnamäe eelvallil. Esimesed teated suvemõisast Maarjamäel, toonase nimega Strietberg (ka Streitberg), pärinevad 17. sajandist. Nime seostatakse Liivi sõja ajal toimnud kokkupõrkega Tallinna Mustpeade vennaskonna väesalga ja linna piiravate venelaste vahel, mille järel lahingupaika hakati kutsuma 'Riiu- või Võitlusmäeks'. ISEOLEMISE TAHE. Eesti Vabariigi lugu · Maarjamäe lossis · Pirita tee 56, Tallinn · Avatud K-P kl 10-17 ISEOLEMISE TAHE. Eesti Vabariigi lugu ISEOLEMISE TAHE. Eesti Vabariigi lugu EKSKURSIOONIDE TELLIMINE Näitusele ,,Iseolemise tahe. 90 aastat Eesti Vabariiki" on võimalik tellida ekskursioone telefonil 6228 633 või triin.siiner(at)ajaloomuuseum.ee vähemalt 1 nädal ette Ekskursioone saab tellida ka vastavalt teemade...
TTÜ Materjali- ja keskkonnatehnoloogia Instituut KYF0280 Füüsikaline keemia Üliõpilase nimi: Franz Mathias Ints Töö nr: FK15 Töö pealkiri: Elektrijuhtivuse Määramine keskkonnatehnoloogia Instituut 280 Füüsikaline keemia Õpperühm: EANB31 Töö teostamise kuupäev: 21.10.2020 Elektrijuhtivuse Määramine Töö eesmärk (või töö ülesanne). Töös määratakse elektrolüüdi vesilahuste erijuhtivus ja molaarne elektrijuhtivu milleks mõõdetakse juhtivusnõus elektroodide vahel paikneva lahusekihi takist Katsetulemuste töötlus toimub kahes variandis. Tugeva elektrolüüdi lahuse puh alusel elektrijuhtivus lahuse lõpmatul lahjendusel nn. piiriline molaarne elektrij korral arvutatakse dissotsiatsiooniastmed ja dissotsiatsioonikonstant. Teooria Dissotsiatsioonikonstant (tähis Kd või K) on suurus, mis näitab elektrolüüdi tugevust. M vähem on la...
Muinasjutt P�hjap�der Nikko Elas kord v�ike p�hjap�der Nikko, kes viis t�nu saatusele oma perekonna kokku. Alates sellest p�evast olid Nikko jaoks k�ige imelisemad virmalised.Ta vaatas neid veelkord ning liikus edasi. P�hjap�drad olid teel l�una poole. Nende pealik arvas, et seal on parem. Nikko ei m�istnud, miks. R�nnanud seitse p�eva ja seitse ��d olid nad kohal. Seal oli ka teine p�drakari. Nende juht hakkas kohe kamandama nagu tavaliselt. K�ik kulges nagu eelmistel aastatel. See Nikkole ei meeldinud. Ta arvas, et peaks olema ka midagi uut. Niisiis palus Nikko oma emal jutustada lugu. Ta ema oli n�us ning juba alustas:"Kord ennemuistsel aal elasid..." Siis aga Nikko katkestas teda:"Jutusta mulle palun isast!" Ema vaikis. Ta ei r��kinud sellest just palju. Siiski oli v�ike p�der �htteist teada saanud. N�iteks seda, et Nikko isa on Hirmum�gede taga. Nimi olevat sellep�rast...
Renessanss ja humanistid Eva Maria Soodla 7.klass Renessanss Mis oli renessanss? Kultuuriajaloo periood aastatel 1450 1600 Antiikkultuuri taassünd nii kunstis kui ka kirjanduses Usuti, et renessanssiga lõpetati keskaeg Sai alguse Itaaliast aga laienes hiljem Miks algas renessanss Itaaliast? Sest Itaalias oli olnud Rooma impeeriumi keskus, kuhu oli säilinud palju antiikseid mälestusi. Põhja Itaalias olid võimsad linnriigid, kus elasid rikkad inimesed, kes tahtsid enda auks uhkeid monumente ja omada kauneid kunstiteoseid. Nad tahtsid oma lähikonda andekaid kirjanikke ja kunstnikke, seega koondasid nad kõik kokku. Nii tekkisid renessansi keskused. Tähtsamad renessansi keskused 15.sajandil oli tähtsaim keskus Firenze, kus valitses Medicite perekond. 16.sajandil t...
Eesti 17.sajandil Eva Maria Soodla Sisukord Baltimaad pärast Liivi sõda Eesti rahvas 17.sajandil Mõis ja talu Rootsi püüded Liivi ja Eestimaad rootsistada Vaimuelu Rootsi ajal Baltimaad pärast Liivi sõda PõhjaEesti kuulus Rootsile, LõunaEesti ja PõhjaLäti Poolale Kuna aga mõlemad riigid tahtsid võimu kogu Baltikumi üle, puhkes Rootsi ja Poola vahel uus sõda Ülemvõimulistele pingetele lisandusid ka usulised kokkupõrked 1629.aastal Altmargi rahuga võitis sõja Rootsi 1656.aastal vallutasid venelased Tartu ja piirasid riiat, kuid kuna Rootsi oli sõjaliselt tugevam, 1661.aastal loobus Kärde rahuga Venemaa Baltikumist ClicCkl iiccko nic toon a tdod a pd idc p tuirceture Eesti haldjusjaotus pärast Liivi sõda Eesti Rahvas 17.sajandil Kolmandik taludest...
Jaan Kaplinski Sündisin 22. jaanuaril 1941 Tartu naistekliinikus Toomemäel. Minu sünnipäeva pühitseti juba neljakümnendatel ja viiekümnendatel aastatel, tõsi küll, V.I. Lenini mälestuspäeva nime all. Hiljem see püha kaotati põhjendusega, et Lenin elab igavesti. Nii J.K. isa kui ema olid segaverelised. Isa, Jerzy Kaplinski (1901 - 1944?) isa poolt esivanemad olid juudid ja legendide järgi oli keegi neist ka Bütsantsist pagend Laskarise soo esindaja. Isa ema, neiupõlvenimega Dziadulewicz põlvnes Poola tatarlastest, kellest üks 18. sajandi lõpul katoliku usku läks ja sai Amurati asemel nimeks Bonaventura. Jerzy Kaplinski töötas Tartu Ülikoolis poola keele ja kirjanduse lektorina, organiseeris Eesti-Poola seltsi ja poola kirjanduse laiema tõlkimise eesti keelde. Ta pi das avalikke ettekandeid poola kirjanike tähtpäevadel ja kirjutas eessõnasid tõlkeraamatutele ning poola kirjandust tutvustavaid artikleid ajakirjanduses, sh. ajakirjas "Loo...
VALEMID [ ( )] n n [ ris - E ( ri ) ] r js - E r j s i = [ ris - E ( ri )]2 s Pij = Covij = s =1 s =1 i j i j i - standardhälve s - tõen., et olukord s esineb rit - kronol. tulu aktsialt i per.t Pij - korrelats.kord., [-1;1], tugev., hajut. ris - oodatav tulu aktsialt i olukorra s puhul Covij - kovariats., suund E(r...
Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor Disaini õppetool Graafilise disaini eriala Kristiina Seim PAKENDIGRAAFIKA LOOMISE PROTSESSI VAJALIKKUS JA PEAMISED ETAPID Ainetöö Juhendaja: Ranno Päi, Ma Pärnu 2012 Pakendigraafika loomise protsessi vajalikkus ja peamised etapid SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................... 3 1. PROTSESSI VAJALIKKUSEST PAKENDIGRAAFIKA LOOMISEL ......................... 5 2. INFO KOGUMINE ........................................................................................................... 6 2.1. Kliendi poolt saadud info................................................
Kreeka on v�ga m�gine maa, mist�ttu oli ta tugevalt killustatud ja arvukateks s�ltumatuteks riikides jagunenud. Naabermaadega oldi �hendusest mere kaudu. Kreeklased olid ammusest ajast teadlikud L�his-Ida k�rgkultuuridest. L�hidalt erinevatest perioodidest KREETA-M�KEENE e. EGEUSE PERIOOD 2000-1100 a. eKr lossid ja neid �mbritsevad linnad kiri minoiline tsivilisatsioon (Kreeta), t�htsaim keskus Knossos sidemed Egiptuse ja Ees-Aasiaga tsivilisatsioonid kujunemine Mandri-Kreekas 1600 eKr t�htsaim keskus M�keene 1500 eKr vallutati Kreeta kindlustatud lossid ********************************************************************** Minoiline tsivilisatsioon Kreetal Kreeta muistsed elanikud ei olnud kreeklased. Knossose kuningas Minos. Tsivilisatsioonis olid lossid ja nende �mber linnad. Tuntuim - Knossos. Eluruumid linnades olid luksuslikud. Kreetalased olid v�lja arendanud oma lineaarkirja A (silpkiri), mis on de�ifreerimata. Losside valitse...
This article was downloaded by: [KU Leuven University Library] On: 02 June 2015, At: 06:11 Publisher: Routledge Informa Ltd Registered in England and Wales Registered Number: 1072954 Registered office: Mortimer House, 37-41 Mortimer Street, London W1T 3JH, UK Perspectives: Studies in Translatology Publication details, including instructions for authors and subscription information: http://www.tandfonline.com/loi/rmps20 When `we' are `the other'. Travel books on Romania as exercises in intercultural communication a Rodica Dimitriu a Department of English , Al...
P�hikooli eesti keele l�pueksam 2017 1.1 Loe tekst l�bi ja lahenda selle p�hjal �lesanded. Kokku on v�imalik 1.1 �lesande eest saada 18 punkti. 1. Miks on meie esivanematel olnud raske �le Emaj�e p��seda? Meie esivanematel on olnud raske �le Emaj�e p��seda, sest j�el on soised ja pehmed kaldad. Sisult �ige vastus 2 punkti, vale vastus 0 punkti. �igeks vastuseks piisab �he omaduse nimetamisest. 2. Mis �hendab omavahel Tartut, Viljandit ja P�rnut? Nimeta kaks seost. Tartut, Viljandit ja P�rnut seob see, et need on (1) Emaj�e veetee ��rsed linnad, (2) vanad hansalinnad, (3) nn �rg-Emaj�e lapsed. Kumbki �ige seos annab 1 punkti, vale seos 0 punkti. Kokku on v�imalik saada 2 punkti. 3. Leia tekstist kaks Tartu vana nime. Tartu kaks vana nime on Tarbatu ja Taarapadu. Kumbki �ige nimi annab 1 punkti, vigane v�i vale vastus 0 punkti. Kokku on v�imalik saada 2 punkti. 4. Tartu vanust v�ib m��ratleda mitut moodi. Kirjuta tabelisse kolm erinevat...
VALGAMAA KUTSEÕPPEKESKUS Müüja-3 Eva Pulver MATS TRAAT Valga 2009 CV NIMI: Mats Traat SÜNNIAAEG JA KOHT: 23. Novembril 1936 Tartumaal Palupere vallas ELUKOHAD: Tallinass, Moskvas, Veikülas PEREKONNASEIS: info puudus sellel alal, sest Traat ei avalda oma isikliku elu kohta infot HARIDUS: Arula kool (19451946), Vana-Otepää kool (19461947), Nõuni kool (19471949), Rannu koolis (19491951), Tartu tehnikumis (19521953), lõpetas Vaeküla põllumajanduse mehhaniseerimise tehnikumi, Moskva Kirjandusinstituudi 1964 ja samas kõrgemad filmi-, lavastaja ja stsenaristi kursused 1969. TÖÖKOHAD: Töötanud normeerijana, tehnilise järelevalve inspektorina, Tallinnfilmis toimetaja ja stsenaariumide kolle...
Närvisüsteem Aju Psühholoogia gümnaasiumile Eva Palk Käitumismehhanismid · Käitumise korraldamiseks olemasolevad keha regulatsioonisüsteemid: 1. närvisüsteem 2. hormonaalne süsteem- sisenõrenäärmed 3. bioloogilised rütmid 4. kasvamine ja areng, 5. õppimine 6. suhtlemine teiste organismidega, teiste inimestega Loomade närvisüsteemi areng Närvivõrgud kiiretaoliselt sümmeetriline kahekülgselt e bilateraalselt Närvisüsteem Autonoomne NS Somaatiline NS Siseelundite töö Piirde NS Kesknärvisüsteem Peaaju ja seljaaju Sümpaatiline Parasümpaatiline närvid Rahuolek, ...
KORDAMISKÜSIMUSED Sissejuhatus finantsjuhtimisse 1. Milliseid tegevusi hõlmab finantsjuhtimine? Finantsjuhtimine - tegeleb ettevõtte finantsküsimusi puudutavate probleemide juhtimisega ning on üks ettevõtte juhtimise funktsioon. Finantsjuhtimise keskne küsimus (peamine eesmärk) - ettevõtte rahaliste ressursside juhtimine ettevõtte finantseesmärkide saavutamiseks ehk üldjuhul ettevõtte aktsionäride rikkuse kasvatamine. Rahaliste ressursside juhtimine hõlmab: ● Kapitali moodustamist (finantseerimisotsus) – sisesed ja/või välised finantseerimisallikad kombineerida selliselt, et kapitali hind oleks madalam ning finantseerimise allikas vastaks finantseeritava objekti omadustele. ● Kapitali tõhusat suunamist ja kasutamist (investeerimisotsus, dividendiotsus) – investeeringud projektidesse, mille tootlus on suurem kui minimaalne nõutav tulunorm (leida optimaalne tulu, kestvus, risk). Dividendide...
Hambaravi Eestis Kristiina Samet Sotsiaaltöö, 1. kursus Ülevaade Hambaravi on eriala, mis tegeleb suu piirkonna pehmete ja kõvakudede haiguste, defektide, traumade ja kaasasündinud anomaaliate diagnostika, ravi ja ennetusega. Hambaravi võib teostada ainult hambaarst. Tegevuse eesmärgiks on säilitada ja/või taastada maksimaalselt nii funktsioon, kui ka esteetika. (Gutmann, Jänes, & Saag) Hambaravi on üks eriarstiabi erialadest, mille teenuseid võivad osutada äriühingud või füüsilisest isikust ettevõtjad, kes omavad hambaraviteenuste osutamiseks tegevusluba. Hambaraviteenuste osutamist reguleerivad tervishoiuteenuste korraldamise seadus ja ravikindlustuse seadus. Hambaravi osutamiseks vajalikud ruumid ja aparatuur peavad vastama Sotsiaalministeeriumi pool...
1. Iseloomusta araablaste ühiskonda enne islamiusu teket. Araablast e usk oli polüteistlik. Arvukatele jumalatel e püstitati austus o bj e ktiden a kujusid, austati ka paljusid loodu s o bj e kt e, sh kive. Neist tähtsaim mu st m et e oriit asu b Meka s, m üürituna Kaaba templi seina selle juurde korraldati ps eri piirkonda d e st iga aastas eid suuri palver änn akuid. Meka muutus araabla st e tähtsaim ak s usuk e s ku s e k s , palver änn aku d tõid kaup m e e s t el e suurt tulu. 2. Islamiusu 5 põhitõde. Prohvet Muhamed ja tema õpetus · Usutunnistus seisn e b kuulutus e s , et pole teisi jumalaid Allahi kõrval ja Muham e d on Allahi prohv et · Palvus tuleb sooritada, nägu Meka suuna s, 5 korda päev a s , e eln...
TALLINNA ÜLIKOOL ALFRED ADLERI SÜNNIJÄRJEKORRA TEOORIA Referaat aines ,, Arengupsühholoogia" Õppejõud: Kristiina Uriko Tallinn 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS Arengupsühholoogia on üks psühholoogia harudest, mis uurib inimese arengut alatest viljastumisest ning lõppedes inimese surmaga. Arengupsühholoogia otsib üldistades vastust küsimusele mis on see jõud, mis paneb inimese arenema? Alfred Alder oli arengupsühholoogiat uuriv teoreetik ning individuaalpsühholoogia koolkonna rajaja. Tema õpetajaks oli tuntud psühhiaater Sigmund Freud. Adler oli üks esimesi, kes hakkas tähelepanu pöörama lapse sünnijärjekorra ja tema isiksuse vahelistele seostele. Tänapäeval on tavaline, et esmasündinut ,,poputatakse" rohkem, ta saab palju rohkem tähelepanu ning tema peal teevad värskelt vanemateks saanud inimesed paratamatult ...
EESTI MAAÜLIKOOL Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut Eva-Mai Männiste MEE TARBIMINE Referaat Keskkonnakaitse õppekava Tartu 2018 SISUKORD 1. MESI JA MESINDUS......................................................................................................3 1.1. Mis on mesi?............................................................................................................3 1. 2. Mee ja mesinduse ajalugu ning tänapäev...............................................................3 1. 3. Mesindus Euroopas................................................................................................4 2. MEE TARBIMINE........................................................................................................5 2.1. Mee omadused-tarbimise põhjused.................................................
TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond Avatud ülikool KULUDE JUHTIMINE JA CONTROLLING MJJV.09.029 Koostanud professor Toomas Haldma Loengukonspekt ärijuhtimise magistriõppele finantsjuhtimise eriaines TARTU 2015 SISUKORD 1. ETTEVÕTTESISESE ARVESTUSE ROLL JA ARENGUD ............................3 1.1. Strateegiliste nõuete kasv juhtimisele ...............................................................3 1.2. Ettevõtte aruandluse arengusuunad ...................................................................4 1.3. Ettevõttesisese planeerimis- ja aruandlussüsteemi kujundamise vajadused .....6 1.4. Juhtimisarvestuse praktikat mõjutavad tegurid .................................................8 1.4. Ettevõtte kuluarvestuse süsteemi eesmärgid ja komponendid ..........................8 2. ETTEVÕTTE KULUARVESTUSE SÜSTEEM .............................
1. Hankelogistika eesmärgiks on laia sortimendi tooraine ja pooltoodete omandamine ning tootmis-(töötlemis-)paika toimetamine õiges koguses, õigel ajal ning vastuvõetava hinna eest Materjalilogistika ülesandeks on tooraine- ja pooltoodete voogude juhtimine tootmis- (töötlemis-)protsessi käigus. Tänapäeval on hanke-ja materjalilogistika omavahel integreerunud ning neid võib vaadata tervikuna e. hankelogistikana 2. Jaotuslogistika eesmärgiks on toimetada lõpptoode lõpptarbijani neid rahuldaval moel ja ajal. 3. Kogukulude kontseptsioon (total cost concept) eeldab, et kõikide logistika tegevusvaldkondade kulusid vaadeldakse tervikuna, arvesse võttes kõiki võimalikke kulusid. Eesmärk on leida lahendus, mille puhul kogukulud oleksid minimaalsed (säilitades seejures vajalik klienditeeninduse tase). Kontseptsiooni võti seisneb kõiki logistiliste kulude üheaegses arvestamises, saamaks minimaalsed kogukulud. TC(ko...
Keda peetakse tänapäeval edukaks inimeseks? Tänapäeva maailmas mõtlevad paljud meist selle peale, kuidas edukas olla. Igaüks meist võib edukaks saada, kuid me kõik oleme väga erinevad ja mõtleme erinevalt ning sellepärast tähendab meie kõigi jaoks edukaks inimeseks olemine midagi teistsugust. Igaüks saab olla iseenda definitsiooni järgi edukas, kui me seame endale eesmärke, mille poole püüelda, järelikult edukatel inimestel on eesmärgid, mille poole liigutakse. Tihtipeale kui küsida inimestelt, kes on tänapäeval edukas inimene, võib kuulda vastust: isik, kes tegeleb ettevõtlusega, omab oma firmat ja saavutab sellega edu. Seda võib pidada ka õigeks ning ettevõtluse edu valemit püüab lahti seletada oma artiklis Juhan Parts: tänased eestlased on keskmiselt vähem ettevõtlikud kui teised Euroopa rahvad ning riskide võtmise ja isetegemise asemel oodatakse tihti seda, et riik peaks pakkuma kõike: töökohti, kindlustunnet ning p...
Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor Ettevõtluse Instituut EESTI HOTELLI - JA TURISMIKÕRGKOOL Turunduskommunikatsiooni analüüs Koostajad: .... Rühm: EV-1-S-E-tal Tallinn 2011 Sisukord Sisukord.............................................................................................................1 1. Sissejuhatus....................................................................................................2 2. Turundamine.............................................................................................
KARIN RASK Uurimistöö Tallinn 2011 SISUKORD...............................................................................2 SISSEJUHATUS.......................................................................3 1. ELULUGU............................................................................4 2. INTERVJUU.........................................................................5 3. ROLLID................................................................................6 3.1 Rollid Nukuteatris............................................................6 3.2 Rollis mujal......................................................................6 3.3 Auhinnad..........................................................................7 4. KOKKUVÕTE.......................................................................8 5. KASUTATUD KIRJANDUS................................................9 6. LISAD....................................
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Eva Jakovlev HALLISTE KIHELKOND Kursusetöö Juhendaja: Karl Pajusalu Tartu 2014 Murdesõnade tundmine, küsitletavale loetakse ette sõna (sulgudes selle sõna õige tähendus), tema ülesanne on moodustada selle sõnaga lause. Aame (ajame) Ame (särk) Amat (amet) Avi (haug) Elle (helde) Ikma (nutma) Japs (õun) Kaal (kael) Kamps (kampsun) Kangeste (väga) Kapust (kapsas) Kasume (kasvama) Keller (kelder) Keng (king) Kesü (oder) Kidsi (kade) Kikas (kukk) Kitsma (rohima) Kengälti (paljajalu) Kuremari (jõhvikas) Kõiv (kask) Kõtt (kõht) Kört (seelik) Lige (märg) Liim (leem, supp) Lõhmus (pärn) Lämi (soe) Manu (juurde) Ommuk (hommik) Pageme (põgenema) Paluk (pohl) Peni (koer) Nõgel (nõel) ...
Matemaatiliste tõestuste meetodid 1. Otsesed tõestuse meetodid M ate maa tiline s üs teem koos neb aks ioomides t, teoreemides t, definits ioonides t ja defineeri ma ta obj ektides t. A ks ioom on laus e, mid a eeldataks e tõene olevat. D ef in its ioon i kas utataks e uute konts epts ioonide ja mõis t ete s elgitamis eks teadaolev ate mõis te te kaudu. T eoreem on väide, mis on tões tatud. L em m a - väiks ema is es eis va tähts us ega teoree m, mis on enamas t i abiks teoree mi de tões ta mis e l. Järeld u s - toeree mis t ots es elt järelduv tule mus N äited: D efineeri ma ta obj ektid: punktid, jooned D efinits ioon: Kolmnurg a ümber mõ õt on võrdne s elle kol mnurga külgede s ummag a Teoree m: Täis nuks e kolmnurga kaatet ite ruutude s umma võrdub hüpotenuus i ruuduga. J äreldus : kui kolmnurg a külj ed on võrds e pikkus ega, s iis on s elle kolmnug a nurgad s amut i võrds ed. Teoree mi tões us e põhj endamis t, nimet ataks e tõe...
annaabi.ee 
