Labor FK15 protokoll (0)

TTÜ Materjali- ja keskkonnatehnoloogia Instituut KYF0280 Füüsikaline keemia Üliõpilase nimi: Franz Mathias Ints Töö nr: FK15 Töö pealkiri: Elektrijuhtivuse Määramine


TTÜ Materjali- ja keskkonnatehnoloogia Instituut KYF0280 Füüsikaline keemia Õpperühm: EANB31 Töö teostamise kuupäev: 21.10.2020 Töö pealkiri: Elektrijuhtivuse Määramine


Töö eesmärk (või töö ülesanne).  Töös määratakse elektrolüüdi vesilahuste erijuhtivus ja molaarne elektrijuhtivus real kontsentratsioonidel,  milleks mõõdetakse juhtivusnõus elektroodide vahel paikneva lahusekihi takistust või otse erijuhtivust. 
Katsetulemuste töötlus toimub kahes variandis. Tugeva elektrolüüdi lahuse puhul leitakse katseandmete 
alusel elektrijuhtivus lahuse lõpmatul lahjendusel nn. piiriline molaarne elektrijuhtivus λ0. Nõrga elektrolüüdi 
korral arvutatakse dissotsiatsiooniastmed ja dissotsiatsioonikonstant.  Teooria Dissotsiatsioonikonstant (tähis K d või K) on suurus, mis näitab elektrolüüdi tugevust. Mida väiksem on Kd väärtus (mida  vähem on lahuses ioone molekulidega võrreldes), seda nõrgem on elektrolüüt. Dissotsiatsioonikonstant sõltub 
temperatuurist ja elektrolüüdi iseloomust, kuid ei sõltu kontsentratsioonist. 
K= (a2*C)/(1-a) 
K - dissotsiatsioonikonstant
a - dissotsiatsiooniaste
C - lahuse konsentratsioon Töövahendid.  Vahelduvvoolusild P-38 ja juhtivusnõu või juhtivusmõõtja MC226, vesitermostaat, 100- ml mahuga 
mõõtekolvid, pipetid.  Töö käik. Töös kasutatakse elektrolüüdilahuse elektrijuhtivuse määramiseks juhtivusnõud MC226 või juhtivusnõusse  valatud elektrolüüdilahuse takistuse mõõtmiseks vahelduvvoolusilda P-38.  Variant 1: mõõtmine juhtivusmõõtja MC226 abil  Lahuste kontsentratsiooni määrab praktikumi juhendaja. Lahused valmistatakse 100-ml mõõtekolbidesse 
laboratooriumis olevast tiitritud lahusest selle kvantitatiivsel ja järkjärgulisel lahjendamisel juhtivusveega  (bidestilleeritud veega).  Lahuseid tuleb valmistada hoolikalt, vastasel korral läheb katseviga suureks.  Katseklaas koos mõõteelektroodiga loputatakse paar korda uuritava lahusega ja seejärel pipeteeritakse 
vastavalt katseklaasi mahule selline lahuse hulk, et mõõteelektroodi ava oleks 3 - 5 mm ulatuses kaetud. Soovitav on alustada mõõtmisi kõige väiksema kontsentratsiooniga lahusest.  Katseklaasi täitmise pipetiga tingib nõue, et kõikide määramiste puhul oleks vedeliku hulk ühesugune. Pärast 
gaasimullide eraldumist asetatakse katseklaas koos mõõteelektroodiga vesitermostaati, mille temperatuuri 
hoitakse püsivana 25,0±0,1 °C juures, erijuhtudel ka mõnel teisel juhendaja poolt määratud temperatuuril. Kui  lahus on saavutanud termostaadi temperatuuri (mitte varem kui 10 - 15 minuti pärast), alustatakse mõõtmist.  Juhtivusmõõtja sisse- ja väljalülitamine toimub klahvi ″On/Off″ abil.Mõõtmiseks tuleb vajuta klahvile ″Read″,  mõõtmise ajal vilgub ekraanil koma. Mõõtmise lõpetamiseks tuleb vajutada uuesti klahvile ″Read″ või ootata 
kuni ekraanile ilmub sümbol [/A] ja näit on fikseeritud. Igale järgmisele lahusele üle minnes tuleb elektrood ja katseklaas kaks korda loputada selle uue lahusega  ning seejärel pipeteerida uus uuritav lahus. 


Töö eesmärk (või töö ülesanne).  Töös määratakse elektrolüüdi vesilahuste erijuhtivus ja molaarne elektrijuhtivus real kontsentratsioonidel,  milleks mõõdetakse juhtivusnõus elektroodide vahel paikneva lahusekihi takistust või otse erijuhtivust. 
Katsetulemuste töötlus toimub kahes variandis. Tugeva elektrolüüdi lahuse puhul leitakse katseandmete 
alusel elektrijuhtivus lahuse lõpmatul lahjendusel nn. piiriline molaarne elektrijuhtivus λ0. Nõrga elektrolüüdi 
korral arvutatakse dissotsiatsiooniastmed ja dissotsiatsioonikonstant.  Teooria Dissotsiatsioonikonstant (tähis K d või K) on suurus, mis näitab elektrolüüdi tugevust. Mida väiksem on Kd väärtus (mida  vähem on lahuses ioone molekulidega võrreldes), seda nõrgem on elektrolüüt. Dissotsiatsioonikonstant sõltub 
temperatuurist ja elektrolüüdi iseloomust, kuid ei sõltu kontsentratsioonist. 
K= (a2*C)/(1-a) 
K - dissotsiatsioonikonstant
a - dissotsiatsiooniaste
C - lahuse konsentratsioon Töövahendid.  Vahelduvvoolusild P-38 ja juhtivusnõu või juhtivusmõõtja MC226, vesitermostaat, 100- ml mahuga 
mõõtekolvid, pipetid.  Töö käik. Töös kasutatakse elektrolüüdilahuse elektrijuhtivuse määramiseks juhtivusnõud MC226 või juhtivusnõusse  valatud elektrolüüdilahuse takistuse mõõtmiseks vahelduvvoolusilda P-38.  Variant 1: mõõtmine juhtivusmõõtja MC226 abil  Lahuste kontsentratsiooni määrab praktikumi juhendaja. Lahused valmistatakse 100-ml mõõtekolbidesse 
laboratooriumis olevast tiitritud lahusest selle kvantitatiivsel ja järkjärgulisel lahjendamisel juhtivusveega  (bidestilleeritud veega).  Lahuseid tuleb valmistada hoolikalt, vastasel korral läheb katseviga suureks.  Katseklaas koos mõõteelektroodiga loputatakse paar korda uuritava lahusega ja seejärel pipeteeritakse 
vastavalt katseklaasi mahule selline lahuse hulk, et mõõteelektroodi ava oleks 3 - 5 mm ulatuses kaetud. Soovitav on alustada mõõtmisi kõige väiksema kontsentratsiooniga lahusest.  Katseklaasi täitmise pipetiga tingib nõue, et kõikide määramiste puhul oleks vedeliku hulk ühesugune. Pärast 
gaasimullide eraldumist asetatakse katseklaas koos mõõteelektroodiga vesitermostaati, mille temperatuuri 
hoitakse püsivana 25,0±0,1 °C juures, erijuhtudel ka mõnel teisel juhendaja poolt määratud temperatuuril. Kui  lahus on saavutanud termostaadi temperatuuri (mitte varem kui 10 - 15 minuti pärast), alustatakse mõõtmist.  Juhtivusmõõtja sisse- ja väljalülitamine toimub klahvi ″On/Off″ abil.Mõõtmiseks tuleb vajuta klahvile ″Read″,  mõõtmise ajal vilgub ekraanil koma. Mõõtmise lõpetamiseks tuleb vajutada uuesti klahvile ″Read″ või ootata 
kuni ekraanile ilmub sümbol [/A] ja näit on fikseeritud. Igale järgmisele lahusele üle minnes tuleb elektrood ja katseklaas kaks korda loputada selle uue lahusega  ning seejärel pipeteerida uus uuritav lahus. 


Töö eesmärk (või töö ülesanne).  Töös määratakse elektrolüüdi vesilahuste erijuhtivus ja molaarne elektrijuhtivus real kontsentratsioonidel,  milleks mõõdetakse juhtivusnõus elektroodide vahel paikneva lahusekihi takistust või otse erijuhtivust. 
Katsetulemuste töötlus toimub kahes variandis. Tugeva elektrolüüdi lahuse puhul leitakse katseandmete 
alusel elektrijuhtivus lahuse lõpmatul lahjendusel nn. piiriline molaarne elektrijuhtivus λ0. Nõrga elektrolüüdi 
korral arvutatakse dissotsiatsiooniastmed ja dissotsiatsioonikonstant.  Teooria Dissotsiatsioonikonstant (tähis K d või K) on suurus, mis näitab elektrolüüdi tugevust. Mida väiksem on Kd väärtus (mida  vähem on lahuses ioone molekulidega võrreldes), seda nõrgem on elektrolüüt. Dissotsiatsioonikonstant sõltub 
temperatuurist ja elektrolüüdi iseloomust, kuid ei sõltu kontsentratsioonist. 
K= (a2*C)/(1-a) 
K - dissotsiatsioonikonstant
a - dissotsiatsiooniaste
C - lahuse konsentratsioon Töövahendid.  Vahelduvvoolusild P-38 ja juhtivusnõu või juhtivusmõõtja MC226, vesitermostaat, 100- ml mahuga 
mõõtekolvid, pipetid.  Töö käik. Töös kasutatakse elektrolüüdilahuse elektrijuhtivuse määramiseks juhtivusnõud MC226 või juhtivusnõusse  valatud elektrolüüdilahuse takistuse mõõtmiseks vahelduvvoolusilda P-38.  Variant 1: mõõtmine juhtivusmõõtja MC226 abil  Lahuste kontsentratsiooni määrab praktikumi juhendaja. Lahused valmistatakse 100-ml mõõtekolbidesse 
laboratooriumis olevast tiitritud lahusest selle kvantitatiivsel ja järkjärgulisel lahjendamisel juhtivusveega  (bidestilleeritud veega).  Lahuseid tuleb valmistada hoolikalt, vastasel korral läheb katseviga suureks.  Katseklaas koos mõõteelektroodiga loputatakse paar korda uuritava lahusega ja seejärel pipeteeritakse 
vastavalt katseklaasi mahule selline lahuse hulk, et mõõteelektroodi ava oleks 3 - 5 mm ulatuses kaetud. Soovitav on alustada mõõtmisi kõige väiksema kontsentratsiooniga lahusest.  Katseklaasi täitmise pipetiga tingib nõue, et kõikide määramiste puhul oleks vedeliku hulk ühesugune. Pärast 
gaasimullide eraldumist asetatakse katseklaas koos mõõteelektroodiga vesitermostaati, mille temperatuuri 
hoitakse püsivana 25,0±0,1 °C juures, erijuhtudel ka mõnel teisel juhendaja poolt määratud temperatuuril. Kui  lahus on saavutanud termostaadi temperatuuri (mitte varem kui 10 - 15 minuti pärast), alustatakse mõõtmist.  Juhtivusmõõtja sisse- ja väljalülitamine toimub klahvi ″On/Off″ abil.Mõõtmiseks tuleb vajuta klahvile ″Read″,  mõõtmise ajal vilgub ekraanil koma. Mõõtmise lõpetamiseks tuleb vajutada uuesti klahvile ″Read″ või ootata 
kuni ekraanile ilmub sümbol [/A] ja näit on fikseeritud. Igale järgmisele lahusele üle minnes tuleb elektrood ja katseklaas kaks korda loputada selle uue lahusega  ning seejärel pipeteerida uus uuritav lahus. 


Töö eesmärk (või töö ülesanne).  Töös määratakse elektrolüüdi vesilahuste erijuhtivus ja molaarne elektrijuhtivus real kontsentratsioonidel,  milleks mõõdetakse juhtivusnõus elektroodide vahel paikneva lahusekihi takistust või otse erijuhtivust. 
Katsetulemuste töötlus toimub kahes variandis. Tugeva elektrolüüdi lahuse puhul leitakse katseandmete 
alusel elektrijuhtivus lahuse lõpmatul lahjendusel nn. piiriline molaarne elektrijuhtivus λ0. Nõrga elektrolüüdi 
korral arvutatakse dissotsiatsiooniastmed ja dissotsiatsioonikonstant.  Teooria Dissotsiatsioonikonstant (tähis K d või K) on suurus, mis näitab elektrolüüdi tugevust. Mida väiksem on Kd väärtus (mida  vähem on lahuses ioone molekulidega võrreldes), seda nõrgem on elektrolüüt. Dissotsiatsioonikonstant sõltub 
temperatuurist ja elektrolüüdi iseloomust, kuid ei sõltu kontsentratsioonist. 
K= (a2*C)/(1-a) 
K - dissotsiatsioonikonstant
a - dissotsiatsiooniaste
C - lahuse konsentratsioon Töövahendid.  Vahelduvvoolusild P-38 ja juhtivusnõu või juhtivusmõõtja MC226, vesitermostaat, 100- ml mahuga 
mõõtekolvid, pipetid.  Töö käik. Töös kasutatakse elektrolüüdilahuse elektrijuhtivuse määramiseks juhtivusnõud MC226 või juhtivusnõusse  valatud elektrolüüdilahuse takistuse mõõtmiseks vahelduvvoolusilda P-38.  Variant 1: mõõtmine juhtivusmõõtja MC226 abil  Lahuste kontsentratsiooni määrab praktikumi juhendaja. Lahused valmistatakse 100-ml mõõtekolbidesse 
laboratooriumis olevast tiitritud lahusest selle kvantitatiivsel ja järkjärgulisel lahjendamisel juhtivusveega  (bidestilleeritud veega).  Lahuseid tuleb valmistada hoolikalt, vastasel korral läheb katseviga suureks.  Katseklaas koos mõõteelektroodiga loputatakse paar korda uuritava lahusega ja seejärel pipeteeritakse 
vastavalt katseklaasi mahule selline lahuse hulk, et mõõteelektroodi ava oleks 3 - 5 mm ulatuses kaetud. Soovitav on alustada mõõtmisi kõige väiksema kontsentratsiooniga lahusest.  Katseklaasi täitmise pipetiga tingib nõue, et kõikide määramiste puhul oleks vedeliku hulk ühesugune. Pärast 
gaasimullide eraldumist asetatakse katseklaas koos mõõteelektroodiga vesitermostaati, mille temperatuuri 
hoitakse püsivana 25,0±0,1 °C juures, erijuhtudel ka mõnel teisel juhendaja poolt määratud temperatuuril. Kui  lahus on saavutanud termostaadi temperatuuri (mitte varem kui 10 - 15 minuti pärast), alustatakse mõõtmist.  Juhtivusmõõtja sisse- ja väljalülitamine toimub klahvi ″On/Off″ abil.Mõõtmiseks tuleb vajuta klahvile ″Read″,  mõõtmise ajal vilgub ekraanil koma. Mõõtmise lõpetamiseks tuleb vajutada uuesti klahvile ″Read″ või ootata 
kuni ekraanile ilmub sümbol [/A] ja näit on fikseeritud. Igale järgmisele lahusele üle minnes tuleb elektrood ja katseklaas kaks korda loputada selle uue lahusega  ning seejärel pipeteerida uus uuritav lahus. 


Elektrolüüt:  CH3COOH Piiriline molaarne elektrijuhtivus: 390.7*10^-4 = (käsiraamatu abil)  Jrk nr. 1 0.0993 48.02 2 0.1986 72.61 3 0.3973 100 Lahuse molaarne  konsentratsioon  Erijuhtivus κ mS/cm (mõõdetud) 𝐶_𝑀 Λ^0= 𝜌/𝐶




CH3COOH 0.03907 K= (a^2*C)/(1-a) 0.04802 0.00048358509567 0.01237740199 1.540342229E-05 0.07261 0.000365609264854 0.00935780048 1.755536982E-05 0.1 0.000251698968034 0.00644225667 1.76213E-05 Erijuhtivus κ S/m Molaarne 
elektrijuhtivus    , 
S*m2/mol Dissotsiatsioonia
ste Dissotsiatsiooniko
nstant    K  Λ 𝛼


Võrreldes enda välja arvutatud dissotsiatsiooni konstanti: 1.76213E-05                                käsiraamatu dissotsiatsioonikonstandiga: 1,754E-05    
on näha, et need on väga sarnased. Selle põhjal võib järeldada, et katse 
õnnestus hästi. viited: 
-moodles õppejõu poolt praktikumi juhend
-moodles käsiraamatu tabelid
-https://et.wikipedia.org/wiki/Dissotsiatsioonikonstant


Võrreldes enda välja arvutatud dissotsiatsiooni konstanti: 1.76213E-05                                käsiraamatu dissotsiatsioonikonstandiga: 1,754E-05    
on näha, et need on väga sarnased. Selle põhjal võib järeldada, et katse 
õnnestus hästi. viited: 
-moodles õppejõu poolt praktikumi juhend
-moodles käsiraamatu tabelid
-https://et.wikipedia.org/wiki/Dissotsiatsioonikonstant


Siia tuleb lisada (skaneeritult või fotona) õppejõu poolt antud tööülesanne ja õppejõu  poolt allkirjastatud originaalkatseandmete leht.


Siia tuleb lisada (skaneeritult või fotona) õppejõu poolt antud tööülesanne ja õppejõu  poolt allkirjastatud originaalkatseandmete leht.

Document Outline

• Tiitelleht
• Teooria ja töö käik
• Arvutused, tabelid ja graafikud
• Järeldus
• Originaalkateseandmed