Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Reis maakera südamesse - Jules Verne (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Reis maakera südamesse.
Jules Verne.
Valisin seiklusromaani “Reis maakera südamesse “ lugemiseks kaanepildi ja raamatu tutvustuse järgi.
Raamat räägib sellest,kuidas professor Otto Liedenbrock võttis ette teekonna maakera südamesse koos oma vennapoja Axeliga ning islandlase Hansuga.
Professor Liedenbrock elas väikeses majas Hamburgis Kuninga tänaval koos oma vennapoja Axeliga ning kasutütre Graubeninga ning teenija Martaga.
Ühel päeval ostis professor tuntud Islandi kirjaniku Snorre Turlessoni raamatu,mille vahelt libises välja pärgament salapärase ruunikirjaga.Pärast pikka peamurdmist lahendasid onu ja Axel sellel olnud mõistatuse,mis rääkis maakera südamest.
Professor otsustas kohe võtta ette reisi maakera südamesse,millega Axel polnud sugugi nõus,kuna ta arvas ,et elustalt nad sealt tagasi ei tule.Vaatamata sellele,et Alex ei tahtnud minna Islandile ,sõitsid nad professoriga viimase nõudmisel ikkagi sinna ,kus nendega liitus kütt Hans.
Nad sisenesid Islandil Sneffelsi vulkaani,kus neid ootas ees palju sündmusi ja seiklusi.Nad piinlesid janu käes,üritasid leida maa alt vett,kaotasid üksteist ära,läksid vales suunas .Pärast pikka käimist Sneffelsi vulkaani sisemuses leidsid nad uue avastamata paiga.Seal oli meri,kaljud,neemed ,liivarand .Seal elasid eelajaloolised loomad,taimed isegi inimese moodi olendid.Maakera südant nad siiski avastada ei suutnud ,kuna nad olid jõudnud Itaaliasse tegutsevasse vulkaani, mis hakkas purskama. Mehed olid puust parve peal,ning tuline laava kandis nad vulkaanist välja..
Nende seiklus lõppes õnnelikult ,nad kõik pääsesid eluga ,ning nad said kuulsaks.
Nende auks korraldati Hamburgis pidustusi,kus professor Liedenbrock rääkis seiklustest maakera sissemuses.
Axel aga abiellus oma armastatud naise Graubeniga.
Raamatu peategelasteks on Axel ,kes oli professor Otto Liedenbrocki vennapoeg.
Axel ei julenud oma onule vastu hakata.Teda huvitas samuti, nagu ka tema onu Maa ja see ,mis maakoore all peidus on. Axelile meeldis väga onu kasutütar Grauben, tema pärast ei tahtnud ta minna koos onuga ohtlikule reisile maakera südamesse, kuna ta arvas,et nad sealt eluga ei pääse ja siis ta ei näe kunagi Graubenit.
Professor Otto Liedenbrock oli tark ning enesekindel .Tal oli iga asja kohta loogiline seletus olemas.
Hans oli islandlane ,ta oli väga vapper ning ustav teejuht.Mitu korda reisi ajal päästis ta nii onu,kui ka Axeli elu.
Alguses kui ma seda raamatut lugema hakkasin,ei tundunud see väga huvitav.
Aga , mida rohkem loetud sain, seda põnevamaks läks.Raamatus oli palju keerulisi sõnu,ning oli kohti ,kus kirjeldati asju liiga pikalt.
Mulle meeldis see raamat,kuna selles oli seiklust,põnevust , ulmet ,kui ka fantaasiat.
Raamatu lugemine andis juurde ka teadmisi,kuna selles käsitleti palju geograafiat.
Ma soovitan seda raamatut lugeda nii poistele ,kui ka tüdrukutele ,kuna see on seikluslik ning põnev .
Raamat “Reis maakera südamesse “ on romaan, selles oli pikk tegevusaeg ning palju tegelasi.
Reis maakera südamesse - Jules Verne #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-01-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 10 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor MaigiT Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Reis maakera südamesse
2
doc

Reis maakera südamesse

Mina lugesin Jules Verne raamatut ,,Reis maakera südamesse". Raamat kuulub seiklusromaanide hulka ja ilmus Eestis esmakordselt Sakala Kirjastusühisuse väljaandes Viljandis 1928. aastal. Teoses jutustati sellest, kuidas professor Otto Liedenbrock oma vennapoja Axeliga kavatses seigelda maakera südamesse ning kuidas nad sattusid mitmetesse seiklustesse, kus neil tuli lahendada erinevad probleeme. Lugu algas sellega, et tuntud Islandi kirjaniku Snorre Turlessoni raamatu vahelt libises välja määrdunud paberilipik, kuhu oli kummalises keeles midagi kirjutatud. Pärast pikka pea- murdmist lahendati sedelil olev mõistatus ning professor otsustas kohe alustada suurt seiklust maakera südamesse. Võttes kaasa oma vennapoja , kellele ta lubas tagasi tulles oma kasutütre Graubeniga abielluda

Kirjandus
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017
82
doc

KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017

PS KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017 Pilet 1 1. KIRJANDUSE PÕHILIIGID- EEPIKA, LÜÜRIKA, DRAMAATIKA LÜÜRIKA: (kreeka lyra- keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Värss=luulerida, stroof=salm. Lüürika liigid: ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks eleegia - nukrasisuline luuletus; pastoraal ehk karjaselaul epigramm - satiiriline luuletus sonett - Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on ka pikemad, kui tavalised luuletused. Siia kuuluvad poeemid ja valmid EEPIKA: (kreeka sõnast epos - sõna, jutustus, laul) on jutustav kirjanduse põhiliik. Zanrid on järgmised: antiikeeposed, kangelaslaulud romaan - eepilise kirjanduse suurvorm , palju tegelasi, laiaulituslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), ps

Kirjandus
V-Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
0
docx

V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat

1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist just) üle värvitud

Kirjandus



Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun