nooruses ning määravad ära mis on õige mis vale. Ego tugevus- talitab enam moraali , kui teiste surve mõjul. Oma saatuse kontrolli tase- kas usub ise oma saatuse määramisse või allub välisjõudude mõjule. Org struktuur- selged alluvusliinid suurendavad vastutust, ameti ja tööjuhendid vähendavad ebamäärasust ja suurendavad vastutust. Org. kultuur- ktugev kultuur mõjutab juhte rohkem kui nõrk 7. Otsustamine. Otsustamisprotsess. Otsuste liigid otsustamine on valikut tegemine erinevate tegevussuundade, probleemide lahendamisvõimaluste, toimimisviiside vahel. Otsustamine peab kindlustama eesmärkide saavutamise või sellele kaasa aitama. Otsustamisprotsess: 1. probleemi määratlemine- probleemid on harva selget ära tuntavad , neile viitavad tunnused või tagajärjed. Lahendamata probleemide tagajärjed on uute probleemise põhjusteks. 2
........................................4 1. STRATEEGIA EESMÄRK............................................................................................... 6 2. OTSUSTAMISE KÄSITLEMISE SUUNAD................................................................... 8 2.1. Otsustamise käsitlemine tegevuse seisukohalt............................................................ 8 2.2. Otsustamise käsitlemine otsustaja seisukohalt............................................................ 8 3. OTSUSTAMISPROTSESS............................................................................................... 9 3.1. Probleemi selgitamine..................................................................................................9 3.2. Võimalike lahendite väljatöötamine.......................................................................... 10 3.3. Valik ehk otsustamine................................................................................................10 3.4
tehnoloogilised ja globaalsed dimensioonid 4. Mintzbergi rollide jaotus.(10 erinevat rolli) Suhtlemisega 5. Organisatsioonikultuur ja selle tähtsus firma edu saavutamises Kultuur-. 6. Millised tegurid mõjutavad juhi eetilist käitumist. Juhi isiksus/kasvatus,isiklikud väärtushinnangud,religion/,firma/poliitika,ülemste käitumine,kaastöötajate käitumine/ keskkond/seadustik,ühiskonna hinnangud ja kõlblusnormid,tegvusharu eetiline kliima/ 7. Otsustamine. Otsustamisprotsess. Otsuste liigid. Otsustamine on valiku tegemine erinevate tegevussuundade, probleemide lahendamisvõimaluste, toimimisviiside jne. Vahel. Otsustamine on vahend, mis peab kindlustama eesmärkide saavutamise või sellele kaasa aitama. Protsess: Probleemi määratlemine. Probleem kui tegelikkus erineb soovitust.Probleemi tunnused ilmnevad meid häirivate teguritena. Liigid: Hästi-määratletavad probleemid
sagedamini terminit psühhosotsiaalne ohutegur – rõhutamaks töökeskkonna ja töökorralduse sotsiaalse aspekti olulisust tööstressi tekkemehhanismides. Psühhosotsiaalsed ohutegurid on need töökorralduse, juhtimise ja töökeskkonna sotsiaalse konteksti aspektid, mis võivad tekitada töötajale psühholoogilist või füüsilist kahju. Seega võib psühhosotsiaalseks ohuteguriks olla näiteks vahetustega töö, mis ei võimalda perele piisavalt aega pühendada, otsustamisprotsess, mis ei kaasa töötajaid neid mõjutavate otsuste tegemisse, aga ka närviline klient, kes oma pahameele töötaja peale välja valab – stressorid, mis tugeva või pikaajalise mõju korral mõjutavad tervist. Elus tajutav stress ei piirdu reeglina vaid töökeskkonnaga ning piiri tõmbamine tööst ja eraelust tingitud pingeolukordade vahele võib sageli olla keeruline või võimatu – lähedase haigus, lapse kooliminek või lähisuhte purunemine
Juht töötab aga ametlikult. 13. Selgitada kontrollimise protsessi etappe? Eesmärkide ja standardite valjatöötamine, eeldusel et ollakse eesmärkidele pürgimisel järjekindel ja et see ongi ainus prioriteet. Töötulemuste mõõtmine. Tulemuste võrdlemine standartiga. Korrektiivide sisseviimine . 14.Otsustamisprotsess ja otsuste liigid. Otsustamisprotsess. Protsess (Oluliste otsuste puhul): 1) Probleemi tunnetamine 2) Põhjuste diagnoosimine ja analüüsimine 3) Alternatiivsete lahendusvõimaluste väljatöötamine 4) Sobiva variandi valik 5) Otsuste ellurakendamine 6) Tulemuste hindamine ja tagasiside Otsuste liigid:
kõnehäired. Juba enne seda, kui inimene ennast joobes tunneb, on alkohol juba muutnud meie ajutegevust. Nii võibki olla, et inimene ei saa enam aru, mida teised tema ümber räägivad. Tema reaktsioonid muutuvad aeglaseks. Närvisüsteemi mürgina põhjustab alkohol ajurakkude hävimist ja aju atroofiat ehk ajumassi vähenemist, mille mõjul mälu nõrgenebki. Alkoholi toimel kahjustuvad aju tsentrumid: väheneb enesekontroll, häiritud on käitumine ja otsustamisprotsess. Alkohol kahjustab ka väikeaju – see tekitab tasakaaluhäireid. Ajuatroofia ja ajukahjustus ei teki mitte ainul alkohoolikutel, vaid ka mõõdukatel tarbijatel. Isegi mõõdukas alkoholi tarbimine hävitab ajurakke. MÕJU Etanooli tarvitamise esmane mõju ning etanooli tarvitamise tagajärjed etanooli tarvitamise esmane mõju on märk peaaegu kohestest etanooli toimel aju närvirakkudes aset leidvatest keemilistest muutustest. ESMANE MÕJU Lõdvestav ja rahustav toime
Juht töötab aga ametlikult. 13. Selgita kontrollimise protsessi käike. 1) Eesmärkide ja standardite väljatöötamine(keskastmejuhid määratlevad lühemaajalised plaanid) 2) Töötulemuste mõõtmine(tuletatakse kontrolliks vajalikud standardid) 3) Tulemuste võrdlemine standardiga 4) Korrektiivide sisseviimine(Olenevalt kontrolli tulemustest senine tegevus kas jätkub, muudetakse standardit või tegevust) 14. Otsustamisprotsess ja otsuste liigid Protsess(Oluliste otsuste puhul): 1) Probleemi tunnetamine 2) Põhjuste diagnoosimine ja analüüsimine 3) Alternatiivsete lahendusvõimaluste väljatöötamine 4) Sobiva variandi valik 5) Otsuste ellurakendamine 6) Tulemuste hindamine ja tagasiside Otsuste liigid: 1) Bürokraatlik iseloomulik organisatsioonile, millel on hierarhiline struktuur 2) Professionaalnekollegiaalne toimub kui organisatsioon on mittehierarhiline
Võrreldes täiskasvanuga, on lapse organism hoopis tundlikum alkoholi kahjuliku mõju suhtes. Alkohol on sõltuvust tekitav aine, mis mõjub alkohol nii südamelihasele kui teistele siseelunditele. Närvisüsteemi mürgina põhjustab alkohol ajurakkude hävimist ja aju atroofiat ehk ajumassi vähenemist. Mälu nõrgeneb, vaimsed võimed langevad. Alkoholi toimel kahjustuvad aju tsentrumid: väheneb enesekontroll, häiritud on käitumine ja otsustamisprotsess. Alkohol kahjustab väikeaju see tekitab tasakaaluhäireid. Ajuatroofia ja ajukahjustus ei teki mitte ainul alkohoolikutel, vaid ka mõõdukatel tarbijatel. Isegi mõõdukas alkoholi tarbimine hävitab ajurakke. Alkoholi mõju tervisele on kahesuunaline minimaalne alkoholikasutus vähendab riski haigestuda mõningatesse südameveresoonkonna haigustesse, eeskätt südame isheemiatõppe. Etanooli suurte koguste tarvitamise
......11 4.2 Kaudselt tajutav kultuur.....................................................................................11 4.3 Visioon, Missioon ja põhiväärtused...................................................................11 4.4 Organisatsioonikultuuri tüüp..............................................................................12 5 otsustamine................................................................................................................13 5.1 Otsustamisprotsess.............................................................................................13 5.2 Koosoleku läbiviimise viis.................................................................................14 6 Muudatuste juhtimine................................................................................................15 6.1 Muudatus müügi valdkonnas..............................................................................15 6.2 Muudatuste juhtimise protsess..........
· Halb strateegia elluviimine Välisturul Kultuuridevaheline tegutsemisega risk kaasnevad riskid Valuuta/Finantsrisk · Kultuuriline erinevus · Avatud valuutapositsioon · Läbirääkimiste stiil · Tulude maksustamine välismaal · Otsustamisprotsess · Inflatsiooni mõju · Eetilised põhimõtted Riigirisk(Poliitiline ja õiguslikl) · Sotsiaalne/poliitiline ebastabiilsus · Majanduslik ebastabiilsus · Tulude jaotus ühiskonnas · Valitsuse sekkumine, bürokraatia
Sotsiaalse ja poliitilise olukorraga rahulolematute ühiskonnagruppide meeleavaldused võivad viia vägivaldsete kokkupõrgeteni senise reziimi toetajatega ning riigipöördeni või selle katseni Reform- võimulolijad tajuvad sise- või välisriikliku kriitika tõttu muutuste vajadust ja asuvad neid seadusandlikul teel ellu viima. Reforme tehakse enamasti rahumeelselt ja kavakindlalt ning selle üheks tulemuseks võib olla seniste valitsejate võimult taandumine Siirdeühiskonna probleemid: otsustamisprotsess harjumatu ja aeglane, suureneb kuritegevus, võtab aega seadusandluse ja korrakaitsejõudude tegevuse vastutusse viimine ühiskonnas toimunud muutustega 1.7 MÕISTED Argument-põhjendus, tõestusvahend Elitaarne-tippklassi kuuluv Etniline-mingi rahvaga või selle päritoluga seoses olev Globaliseerumine-ülemaailmseks muutumine Hierarhia-allumissüsteem, järjestus, võimuredel Infrastruktuur-piirkonna majanduslikuks arenguks ja ühiskonna heaoluks vajalik süsteem
karjäärivõimalused, väljakutsed jms. *Vead otsustamisel: otsus tuleb liiga kiiresti; lähtutakse ühest hindamiskriteeriumist (nt omakasu v kulude kokkuhoid); ei kaasata asjassepuutuvaid isikuid ja varjatakse infot; ei suudeta "maha müüa" neile, kes peavad ellu viima; ei suudeta tagasisidet vastu võtta (solvutakse, ollakse oma arvamuse õigsuses liiga kindel) 22. Mida kujutab endast ratsionaalne otsustamisprotsess, millal seda kasutatakse ja millised on selle piirangud? Kuidas otsustamine on seotud keskkonnaga? Tavakujutluses on otsustusprotsess oma olemuselt ratsionaalne ning koosneb kindlatest etappidest: · vajaduse tunnetamine ,,Selle asja peab ära otsustama!" · diagnostika ,,Mis selle asjaga siis õieti on?" · erinevate alternatiivide otsimine ,,Mida selles olukorras võiks teha?" · optimaalse lahenduse leidmine ,,Selles olukorras oleks kõige õigem ..."
ei ole eriliselt raske. Kontaktisikud on alati koostööks valmis ja suuri segadusi pole tekkinud. Õppetöö korraldamine on viimasel õppeaastal kohati kummaline tundunud ja ainete õpetamise maht on ka väiksemaks jäänud. Kuna meil on tasuline õppevorm, siis tahaks nagu rohkem. Kooli administratsiooniga kokkupuude meil praktiliselt puudub. Õppejõududega kontakt ja tagasiside võib natuke parem olla. Üldises plaanis tulevad õppejõud enamus juhtudel vastu ja võib öelda, et otsustamisprotsess on demokraatlik ja enamuse huve arvestav. Kokkuvõte Ülikoolis olemine on tulnud minu sotsiaalse identiteedi tunnetamisele väga palju kasuks. Ilma selle sammuta oleks mul oma tööalaseid saavutusi raskem võrrelda. Ühed asjad on töövõidud, teised aga väljaspool argielu olev vaba, sundimatu ja meeldiva õhkkonnga kool. Inimesed hoopis teistelt elualadelt, nende nägemused, teadmised, mõtted on alati huvitavad ja märkamist väärt.
Miks pööravad Eesti juhid mõtlemisega seotud kompetentsidele võrdlemisi vähe tähelepanu? Siinkohal võime teha vaid oletusi. Ühelt poolt mineviku riigikord ning seal valitsenud põhimõtted pigem taunisid iseseisvat mõtlemist. Teiselt poolt on viimase kümne aasta jooksul toimunud ülikiires arengus edu võtmeteguriks olnud pigem kiire tegutsemine kui kõiki asjaolusid ning pikaajalist perspektiivi arvestav otsustamisprotsess. Teine oluline erinevus: Eesti juhid tegelevad oma Lääne ametivendadest tunduvalt vähem teiste suunamise ning pikaajalise arendamisega läbi isikliku nõustamise, tagasiside andmise ning julgustamise. Kas on põhjus selles, et siiani on efektiivsuse kasv saavutatud kiiremini muude meetoditega (uued tegevussuunad, ühinemised, inimeste väljavahetamine jm)? Või peetakse inimeste arendamist rohkem koolitajate pärusmaaks ning juhid ei ole seda rolli veel enda jaoks teadvustanud?
Juht on ametlikult juhiks määratud, tal ei pruugi olla liidri omadusi. Liidriks kujunetakse, grupiliige, kes kõige rohkem suunab ja korraldab, kellel on grupi üle mõju. Liider on emotsionaalne arusaam, juht ametlik. Juht on laiem mõiste kui liider. 13. Selgitada kontrollimise protsessi etappe? 1. eesmärkide ja standardite väljatöötamine 2. töötulemuste mõõtmine 3. tulemuste võrdlemine standarditega 4. Korrektiivide sisseviimine 14. Otsustamisprotsess ja otsuste liigid Eristab juhti alluvast. Bürokraatlik, professionaalnekollegiaalne, poliitiline Olulised: probleemi tunnetamine põhjuste diagloosimine ja analüüsimine alternatiivide väljatöötamine sobiva variandi valik allurakendamine tulemuste hindamine ja tagasiside Mitte nii olulised: Lahenduste uurimine valik elluviimine 15. Erinevad otsustamistehnikad. 1. individuaalsed 2
kui nõrk; organisatsioonikultuur kehtestab tavaliselt kõrged eetikastandardid; nõrga kultuuriga organisatsioonides mõjutavad eetilistkäitumist rühmanormid. · Eetikasurve 6 komponenti- kahjulikkuse suurus, tagajärje ulatus; kahjulikkuse tõenäosus; ühiskondlik arvamus, konsensus pahelisusega; tagajärgede vahetu järgnevus; ohvri lähedus; efekti kontsentreeritus 7. Otsustamine. Otsustamisprotsess. Otsuste liigid. Otsustamine on valiku tegemine erinevate tegevussuundade, probleemide lahendamisvõimaluste, toimimisviiside jne vahel. Otsustamine on vahend, mis peab kindlustama eesmärkide saavutamise või sellele kaasa aitama. Otsustamisprotsess: probleemi määratlemine- probleem kui tegelikkus erineb soovitust, probleemi tunnused ilmnevad meid häirivate teguritena. · Otsuste kriteeriumite kindlaksmääramine · Kriteeriumide hindamine
nii, et kõik tööd saaksid tehtud. Org struktuur peaks võimaldama muutusi ja uuendusi läbi viia. Org struktuur on org ametipostide vaheliste suhete mudel. On aluseks org liikmete omavahelistele suhetele, võimule, õigusele otsustada ja tööjaotusele. Org struktuuri loomisel peaeesmärk töö effektiivne jaotamine, määratletakse kõigi ametipositsioonide funktsioonid. 1) kui ratsionaalne süsteem et inimeste koostegevus oleks ratsionaalne, iseloomustavad struktuur, kuidas toimub otsustamisprotsess, info liikumine. 2) kui sümbolite ja kultuuri terviklik kogum organisatsiooni eelistused ja väärtused, miks ja milliseid valikuid see organisatsioon teeb. 3) kui inimeste koostöö süsteem 4)kui poliitilinesüsteem võim, millised võimuallikad, kuidas võimu kasutatakse, konfliktide lahendamine. Org funktsionaalne struktuur tuleneb sarnaseid tegevusi sisaldavate tööde grupeerimisest. Eelised:
Muutuvad võimu ja valitsemissuhted Võimu ülesehitus ja valitsemissuhted jäävad samaks Edukas üleminek diktatuurilt demokraatiasse saab toimuda vaid evolutsiooniliselt kõiki eluvaldkondi hõlmavate reformide kaudu. Üleminek algaks demokraatliku põhiseaduse kehtestamisega, järgneksid vabad valimised ja lõppeb demokraatia juurdumisega kõigis eluvaldkondades. Siirdeühiskonna probleemid: demokraatlik otsustamisprotsess näib liiga aeglane ja kohmakas majandusreformid halvendavad rahva elujärge uue eliidi oskamatus vajadus vanad väärtused ümber hinnata jne. 3. Võim majanduses, riigis, inimsuhetes (lk.44-48) Max Weber võim on inimeste või grupi suutlikkus mõjutada teiste tegevust ja saavutada sel viisil oma huvide elluviimine. Võim on teatud laadi inimsuhe. Võim mõjutab kõiki ühiskonnasfääre, olemasolevaid ressursse, et need saaksid otstarbekalt ja sihipäraselt kasutatud
Võimu ülesehitus ja valitsemissuhted Muutused võimusuhetes, valitsemiskorras jäävad samaks Siirdeühiskond * Siirdeühiskond on ühiskond, mis läheb ühelt ühiskonnatüübilt üle teisele (nt Eesti, mis läheks totalitarismist üle demokraatiasse; käsumajandusest turumajandusse) * Üleminek algab demoktraatilku põhiseaduse kehtestamisega, järgnevad vabad valimised ja lõppeb demokraatia juurdumisega kõigis eluvaldkondades. * Siirdeühiskonna probleemid: - demoktraalik otsustamisprotsess näib liiga aeglane ja kohmakas - majandusreformid halvendavad rahva elujärge, reformide ebaühtlane tempo - uue eliidi oskamatus probleemidega hakkama saada. - vajadus vanad väärtused ümber hinnata * Kas Eestis on edukalt toime tuldud siirdeühiskonna probleemidega? JAH 1. Praeguseks on demokraatiasse laialdaselt juurdunud. (vabad valimised, tagatud inim- ja kodanikuõigused) 2. Rahva elujärg on paranenud. Nt rahareform peatas inflatsiooni, tõi kauba ketile.
Laiemalt mõistetakse bürokraatia all teatud kontseptsiooni kuidas ühiskonnas kehtestatakse seadusi ja viiakse neid ellu. 12. Otsus (decision)- otsused põhinevad tavaliselt tõsiasjade ja arvamuste kogumil. Seetõttu on need sisuliselt valikud ka tegelikult esinenud asjaolude vahel. Otsused tehakse toimingute sooritamiseks või sammude astumiseks, mis leiavad aset pärast otsustamist. Otsus võib taanduda isegi lihtsale ,,jah" või ,,ei" kujule. 13. Otsustamisprotsess (decision-making process)- on omavahel seotud ning kindlalt järjestatud sammud, mis tuleb otsustamisel teha. 14. Probleem (problem)- Tsiteerides võõrsõnade leksikoni, on see uurimisülesanne. Probleem on lahendust nõudev küsimus või ka raskesti lahendatav ülesanne. Probleemiks nimetatakse situatsiooni, kus probleemi lahendaja tahab saavutada mingit tulemust, kuid ei tea koheselt, kuidas selleni jõuda. 15
väldib isiklikke suhteid. · püüab vähendada kontrolli ulatust, püüab luua jaotuse, kus ühele liinimänedzerile ei allu väga palju ülemusi. Orgaanilised organisatsioonid: · püüavad vältida selgete ja üheste käskude ahelat · püüavad vältida töö jaotust, mis ei tulene · töö suunatud gruppidele, töö ei ole rutiinne. · väldivad vastutuse tühimikku , orienteeritud eesmärgile, tulemusele. · horisontaal- ja mitteformaalsete suhete suur osa. Otsustamisprotsess kiirem, allüksused tegutsevad kooskõlas üksteisega. Avalik juhtimine · käsud muutuvad nõuanneteks, konsultatsioonideks, inimene kaasatakse juhtimisse. 2) Professionaalne bürokraatia, tekib organisatsioon, kus tegevus professionaalne. · juht ei saa otsustada, kuna pole kõiges kompetentne. · inimesed tulevad organisatsiooni oma väärtuste ja eetikaga, mida ei ole võimalik
Lasta võimalikult palju otsuseid teha teismelisel ise, ainutlt kui näete, et vabker hakkab kraavi minema, siis sekku. Tihti vanemad hakkavad tegema otsuseid, nii ja nii. Noored tahavad ise. Tuleb õpetada vanemaid natuke tagasi tõmbuma, nad nagunii jäävad domineerivaks. Näidata ette õigeid käitumismustreid Säilitada head suhted Võimalusel lasta neil eraldi elada (kasvõi oma tuba) Teismeliste rasedate nõustamine Õpetada toimetulekut Info ja infoallikad, emotsionaalne tugi Otsustamisprotsess, mida teha? Ta peab teadma kaua saab lapseootust katkestada, peab kähku otsustama. Alternatiive peab kaaluma ja sobivama välja kaaluma, ja kas on kindel. Tihti lükkavad edasi, aga siin on ajafaktor. Ennetustöö- saame noortele rääkida, mida nad teavad, tuleb harida, tuleb nõuda, uskuda neisse, et saavad hakkama, panema raskemaid arutlusülesandeid, et nad ei rahulduks allikatega, mis internetis. Münhausen- ema kasutab lapsi ära 23.11.2015 SEMINAR 1. Peresuhted 2
· hallutsinatsioonid ja · kõnehäired. Juba enne seda, kui inimene ennast joobes tunneb, on alkohol juba muutnud meie ajutegevust. Nii võibki olla, et inimene ei saa enam aru, mida teised tema ümber räägivad. Tema reaktsioonid muutuvad aeglaseks. Närvisüsteemi mürgina põhjustab alkohol ajurakkude hävimist ja aju atroofiat ehk ajumassi vähenemist, mille mõjul mälu nõrgenebki. Alkoholi toimel kahjustuvad aju tsentrumid: väheneb enesekontroll, häiritud on käitumine ja otsustamisprotsess. Alkohol kahjustab ka väikeaju see tekitab tasakaaluhäireid. Ajuatroofia ja ajukahjustus ei teki mitte ainul alkohoolikutel, vaid ka mõõdukatel tarbijatel. Isegi mõõdukas alkoholi tarbimine hävitab ajurakke. HORMONAALNE REGULATSIOON Alkohol tingib organismi normaalse hormooniproduktsiooni häireid, mille tõttu: · häirub tasakaal uute valkude loomise ja vanade lammutamise vahel ning ülekaalu saavutab lammutamine;
vastama sellisele funktsioonikandja vormile, mille struktuur võimaldab antud pädevust teostada. Prokuratuuri põhiseadusliku asendi määratlemisel tuleb seega kontrollida, millise põhiseaduses ettenähtud struktuuri poolt on üldse võimalik süüdistamisfunktsiooni täita. Eksekutiivvõimu demokraatlik legitimatsioon Eksekutiivvõim jaguneb valitsuseks ja halduseks*12, mille struktuur erineb üksteisest ja mis seetõttu on erinevalt legitimeeritud. Kuna valitsuse ja halduse otsustamisprotsess lähtub erinevatest alustest, ei tohi eksekutiivvõimu vaadelda ühtse suurusena.*13 See omakorda annab võimaluse nende tegevusvaldkondi ja vastutust piiritleda. Põhimõtteline erinevus eksekutiiv- ja legislatiivvõimu vahel on sätestatud põhiseaduse §-s 59, millega seaduste ehk abstraktsete-üldkehtivate otsuste vastuvõtmise pädevus on antud Riigikogule, ja § 87 lõikes 6, millega lubatakse eksekutiivvõimul õigusliku reaalsuse kujundamist formaalse õigusloome teel vaid
..Inimesed pole eksperdid kõigis valdkondades, on parem kui otsustab inimene, kes saab sellest probleemist aru. Rahvas saab targalt otsustada, kus võiks uue turu avada, kuid näiteks välispoliitilise strateegia või maksuprobleemidega ei saa inimesed nii hästi hakkama. ..Kuna suur hulk seadusi ja otsustusi puudutab palju inimesi, siis nende kaasamine nõuab aega jt kulusid. ..Paljude arvamuste tõttu inimeste seas võib otsustamisprotsess kauaks venida. 5. Kritiseerige demokraatiat kahel mitte-platonlikul viisil. ..Marxi lähtujad: osalemine poliitiliste otsustuste tegemisel on illusoorne, valimise protseduurid ei garanteeri inimeste poolt valitsemist. (mõned ei tea mis on nende huvid, valijaid tüssatakse osavatee kõnemeeste poolt, kandidaatide ring ei paku valikuid). Valijad valivad osalejaid ebaoluliste omaduste järgi (naeratus, välimus) ..Tuntud loosung ,,Kaks pead on ikka kaks pead" ei pea alati paika
hinnangut kandvate stiimulitega. Meediareaalsuse mõjud Inimeste teadmised enamike valdkondade kohta pärinevad meediast seega on (sotsiaalne) reaalsus osaliselt meedias konstrueeritud. Meediareaalsuse tegelikkuse erinevus avaldab meedia inimeste mõtlemisele kallutatud mõju. Üheks näiteks sotsiaalse võrdluse moondumine (kehataju). Meediareaalsus mõjutab mõtlemist. Nüüdisaegses poliitilises süsteemis ja funktsionaalselt diferentseeruvas ühiskonnas on otsustamisprotsess ja otsuste tagajärjed tavakodanikule üha vähem hoomatavad. Inimesed sõltuvad teadmistest, mida vahendab neile meedia. See ja uudistetootmis köögipoole tundmine võimaldab poliitikatoimijail mõjutada avalikkuseni jõudvat pilti poliitikast ja iseendast. Kommunikatsiooni juhtimise ühe vahendina kasutatakse pseudosündmusi, mis lubavad suurendada poliitikatoimija esindatust meedias ning kannavad selliseid teemasid ja maine kuvandeid, mida toimija publikule vahendada soovib
Ta kogub informatsiooni, et saada aimu tema ettevõttes käivates töödest. Info jagaja kui üritab probleemid efektiivselt ka kiirelt lahendada. 17.00 Ettevõtte juht soovib õnne projektijuhile sünnipäeva puhul, selle puhul on tehtud kõikidele ühe tehase töölistele väike koogilaud. Mintzbergi järgi on tegu suhtlemisega seotud rolliga. Fayoli järgi on tegu tseremoniaalse rolliga. Ta demonstreerib hoolitsust töötaja vastu. 5 OTSUSTAMINE 5.1 Otsustamisprotsess Kogu juhtimistegevus kujutab endast kaht järgnevat tegevust : juht otsustab ja seejärel tegutseb. Otsustamata pole võimalik juhtida. Otsustamine kujutab endast valiku tegemist erinevate tegevussuundade, probleemide lahendamisvõimaluste, toimismisviiside vahel. Otsustada pole vaja, kui on ainult üks võimalik toimimisviis või kui mingi lahendus on teistest oluliselt parem. (Kotkas 1999) Otsustusprotsess koosneb 8 etapist
Kuuludes Kontinentaal-Euroopa õiguskultuuri tuleb meil arvestada teooriatega,mis seab argumentatsioonile piirid. Jur argumentatsiooni piire võib näha järgnevas: jur arg on alati seotud otsustamisprotsessiga, seetõttu alati seotud sots konfliktide menetlemisega, menetlus on ise siduvate reeglite kogum ja jur arg ei tohi väljuda nendest reeglitest. Otsustamise protsessis ei saa lahti öelda reeglitest, millest ka ju arg ei tohi väljuda. Otsustamisprotsess peab alati võimaldama kirjalikku vormi, jälge. Juriidiline otsustamisprotsess peab alati võimaldama ratsionaalset diskursust, mille sisuline külg on määratud konflikti olemuse ja tegelikkuses asetleidnud faktiliste asjaoludega. Sisuline vaidlus peab olema piisav selles, et jõuda teatud õiguslike tähelepanekuteni. Juriidilist otsustusprotsessi ei tohi välja rebida ühiskondlikust kontekstist. Jur otsustusprotsess on vastavalt kas üldise otsustusprotsessi või üldise arg erijuht
negatiivne pinge taanduks ning oleks võimalik asuda ratsionaalselt asja arutama. Koosolek ja nõupidamine on koostegevusega seotud suhtlemisvormid. Koosolek on organiseeritud kokkutulek, kus sihipäraselt ja süsteemselt lahendatakse probleeme või mõjutatakse osalejaid. Koosoleku praktilist korraldamist nimetatakse koosolekutehnikaks ja koosoleku juhataja on organiseeritud kokkutuleku juhataja. Peamiselt on koosolekuid kasutatud demokraatliku otsustamise teostamiseks. Demokraatlik otsustamisprotsess hõlmab suurt hulka 52 ORGANISATSIOONI KÄITUMINE. M. VADI koosolekureegleid. Koosolekuid võib eristada toimumise ja korraldamise reeglite järgi: a) ametlik koosolek, mille reeglid on täpselt piiritletud. Need reeglid võivad olla teatud grupile või organisatsioonile ainuomased ja seotud nende eripäraga. Tavaliselt on need grupisisesed otsustamiskoosolekud, kuid ka nn. sümboolsed koosolekud, milles on oluline läbi viia küsimuste
Horisontaalsed osategevused ehk juhtimisfunktsioonid: Kavandamine; Organiseerimine; Eestvedamine ; Kontrollimine Vertikaalsed osategevused: Otsutamine; Kordineerimine; Suhtlemine Otsustamine on valiku tegemine erinevate tegevussuundade, probleemide lahendamisvõim aluste , toimimisviiside jne vahel. Otsustamine on vahend, mis peab kindlustama eesmärkide saavutamise või sellele kaasa aitama. Otsustamisprotsess: probleemi määratlemine- probleem kui tegelikkus erineb soovitust, probleemi tunnused ilmnevad meid häirivate teguritena. Koordineerimine on struktueeritus ja organiseeritud kommunikatsioon ühtset tegevussfääri jagavate tegevusüksuste vahel. Koordinatsiooni aitavad tagada: · omavahelised kokkulepped · otsene jhendamine · kehtestatud standardid ehk reeglid, meetodid, protseduurid, kvalifikatiooninõuded, tulemuste kirjeldused
Muutuvad võimu ja valitsemissuhted Võimu ülesehitus ja valitsemissuhted jäävad samaks Edukas üleminek diktatuurilt demokraatiasse saab toimuda vaid evolutsiooniliselt kõiki eluvaldkondi hõlmavate reformide kaudu. Üleminek algaks demokraatliku põhiseaduse kehtestamisega, järgneksid vabad valimised ja lõppeb demokraatia juurdumisega kõigis eluvaldkondades. Siirdeühiskonna probleemid: demokraatlik otsustamisprotsess näib liiga aeglane ja kohmakas majandusreformid halvendavad rahva elujärge uue eliidi oskamatus vajadus vanad väärtused ümber hinnata jne. 3. Võim majanduses, riigis, inimsuhetes (lk.44-48) Max Weber võim on inimeste või grupi suutlikkus mõjutada teiste tegevust ja saavutada sel viisil oma huvide elluviimine. Võim on teatud laadi inimsuhe. Võim mõjutab kõiki ühiskonnasfääre, olemasolevaid ressursse, et need saaksid otstarbekalt ja sihipäraselt kasutatud
universaalsetena. Kontinentaal-Euroopa õiguskultuuri kujundanud mõjurid seavad juriidilisele argumentatsioonile kontinendil omad piirid. Juriidilise argumentatsiooni piire oleks mõistlik näha järgnevas: 1) Juriidiline argumentatsioon on vahetult seotud otsustamisprotsessi endaga ja seega ka sotsiaalsete konfliktide menetlemisega. Juriidiline argumentatsioon ei saa väljuda menetluse siduvate reeglite nõuetest. 2) Juriidiline otsustamisprotsess peab võimaldama ratsionaalset dirkurssi (vaidlust), mille sisuline külg on määratud sotsiaalse konflikti olemuse ja tegelikkuses asetleidnud eluliste asjaoludega. Sisuline diskurss peab olema piisav selleks, et jõuda õigusele vastava otsustuse langetamiseni. 3) Juriidilist otsustamisprotsessi ja juriidilist argumenteerimist ei tohi välja rebida ühiskondlikust kontekstist. Juriidiline otsustamisprotsess ja juriidiline argumenteerimine on
- individuaalne otsustamine; - otsustamine grupis; - otsustamine organisatsioonis. Kui otsustaja on üksikisik, siis on keskseks probleemiks: missugused omadused peaksid heal ot-sustajal olema? Otsustamisel grupis huvitab meid kõigepealt, kuidas kollegiaalset otsustamist op-timeerida. Kui otsustamist käsitleda organisatsiooni kui terviku seisukohalt, on keskseks küsimuseks: kes peab antud küsimuses lõpliku otsuse tegema? 6.3. Otsustamise käsitlemine tegevuse seisukohalt Otsustamisprotsess koosneb vähemalt neljast etapist: - probleemi selgitamine; - alternatiivsete lahendite väljatöötamine; - valik ehk otsustamine; - otsuse ellurakendamine.282 6.3.1. Probleemi selgitamine283 Probleemide tekkimise allikas on rahulolematus olemasoleva olukorraga. 279 Habakuk, M. Eesmärk otsus juhtimine. Tallinn: Valgus 1976, lk. 9 280 samas, lk. 12 281 samas lk. 12-16 282 samas lk. 17 283 samas lk. 17-18
annaabi.ee 
