Minu Gümnaasium Kommunism Referaat Autor: Ees- ja perekonnanimi klass koht ja aasta Sissejuhatus, e. Väike ülevaade Kommunistlikust riigist Valisin selle teema kuna tegelikult nii lähedal olnud ja väga võimalik, et ka praegu elutseva suure organiga, mille kohta saadud lisateadmised on ainult boonus, minu teadmiste pagasis. Kommunistlik riik on kommunistlik partei ainuvõimu all olev riik. Nimetus kommunistlik riik on vastuoluline. Enamik neid riike ei nimetanud endid ise kommunistlikeks, vaid sotsialistlikeks riikideks, kuna vastavalt marksismi teooriale pidi saabuma alles hiljem kommunism. Termin läks käibele lääneriikides mittemarksistide hulgas, kes marksismi ei tundnud või ei võtnud seda tõsiselt. Kõik kommunistlikud riigid on tekkinud vägivaldselt või vägivallaga ähvardades. Esimene kommunistlik riik oli Nõukogude Venemaa (1922....
Igas elulises situatsioonis, kus kohtuvad kaks inimest ja peavad omavahel suhtlema, tekib mitmesuguseid tegureid, millega arvestada: kuidas luua võimalikult hea esmamulje, milline on olukord ja põhjused, kus kohtutakse jne. Kui kohtuvad erinevast keele- ja kultuuriruumist pärit inimesed, tekib paratamatult ka keeleküsimus: kas suhtluspartnerid räägivad üht või mitut ühist keelt? Kui mitut, siis milline neist valida? Ja mis saab siis, kui ei ole ühtegi keelt, mida nad mõlemad oskaksid? Vaatleme neid võimalusi ükshaaval. Ühekeelne keskkond Kui vestlejatel on ainult üks ühine keel, siis suure tõenäosusega on see ühe osalise jaoks emakeel ja teisele (esimene) võõrkeel. See eeldab mõlemalt kohanemist ja kompromisslahendusi emakeele kõneleja tuleb enamasti partnerile vastu selles osas, et ei kasuta oma kõnes keerulisi idiomaatilisi väljendeid, räägib aeglasemalt, selgemalt ja lühemate lausetega. Uuringutest on selgunud, et emakeele rääkijad teevad
ning mis on -suhteliselt- lihtne (kuigi on grammatiliselt lihtsamaid keeli [Näiteks rootsi või juba eelmainitud esperanto{mis ka lihtsaks ja ühendavaks keeleks mõeldud oli}] ). -=(Siinkohal tahan tuua sisse sõna "universaal" universaalkeelde kasutades teoorialaadset teksti mis seondub 2012.dets.21. kuupäevaga)=- Kui midagi tulnukatega seotut peaks juhtuma ning kui nad räägivad teist keelt, on vaja sellist keelt mida mõlemad pooled oskaksid. Kuid kuidas sa tead millist keelt tulnukas räägib? Kõige lihtsam kuid kõige ajakulukam on kasutada piltkaarte ning õpetada neile meie keelt (Näiteks inglise) või vastupidi aga kuna nemad teadsid kuidas meieni jõuda, on nemad meist targemad ning saaksid meist aru "no probleemo" kuid meie esindaja teeks tõenäoliselt "mök... mök..." rääkimise asemel. Aastate (kümnete, sadade, tuhandete) vältel mil inimkond ühineks
Töö kiidab tegijat. 2.Vaeslapse käsikivi Hea tütar halb võõrasema, õnnelik Heale tasutakse kõik hea Suur tükk ajab suu lõhki. lõpp. 3.Kaksteistkümmend tütart 12 õde, halb väimees hea Ahnus on halb Ahnus ajab uppakile. kuninganna 4.Pikkjalg, Osavkäpp ja Teravsilm Number 3 õnnelik lõpp Et inimesed oskaksid kõike. Kuidas töö nõnda palk. 5.Kuu valgel vihtlejad neitsid Rumal mees tark soome tark Ei ole vaja kõike teada Uudishimu tapab.
Maagid Tuumaenergia Maapõuesoojus Kaevandatavad kütused Taastumatuid loodusvarasid tarbitakse nii intensiivselt, et nad võivad varsti otsa saada. Loodusvarade kasutamine Arenenud tööstusriigid kulutavad loodusvarasid rohkem kui vaesed riigid. Arengumaad ei tunne oma loodusvarasid ja ei oska neid õigesti tarvitada. Säästlik suhtumine loodusvaradesse Kõik inimesed maailmas peavad säästlikult suhtuma loodusvaradesse. Inimesi tuleb harida, et nad oskaksid loodusvarasid kokkuhoidlikult kasutada. Soosida tuleb loodusvarade korduvkasutamist. Mõtle ja vasta! Mille poolest erinevad taastuvad ja taastumatud loodusvarad? Too näiteid oma kodukoha loodusvaradest. Miks peab loodusvarasid kokku- hoidlikult kasutama? Olid tubli ja tähelepanelik kuulaja! Loodetavasti suhtud ka ise nüüd teadlikumalt loodusvaradesse ja oled säästlik ning kokkuhoidlik tarbija.
Rüütlikultuur Kes on rüütel? Relvastatud ratsanik. Elukutseline sõjamees. Rüütli kasvatus Aadlite kasvatuse peamine eesmärk oli, et nad oskaksid sõdida, kirjaoskus polnud väga oluline. 7-aastaselt saadeti poisid kõrgemate feodaalide juurde õppima: mõõgavõitlust, ujumist, jahipidamist, malemängu, ratsutamist, tantsu jne. 15- aastaselt said nad kannupoisiks ehk oli neil võimalus rüütleid nende retekedele saata. Nad kandsin oma isiklikku relva. 18-20- aastaselt löödi hoolikalt treenitud kannupoisid rüütliks ja nad saadeti maailma õnne otsima ja endale naist valima. Rüütel pidi:
Rüütlikultuur Kes on rüütel? Relvastatud ratsanik. Elukutseline sõjamees. Rüütli kasvatus Aadlite kasvatuse peamine eesmärk oli, et nad oskaksid sõdida, kirjaoskus polnud väga oluline. 7-aastaselt saadeti poisid kõrgemate feodaalide juurde õppima: mõõgavõitlust, ujumist, jahipidamist, malemängu, ratsutamist, tantsu jne. 15- aastaselt said nad kannupoisiks ehk oli neil võimalus rüütleid nende retekedele saata. Nad kandsin oma isiklikku relva. 18-20- aastaselt löödi hoolikalt treenitud kannupoisid rüütliks ja nad saadeti maailma õnne otsima ja endale naist valima. Rüütel pidi:
Ma tahan, et minu lapsed oleksid samasugused. Vahet ei ole kui arenenud siis tehnika, ühiskond ning võimalused on. Ma tahan, et mu lastel poleks mitte millestki puudus, kuid nad peavad kõik asjad ise välja teenima. Selles suhtes, et kui nad tahavad endale midagi väga saada, siinkohal ei pea silmas elementaarseid asju, siis tuleks selle nimel ka pingutada. Hetke plaanid on küll jääda oma perega linna elama, kuid kindlasti, ise täieliku maalapsena, tahan, et ka minu lapsed oskaksid metsas lõket teha ning teeksid vahet puuliikidel, kuna eeldan, et 30 aastapärast on Eestis veel killukesi puutumata loodust. Minu enda lapsepõlv möödus metsade vahel. Käisin igal sügisel isaga metsas seenel ning kevadeti sinililli korjamas ning see on asendamatu mälestus minu lapsepõlvest. Teen kõik, et ka minu lapsed tunneksid mõnu loodusest ning oskaksid seda hinnata, teeksid vahet kukeseenel ning kärbseseenel. Kõige tähtsamaks pean ma armastust
Nälg ja ületootmine Nälg on üks suuremaid globaalprobleeme, millele ei ole suudetud siiani lahendust ja väljapääsu leida. Nälja käes kannatavad enamasti arengumaade rahvastik ja seda eelkõige seetõttu, et neil ei ole tööd. Tööd on aga raske sellepärast leida, et rahvastik on vähe haritud ja vaesed. Puudub töö, mida nad oskaksid teha ja mille eest makstaks korralikku töötasu, et osta toitu. Arvan, et riik peab aitama leida vahendeid esmalt tööpuuduse lahendamiseks (võimalusel looma ka sotsiaalseid töökohti, inimene peab tundma, et ta on riigile ja maailmale vajalik), ja see aitab omakorda vähendada nälga. Nälg ja tööpuudus on omavahel väga tihedalt seotud ka sellest aspektist, et näljas olev inimene ei jõua töötada. Nälja tõttu on inimese organism nõrk ja ta jääb sagedamini haigeks. Haige inimene
ja kasvatada.Lapsed käisid vaheajal tööd tegemas,et taskuraha teenida.Enamasti käidi põllul ,töö oli raske ja seetõttu ei laristatud raha tühiste asjade peale.Ehk siis lapsed väärtustasid kõike mis tuli nii endil kui ka vanematel töö ja vaevaga välja teenida. Seega ma usun,et vanade väärtuste taas ausse tõstmine muudaks inimesed paremaks ja kokku- hoidlikumaks. Vähendaks kuritegevust ja narkomaaniat.Mulle väga meeldiks,kui järgnevad põlvkonnad oskaksid rõõmu tunda väikestest asjadest,mis ühel päeval tunduvad suurte asjadena.Ma soovin,et inimesed naudiksid igat hetke oma elus ja peaksid oluliseks peret,sõpru ja tervist,sest need on tõelised väärtused!
Maalapi/kodu, olgu see siis korter või maja, saab endiselt rentida nagu keskajal. Kuid oma tasu kinnisvara eest maksame siis kas pangale või omanikele rahas mitte oma teenust või tooded andes. Kuna kaubanduse areng tõi lõpus endaga kaasa ka vajaduse raha järele siis sellest sai alguse ka pangandus, kus raha vahetus ja krediiti ühest kohast teise korraldamiseks loodi pangakontorid ning millest kujunes välja ka liigkasuvõtmine ja võtjad ehk pankurid ja pangad. Oskaksid sa tänapäeva elu ette kujutada ilma raha/pangakaartide või pankadeta?
millega aitas kaasa jõudsalt riigi arengule. Linnad olid suured ning tähtsad kaubanduskeskused. Hoogsalt hakkas arenema käsitoo, mis pani aluse ka kaubatootmisele. Kauplemine linnades oli peaaegu samatähtis kui jumalateenistus. Eri käsitööalad jagati tsunftidesse, mis kindlustasid eduka kauba müügi. Tekkisid kaubalinnad ja nende liit Hansa, mille vahendusel oli lihtsam oma kaupu müüa või osta kaupu oma maale. Selle üks põhimõtteid oli veel, et kaupmehed oskaksid üksteisega kokku hoida. Näiteks Venemaalt saadi palju vajalikku: metsamaterjale, tõrva, vaha, mett. Linnad mängisid olulist rolli ka kultuurikeskustena. Linna vaadeldes avaldusid suured ning võimsad müürid ja tohutult kõrged kirkikutornid. Romaani stiili arhidektuur asendus gootikaga. Tähtsate sündmuste ja inimeste auks hakati rajama monumente.Ehitati ka võimsaid ja uhkeid katedraale. Rohkem tähtsamaks muutus haridus, seetõttu hakkasid
kuidas siin maailmas kõik toimib ja millist käitumist temalt eeldatakse. Ta peab seda kõike õppima ja tema käitumisõpingud toetuvad esmalt ikka temaga tegelevate täiskasvanute eeskujule. Täiskasvanute omavaheline suhtlemine on eeskujuks lastele, kes need mallid oma käitumisse üle võtavad. See, kuidas vanemad oskavad probleeme lahendada, mõjutab ka last ja annab talle eeskuju keerulistes olukordades käitumiseks. On oluline, et probleemide korral oskaksid vanemad jääda väärikaks ja suudaksid oma partnerit ja lähedasi austada. Sama oluline on mõista väärikuse ja austuse vajadust ka lastega suhtlemise puhul. Laps on samasugune partner, kellega saab asju arutada, kellel on oma arvamus, mida kuulata ja millega arvestada. Me ju eeldame, et täiskasvanud kuulavad üksteist ning vastastikuse lugupidamise aluseks on autoriteet. Miks siis ikkagi on meil nii palju inimesi, kes leiavad, et teatud olukordades on laste füüsiline karistamine
sellega koos JavaScript Tugiressursid Abilink – peab leiduma estri leheküljel, kust kasutaja saab informatsiooni, kuidas kasutada antud lehekülge ja mida e-kataloog Ester võimaldab Keelevalik – eesti keelt mitte kõnelevad inimesed saavad samuti e- kataloogi kasutada, kuna on olemas võimalus vaadata lehekülge inglise keeles Koolitused töötajatele – raamatukogutöötajad oskaksid süsteemi kiirelt ja efektiivselt kasutada ja aidata neid inimesi, kellel tekib probleeme Infosstuktuurid Kasutusõigused – registreerunud kasutajatel on kasutajatunnus ja parool, et siseneda estri e-kataloogi ja teha seal neid tegevusi, mida lehekülg neile pakub. Avalikel kasutajatel puuduvad sisse logimiseks andmed ja nemad saavad ainult üldist avalikku informatsiooni kasutada. Raamatukogutöötajatel ja eriõigusega töötajatel on omad vajalikud
teisel eluvaldkondadel : abielu ja perekond, haridus, humanitaar-ja loodusteadus, poliitiline ja sotsiaalne kord majanduses ja kultuuris. Protestantlikud kirikud on tagasi lükanud idee vallalisest preestriametis ja lubab vaimulikel abielluda. Alates 1950.st on naised sisenenud ministeeriumi ja on saanud juhtivad positsiooni( nt: piiskopid ) protestantlikus kirikus. Kuna taheti, et kõik kiriku liikmed oskaksid Piiblit lugeda, siis hakati suurt rõhku panema haridusele. Sotsiaalne õpetus Protestandid on rajanud haiglaid, kodusid puudega inimestele ja vanuritele, haridusasutusi ja organisatsioone, mis pakuvad abi arengumaadele. Pühendunud protestandismi liikmed oli aktiivsed sotsiaalsetes reformi liikumistes, nagu näiteks: orjuse kaotamine, vanlga reform ja naiste valimisõigus. Vastus „sotsiaalsele küsimusele“ 19-ndal sajandil alustas Saksamaa
muuta. P. Põhjala on öelnud: ,,Nii konservatiivid kui ka liberaalid püüavad oma vaadet laiendada kõigile keelekasutuskondadele, mõistmata, et osas valdkondades peab jätma ruumi ka alternatiivselele vaatele." Sõna uundusi ja reeglite muudatusi tehes mingil spetsiifilisel erialal, näiteks arstiteadus, IT, bioloogia peaksid keeleuuendajad ja teadlased diskuteerima omaala proffidega, kes tajuvad selle erilala sõnavara paremini kui keeleteadalased ning teavad, mis on õige. Nemad oskaksid soovitada, kas keeleuuendajate poolt välja pakutud sõnad, reeglimuudatused on sobilikud. Tuleks leida kuldne kesktee mis sobib kõigile, nii konservatiividele, liberaadidele kui ka tavainimestele. Keelt uuendades peaks olema ettevaatlik ja mitte tegema väga suuri muudatusi. Uusi reegelid ja sõnu välja andes tuleks vaadata ka olukorda teise mätta otsast. Mingil määral on keele arendamist vaja. Eriti uusi sõnu, kuna aeg läheb koguaeg edasi, leiutatakse uusi asju ja neile
Kokkuvõte Diabeet on küll eluaegne ja krooniline haigus, mida kahjuks ei osata praeguste ravivõimaluste juures veel välja ravida, kuid diabeediga on võimalik elada täisväärtuslikku igapäevast elu. Diabeetikute järjepideva õpetamise, tervisliku seisundi kontrolli, heade ravivõimaluste ning -tingimuste, õige päeva- ja toitumisreziimiga on võimalik muuta iga diabeetiku elu turvalisemaks ja täisväärtuslikumaks. Tähtis on, et iga diabeetik ja tema lähedased oskaksid toime tulla ka eriolukordades (näit. suuremat füüsilist tööd või sporti tehes, haigestumise ja suurema süsivesikute koormuse korral). Tänan!
Emotsioonid filmi vatamise ajal olid üpriski tugevad ning mind kurvastas nende laste elukvaliteet ning saatus, samuti väitsid minu klassikaaslased, et film on sokeeriv kuid mitte piisavalt, et jätta sokolaad hommsel päeval ostmata. Filmi puhul häiris mind väga see, et film oli ebaarusaadav üpriski suures osas ning kvaliteet ei olnud kõige parem, kuid põhilisest informatsioonist sain enam vähem aru. Arvan, et seda filmi võiks näidata paljudele põhikooliõpilastele, et ka nemad oskaksid rohkem väärtustada enda kodu ning elukeskkonda, sest paljudel lastel puuduvad igasugused inimväärsed tingimused mida meie peame enesestmõistetavateks. Kristiina Toomik Kasutatud on filmi: https://vimeo.com/104500234 1) http://filmikogu.maailmakool.ee/node/36
nõrgemaid ja igal võimalus aitama neid. Siin aitaks ehk selgitustöö, näiteks meedia vahendusel. Televisioonis on mitmeid saateid, kus antakse nõu ja selgitatakse lemmiklooma võtmisega kaasnevaid probleeme. Tuleks teha selgitustööd, et inimesed ei võtaks liiga kergekäeliselt kodulooma linnakorterisse, kus sageli pole häid tingimusi tema pidamiseks. Siin saavad palju ära teha lasteaedade ja koolide õpetajad. Näiteks võiks kutsuda külla spetsialiste või lihtsalt loomasõpru, kes oskaksid lastega lihtsalt ja veenvalt rääkida. Oluline on ka vastutustunde kasvatamine. Inimene on lemmikloomad teinud enesest sõltuvaks ja peab ka vastutama nende käekäigu eest. Ma loodan, et mõnest mainitud abinõust on mõnele loomale kunagi kasu ja et hulkuvate loomade hulk väheneb. Minu üleskutse kõigile, kes kavatsevad alles kiisu või kutsu koju tuua, või kellel tekib see soov mõnda armsat kutsikat-kassipoega nähes: mõelge enne hoolega järele oma võimaluste üle! Kui te
Selle abil saab savutada valitsemist turul. · Reklaami kasutatakse ka, et maha müüa ebakvaliteetne või vananenud kaup. Kaup tuleb realiseerida. Juhul kui see ei too tulu, siis vähemalt tehakse seda selleks, et bankrottiks mitte minna. Kokkuvõte: Reklaam ei pruugi ilmtingimata olla ainult halb ja ebakvaliteetne kaup. Kuna inimestel on erinevad arvamused selle kohta, siis soovitada, kuidas käituda reklaami vastu ei ole võimalik. Peamine, et inimesed oskaksid välja valida reklaamist vajaliku ja tähtsa informatsiioni.
väljendada tänulikkust teise inimese vastu. Neid väärtusi võiks õppida ja omandada oma vanematelt. Ning ka nende järgimine väljaspool vanemate silmaulatust. Minu arvates võiksid vanemad rohkem tähelepanu pöörata oma võsukestele ning nendega rohkem tegeleda. Olla eeskujuks oma lapsele ning aidata lapsel hea ja kurja hägususe piiri enda jaoks selgemaks teha. Tuleks maast ja madalast kasvatada lapsi nii, et nad oskaksid olla sallivad endast erinevate inimeste suhtes, tõsta oma lapse enesehinnangut. Austust teiste suhtes, ning jälgida seda kuidas laps ennast verbaalselt väljendab, tema kõnemaneeri. Samuti ei ole mõistlik arvata, et kool on see kõikvõimas mehhanism, mis kujunadab laste käitumismali, see saab ikkagi alguse kodust ning kasvatusest.
„ Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 31 järgi tuleb gümnaasiumi lõpetamiseks rahuldavalt sooritada riigieksamid eesti keeles või gümnaasiumi riiklikus õppekavas sätestatud juhtudel eesti keeles teise keelena, matemaatikas (kitsas või lai) ja võõrkeeles. Sellise valiku põhjuseid on püütud mitmel moel seletada, aga esmamulje on ikka selline, et gümnaasiumiõppe peamine eesmärk on koolitada natuke intelligentsemaid töövõtjaid, kes oskaksid lugeda, kirjutada, arvutada ning suudaksid inglise või vene keelest aru saama ja seda rääkima – selliseid ootusi on Tööandjate Liidu esindajad ka pidevalt väljendanud (Sildnik, 2013).“ Eesti on demokraatlik riik ning seega julgen väita, et kohustuste asemel peaks olema valikud. Õpilased on meie tuleviku loojad, seega peaks haridustee olema toetav ja suunav, mitte kohustustega piiritletud sunniviisiline õppimine. Jah, gümnaasium on vabatahtlik, kuid meil
hakata vaikselt ohustama eesti keelt. Ei suuda ette kujutada kuidas saaks elada Narvas nii et oskaks ainult eesti keelt ja mitte sõnagi venekeelt. See ei ole võimalik enam, sest sealne suhtluskeel on enamjaolt venekeel. See võib hakata ka levima mujale eesti piirkondadesse. Samas on eestis ka mitmeid murdeid, mis väänavad natuke eesti keelt. Eesti keele murded kaunistavad riigikeelt. Tuleks piirata vene koolide arvu eestis ning hoolitseda et kõik eesti kodaniku oskaksid eesti keeles suhelda. Paljud eesti inimesed üle läinud rääkimisest kirjakeelele, kus inimesed ainult interneti teel üksteisega suhtlevad. Sealsed väljendid on väga lühidad ningsõnu väänatakse igas suunas, mis ei moodusta enam terviklikke sõnu ja lauseid. Samuti on üle mindud sõnadele/väljenditele, mis tulenevad teistest võõrkeeltest, enamjaolt just inglise keelest. Need kahjustavad ilusat eesti keelt.
söögitegemise koos isaga, mis on nende koosveedetud aja põhiline tegevus. Tütred ja pojad ei hoia ainult ühe vanema poolele, vaid mõlemad lapsed on võrdselt oma vanematega koos. Selline traditsiooni osa on minu jaoks üks meeldivamaid, kuna mina sooviksin samuti,et minu lapsed suhtleksid võrdselt meie mõlemaga. Usun, et see tava peaks olema igas kultuuris, kuna nii ei õpi pojad ainult meestetöid, vaid oskavad hinnata ka naistetöid. Tütardest sirguvad naised oskaksid olla iseseisvamad ja tulla paremini toime oma perekonna kooshoidmisega. Mehed on tudelisem pool igas abielus. Neile pole häbiasjaks väljendada oma tundeid kodus, sõprade seltskonnas ning ka väljas õhtustades. Itaallaste omapäraks ongi suurte emotsioonide näitamine, mis arvatavasti on ka põhjuseks kauakestvale abielule. Naise ning mehe ees pole suuri saladusi, kuna naised usaldavad oma meest ja mehed on naistele ustavad. See ongi
vajada, Valikuid, võimalusi neid teha, neid tahta teha, et majanduslik olukord ei oleks piiriks, vaid ülempiiriks inimese tahtevõime. Kui annad inimesele võimalusi juba noorest peast, suudab ta neid kasutada, kunagi üks tark inimene on öelnud: "Mida rohkem inimene teeb, seda rohkem ta tahab teha." , sellest järeldudes tahan et mu lapsed jõuaksid elus kaugele, et nad ei peaks oma elu jooksul rabelema, tahaksin anda endast kõik et nad saaksid olla Paremad, targemad, haritumad, ning oskaksid eluolu parandada, tehes ise valikuid, kaasates ka teisi parandama endi arusaama heaolu ühiskonnast. Selle kõige jaoks on kõigepealt vaja vaeva näha iseendaga, sealhulgas siis enda pahedest loobumine, enda hariduskäigu suunamine, enda arendamine, enda harimine. Luues enda tulevase pere jaoks parim ümbruskond, mis ma suudan, hea eeskuju, hoidma end kontrolli all. Tulevasest perest on raske arutleda, kuna ma täpselt ei suuda ette ennustada, milline
Hafsteinsson kavasse oli pannud. Treener sai sellest teada ja selgitas, et spordis pole tähtis teha palju, vaid tähtis on teha plaani järgi, et treeninguplaan pole vaid selleks, et jõuda rohkem, vaid ka selleks, et olla terve. Noorena proovis ta ka teisi spordialasid, näiteks: jooksmine, lauatennis, jalgpall ka kabet ja malet, siiani meeldib talle väga korvpall. Ta arvab, et pole tähtis, et oskaksid üht ala väga hästi, vaid oleksid füüsiliselt aktiivne. Teda kutsuti puuhobuseks, sest ta oli kohmakas ja alustas hilja sportimist. Aga ta ei kaotanud kunagi lootust. Tema maailma tippu tõusmise kava oli koostatud kuueks aastaks. Aga nagu treener ennustas tuli esimene tiitlivõistluse medal viie aasta pärast hõbeda Helsingi MMil 2005. aastal. Järgnesid hõbemedal Göteborgi EMil 2006. aastal, kuld Osaka MMil 2007. aastal ja tähtsaim, olümpiakuld, Pekingis 2008. aastal.
üle valitses feodaal. Kaubanduse suhte olid linnad väga arenenud. Olid tekkinud kaupmeeste ja käsitööliste ühendused gildid ja tsunftid. Need ühendused kontrollisid tootmist, kehtestasid hindu ja seadsid reegleid kvaliteedi jaoks. Selleks, et kaubandust oleks, oli vaja raha. Ilma rahata ei oleks saanud tooraineid sisse osta. Riigi sümboliks on raha. Keskajal tekkisid linnadesse omad mündid. Selleks, et kaupmehed ja käsitöölised oskaksid oma tööd oli vaja neil seda õppida ja selleks rajati koole. Keskaja linna kultuur ei olnud nii kõrgelt arenenud kui kaubandus, kuid siiki olid olemas koolid ja kirjandus. Linna koolideks olid toomkoolid, põhikoolid, ametikoolid ja ülikoolid. Kõigil neil olid erinevad eesmärgid. Põhikoolis õpiti näiteks arvutamist ja raamatupidamist. Ülikoolis aga õpiti keerulisemaid teadmisi, näiteks arsti- ja õigusteadus. Peale hariduse oli veel tähtis osa linnas kirjandusel
Raha eest ostame süüa, maksame makse ning see on tihtipeale vahendiks kompenseerimaks perekondlikke suhteid. Näiteks lõpetab laps kohe nutmise, kui talle ostetakse poes meelepärane mänguasi. Seega võib laps hakata juba teadlikult iga kord poes jalgu trampima ja karjuma, kuna ta teab, et vanemad ostavad talle siis täpselt sellise mänguasja või maiustuse, mida laps parasjagu soovib. Vanemad ise koolitavad lapsed maast madalast selliseks, et nad oskaksid nõuda, nõuda neilt suuremaid väljaminekuid enda tujude rahuldamiseks, mis tähendab vanemate jaoks pikemaid töötunde. Lapsele on see ju boonus, tal on rohkem vabadust ning samuti ostavad vanemad talle kõike, mida hing ihaldab. Mida rohkem vanemad lasevad lapsel nõuda, seda rohkem peavad nad ise selle nimel rabama. Kuna nad on pidevalt tööl, siis on lapsel suur vabadus. Ta võib minna õue siis kui tahab, tulla millal tahab, kuna vanemad ju teda pidevalt kontrollida ei jõua
Miskipärast praakisid asjatundjad turske nooruki välja, ning täiesti juhuslikult sattus ta hoopis Ando Palginõmme kettaheitetrenni. Kuuldes Gerdi isiklikku rekordit, ei lootnud treener temast tol hetk veel suurt midagi. Trennis käies arenes noormehe isiklik rekord aastaga lausa 15 meetrit. Noorena proovis ta ka teisi spordialasid, näiteks jooksmist, lauatennist, jalgpalli, ka kabet ja malet, siiani meeldib talle väga korvpall. Olümpiavõitja arvab, et pole tähtis, et oskaksid üht ala väga hästi, vaid oleksid füüsiliselt aktiivne. Teda kutsuti puuhobuseks, sest ta oli kohmakas ja alustas hilja sportimist, aga ta ei kaotanud kunagi lootust. Ärijuhtimisõpingute ajal oli Gerdi treeneriks Helgi Parts. Nende koostöö jäi aga lühikeseks, kuna treeneri tervis halvenes. Seejärel harjutas ta umbes 6 kuud üksinda. 1998. aasta lõpus hakkas teda abistama Aleksander Tammert seenior, kuid ka sel korral jäi koostöö lühikeseks
Olen alati imestanud, kuidas on suutnud aastaid näiteks USA-s elavad eestlased säilitada oma keeleoskust ja õpetada seda oma lastelegi. Võõras kultuuris on oma keelt väga raske hoida, sest puudub võimalus ja ka vajadus seda keelt kasutada. Sellegipoolest on suutnud väga paljud inimesed, kes lahkusid Eestist enam kui 60 aastat tagasi, säilitada oma keeleoskuse. Mida nad siis tegid, et eesti keele oskus ei kaoks ka võõras riigis elades ning et seda oskaksid ka nende lapsed? Olen lugenud, et vaatamata sellele, et eestlased on väga individualistlik rahvus, hoidsid nad võõrsil kokku. Käisid koos Eesti seltsides, lapsed õppisid pühapäevakoolis eesti keelt, osalesid laulukoorides ja rahvatantsus. Suviti korraldati ülemaailmseid väliseestlaste kokkutulekuid. Nii nad oma keelt hoidsidki. Mis sellest, et kui nad aastaid hiljem Eestit külastasid, ei saanud ,,päriseestlased" neist alati hästi aru, sest
Õnneks ei suudetud rahvast nii maha suruda, et nad lõpetaksid vabaduse poole püüdlemise ja me saame olla täna siin, kus me tahame ja öeda seda, mida tahame. Kuigi demokraatia tundub üdinisti hea, see seda siiski ei ole. Alati ei suuda see ennast tõestada, eriti veel, kui riigis elav rahvas ei ole just kõige otsustusvõimelisem. Kuna demokraatias valitseb enamuste soov ja riigis elavad lauslollid ei ole kasu nendest paarist targast, kes oskaksid asja paika panna, siinkohal oleks kõige targem just minna diktaktuuri teed. Vastasel juhul valitakse riiki juhtima inimesed, kes pole just selleks kõige pädevamad. Niimoodi võib põhja minna terve riik. Sellisel juhul tuleks kindlasti demokraatia hüljata ning võimu peaksid haarama need käputäis tarku, kes astuksid riigi etteotsa ja korraldaksid seda nii, et kõigil on hea elada. Teine miinus demokraatia juures on valimised. Tänapäeva ühiskonnas tahab iga poliitik, et
arendamine, sest ainult vaimselt rikkana oskame me väärtustada olemasolevaid võimalusi ja leida uusi ning huvitavaid väljakutseid edasisteks arenguteks ja mis kõige tähtsam, me saame tunda ennast õnnelikuna. Siiski, iga inimene näeb õnne ja rikkust sellisena, nagu tema seda näha tahab, ning oma põhimõtete peale surumine viib uute probleemide tekkeni. Ideaalis võiks maailmas olla palju vaimselt rikkaid, õnnelike ja edasipürgivaid inimesi, kes oskaksid väärtustada haritust ja seeläbi oleksid ka maretiaalselt kindlustatud ning see omakorda kindustaks eluterved perekonnad, kus puudub teatav närvilisus ja hirm materiaalsete väärtuste kaotamise ees. Mina arvan, et vaimselt rikkad inimesed oskavad elus leida oma kohta ja tagada endale ja oma kaaskondlastele turvalise ja jätkusuutliku keskkonna.
Majanduslikult rikkas riigis leiaksid inimesed omale hõlpsasti hea töökoha, mille palk oleks piisavalt suur, et ära toita pere, et lubada omale korralikku elukohta ning raha jääks ka veidi üle, mida saaks panna lõbustuste, reisimiste jms. alla. Mõeldes tulevikule peaks olema haridus kergesti kättesaadav nii täiskasvanutele, kui ka vaesematele inimestele ilma, et nad peaksid oma rahast suuri summasid välja käima seda rohkem oleks riigis harituid inimesi ning kodanikud oskaksid langetada paremaid otsuseid riigi heaks. Majanduslikult heas seisus riik tagaks ka võimaluse praktiseerida, mida ma olen õppinud. Selle tarvis peaks riik olema võimeline looma organisatsioone ja uusi teaduslikke ettevõtteid, et haritud inimesed ei läheks võõrsile tahetut otsima. Oluline on ka turvalisus riigis. Sellises riigis oleks alati võimalus saada abi õigus- ja kaitseorganitelt. Kaitseorganid oleksid piisavalt tugevad, et valitseks rahu ning ei tekiks sõjalisi konflikte
a kuni 17.a), kuni tutvus misjonäride Al & Sue Grahamga ning hakkas kristlaseks; 18-aastaselt abiellus nende misjonäride tütrega (Karen Grahamiga) · Haridus: 1975 sai välismisioonide (Foreign Missions) diplomi Chicago Moody Bible Institute'ist; registreeris end koos Kareniga SIL'i ( Summer Institute of Linguistics seal õpetatakse misjonäridele keeleteadust, et nad oskaksid piiblit erinevatesse keeltesse tõlkida), Daniel oli keeleliselt väga andekas ning teda kutsuti õppima piraha keelt (eelneva 20ne aasta jooksul polnud keegi seda veel selgeks saanud, väidetavalt); 1978.a jätkas piraha keele õpinguid Brasiilias Capinase Riiklikus Ülikoolis ( State University of Campinas) · 1977.a kolis naise ja kolme lapsega Brasiiliasse (kui oli saanud SIL'is neli
! väga tähtis. Ma olen ülesse kasvanud väga toredas, kuid pisikeses perekonnas. Mu ema ja isa on mulle palju õpetanud, ma ootan põnevusega, et kõiki neid tarkusi oma lastega jagada. Ainukene mõnesmõttes kurb asi on see, et mul pole õdesid ega vendi. Niisiis mu unistus oleks vähemalt kaks last. Kõige paremal juhul ennem poissi ja siis tüdrukut. Ma tahaksin kasvatada oma lapsi niiviisi, et kui nad suureks kasvaksid, oleksid nad valmis astuma laia maailma ja oskaksid enda eest seista. Täpselt nii, nagu minu vanemad mind kasvatanud on. Ma olen isegi väga perekeskne inimene ning laste saamine tulevikus oleks minu jaoks ikka väga suur ja tähtis südmus. Üritan hoiduda sellest, et ma neid ära ei hellita. Ma loodan, et mu lastest tulevad ilusad, toredad ja õnnelikud inimesed. Ma ei saa seda küll garanteerida, kõik inimesed on erinevad, kuid mina kavatsen omaltpoolt selleks kõik teha. Juba mõtlemine sellele, et mul saavad kunagi olema lapsed on nii
Enamus välismaalasi on aga enne meie maale asumist meie riigikeele endale selgeks teinud ja seda ka siin edasi õppinud, et nad saaksid meie maal hakkama. Kuigi on ka palju selliseid inimesi, kes pole eesti keelt omandanud ja ei taha seda põhimõtteliselt õppida. Paljud sellised on vanemad inimesed venemaalt, kes räägivad ainult vene keeles ja ei taha mitte ühtegi sõna eesti keeles öelda. Isegi kui nad seda oskaksid, nad seda ei tee. Sellistel inimestel on nagu mingi kius, et põhimõtteliselt ei räägi eesti keelt. Aga mitte kõik pole sellised, on ka inimesi kes on venelased aga räägivad eestis, eestlastega ikka eesti keeles. See on minuarust väga hea, et võõramaalased oskavad ikkagi meie riigikeeles meie maal rääkida. Olen kohanud ise isiklikult sellist inimest kes on venelane ja ei räägi meie
as e Dokumentideta PilleRiin Vatter Võõras linnas. Võõral hommikul ma võõrastes võõristust tekitan. Nad teavad, et mind leiti rannikult. Keegi arvab: ma salainfot lekitan. Muutke teksti laade Kui oskaksid nad vaid aimatagi, Teine tase Kolmas tase mis põhjustel nad praegu näevad mind! Neljas tase Viies tase Jumal, nad ei suudaks ära laimatagi, kui teaksid, et olen vaba nagu lind! Mulle meeldib Anneli Orgusaar Mulle meeldib päike soe, see, kui kiisu sülle poeb. Kui kuivi juukseid kastab vihm
Riina Tamm Loomakaitse eetilised põhimõtted Riina Tamm, 12.B Loomadel on inimeste elus väga tähtis roll. Läbi mitmesadade aastate on loomad aidanud inimesi nii põllumajanduses kui ka igapäevaelus, nt puuetega inimesi. Loomad ei saa suhelda sellisel tasandil nagu teevad seda inimesed. Seega on oluline, et loomi kasvataksid inimesed, kes oskaksid tunnetada mingil määral looma ning saada aru, kui loom on haige või midagi on valesti. Inimene, kes tahab võtta endale looma, peab arvestama ka sellega kaasnevate probleemidega, ega tohi iga väiksema probleemi pärast looma hüljata. Eestis ja muidugi ka mujal maailmas on olemas organisatsioonid, mis tegelevad loomade kaitsmisega ning jälgivad, et loomi ei väärkoheldaks. Eestis on loomakaitse tööd tehtud juba alates aastast 1869
ARVUTI AJASTU ALGUS Arvuti ajastu algus on märksa pikem, kui seda paljud ettegi kujutada oskaksid. Arvuti eelkäijad olid mitmesugused arvelauad, näiteks Roomas abakus ja Jaapanis soruban. Esimesed mehaanilised arvutid konstrueerisid 17. saj. prantsuse teadlane B. Pascal ja saksa teadlane G. W. Leibniz. Aastal 1694 täiustas Saksa matemaatik ja filosoof Gottfried Wilhem von Leibniz liitmismasinat, luues masina, mille abil oli võimalik ka korrutada. Nagu liitmismasin töötas ka see masin hammasrataste ja ketastega. Kuigi masin oli valmis ei hakatud seda laialdaselt tootma ega kasutama
vaimuhaigusi leevendavad arstirohud. Operatsioone kasutatakse sageli südamehaiguste ja vähi ravis, et eemaldada viga saanud kudesid. Tänapäeval on võimalik vahetada välja ja inimeste elutähtsad organid, näiteks süda, kopsud, neerud ja maks, kasutades selleks teiselt inimeselt ehk doonorilt saadud elundit. ENNETAV ARSTITEADUS Haigusi ennetada on alati lihtsam kui neid ravida. Arstid räägivad inimestele kõigist tervisele kahjulikest asjadest, et inimesed oskaksid haigustest hoiduda. Näiteks teatakse, et suitsetamine põhjustab nii südamehaigusi kui ka kopsuvähki, seepärast propageerivad arstid suitsetamisest loobumist. Selle hõlbustamiseks on olemas mitmeid vahendeid, samuti võib hoiatust lugeda iga sigaretipaki pealt. Inimesed võivad oma tervise eest hoolitseda ka mitmekülgset ja tervislikku toitu süües, sportides, piisavalt puhates ja regulaarselt oma tervist kontrollides. Mõnedest
Nendeks on näiteks söömine, kiskjatel jahtimine, karjas olemine, sünnitamine jne. Inimkonna sooviks on laiendada oma teadmisi, et saada infot sellest, mis toimub meie ümber. Inimestel on läbi aegade olnud tungiv soov mõista seletamatuid nähtusi, uurida, kuhu lähevad hinged, filosofeerida elu mõtte üle ja saada teada muude salapäraste küsimuste vastuseid. Kuid mina arvan, et me ei saa kõigile küsimustele vastuseid, sest inimesed ei ole veel piisavalt targad, et oskaksid neid tarkusi kasutada vaid inimkonna hüvanguks mitte hävinguks. Õppimisega on inimkond tegelenud aegade hämarusest, mida nad arvatavasti kunagi ei lõpeta, vähemalt mitte enne maailma lõppu. Õppimine tagab parima elukvaliteedi! 593 sõna
Võõrkeelte oskus on muutunud tänapäeval väga tähtsaks. Isegi väikeses Eestis on käibel mitu keelt. Teenindaja peab oskama vähemalt nelja keelt (eesti, vene, inglise ja soome keelt), et klientidega suhelda. Ametnikud puutuvad tööalaselt kokku eri riikide kodanikega, mistõttu pole mõeldav, et iga kord õpitakse ära vastava riigi keel, mille esindajaga on vaja kontakte luua. Universaalseks suhtluskeeleks on saanud inglise keel. Oluline on, et inimesed oskaksid laialt levinud keeli, sest nende kaudu saab palju teadmisi hankida ja infot vahetada. Kui näiteks Hiinas osatakse äriringkondades laialdaselt inglise keelt, on neil võimalus luua tulusaid ärisidemeid nii Ameerika Ühendriikide kui ka Euroopaga. Ilma arusaadava keeleta oleks väga raske välismaa investoreid riiki meelitada. Võõrkeeledki on kellegi emakeeled. Need kannavad edasi infot keele kasutajate kohta. Keeli õppides saame
Sellise kasvatuse põhimõte oli teenida riiki. Inimese enda heaolu ei olnud tähtis. TÜDRUKUD Tüdrukuid kasvatas ema. Ta õpetas neile koduseid töid. Tütarlapsed ei tohtinud poistest maha jääda. Nemad tegid samasuguseid harjutusi nagu poisidki, et oma keha karastada ja vastupidavaks teha. Nad õppisid isegi oda viskama. Lisaks sellele oli ka tüdrukute õpetuses tähtsal kohal laulmine ja tantsimine. Samuti tütarlapsed võimlesid ja jooksid. Tüdrukutelt oodati, et nad oskaksid ennast ise kaitsta. Kirjutamist, arvutamist ja lugemist õppisid tüdrukud sama väheselt kui poisid. Tütarlapste kasvatuse eesmärk oli suuta tulevases elus sünnitada Spartale palju tugevaid ja terveid lapsi. Tänu sellele kasvatusele oli Spartas palju tugevaid sõdalasi ja Sparta võitis paljud sõjad ning muutus Vana-Kreeka tugevaimaks riigiks. Sparta tütarlaps Sparta poisid treeningutel
Ja see jlle tekitab positiivseid emotsioone . Kui teil on kik alla mge linud, siis saate seda kike natukene parandada, see on lihtne , Kiitke ennast ! Igasugune positiivne tegu vrib kiitust ja oluline on ka teiste tegude kiitmise krval thele panna enda edusamme . Enesekiitmine ei ole ldjuhul inimestele kll vga omane, aga kindlasti on see asi, mida tasub ppida. Kui palju on elus olukordi, kus meie krval ei ole spra, kaaslast, kes meie nnestumisi vriliselt hinnata oskaksid/saaksid. Siis jb le ainult ise endale tunnustust jagada. Ja lppude lpuks oleme ju ise enestele kige paremad eksperdid, sest teame ju vaid meie ise kui palju pingutust nudis ks vi teine asi vi kui oluline teatud edusamm meie elus on. Seega, tasub enesele elda sagedamini, et olete tublid, hakkajad, elurmsad, lahked jne. Ja kindlasti vrib meelespidamist, et pigem viks kiitust veidi rohkem olla, kui et seda puudu jb.Jrelikult kik me reguleerime ise oma nne ja saatust seega olemegi ise oma nne sepad
Tänapäeva ühiskonnas on oravarattasse sattumine täiesti tavaline. Väga paljud inimesed ei tea, mida see endast üldse kujutab, sest koolis me taolisi teadmisi ei omanda. Kõik tarkused, kuidas rikkaks saada, tuleb ise õppida. Ajaga välja kujunenud koolisüsteemis tehakse noortele selgeks erinevad valemid ning matemaatilised ülesanded, kuid sellest ei piisa ärimaailmas. Raamatu autor Kiyosaki on poolt ideele, et koolide põhieesmärke peaks muutma, et kasvatada üles inimesed, kes oskaksid raha enda eest tööle panna. Enamus Eesti inimesi vaevleb oravarattas. Oodatakse igat palgapäeva, et saaks tasuda need koormavad maksud. Ülejäänud raha raisatakse enamasti poodides uusi riideid, mööblit ning toitu ostes. Iga kuu lõpus ollakse jällegi seisus, kus raha on otsas ning palgapäevani on veel aega. Proovitakse aina kõvemini tööd rügada, otsitakse lisatöid ning alternatiivseid sissetulekuallikaid, kuid sellest kõigest ei ole abi. Maksud aina suurenevad ning oravarattast
kättesaadav. Vereproovi on võimalik siin kohapeal anda ja ei pea selleks sõitma Rakverre või Kunda. Arsti juurde on võimalik pääseda koheselt, mitte ei pea pikalt ootama. Kellel ei ole võimalik ise tulla, selle jaoks on vallas sotsiaaltöötaja, kes toob kohale ja pärast viib ka koju. Kokku võttes ma ei muudaks oma kodukohas eriti midagi. Ja kui ma üldse midagi muudaksin, siis inimeste suhtumist teistesse inimestesse. Kui inimeste suhtumine üksteisesse oleks parem, siis nad oskaksid võibolla paremini hinnata seda, mis neil hästi on, mitte seda mis muutmist vajaks. Tunda rõõmu sellest vähesest mis meil on. Uskuge, selle hulgas on ka palju head. Ma küsisin ise endalt, mida ma muudaksin ja ma jõudsin järeldusele, et ma ei muudakski midagi. 3 KASUTATUD ALLIKAD Viru-Nigula Noortetuba 2017 Viru-Nigula vald 2017 4
toeks olla. Vanemad on need, kes meile kunagi selga ei pööra ja aitavad alati, kuid tihti saadakse sellest aru alles siis, kui neid enam pole. Sel hetkel tunneme endas valu ja kibestust, kuna nii palju on jäänud ütlemata. Tuleb ette ka olukordi, kus laps pole vanematele kordagi öelnud, et armastab neid. Vanavanematel ja lastelastel on aina raskem omavahel suhelda. Järjest vähem leidub suure vanusevahega inimestel ühtivaid jututeemasid,kus mõlemad pooled oskaksid kaasa rääkida. Vanavanemad võivad hästi rääkida nõukogude ajast ja sellest, kuidas talongide alusel toidukaupu jagati , et asju ei olnud nii palju saada kui tänapäeval ja seega ei tohiks neid mõttetult ja liigselt kasutada. Lapselapsed räägivad meeleldi aga uutest arvutimängudest või sellest, milline on nende lemmikburger. On vähe noori, kes kuulaksid hea meelega vanaemade jutte näiteks nende noorusajast, kui muru oli rohelisem ja taevas sinisem
See annab nii palju juurde, sest võin suhelda ükskõik mis rahvusest inimesega. Olen tähele pannud, et tänapäeval ongi kõige populaarsem suhelda inglise keeles, seda hakatakse Eesti koolides ka esimesena õppima. Hiljem lisanduvad valikuliselt siis vene ja saksa või isegi prantsuse, itaalia või mõni muu keel. Minu arust on väga oluline, et kõik rahvad üle maailma peaksid selgeks õppima just inglise keele. Kuna see on juba nii laialt levinud, siis oleks hea, kui kõik seda oskaksid. Nii ei tekiks mingeid suhtlusbarjääre ja inimesed saaksid üksteisest suurepäraselt aru. Ka kõrgelt arenenud tehnoloogia on tänapäeval enamasti inglise keelne- arvutiprogrammid, mängud, osade telefonide menüüd. Tuleb tõdeda, et selle keele oskus on äärmiselt oluline, sest kui mõistetakse ainult oma emakeelt, siis on väga keeruline sellistest tehnoloogilistest asjadest aru saada. Võib öelda, et teinekord on isegi siin, meie kodumaal, raske hakkama saada, kui vallatakse
oleks jõudnud ning ta heitis voodisse pikali ning luges ,,Proua Dallowayd".Ta nägi unes, et upub hotellitoas vee sisse ning üles ärgates mõtles ta ümber ning otsustas elu kasuks,säästes ka oma sündimata lapse elu.Hiljem,nagu filmi lõpus välja tuli,oli ta aga oma pere maha jätnud.Ei tea,kas ta tegi seda pigem oma laste,mehe või enda pärast,kindlasti oli oma osa ka raamatul, aga mis antud juhul oluline ta valis elu. Keegi peab surema, et ülejäänud oskaksid elu rohkem hinnata. See käib loomulikult Clarissa kohta, kes pärast Richardi surma hakkas elu rohkem väärtustama.Ta mõistis, et tuleb väärtustada igat pisiasja,igat päeva ning igat võimalust midagi korda saata.See aitas tal edasi rühkida ning ta ammutas Richardi mälestusest jõudu,ei andnud alla ning elas oma elu edasi selle pettumustes ning õnnestumistes ning oskas rõõmu tunda pisiasjadest,mida ta varem tähelegi ei pannud.
see võib mõnel juhul ka liiga nooreks jääda. Kuid kindel on see, et see kes rahva eest otsustab peaks olema Eesti kodanik, siis on kindel, et inimene tegutseb Eesti riigi kasuks ja tahab riigile ainult head. 5. Kas eelistate majoritaarset või proportsionaalset valimissüsteemi? Tehke oma valik ja põhjendage seda. 1 p Arvan, et proportsionaalne valimissüsteem oleks hea, sest sellega saavad oma õigused ka väiksemad parteid võimaluse osaleda parlamendis ning, ehk nad oskaksid häid ideid ja kasu tuua riigile. 6. Mis valimissüsteem kehtib Eestis? Selgita, kuidas selle järgi jagunevad kohad Riigikogus. 2P Proportsionaalne valimissüsteem. Riigikogu valimistel jaotatakse kohad Hare´i kvooti kasutades. Kuid ringkond saab täiendava koha juhul, kui ringkonna ülejääk osutub suurimaks, kuni kõik kohad on jaotatud. 7. Mis liiki survegruppe sa tead. Too üks näide mõlemat liiki survegruppide kohta. Selgita, kuidas nad oma eesmärke saavutavad. 6P
annaabi.ee 
