Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Osavus ja selle arendamine". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
osavus, osavuse, kohanemine, orienteerumine, keerukus, reaktsioonivõime, orienteerumise, sooritada, soovitav, tundide, painduvus, voime.............2 2.2.1. Aktiivne painduvus...............................................................................................5 2.2.2 Passiivne painduvus..............................................................................................6 2.2.3. Anatoomiline maksimaalne liikuvuse ulatus........................................................7 3. PAINDUVUSE ARENDAMINE.......................................................................................8 4. OSAVUS............................................................................................................................9 4.1 Osavuse mõiste ja näitajad.........................................................................................10 4.2 Osavuse komponendid................................................................................................11 5. OSAVUSE ARENDAMINE............................................................................................12 6
· ebapüsiva tugipinna kasutamine, · lisaliigutuste sooritamine, · vastutegevuse sisseviimine. Dünaamilise tasakaalu arendamiseks kasutatakse väliskeskkonna tingimuste muutmist (erinev pinnas, kate, libisemine jne). Tasakaalu arendamise põhilisteks vahenditeks on üld- ja spetsiaalarendavad harjutused ja peamiseks meetodiks kordusmeetod. Painduvuse taset aitab parandada kolm ja säilitada kaks harjutuskorda nädalas: - venitusharjutusi võib teha iga päev ja igal ajal; - algul on soovitav ühe venituse kestvus 10 -15sek., 10 - 14 päeva pärast suurenda aega 20 - 30 sekundini; - kompleksi ühekordne sooritus võtab aega 12- 20 min., tugeva treeningtunni lõpus võib kompleksi läbi teha 2-3 korda; - kogu harjutuste kompleksi võib sooritada järjest või teha iga üksikut harjutust järjest 2-3 korda; - venitada võib eelsoojendusel, organismi mahajahtumisel ja treeningtunni lõpus; - venitusharjutusi tuleks teha kindlasti enne ja pärast pingutavat kehalist tegevust;
Sporditreeningu koormuse komponendid – maht, intensiivsus, tihedus, sagedus. 1.4. Sporditreeningu planeerimise tasemed (2 tundi) - kehaline harjutus, harjutuste seeria, treeningutund, treeningupäev, mikrotsükkel, mesotsükkel, makrotsükkel, mitmeaastane treening. Noorsportlaste treeningu planeerimise iseärasused. Treeningupäevik, treeningu arveldus ja analüüs. 1.5. Põhiliste kehaliste võimete – jõu, kiiruse, vastupidavuse, osavuse, painduvuse liigid ja nende arendamiseks kasutatud harjutused ja treeningumeetodid (2 tundi) Kehaliste võimete arendamise ealised aspektid. Kehaliste võimete arengu hindamine igapäevases treeninguprotsessis – testid ja kontrollharjutused. 2. Treeneritöö psühholoogilised alused (6 tundi) 2.1. Grupitöö alused (2 tundi) Grupi loomine ja areng. Üheskoos tegutsemise mõju tulemusele: ühistegevuse soodustav ja pärssiv mõju. Grupi sidusus: kokkukuuluvustunne, selle mõju sportlikule
Jõud on võime lihaste kokkutõmbe abil ületada välist vastupanu. Jõuvõimete tasemest sõltuvad saavutused praktiliselt kõikidel spordialadel. Jõudu on vaja igapäevaste toimetusteks, kasvõi vähesel määral. Lihasjõu abil hoiame oma käsi paigal või tõstame asju. Näiteks koolikotti maast lauale ja nii edasi. Jõu arendamine Jõuharjutuste mõju osas organismile on kaks vastandlikku seisukohta. Varasematel aastatel väideti, et jõuharjutused pidurdavad kiiruse ja osavuse arenemist. Arvati, et lihasepikkus lüheneb ja need harjutused on ohtlikud tervisele, sest kerelihaste pingutamisel tekib hingamispeetus. Pingutuse tulemusena tõuseb rindkere- ja kõhusisene rõhk, mis halvendab verevoolu südamesse ja väheneb aju verega varustatus. Tekkiv aju hapnikuvaegus, mis võib liigsete pingutuste korral esile kutsuda isegi teadvuse kaotamise. Arvati isegi, et kestev ja ühesuunaline jõuharjutuste kasutamine lapseeas võib negatiivselt mõjutada keha kasvu.
Energiavarude juurdekasv AV protsesside täiustumine ja ökonomiseerumine Organismi funktsionaalsete võimete suurenemine Elutalitlusprotsesside ja liigutuste koordinatsiooni täpsustumine Miks muutused tekivad? Avaldub elusale organismile ainulaadselt omane kohanemisvõime- adaptatsioon. Adaptatsioon- organismi kohanemisprotsess väliskeskkonna või organismis eneses toimuvate muutustega. Treening on kohanemine stressisituatsiooniga Iga funktsionaalse ülesande täitmine nõuab energiat – organismi energeetiliste reservide mobiliseerimine, kujutab endast stressireaktsiooni. Muutused närvisüsteemi aktiivsuses, hormonaal- ja immuunsüsteemis, mis kutsuvad esile stressi lõppedes adaptatiivse valgusünteesi. Superkompensatsiooni seadus Kehalise töö ajal organismi energiavarud vähenevad, järgneva puhkuse ajal nad taastuvad mitte ainult
Jõud Jõud on võime lihaste kokkutõmbe abil ületada välist vastupanu. Jõuvõimete tasemest sõltuvad saavutused praktiliselt kõikidel spordialadel. Jõudu on vaja igapäevaste toimetusteks, kasvõi vähesel määral. Lihasjõu abil hoiame oma käsi paigal või tõstame asju. Näiteks koolikotti maast lauale ja nii edasi. Jõu arendamine Jõuharjutuste mõju osas organismile on kaks vastandlikku seisukohta. Varasematel aastatel väideti, et jõuharjutused pidurdavad kiiruse ja osavuse arenemist. Arvati, et lihasepikkus lüheneb ja need harjutused on ohtlikud tervisele, sest kerelihaste pingutamisel tekib hingamispeetus. Pingutuse tulemusena tõuseb rindkere- ja kõhusisene rõhk, mis halvendab verevoolu südamesse ja väheneb aju verega varustatus. Tekkiv aju hapnikuvaegus, mis võib liigsete pingutuste korral esile kutsuda isegi teadvuse kaotamise. Arvati isegi, et kestev ja ühesuunaline jõuharjutuste kasutamine lapseeas võib negatiivselt mõjutada keha kasvu.
tegevuskohast Eristatakse ruumilist tunnetus ja ajalist tunnetust Nt sportmängus on oluline nn " viiekordne nägemine" (kaaslased, vastased jm) Harjutada varakult Täpsusvõime Omadus eristada omavahel täpseid ja doseeritud liigutusi ja kehaosade liikumist Võime seotud lihastöö sooritamise täpsusega Areng edukas just lapsepõlves, vanemas heas ei pruugi oluliselt suureneda Rütmitunnetuse võime Võimekus tunnetada välist rütmi ja sooritada sellele vastavalt liigutusi Samuti vajalik varajane harjutamine Reaktsioonivõime Võime kiiresti ja täpselt ümberlülituda ja teostada lühiajalisi liigutusi kiiresti signaali järgselt Suur tähtsus sprindis ja sportmängudes Ümberkohanemise võime Võime situatsiooni muutudes muuta oma harjunud tegevust või seda jätkata Suur tähtsus sportmängudes Liigututvilumuse võime Oskus seostada ja koordineerida omavahel jäsemete, rindkere ja pea
nöörid, korgid) saab arendada sõrmede osavust ja peenmotoorikat;7.Teatud suuremõõtmelised ühisosa loomine 7. NIMETA SISU JA ÜLESANNETE POOLEST ERINEVAID LIIKUMISTEGEVUSE TUNDE? vahendid (langevari, ujumisnuudel, pikk nöör ) võimaldavad sooritada erinevaid harjutusi üheskoos 1.Tegevus, kus tähelepanu pööratakse uute harjutuste tutvustamisele ja õpetamisele; 2) Tegevus varem grupis ja arendada koostöö oskust. 17. MILLEGA PEAB ÕPETAJA ARVESTAMA, KASUTADES ÜLDARENDAVATE HARJUTUSTE
kiiremaiks resünteesiks (Kr-P mehhanism). KiirusjõuH-d mõjuvad soodsalt ka kontraktsiooniaparaadile. Kiirusvastupidavusharjutuste mõjul: (Spetsiifiline valgusüntees) 1. Suureneb happelisi laguprodukte neutraliseerivate valkude süntees lihaskoes ja veres 2. suureneb glüko(geno)lüütiliste ensüümide süntees 3. teataval määral suureneb ka mitokondrite valkude süntees ja seeläbi oksüdatsiooniprotsesside intensiivsus. 4. järjest parem kohanemine anaeroobse tööga 5. paraneb hapniku transportivate organite täiustamiseks vajalike valkude süntees 6. Suureneb O2 siduvate valkude hulk: hemoglobiin veres (M 140-170, N 120-160 g/l) ja müoglobiin lihases ning suureneb mitokondrite hulk ja oksüdatsiooni ensüümide aktiivsus skeletilihases. Vastupidavustreening: · Arendab südamelihast ja hapniku omastamise võimet
· anda ülevaade tervislikust toitumisest ja selle vajalikkusest; · anda ülevaade kehalise kasvatuse tunni tähtsusest koolis. 1. LASTE KEHALINE AKTIIVSUS JA TERVIS 1.1. Laste kehaline aktiivsus Regulaarne kehaline aktiivsus on terve eluviisi üks tähtsamaid komponente igas vanuses. "Kehaline aktiivsus tähendab päevast liigutuste hulka, mida mõõdetakse kulutatud energiahulga kaudu. Kehaline tublidus näitab, kui hästi me suudame sooritada liigutusülesandeid.", TÜ kehalise kasvatuse didaktika lektor Maret Pihu. Viimasel aastakümnel on paljude maade teadlased mures laste ja noorukite üha väheneva liikumisaktiivsuse pärast. Mure on eelkõige seotud laste tervisega. Ebapiisav liikumine kahjustab tervist lapseeas küll suhteliselt vähem, kuid väheaktiivne eluviis kandub tõenäoliselt täiskasvanuikka ja siis on tema mõju tervisele palju märgatavam ja ohtlikum. Teisest küljest on
Juba eelkoolieas peavad lapsed omandama oskuse õigesti, rütmiliselt ja kergesti käia ning joosta. Nende omaduste arendamiseks kasutatakse üldarendavat harjutuste kompleksi, mis tagab igakülgse kehalise ettevalmistuse: liikumismängud, jalgpall, suusatamine, uisutamine jt( J. Loko, 2002). Õuesõpet võib hõlpsalt siduda nii haridusasutuses, kui kodus erinevate aktiivsete liikumismängudega, mis arendavad laste kehalist ja meelelist taju. Näiteks orienteerumine looduses või seiklusrajad, mis oleks kõigile ea- ja jõukohased läbida, ent samas mitte liiga lihtsad, et säiliks põnevus ja enese proovilepaneku võimalus. Lapsed saavad õppida tundma enda võimeid ja teisi ning osaleda meeskonnatöös. Õues olemine peab olema meeldiv ja sellele aitavad kaasa liikumismängude mängimine. Liikumismäng on üks mängu alaliik, mille kaudu arendatakse lapse kehalisi võimeid,
Ruumiline intelligentsus ilmneb võimes orienteeruda ruumis ja ruumilistes suhetes, ka ruumilises kujutlusvõimes, kaartidel orienteerumises. 5) Kehalis-kinesteetiline intelligentsus 12 Kehalis-kinesteetiline intelligentsus seisneb eriti heas kontrollis oma liigutuste üle, aju ja lihaste kiires koostöös. Siia kuulub ka eriti hea võime tööriistu ja aparaate käsitseda ning üldse osavus käelises tegevuses, mida nõuavad paljud käsitööd. 6) Personaalne intelligentsus jaguneb omakorda kaheks: a) Suhtlemis- ehk interpersonaalne intelligentsus seisneb võimes märgata inimeste erinevusi, mõista teisi inimesi, aru saada nende psüühikast, eriti tundmustest ja käitumise motiividest, soovis teistega koostööd teha. See intelligentsus on ühtlasi seotud inimese empaatiavõimega. b) Enesetunnetamisintelligentsus
). Maandumine esemel toimub hoojalale, kere on vertikaalasendis ja puusavöö ees. Eseme kõrgus ja äratõukekoha kaugemale nihutamine säilitavad selle harjutuse huvitavuse. Ka õhulennuliigutusi on otstarbekas õppida maastikul, hüpates madalamasse liivaauku. Algul olgu eesmargiks rahuliku, pingevaba, sirutatud asendi saavutamine õhulennul. See ei tohiks olla siruhüppe äärmuslik, ülesirutatud variant. Oluline on algul saavutada hea tasakaal ja kindel orienteerumine õhus. Selline pingevaba asend õhulennul soodustab nii äratõuget kui ka maandumist. Samuti on edaspidi sellisest asendist kõige parem õppida ka keerukamaid õhulennuliigutusi. Maandumisele hakata tähelepanu osutama alles siis, kui õige äratõuge ja loomulik õhulend on käes. Eelnevalt võib harjutada paigalt kaugushüpet. See võimaldab õppida esiteks keha sirutamist pärast äratõuget ja teiseks tuua maandumiseks jalad kaugele ette. Järgnevalt,
kompenseerivaks. Püüe teha oma tekst üldarusaadavaks. Üleskirjutatud kõnel on mitu alaliiki. Madala sisemise organiseerituse korral tekib tekst jaokaupa, otsekui iseendale dikteeritult. Kõrge organiseerituse korral voolavad sõnad vabalt ja vahetult, nagu iseendast paberile. Kirjaliku kõne tunnused: Tahteline Põhineb sisekõnel, seesmisel dialoogil Nõutav väljenduse suurem täpsus Puudub vahetu tagasiside Kõrge keerukus Kasutatakse stiilivõtteid 8.Lapse kõne areng. Iga vanem teab, et enne kõnelemist hakkab laps häälikutega mängima ja vanemaid matkima e. lallama. Selline imiteeriv käitumine on muide omane üksnes inimestele. Kuuldavale toodavad häälikud on muide kõigis kultuurides ühesugused. Aegamööda muutub lallamine vanemate kõne mõjul täiskasvanute keeleks. Uuringud on näidanud, et lapsed alustavad juba emaüsas alates kolmandast lootekuust keele rütmi jälgimist ja omandamist
Püüe teha oma tekst üldarusaadavaks. Üleskirjutatud kõnel on mitu alaliiki. Madala sisemise organiseerituse korral tekib tekst jaokaupa, otsekui iseendale dikteeritult. Kõrge organiseerituse korral voolavad sõnad vabalt ja vahetult, nagu iseendast paberile. Kirjaliku kõne tunnused: · Tahteline · Põhineb sisekõnel, seesmisel dialoogil · Nõutav väljenduse suurem täpsus · Puudub vahetu tagasiside · Kõrge keerukus · Kasutatakse stiilivõtteid 8.Lapse kõne areng. Iga vanem teab, et enne kõnelemist hakkab laps häälikutega mängima ja vanemaid matkima e. lallama. Selline imiteeriv käitumine on muide omane üksnes inimestele. Kuuldavale toodavad häälikud on muide kõigis kultuurides ühesugused. Aegamööda muutub lallamine vanemate kõne mõjul täiskasvanute keeleks. Uuringud on näidanud, et lapsed alustavad juba emaüsas alates kolmandast lootekuust keele rütmi jälgimist ja omandamist
Edastada tuleb sooritatava elemendi terminoloogiline nimetus, selle kirjeldus, soorituse eesmärk; seletus liigutusest; lisateave sellest, mida peaks tunnetama, kui teatud liigutust sooritatakse. Otsene info edastamine liigutuse detailne kirjeldamine. Kaudne mingi hästi tuntud tegevuse/liigutuse kasutamine õpitava elemendi tehnika sooritamise kirjeldamiseks. Nt. ,,kujuta ette, et sa oled...". Vahel on kasulik kasutada sellist seletust, mida otseselt polegi võimalik sooritada (puusa pöörlemine üle õlavöö). Seletamisel tuleb arvestada sooritaja vanuse, vaimsete võimete ja meisterlikkuse tasemega. 6. Kontakt ehk suunav/abistav meetod (manual guidance) Kontaktmeetod on rajatud kompimismeelele. Kineetilisel tundlikkusel on oluline osa õppija juhendamisel. Meetod hõlmab teatud füüsilist kontakti õppija ja õpetaja vahel või vahendi vahel. Lisaks sellele, et saada aimu liigutuse sooritamisest, tuleb olla kindel, et keerukas
surmani. Mäng on teadlik tegevus, pedagoogiline protsess aktiivses meelelahutuslikus vormis, millel on alati selge eesmärk taotletav tulemus: · õpetuslik saadakse teada midagi uut, kogetakse mõnda uut tegevust · kasvatuslik üksteisega arvestamine, abivalmidus, viisakus, sõbralikkus, koostegemisühtsus · arenduslik vaimselt (tähelepanu, mälu, fantaasia, loovus), füüsiliselt (kiirus, täpsus, visadus, osavus jne). Mäng on motiveeritud tegevus ma tahan mängida, ma tahan mängida seda mängu, et lõõgastuda, lõbutseda või oma võimeid proovida-näidata. Noortel endil on esmaseks eesmärgiks (motivatsiooniks) mängudes osalemiseks lihtsalt ajaviiteks lahutada meelt (hullamine, nalja tegemine, lollitamine, enda näitamine), endale teadvustamata, et läbi mängu nad said millegi võrra targemaks, paremaks, osavamaks. Kogesid uut väärtust, õppisid midagi uut. Mäng on seotud tundmustega
eluaastat • Hiline täisiga alates 60 eluaastast Arengupsühholoogia lätted I • John Locke (1632-1704) – laps sündides tabula rasa • Jean Jacques Rousseau (1712-1778) – lapsed kasvavad “looduse plaani” kohaselt Arengupsühholoogia lätted II • Teaduslik lähenemine tekkis 19. saj koos Charles Darwini evolutsiooniteooriaga: • Süstemaatiline arengu uurimine • Areng – lapse pidev kohanemine keskkonnaga • Iseseisva distsipliinina 1882 a. - Wilhelm Preyeri raamat “Lapse psüühika” • Laste arengu empiirilised uurimused • Alfred Binet – väikeste laste eksperimentaalne uurimine, vaimsete võimete testid • Mark Baldwin – lapse mõtlemise areng – staadiumid Areng – Bioloogiliselt määratletud, geneetiline protsess: Kasvamine ja küpsemine - Psüühika ja psüühiliselt vahendatud protsesside muutumine läbi interaktsiooni
Holliwoodlik lavavõitlus ajaks aga naerma iga külakoera, kes on korra näinud, kuidas mõõka käes hoitakse. Tegelikus võitluses elu ja surma peale ei pruugi võitleja oskustel olla määrav tähtsus. Siin on palju olulisem tahe ning julgus tappa, võime purustada vaenlase keha saatusliku kõhklushetketa. Vaid siis, kui mõlema võitleja suhtumine selles osas on samaväärne, olgu siis verejanuline või vastupidi, tulevad mängu jõud ning osavus. Jõu ja osavuse treenimiseks on välja kujunenud sportlik võitlus. Sportlik võitlus Paljusid sportliku võitluse tehnikaid on läbi ajaloo kasutatud lahingus ja kahevõitlustel, kuid suurem jagu tulutoovatest tehnikatest on sportvõitluse jaoks liiga ohtlikud. Vanemal ajal oli sportlik võitlus pärisvõitlusega tihedamalt seotud. Rahvusvahelisi spordiüritusi oli vähe ja peamine võimalus noorel atleedil ennast proovile panna, oli lahinguväljal. Keskajal hakati korraldama rüütliturniire
1. Spetsiaalsete teoreetiliste õppuste läbiviimine 2. Spetsiaalsete imitatsiooniharjutuste sooritamine kuival 3. Spetsiaalsete harjutuste õppimine vees 4. Ujumistehnika täiustamine enesekontrollivõtete kasutamisega. Teoreetiliste õppuste läbiviimine Teoreetilise ettevalmistuse eesmärgiks on teadmiste omandamine, mis on vajalikud spordi sisu ja selle sotsiaalse rolli mõistmiseks. Läbiviidavate tundide vorm peab kindlasti vastama sportlaste vanusele. Tundides sportlased peavad tutvuma sportliku treeningu põhiliste seaduspärasustega, kehaliste harjutuste mõjuga inimese organismile. Ujumistehnikaalaste teadmiste tutvustamise põhieesmärgiks on huvi tõstmine liigutuste õige sooritamise vastu ujumistreeningutes. Pärast õigete teadmiste omandamist (kuidas tõmmet õigesti sooritada, millal ajastada jalalöögid, hingamine jne.) püüavad ujujad rakendada neid
Lastel on oma elukogemustest lähtuv maailmataju. Avastades maailma rütmistatuse ja liikumise ning nende omavahelise seotuse, tekib lastel loomulik, mõistev ja huvipakkuv suhe ainesse. Õpetaja peaks soodustama ja väärtustama laste loomingulist algatusvõimet. Lapsed õpivad jäljendades ja õpetaja mänguline kujutluspilt võimendub lastes suunatud, matkiva tegevuse kaudu. 3 Esimeste tundide praktikasse kuuluvad mängulised tegevused ja näited. Mõtteline analüüs, mis vaheldub mängu tegevusega, pakub lastele äratundmis- ja avastusrõõmu ning seepärast polegi alguses eriti oluline, et liigutused, liikumine ja rütm oleksid õpetaja või lapse poolt pakutavaga täpselt üheaegsed. Liigne juhtimine rütmitajule võib nõrga rütmitundega lapse hoopis n. ö. lukku panna. Nii individuaalne, kui ka ühine rütm ja liikumine kujunevad ja arenevad aste
teovõimetu inimese põgenemine kalgist tõelisust soovkujutluste riiki. Teiselt poolt võivad unistustest lahtuvad kujutlused ja kavatsused virgutada loomevõimet ning anda järgitud eesmärkide realiseerimisele töiendava tõukejõu. Mainekas sotsiaalpsühholoog T.Shibutani leidis, et unistused võimaldavad vabaneda koormavast pingest, täites ajutise kompensatsiooni saamise üöesannet olukorras, kus tegelikkus soovitav on saavatamutu. Sellega võivad unistused toita nõrka lootust, leevendada laväärsustunnet ja vähendada näiteks häbi- või solvumistunnet. Iha,soov ja tahtmine(strastj,zelanie,volja) Ihas peegeldub kirglik püüd saada midagi meelepärast.,nauditavat. Rahukdamata ihad hoiavad inimese oma soovide ja kapriiside lõas. Elutark oleks seepärast ihaldada üksnes seda, mille saavutamine on hõlbus ja mis ei kujunda, nagu narkootikumid, meis sõltuvussündroomi.
1. algettevalmistus 5-7 a. (enamasti varem) 2. esialgne baasettevalmistus 7-10 a. 3. spetsiaalbaasettevalmistus 10- 14 a. 4. individuaalsete võimete maksimaalne realiseerumine 14-17 a. 5. tulemuste säilitamine 17- 19 a. Kiirus ja jõud (kiiruslik jõud) Iluvõimlejatel ei ole vaja otsest jõudu (midagi tõsta või vedada) ning ei ole vaja ka otsest kiirust (mingi vahemaa võimalikult kiiresti läbida). Kiiruslik jõud tähendab iluvõimlemises seda, et harjutus tuleb sooritada võimalikult kiiresti. Harjutuse kiireks sooritamiseks on vaja pinges lihaseid. Kiiruse all mõeldakse puhtalt harjutuse kiiret sooritamist. Painduvus Painduvus on üheks olulisemaks võimeks iluvõimlejatel- määrab liigutuste liikuvuse ulatuse. Hea painduvus eeldab lihaste ja sidemete suurt elastsust, s.o. nende venivust ja kiiret kokkutõmbumist. Painduvus sõltub: · liigeste kujust ja liikuvusest; · sidemete, kõõluste ja lihaste venitatavusest;
K-platooks nim. olukorda, kus in edasine tööalane oluline on in kohandumine töökeskkonnaga ja areng on väga aeglane või olematu. pidev enesearendamine. K-mudelid (Driver)- Hajali- in motiveerib K (career) – elukestev haridus- ja tööalane areng vaheldusrikkus ja soov säilitada sõltumatust. kõigi elurollide omavahelises kooskõlas. elukestev Lineaarne- mõõdetakse edukust, selle järgi, kui areng, mis koosneb töö kaudu saadus teadmistest, kiirelt toimub liikumine „kõrgemale“Spiraalne- oskustest, kogemustest ja rollidest, mis arendavad toimub perioodiline enese in antud valdkonnas. „taasavastamine“Eksperdi- edu saavutamine Tööalane k (professional c) – ametite või toimub läbi pikaajalise kogemuse, teadmiste töökohtade järgnevus, nii horisontaalne kui omandamise ja pühendumise.
Shaolini munk pidi peale kõige selle tundma ka inimese kehaehitust, ravimtaimi, oskama abi anda traumade puhul. (http://www.estoniannyingmaencyclopedia.com/index.php? option=com_mtree&task=viewlink&link_id=282&Itemid=108 ; 03.01.2013) 3.1.2 Shaolini iseärasused Shaolini stiili iseloomustavad liigutuste lihtsus ja lakoonilisus, kombinatsioonide konkreetsus ja lühidus, täpne rütm, kiire rünnak ja kaitse, piiritu jõulisus ja osavus. Kõik liikumised toimuvad sirgjooneliselt ja hästi madalates asendites. Kõigis tegevustes on ülekaal mehelikul, jõulisel algel, kuid sellega kaasneb ka naiselikult pehme alge. Võitluse strateegia ja taktika Seesmiselt rahulik, väliselt raevukas ja halastamatu. "Tühjuse" ja "täituvuse" kooskõla. "Tühjus" peab olema "täitumus", et ootamatult võita vastast. "Täitumuses" kasutatakse "tühjust", et meelitada vastast auku. Ebasoodsal momendil peab taganema ning meelitama
Tajutoimingute (vaatlus-, kuulamis-, kompimis- jne. oskuste) kujundamine; üldtunnustatud etalonide (suuruste skaala, värvispekter, helikõrguste skaala, vormide süsteem jne) ning nende süsteemide põhialuste loomine; tajukogemuse lülitamine praktikasse; tajukogemuste ühendamine sõnaga. Tajude arendustegevus väikelastel kulgeb järgmistes suundades: Nägemistaju: suurus-, vormi-ja värvitaju, ruumis orienteerumine ja ruumitaju, piltide tajumine, objektide terviklik tajumine; Kompimistaju: esemete vormi-, suurus-, raskus-, temperatuuri- ja pinnatunnuste tajumine ja eristamine; Kuulmistaju: elementaarsete reaktsioonide kujundamine helidele, helide eristamine; Maitsmistaju: põhiliste maitseomaduste tajumine ja eristamine. Laps kogub suurema osa informatsioonist nägemise ja kompimise abil. Kogemused tulevad
superkompensatsiooniseadus; spetsiifiliste tingitud reflekside ning nende süsteemide kujundamine. Sportlik treening – organismi süstemaatiline ja plaanipärane mõjutamine kehaliste harjutuste abil, eesmärgiga tõsta või säilitada sportlikku saavutusvõimet valitud alal. Hingamiskoefitsent: eritatud CO2 ja tarbitud =2 suhe. Tavainimesle 0,7...1 Põhineb kolmel olulisel mehhanismil: 1) Üldise kohanemise sündroom - spetsiifiline kohanemine vastavalt mõjuri iseärasustele Muutused, mis võimaldavad avaldada vastupanu organismi normaalsest tasakaalust väljaviivatele teguritele (higistamine kõrge temperatuuri puhul, lihase parem varustamine hapnikuga kehalisel tööl) - mittespetsiifiline kohanemine e. „kohanemine üldse“ • Tekib siis kui mõjutused on küllalt tugevad • Saab alguse kesknärvisüsteemist • Põhilüliks on neerupealiste koore talitluse intensiivistumine • Kõrgenenud ainevahetus Stress
· kooli kehalisekasvatuse tunnid · võimlemistreeningud · hüpete, heidete ja tõkkejooksu tehnika õppimine ja treening · teiste Individuaal spordialade ja mängude harrastamine, mis ei arenda esmajoones keskmaajooksuks vajalikku üldist vastupidavust. Üldise kehalise ettevalmistuse raames kindlustab mitmekülgne kehaliste võimete(jõud, kiirus, vastupidavus, osavus jne.)arendamine harjutajale: · hea tervise · küllaldase organismi funktsionaalse baasi keskmaajooksu erialase treeningu läbiviimiseks. Vastava treeninguga on haaratud tegevusse organism: lihastik, närvisüsteem, ainevahetus, südame-veresoonte ja hingamissüsteem, vegetatiivne sfäär jne. Kiirjooksu treeninguga on mõeldud sellise treeninguga, millede eesmärgiks on parimate
1. Klass 1/2 4. Klass 4 /3 2. Klass 2/2 5. Klass 4/4 3. Klass 3/2 6. Klass 4 /5 Nii, I kooliastmes on kokku 6 tundi nädalas, aga II kooliastmes 12. Kool otsustab ise, kui palju tundi sellest hulgast on igas klassis. See võib teha erinevalt: erinevates klassides on sarnane tundide arv või suureneb sõltuvalt klassist. 9. Milliseid metoodilisi võtteid on PRÕK-is soovitatud I ja II astmes kasutada? Seletage vähemalt kolm lahti. Metoodiliste võtete valikul lähtutakse eakohasusest. Osaoskuste arendamiseks sobivad I kooliastmes: 1) teatud sõnale või fraasile reageerimine (nt käetõstmine, püstitõusmine, esemele või pildile osutamine); 2) loetellu sobimatu sõna äratundmine; 3) dialoogide, laulude ja luuletuste esitamine;
Aeroobika õpetamise põhimõtted: 1. Harjutuste ja liikumiste õpetamine osade kaupa (osameetod). Esmalt alustada põhisammudest koosnevate lihtsamate liikumistega ning harjutada seda senikaua, kuni kõik treenitavad on liikumised omandanud. Hiljem võib lisada mitmesuguseid muudatusi – erinevaid käteliikumisi, suunamuutusi, pöördeid, tempomuutusi, rütmiseerimisi jne. Arendada liikumisi selliselt, et osa rühmast saaks vajadusel sooritada ainult põhiliikumisi, võimekamad aga sellele raskemat alternatiivi – see võimaldaks valida igaühel endale sobiva liikumise ja koormuse. Väga efektiivne, kui tunnis osalejad on erineva kehalise võimekusega. 2. Harjutuste ja liikumiste õpetamine aeglasemalt tempolt kiiremale. Võimaldab harjutuse selgeks õppida aeglasemas tempos. Selleks sooritada liigutused mitte igal muusikalisel löögil, nagu harjutus ette näeb, vaid kahe löögiga
(nt kultuuridevahelised abielud, ümberasujad, soorollile mittevastav tööala) Kui inimene satub olukorda, kus tema positsioon muutub totaalselt, on võimalikud toimetulekustrateegiaid: 1)eraldumine (nt kontakti vältimine inimestega, kes võiksid teemat üles võtta; varjamine) 2)konflikt konfliktne positsioon, mis toetab tema identiteeti (nt kohtusse kaebamine) 3) möödavaatamine 4) kohanemine uue identiteedi aktsepteerimine. (nt millegi juurde õppimine). · Meie-nemad dimensioon Grupiidentiteet paneb inimesi vaatama kuuluvusgruppi positiivse pilguga, teisi gruppe pigem negatiivse piguga. Arvatakse, et paljud riikidevahelised konfliktid on just sellest nähtusest sõltuvad. Ohud identiteedile. Stigma (Goffman) · Stigma all mõeldakse teistsugusust, erinevust teistest. (vanas Kreekas tähendas stigma halba erinevust teistest)
See tähendab, vibu tee läbi õpib harjutaja kõrvutama liigutusi, märgitabamist jms teiste situatsioonidega elus, mis juhib harjutaja teatud arusaamadeni elu kohta. Judo Dzuudo ehk judo ('pehme viis') on heidetele ja kinnihoidmistele keskenduv Jaapani päritolu võitluskunst ning võitlusspordiala, sh olümpiaala. Judoga tegelevaid sportlasi nimetatakse judokadeks. Dzuudos on oluline kiirus ja osavus ning dünaamiline reageerimine vastase liikumisele. Dzuudo on välja kasvanud mitmest erinevast Jaapani jjutsu koolist. Esimese dzuudo treeningkooli rajas 1882 Shitayas dr Jigoro Kano. Dzuudo harjutajate taset märgitakse kyu (õpilase) ja dan (meistri) astmetega ning astmete eristamiseks erivärvilised vööd. · Kyu tasemel: 6. valge, 5. kollane, 4. oranz, 3. roheline, 2. sinine, 1. pruun. · Dan´i tasemel: 1.5. must, 6.8. punavalge, 9. ja 11
omaga enne 5-aastaseks saamist), peamine mõtlemise liik kaemuslik-praktiline, sisekõne ja kõne reguleeriv-planeeriv funktsioon kujunemata, tahtlik või tahtmatu meeldejätmine ei erine, kasutatakse baaslauset, mis on sageli veel agrammatiline. Kooli astudes ei tunneta abiõppelaps ennast veel õpilasena: ei ole valmis vaimseks tegevuseks, iseseisvalt suudetakse sooritada ainult varem omandatud toiminguid. Esimese etapi ülesanne (kõigis ainetes) on kujundada õpitegevuse elementaarseid oskusi, kuulata ja täita korraldusi, osaleda ühistegevuses, töötada koos õpetajaga ja eeskuju järgi. Emakeele seisukohalt: mõista ja koostada lihtlauseid (vähemalt baaslauseid) ja osaleda dialoogis, omandada elementaarsed lugemis- ja kirjutamisoskused (aabitsaperiood ja aabitsajärgne periood)
annaabi.ee 
