Mükeene ja Vana-Kreeka vaasimaal Kreeta vaasimaalile on omane ere värvirõõm ja dekoratiivsus.Ornamentika on paljudel juhtudel väga looduslähedane ,isegi naturalistlik.Mõnel vaasil on kujutatud mereloomi,neid vaase on võrreldud akvaariumitega-ruumiliselt tajutavad kaheksajalad,kalad , meritähed jne.Teatud perioodidel eelistati vaasimaalidel stiliseeritud ja sümeetrilist ornamentikat. Kreeklaste vaasimaal kulges paralleelselt muu maalikunsti arenguga.( saj ema pärinevad geomeetrilise ornamendiga vaasid on üldse esimesteks kreeka kunsti mälestusmärkideks.Hiljem hakati kujutama inimfiguure.Esialgu valitses nn mustafiguuriline stiil.630 ema tärkas nn punasefiguuriline stiil,kus tehtnika oli vastupidine.Uus moodus oli palju elavam ja paindlikum,võimaldas edasi anda keerulisi poose , riietust jne ning oli seega
Kujutades nelja evangelisti, kujutavad need sümbolid samas ka Kristust). Kristus kala, madu, lõvi Peetrus võtmega Püha Barbara torniga Püha Jüri tapab mõõgaga lohet silm, käsi Jumala kohalolu jne. Figuurid olid ilmekad, sageli kirglik emotsioonide avaldamine, samas siirus ja naiivsus. Figuuride moonutamine tõstab emotsionaalset mõju ja mõjub ka ebamaisemalt. Reljefid on väga orgaaniliselt ja veenvalt seotud ehitisega. Väga palju kasutati ornamentikat (samuti omas tähendust). Abstraktsed ja skemaatilised geomeertilised motiivid ning stiliseeritud taime- ja loomakujutised. Skulptuure kasutati ka altarite kaunistamiseks ja vähesel määral ka vabalt seisvana kiriku ruumi paigutamiseks. Sagedane motiiv rist koos ristilöödud Kristuse figuuriga krutsifiks. Keskaja maailmavaade ja seega ka kunst (vastupidiselt antiigile) peab ülevaks piinatud ja kannatavat keha. Skulptuure tehti nii kivist, puust kui ka pronksist
Inglane William Morris (1834-1896) püüdis luua uut kunstide sünteesi, pühendades energia ja varanduse hääbuvate käsitöötraditsioonide elustamisele. Ideeks sai visuaalsete kunstide seotus ja ühtne stiil. Loodi esemeid, mis olid vabad klassitsismi ja eklektika eeskujudest. Esemed pidid olema: funktsionaalsed lihtsad materjali ehtsad nagu keskajal Hoonete välisilme pidi arvestama siseruumide paigutust. Visuaalses keskkonnas peeti ühtse stiili loomisel oluliseks ornamentikat. Käsitööesemed ei tõrjunud siiski välja tööstustoodangut nagu Morris oli lootnud, vaid muutusid vabrikus valmistatud esemete kallimaks, kuid iseloomulikumaks alternatiiviks. Uue stiili arengus oli tähtis koht Sotimaa Glasgow poolkonnal. Sealne arhitekt ja dekoraator Artur Mac- Murdo joonistas 1883.aastal motiivi, mis tähendas uue ornamendi sündi. See ornament on ebasümmeetriline ja näib lähtuvat orgaanilisest loodusest meenutades nõtkeid,
· Oli Itaalia vararenessanssi maalikunstnik ja graafik. Elulugu · Sündis peres teise lapsena. · Õpis Padovas, mis on linn Itaalias Veneto maakonnas. · 1460 oli Mantegna Mantovas Ludovico II Gonzaga õukonnakunstnik. · Lõi esimesed freskod. Looming · Montegna maalis monumentaalseid antiikmütoloogia- ja piibliteemalisi seina- ja tahvelmaale. · Teda iseloomustab oskuslik rakursi- ja ruumikäsitlus ning plastiline vorm. · Ta andis edasi antiikaja arhitektuuri ja ornamentikat. · Rakendas realismi. · Inimese käitumises rõhutas Mantegna kangelaslikkust. · Ta kujutas kristlikke kangelasi. · Mantegnal on oluline roll vaselõike väljaarendamises. · Mantegna stiil mõjutas Põhja- Itaalia maalikunsti kuni 1490. aastateni. · Leinav Maaja (1459) · Kartongid Caesari triumfi kujutisega (14841494) · Saint Sebastian The St. Sebastian of Vienna (14561459) The St. Sebastian of the Louvre (1480) The St. Sebastian of Venice (1490)
Nii on ka rahvarõivastel tänapäeval täita mõningaid ühiskondlikke ülesandeid olla esindusriietuseks teatud pidulikel puhkudel, aktustel, vastuvõttudel jne. Eriti suure uhkusega kantakse rahvariideid rahvapidustustel (laulu- ja tantsupeod), kus nende kandjateks on valitsevalt naised ja lapsed. Rääkides riiete eripäradest, siis rahvariiete kaunistamisel peale värvide ja erinevate lõigete kasutatakse ornamentikat. Ornament koosneb geomeetrilistest ja loodusmotiividel ning põhineb sümmeetrial ja ka motiivide liht- ja rütmilisel kordumisel. Igal paikkonnal olid erinevad mustrid ja kirjad, millega tehti just oma rahvarõivas eriliseks. Lõuna-Eesti rahvarõivarühma kuuluvad 19. sajandi administratiivjaotuse järgi Viljandi-, Tartu- ja Võrumaal kantud rahvarõivad. Silmapaistvad on Mulgimaa, s.o. Halliste, Karksi, Tarvastu, Paistu ja osaliselt ka Helme alad, sest seal on enim säilinud vanad
Naos pearuum templis Orderid Dooria sammas ilma baasita sammas , madal Pstised vaokesed kannelrid Tvest kroonib kapiteel Joonia sammas saledam , krgem , algab mmarguse baasiga Abakus on voluutidega lppeva rullis padjandi kujuga Friis katuse alune riba ning kaunistatud Korintuse sammas erineb joonia sambast kapiteeli kujunduse poolest Kapiteel peekri taoline mis on kaetud taime motiividega Kige saledam ja pikem ja jtab kerge mulje VAASIMAAL.See algas 8.saj e.m.a. Kasut. ornamentikat. Hiljem hakkati pottidele joonistama inim- figuure - punasel savil must figuur vi vastubidi 530. aastat e.m.a. Seinamaal Maalikunst oli vanas kreekas vga populaarne, populaarsemgi kui skulptuur. Jaguneb seina- ja tahvelmaalideks ja vaasimaaliks. Mitte htki seina- ega tahvelmaali. Teadmised on saadud kas kirjalikest allikatest vi hilisemate koopiate vaatlemisel. Kasutatud tehnikaid olid:
kasutati mitmeid korruseid läbivaid valguskaeve. nagu kõik muugi on ka freskod koopiad ,,akrobaadid sõnniga" ,,liilia prints"nr2. ,,kaks poksivat poissi" ,,pariisitar" ,,oliivikorjajad" / ,,viljalõikajad" / (,,sõja teema") Skulptuurid ,,Preestrinna" ,,kaheksajalavaas kreetalt" keraamikas dekoratiivse elemendina kasutati mereelukaid või ornamentikat võrreldes egiptusega olid tööd palju plastilisemad ja maalilisemad Mükeene väljakaevamist alustas H.Schliemann 1864 otsides Homerose ,,Illias" tegevuspaiku ,,Mükeene lõviväravad" puuduvad originaalis eksisteerinud pead pead võisid olla mingist teisest materjalist (metallist) surnud maeti maa alustesse kaevus-, hiljem kuppelhaudadesse Atreuse varakamber 13,6 m. kõrge 14,2 meetrit läbimõõt
Nad pidasid kunsti ülimaks väärtuseks ja elule mõtte andjaks -> ESTETISM · Sümbolistide meelisteemad: sünd, erootika, armastus, üksindus, surm jne. · Sümbolistidele oli tähtis teose sisu mitte vorm! · Auguste Rodini kuulsaimad teosed on ,,Põrguväravad"; ,,Mõtleja" Juugendstiil Esemed pidid olema lihtsad, funktsionaalsed ja materjaliehtsad nagu keskajal. Visuaalses keskkonnas ühtse stiili loomisel peeti oluliseks vahendiks ornamentikat. Uue stiili arengus tähtis koht Glasgow' koolkonnal. <- MACMURDO joonistas 1883 motiivi, mis tähendas uue ornamendi sündi (ebasümmeetriline, näib lähtuvat orgaanilisest loodusest, meenutades nõtkeid, painduvaid taimevarsi, lehti, õisi jms.) Selles stiilis kujundati kõike. Kõige fantaasiaküllasem ja äärmuslikum arhitektuuri esindaja oli ANTONI(O) GAUDI (looming Barcelonas) HECTOR GUIMARD -> Pariisi metroo sissepääsud
Sisearhitektuur: Kasutusel silindervõlv ja ristvõlv. Kasutatakse piilareid, need on kaunistatud pilastrite või poolsammastega. Kapiteeli lihtsaim vorm on kuupkapiteel. Ümarkaar on romaani stiili üks silmapaistvamaid ja tähtsamaid tunnuseid. Samuti on horisontaalsuse rõhutamine väga romaanilik nähe. Skulptuur: Temaatika pühakud, Viimse Kohtupäeva stseenid, imede toimumine, piiblilood, moraliseerimine jne. Skulptuur pole realistlik. Väga palju kasutati ornamentikat. Maalikunst: Oluline koht miniatuurmaalil. ruumilisus puudub, väljendusrikkus ja fantaasiaküllus. Gooti stiil (12. -16.saj). Varagootika 12.saj. Kõrggootika -13. Ja 14saj. Hilisgootika 15. Ja 16.saj. Gootika eelkõige sakraalne kunst. Gooti stiil, võttis tarvitusele: teravkaare, roidvõlvi, tugipiidad ja tugikaared. Teravkaare raskus on suunatud ülevalt alla. Oluline detail on päiskivi. Võimaldas ehitada väga kõrgeid ja avaraid kirikuid
8. Auguste Rodn'i tähtsamad tööd on Põrguvärav, Suudlus, Balzaci monument, Mõtleja ja Calais' kodanikud. Juugendstiil 1. William Morris kuulus kunstnikerühmitusse ,,Prerafaeliidid". Eeskujuks võeti keskaegne ja vararenessansi kunst. 2. W. Morris pühendas oma energia ja varanduse hääbuvate käsitöötraditsioonide taaselustamisele. 3. 12. saj lõpus vajati uut stiili, sest visuaalses keskkonnas ühtse stiili loomisel peeti oluliseks vahendiks ornamentikat. 4. Sotimaa Glasgow' koolkonna arhitekt ja dekoraator Arthur MacMurdo joonistas 1883 motiivi mis tähendas uue ornamendi sündi. See on ebasümmeetriline ja näib lähtuvad orgaanilisest loodusest. Meenutades nõitkeid, paiduvaid või hõljuvaid taimevarsi, lehti ja õisi. 5. Eesti keelde tuli sõna juugendstiil Saksa keelse sõna Jugendstil järgi. Saksamaal sai see oma nime 1896 ilmuma hakandu ajakirja Jugend järgi. Inglismaal on selle nimi Modern Style, Prantsusmaal art nouveau. 6
· Näited: Reimsi peapiiskopi Geo rist, Chartres'i katedraali peaportaali skulptuurid, Kristus Autuni katerdaali portaali tümpanonilt. Maalikunst: · Ornamentika abstraktne ja skemaatiline, selles esinevad geomeetrilised motiivid , ümberkujundatud ja stiliseeritud taime- ja loomakujutised, mis mõjuvad väga meeldivalt. · Seinamaalid piiblistseenidega · Miniatuurmaal kasutati rohkelt ornamentikat, usulistel teemadel pildid, fantaasiaküllased, väljendusrikkad. Riietuse voldid ei sõltu keha vormidest ja muutuvad osaks ornamendist. Liikumist ei kujutata, figuurid tardunud. Tarbekunst: · Tekstiilikunst säilinud on piltvaip Bayeux' vaip. See jutustab Inglismaa vallutamisest normannide poolt. · Kullassepakunsti ülesandeks relikviaaride valmistamine.
linna elanikud panid aluse kartograafiale. Catal Hüyükis polnud tänavaid, liigelda sai mööda katuseid, kuna majad olid kokku ehitatud ning võrdlemisi madalad. Catal Hüyüki skulptuurinäiteks võib tuua Willendorfi Veenusele sarnanevat istuvat naisekuju. Neoliitikumi inimesed valmistasid maske. Sellel oli arvatavasti mingisugune religioosne tagamõte. Maske kandvad inimesed (samaanid) tundsid end jumalale lähedamal olevat. Leitud on ka palju ornamentikat taimemotiivid, loomamotiivid, geomeetrilised kujundid. Arenes megaliitarhitektuur (haudehitised, rituaalsed ehitised). Euroopa vanimad (5. at eKr) megaliitehitised asuvad Maltal. Inglismaal asub kuulus megaliitehitis Stonehenge, mis on kromlehh ehk vabaõhutempel, -pühamu. See on püstitatud tundmatute rahvaste poolt, kuid hiljem kasutasid seda rituaalide läbiviimispaigana keldid. Megaliitehitisi on leitud ka Iirimaalt, ja Prantsusmaalt
kujutati inimest väikese peaga ja liiga pikkade jalgadega. Olulisem oli edasi anda emotsioone. Kuna inimesed ei olnud skulptuuridel ära tuntavad oli igal piiblitegelasel või pühakul oma tunnusmärk, mille abil ta ära tunti. Näiteks oli võtmega mees Peetrus, Püha Barbara aga kandis käes väikest tornikest. Selliseid märke on keskaegses kunstis väga palju ning kõiki neid ei osatagi tänapäeval lugeda. Rohkelt kasutati ka ornamentikat, mis oli skemaatiline ja abstraktne. Kirikute seinu katvad maalid olid analoogselt skulptuuriga naiivselt tõsised, pinnalised ja varjudeta. Peamiselt tehti seinamaale ja miniatuurmaale. Tänaseks on enamus neist hävinud või tuhmunud. Peamisteks teemadeks olid mitmesugused imed pääsemised surmast, haigustest või kurjast vaimust, aga kujutati ka piiblistseene. Eriti rikkalik oli kunstnike fantaasia kurjade jõudude kujutamisel.
Keskaegsetes miniatuurides kasutati kõige rohkem punast värvi, mis oli teiste värvidega võrreldes odavam. Gooti ja romaani stiilis arenes välja miniatuurmaal. Miniatuurmaali peamine ülesanne on illustreerida piibleid ja psaltreid. Miniatuur on tugevalt seotud klaasimaaliga stseenid on asetatud neliksiirude või sõõride sisse nagu klaasimaaliski(gooti kunst). Miniatuurmaali iseloomustab: dekoratiivne, lineaarne ja pinnaline laad, palju ornamentikat, ruumilisus puudub, väljendusrikkus ja fantaasiaküllus, liikumise tugev toonitamine ja suur elavus, rõhutatakse askeesi ja kannatusi(romaani kunst). Katriin Jänes, 12B.
kuid lühike õitseng Babülonil ja Assüürial olid tihedad kultuurisuhted ja nad olid kordamööda sõjaliselt edukad MÜÜRID Uus-Babüloonia riik ümbritses oma pealinna müüridega, mis olevat väga paksud Müüris oli mitu väravat ja iga 50 m järel vahitorn Peavärav oli pühendatud jumalanna Istarile Värava ja rongkäigutänava seinad olid värvilise glasuuriga tellistest Leidus ka reljeefe, millel kujutati loomi või fantastilisi elukaid nagu ükssarvi, samuti ornamentikat Istari värav Marduki templi tsikuraat Babüloni jumala tsikuraat Nelinurkse aluse külg oli üle 90 m pikk Tõusis seitsme astanguna samuti 90 m kõrgusele Üks tähtsamaid ehitisi Babülonis Tsikuraati on mainitud ka Piiblis Paabeli tornina Marduki templi tsikuraat 539. a. e.Kr. alistus Babülon pärslastele, kes ühendasid oma suurriiki kogu Lähis- Ida, sealhulgas tänapäeva Türgi territooriumi koos selle läänerannikul asunud kreeka kolooniatega
Ei pööratud tähelepanu inimese kehavormidele vaid piisas tegelase äratuntavaks tegemine mingi tingmärgi abil. Pühakuid kujutati koos mõne esemega. Mõneski pühakukujutises on romaani stiili meistrid osanud välja tuua inimhine neid külgi ,mis olid jäänud tundmatuks varasema aja kunstile. Sageli kaunistati kirikuid ka ornamentikaga. Seal esinesid geomeetrilised motiivid nng stiliseeritud taime ja loomakujutised.Loodi ka palju seinamaale ja samuti miniatuurmaale. Rohkelt kasutati ornamentikat ,näiteks pühakupiltide raamistikuna.Riietuse voldid olid keha vormidest sõltumatud ja muutuvad osaks ornamendist.Liikumist ei kujutata ja figuurid on tardunud nagu bütsantsi stiilis. Ka tekstiilikunstil ning kullassepakunstil oli oluline roll romaani kunstis. Gooti kunst Gootsi stiil tekkis uusaja alguses. Saint-Denis kirikus on säilinud kooriümbriskäik ja kabelitepärg ning neis on näha gooti stiili peamisi tunnuseid-
k nimetusest tuleneb ka stiili nimetus · Seinad kaeti suurte pannoodega, mida eraldasid peened liistud või raamid · Seinapinnad heledates toonides · Palju ülekullatud kipsist või stukist · Palju kasutati peegleid ebasümmeetrilist, õrna ja kapriisset ornamentikat · Mööbel muutus kergemaks ja lainjamaks · Motiivideks naturalistlikud ja lopsakad taimevarred ja -lehed Skulptuur *baroki jõulised vormid muutuvad pehmemaks, õrnemaks ja ümaramaks *levib pisiplastika (eriti portselanist) * Edme Bouchardon- amor endale heraklese nuiast vibu tegemas *Clodon- lõbutsevad nümfid ja faunid ANTOINE WATTEAU · Soosis värve, uudsust ja spontaansust
Babülonil ja Asüürial olid tihedad kultturisuhted ja nad olid kordamööda sõjaliselt edukad MÜÜRID Babüloonia riik ümbritses oma pealinna müüridega, mis olevat väga paksud Müüris oli mitu väravat ja iga 50m järel vahitorn Peavärav oli pühendatud jumalanna Istarile Värava ja rongkäigutänava servad olid värviliste glasuuriga tellistest Leidus ka reljeefe, millel kujutati loomi või fantastilise elukaid nagu ükssarvi, samuti ornamentikat ISTARI VÄRAV Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level MARDUKI TEMPLI TSIKURAAT Babüloni jumala tsikuraat Nelinurkse aluse külg oli üle 90 m pikk Tõusis seitsme astanguga samuti 90m kõrgusele Üks tähtsamaid ehitisi Babüloonis Tsikuraat on mainitud ka Piiblis Paabeli tornina MARDUKI TEMPLI TSIKURAAT Click to edit Master text styles
joonistega. Laeva ninas oli koletise peakuju. Rahvasterände tulemusena tekkis üks võimsamaid ja püsivaimaid riike, Frangi riik, kus valitses Merovingide dünastia. Tähtsaim kunstipärand on käsikirjad (kirjakunst ja illustratsioon; pärit Iirimaa kloostritest). Arenes raamatumaal. Raamatuid kirjutati ümber kloostrites ja raamat oli väga väärtuslik, valmistamine võis kesta ühe munga eluea. Initsiaale (esitähti) maaliti eriti hoolikalt ja kasutati rikkalikku ornamentikat. Miniatuuri nimi on tulnud punase värvi, miniumi, järgi, mida kasutati raamatute illustreerimisel. Olemuselt on see väike pilt. Algul polnud teksti sisu seotud illustratsioonidega. Käsikirjade kaaned olid tihti köidetud metallreljeefis. Kultuur lõppes viikingite pealetungiga. Karolingide nimi tuleneb Karl Suurest, kes valitses 742-814. Ta armastas küll kunsti, kuid oli kirjaoskamatu. Karolingide dünastia valitses Frangi riigis aastani 905 (8.-10. saj.). Karl Suure loss
vastavalt temaatikale.Pühakuid kujutati mõne vastava esemega. Romaani kirikuid kaunistas ka ornamentika.See on abstaktne ja skemaatiline,esinevad geomeetrilised motiivid ja ümber kujundatud ja stiliseeritud taime-loomakujutised.Kiriku seintele/võlvidele maaliti erksavärvilisi piiblistseene.Figuurid tasapinnalised,moonutatud,mõjuvad maalingud tundeküllaste ilmekate jutustustena. Miniatuurmaal raamatumaalides valitses lineaarne ja pinnaline laad.kasutati ornamentikat,kadusid katsed kujutada ruumi.Uuslistel teemadel pildid fantaasiaküllased ja väljendusrikkad.Ei kujutata liikumist,figuurid tardunud . Kullassepakunst-ülesandeks rekviaaride valmistamine.
*Praxiteles *HELLENISTLIK AJASTU-mõõtmed tihti hiiglaslikud Rhodose koloss, tugevate tunnete väljendamine *Lakooni grupp, Milose veenus RELJEEFID *PEAMISELT KÕRGRELJEEFID *Kaunistasid templeid, olid ruumilised, st. Figuurid katsid üksteist, eespool kõrgemad, mütoloogilised ja võitlusstseenid) VANAKREEKA MAALIKUNST *Säilnud ainult keraamika (vaasmaalid) ja seinamaale hauakambritest KERAAMIKA: *Arhailise aja keraamika- olendid kujutatud mustade siluettidena, palju ornamentikat *Mustafiguuriline stiil-relistlikum, vähese ornamentikaga *Punasefiguutiline stiil- looduslähedane *Kujutati stseene eepostest, mütoloogiast, sportlasi, jne. KK *1.Kuyidas nim. Teisi Kreeta Mükeene kultuuri? Miks? 2.Mida kujutavad Kreeta skulptuurid ja seinamaalid? 3.Mille poolesr erinevad Kreeta ja Peloponnesose asulad? 4.Mille poolesr erinevad dooria, joonia ja korintose sambad? Milline neist stiilidest on vanim? 5.Milliseid materjale kasutatakse vanakreeka kujutid? 6
Figuurid moonutatud, kujutised ebareaalsed. Figuurid pinnatud ja kannatavad. 6)raamatumaal, käsikirjalist teksti kaunistav ning selle sisu avav ornamentaalne ja/või figuraalne joonistus või maal; võis olla paigutatud teksti, kui ka esitatud eraldi leheküljel. Kasutati temperat, akvarelli, ka kulda ja hõbedat. Miniatuurmaali iseloomustab : - dekoratiivne, lineaarne ja pinnaline laad - palju ornamentikat - ruumilisus puudub - väljendusrikkus ja fantaasiaküllus - liikumise tugev toonitamine ja suur elavus 2 - rõhutatakse askeesi ja kannatusi 7) vaeste piibel piibli teemalise, õpetliku sisuga reljeefid Krutsifiks ristilöödud jebuse kuju Pseudotrifoorum rida ümarkaarelisi nisse e. Petikuid Trifoorum kitsas käik, mis avaneb arkaadina kesklöövi
Pealinn ümbritseti paksude müüridega, müüris oli mitu väravat ning iga 50 m tagant vahitorn. Peavärav oli pühendatu jumalanna Istarile, millest lähtus lai ja sirge tänav, millel peeti pidulikke rituaalseid rongkäike. Värava ja rongkäigutänava seinad olid värvilise glasuuriga tellistest. Värvitoonidest eelistati sinist ja kollast Seal leidus ka reljeefe, millel kujutati loomi näiteks lõvisid või fantastilisi elukaid näiteks ükssarvi, samuti ornamentikat. Tähtsaim ehitis Babülonis oli Paabeli torn e jumal Maruki templi tsikuraat mille nelinurkse aluse külg oli üle 90 m pikk ja 90 m kõrgune. 539 a eKr pidi Babülon alistuma pärslastele, kes ühendasid oma suurriiki kogu Lähis-Ida.
1873-1876 http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Edgar_Germain_Hilaire_Degas_021.jpg Puuviljatööstus New Orleansis 1873 http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Cottonexchange1873-Degas.jpg Auguste Rodin 1840-1917 Prantsuse skulptor Sündis Pariisis Petite École Ècole des Beaux-Arts Skultoriabiline, viljeles graafikat ja ornamentikat 1862 õe surm lõpetas skulptuuriga tegelemise. Liitus pühitsetud sakramendi kogudusega. 1864 uus skulptuurihuvi. Théâtre des Gobelins Rose Beure 1866 poeg Auguste-Eugène Beuret 1870 sõjavägi 18791882 töötas Rodin Sévres' portselanivabrikus 1883 kunstitudeng Camille Claudelia http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/7/72/Rodin-cropped.png/220px-Rodin-cropped.png Looming Modernse skulptuuri rajaja. Maaliline üldilme, varjundirohke
oleks õiguste eest maksnud. 2. Mantegna õppis Padovas, oma kodulinnas. Ta käis läbi Padova ülikooli teadlastega, mis on arvatavasti mõjutanud tema huvi maalikunsti matemaatilisperspektiivsete probleemide vastu.Ta maalis monumentaalseid antiikmütoloogia ja piibliteemalisi seina ja tahvelmaale. Tema kunsti iseloomustas oskuslik rakurs ja ruumikäsitlus ning plastiline vorm. Ta andis diferentseeritult edasi antiikaja arhitektuuri ja ornamentikat ning rakendas realismi, mis oli sellel ajal uudne. Nagu teisedki oma aja kunstnikud, mängis Mantegnagi perspektiiviga, näiteks viis silmapiiri madalale, et suurendada monumentaalsust. Tema maastikud seevastu tunduvad olevat nagu kivist ja metallist tehtud ning inimesdki näivad skulptuuridena. Inimese käitumises ja meelelaadis rõhutas Mantegna kangelaslikkust. Ta kujutas nii kristlikke kangelasi Püha Sebastiani ja Püha
kollasega. Maomustrid. Nt kuninganna magamistuba. 2. Kirjeldage Knossose palee seinamaalinguid. Elav, mänglev ja maaliline laad. Hoiduti seinamaalidel ja reljeefidel stiliseerimisest ja sümmeetritaotlusest. Viljakust ja elujõudu kehastav metsik sõnn, kellest noormehed ja neiud üle hüppavad. Seinad kaetud krohviga, kuhu peale maalitud.d delfiini, maod ja kaheksajalad. 3. Kesk-ja hilisminose ajajärgu nõud. Kreeta maalikunst on vaasimaal populaarseim, hästi palju ornamentikat ja geomeetrilised kujundid. Minosel olid vaasidel spiraalid-heledad. (valged) taimed, lehed, õied, hilises- loodusmotiivid. Tumedad. Taust oli heledam. 4. Mis iseloomustab Kreeta keraamikat? Selle arengus võib iseloomustada mitut etappi, kusjuures kõigelie on omane ere värvirõõm ja dekoratiivsus. Ornamentika on looduslähedane. Hästi loomulikult. 5. Mille poolest erinevad Peloponnesose ps kindlustatud lossid kreeta lossidest?
Prantsusmaa, Inglismaa ja kujutamisel. Kirikutes võib Madalmaade maalikunsti. kohata ka maalitud ornamente. Raamatumaalides valitses üldjoontes dekoratiivne, lineaarne ja pinnaline laad ning kasutati rohkelt ka ornamentikat. Usulistel teemadel kujutatud piltides on rohkem rõhutatud askeesi ja kannatusi. Gooti arhitektuur on Arhitektuur Romaani stiili juhtivaks insenertehnilise väljakutse kunstiliigiks oli arhitektuur. tulemus, vastus küsimusele, Eriti tähtsal kohal oli kuidas ehitada kivilagesid, sakraalarhitektuur
Umbes 13. Saj. ikoonikunst iseseisvu. Bütsantsi eeskujule lisandusid: kohalikud legendid ja pühakulood. (Kirikutesse tulid tänu muutustele rahvalikud jooned ja rahvausundi elemendid). Islami usu teke (kus, millal, jumal) - 7. saj kujunes Araabia poolsaarel monoteistlik religioon(üks jumal - Allah) prohvet Muhammed. Usku levitati sõjalisel teel. Islami ehitiste kaunistamine (materjalid, motiivid) - Hoonete kaunistamisel kasutatakse rikkalikku ornamentikat. Tüüpiline motiiv Islami hoonetele on arabesk abstraktsuseni üldistatud keeruline väänlev taimemotiiv. Ornamentika erinevatest materjalidest: 1) erinevatest kivisortidest (kiviintarsia) või kivimosaiik (nt. marmor), modelleeriti kipsist või stukist (kipskrohv), värvilise glasuuriga keraamilistest plaatidest. Lagede ja kuplite kujundamisel kasutati stukist kärjemotiive.
Uus-Babülooni ümbritses oma pealinna tohutu paksude müüridega, milledes oli mitu väravat ja iga 50 m järel vahitorn. Peavärav oli pühendatud jumalanna Istarile (ilu ja armastuse jumalanna) ning sellest lähtus lai peatänav, millel peeti pidustusi ja rongkäike. Värava ja rongkäigutänava seinad olid värvilistest glasuuritud tellistes, eelistati sinist ja kollast tooni. Leidus ka reljeefe, millel kujutati loomi ja fanastilisi olendeid, samuti ornamentikat. Tähtsaimaks ehitiseks oli pea(sõja)jumal Marduki tempel e. Paabeli torn. See oli tsikuraat, mille nelinurkse aluse külg oli 90m pikk ja olevat olnud 7 astanguga 90 m kõrge. Babüloonias asusid ka Vana Maailma imeks kuulutatud Semiramise rippaiad uhked ja suured astmelised aiad, jahiplatsid jms. Sekke asukohta tänapäeval kindlaks pole tehtud. Semiramis oli valitseja Nebukadnetsar II naine. 539. e.Kr. Vallutasid võimsalt kindlustatud Babüloonia pärslased
.. ruumid järjestikku, proportsioonis, ja kassett lagi. Skulptuurid ja kappiteelid. Tähis oli veel värvilisus, (sinine punane), põran oli mosaiigiline, avade kujundus, mõrand oli valgustatud, läikiv, ehk lihvitud mamor. Kreeka elamud- megaron. Üheruumiline, ruumi keskel oli kolle mille kohal oli laes suitsu ava. Seinad oli krohvitud, põrand oli tambitud savist või kivi plaatitest. Kreeka mõõbel- säilinud esemetest, pähel, tamm, seeder, oliivipuu. Osati nikerdamist, ornamentikat, vineerimine, odava puidu väärtuslikumaks muutmine, katmine metalli ja luud. Mosaiigi meetodit kasutati. Kõige odavam oli värvitud mööbel. Voodit kasutati nii puhke ja söömis diivanina. Vooluud, palmi lehtede sarnane ornamentika, seeda kantsid voodi jalad. Laud oli tavaliselt neljakandiline, massiiven, kolmel neljal jalal, allapoole aheneva kujuga, erinevatest materjalidest ning jalag olid nikerdusi täis. Iste mööbel- tavaliselt oli kast
, tähistamaks tagasipöördumist antiik-kreeka kultuuri. Renessansiajastu hõlmab 14-16 saj., sai Itaaliast alguse, maailmavaate keskmeks oli humanism. Muusikaajaloos räägitakse renessansi asemel Madalmaade vokaalpolüfoonia ajastust. R: maalikunst-kajastati reaalset maailma, teovõimelist inimest, inimese keha oli proportsioonis, inimene oli endast lugupidav. R:arhitektuur-hakatakse ehitama sammaste ja õudega paleesid, ilmalikud ehitised, kirikud olid kuplitega, kasutatakse ornamentikat. R:skulptuur-tehakse alasti inimkehast(täiuslikus proportsioonis), kandilisi ja kondilisi figuure ei tehtud(paksemad, ümarad) R:kirjandus-Shakespeare, G.Boccaccio, F.Petrarca itaaliast R:teadus-15.saj keskel leiutati trükikunst, nooditrükikunst. Humanistlik iluideaal-toob välja vaba, haritud inimese. Kõik mida nähakse/kuuldakse peaks olema harmooniline, ilus, kooskõlas. Vokaalpolüfooniline-mitmehäälne laulumuusika
Suurbritannias levis käsitööharrastus--Arts and Crafts Movement. Loodi esemeid, mis olid vabad klassitsismi ja eklektika eeskujudest. Esemed pidid olema lihtsad, funktsionaalsed ja materjaliehtsad nagu keskajal. Ka arhitektuuris loobuti klassitsistlikest fassaadidest. Hoonete välisilme pidi järgima siseruumide paigutust ja ehitusmasside jaotus võis seetõttu olla ebasümmeetriline. Visuaalses keskkonnas ühtse stiili loomisel peeti oluliseks vahendiks ornamentikat. Käsitööesemed ei tõrjunud siiski välja tööstustoodangut, nagu W.Morris oli lootnud, vaid muutusid vabrikus valmistatud esemete kallimaks, kuid isikupäraseks alternatiiviks. Nõnda pandi alus 20.sajandi tarbekunstile, milles tarbefunktsioon on tihti taandunud puhtesteetiliste kaalutluste ees. Uue stiili arengus oli tähtis koht Sotimaa Glasgow' koolkonnal. Sealne arhitekt ja dekoraator ARTHUR MACMURDO (18511942) joonistas 1883.a.motiivi, mis tähendas uue ornamendi sündi
1890.aastate alguses tutvustas ta seda akvarellide ja kavanditega, mille järgi loodi vaipu, sisekujundusi, mööblit, trükiti tapeete ja kujundati raamatuid. Munthe stiil on täiesti tasapinnaline, inimeste, loomade ja esemete siluette on kujutatud väga tinglike, üldistatud ja nurgeliste kontuuridega ning lokaaltoonidega. Munthe stiil mõjutas ka teisi Põhjamaid. Norra arhitektid uurisid keskaegseid püstpalkkirikuid ning kasutaisd nende tehnikat ja ornamentikat, näiteks viikingilaevadele omaseid lohepäid uusehituses. Soome sattus 19.sajandi lõpul jõhkra venestamise surve alla. Kunst muutus siis eriti oluliseks vaimse vastupanu vahendiks. Soome kunstnikke innustas Karjala, sest seal oli kogutud suurem osa eepose ,,Kalevala" laule ning sealne elulaad oli kõige ürgsem ja loodus suurejooneliselt metsik. Arhitektid ELIEL SAARINEN (18731950) ja eriti LARS ELIEL SONCK (18701956)
GUSTAVE MOREAU, ODILON REDON (Ophelia). FERDINAND HODLER (Päev, Öö), ARNOLD BÖCKLIN (Surnute saar). MIHHAIL VRUBEL (Istuv Deemon), JAMES ENSOR (Autoportree maskidega). AUGUSTE RODIN (Põrguvärav, Balzaci monument). 2. Löödi rühmitus ,,Prerafaeliidid" eeskujuks keskaegne ja vararenessansi kunst. Sinna kuulus WILLIAM MORRIS, kes pühendas energia/varanduse hääbuvate käsitöötraditsioonide taaselustamisele. Visuaalses keskkonnas ühtse stiili loomisel peeti oluliseks vahendiks ornamentikat. Sotimaa Glasgow' koolkonna arhitekt ARTHUR MACMURDO joonistas motivi, mis tähendas uue ornamendi sündi (ebasümmeetriline, orgaaniline loodus paiduvad taimevarred jms). Sõna juugendstiil Saksamaal ajakirja Jugend järgi, Inglismaal - Modern Style, Prantsusmaal - art nouveau. Arhitekt ANTONI GAUDI Barcelonas kasutati tööstuslikke ehitusmaterjale. Kujutavas kunstis tähendas juugendstiil looduse jäljendamise allutamist dekoratiivse terviku loomisele. Pilt ei tohtinud
Prantsusmaal Lascauxis. Ürgaja inimesed maalisid väga oskuslikult loomi. Eelkõige saakloomi (nt. piisonid), hiljem kodustatud loomi. Värvid olid maalähedased ja looduslikud. Näiteks tehti värve söest, kriidist või sangviidist. Värve segati rasva, kondiüdi või verega, et need paremini kinnituksid. Loomade edasiandmine oli uskumatult meisterlik, kuid inimesi kujutati harva ja suhteliselt skemaatiliselt. Peagi loomamaal taandus. Hakati tegema ornamentikat tarbeesemetele (nt. tööriistadele). Ürgajal esines ornamentika savist, kivist, puust, tekstiilist või muust materjalist tarbe- ja kultusesemetel, hiljem on ornamentikat kasutatud ka ehitiste kujunduses, mööblil, vaipadel, käsikirjalistes ja trükitud raamatutes, pildiraamidel ja mujal. Pronksiajal ilmusid ka esimesed praegu teada olevad kiviarhitektuuri näited. Omaette mälestusmärkideks Euroopas on nn. megaliidsed ehitised ( megaliitne-
Juhendas: Tiina Luik Tallinn 2009 Raamatust Andrus Kivirähk on eesti nüüdisaja üks menukaimaid kirjanike, kelle sulest on pärit romaan ,,Mees, kes teadis ussisõnu". Teos oli oma ilmumise aastal (2007) raamatumüügi edetabelite tipus ehk kohalik bestseller. Kivirähk pälvis selle romaaniga Virumaa - ja Vilde kirjandusauhinna. Romaanil on huvitav kaanekujundus, kasutatud on vanaaegset ornamentikat, mis lisab teosele müütilist hõngu. See romaan on üks vähestest raamatutest, mille ma praeguseks vabatahtlikult läbi olen lugenud. Juhtusin igavuse ja aja viitmiseks antud teost sirvima ning kui olin alustanud, ei suutnud ma raamatut pikalt endast eemal hoida. Raamat oli meie perel juba õnneks ammu olemas. Romaan ,,Mees, kes teadis Ussisõnu" räägib metsaelust ning sellest kuidas kõik inimesed metsast küladesse kolivad. Teos on väga sündmusterikas ning peategelase elu raske ja
Majas leidub endisaegseid liftikappe ja keskkütteradiaatoreid. [7,8] Siseplaneering on ebasümmeetriline, kuid mõlemal korrusel on ka suurem koridor. Suuremad ruumid on pikk vestibüül ning akendega põhjafassaadile avanev saal. 5 Siseruumide värvilahendused on taastatud originaali järgi, kusjuures päästetud on ka paksu värvikihi alt välja tulnud meandritüüpi ornamentikat. [7] Joonis 1. Põhjakülg Joonis 2. Lõunakülg 6 KASUTATUD KIRJANDUS 1. Barokk. [WWW] http://et.wikipedia.org/wiki/Barokk (21.10.2012) 2. Külauudised. [WWW] http://www.kylauudis.ee/2010/09/19/loppes- laupa- moisa- restaureerimine/ (23.10.12) 3. Lannes, A. (1997) Arhitektuuri ajalugu: meelespea. Tallinna Tehnikaülikool, Tallinn. 4. Laupa mõis. [WWW] http://www.eha.ee/arhiivikool/index.php?tree_id=146 (22.10
ja uusbaroksete sugemetega skulptuurne dekoor. Arhitekt Jacques Rosenbaumi 20. sajandi alguses projekteeritud majad on Tallinna pilkupüüdvamate hulgas: Draakoni galerii Pikk 18, Pikk 23/25 uudishimuliku mehe skulptuuriga katusel, pangahooneks ehitatud paekivifassaadiga Harju 9, tõsiste lõvidega üürimaja Roosikrantsi 15 jt. Lisaks draakonitele, egiptlannadele ja lõvidele võib Rosenbaumi projekteeritud fassaadidelt leida rohkelt ornamentikat ja ootamatuid detaile, mis hilisema arhitektuuri kainuse ja ratsionaalsuse taustal ikka ja jälle paeluvad, tõstes juugendi kui tehnitsistlikku sajandisse astunud maailma viimase romantilise stiili tähendusrikkana esile. Juugendstiili levides ilmusid Rosenbaumi loomingusse ka põhjamaise rahvusromantismi mõjud, Seewaldi villalikes haiglahoonetes ning elamutes aga avaldus saksa rahvuslik Heimatstiil. Rosenbaum oli hinnatud arhitekt baltisaksa ringkondades, kuid ta leidis
15. Analüüsi romaani skulptuuri figuurikäsitlust. Kuidas hindad selle looduslähedust ja tõetruudust? Mida rõhutasid tolleaegsed skulptorid eelkõige? Kirikute fassaadidel, portaalidel, kapiteelidel Vaeste piibel, Domineeris reljeef, Pronks, kivi, puu Kujutati: Ähvardavaid süzeesid (põrgu)Imesid (Viimne kohtupäev), Tinglikuid, sümboolseid kujutisi, Inimfiguure moonutati, Ristiusu tegelasi koos sümbolga, Abstraktset ornamentikat 16. Milline seos oli romaani arhitektuuri ja skulptuuri vahel? Skulptuurid ja maalid olid esitatud romaani stiili kirikutes, Romaani skulptuur esines tavaliselt reljeefina kiriku fassaadil ja siseruumis (eriti piilarite kapiteelidel). II GOOTI KUNST 1. Mis laadi ehitistes avalduvad kõige selgemalt gooti stiili erijooned? Millised need on? 2. Võrdle omavahel romaani ja gooti basiilikat. Millised on nende ühisjooned ja mille poolest nad on põhimõtteliselt erinevad
Ülemisel tasandil paiknes pikk ja kitsas temepl jumalakujuga. Igal astangul oli trepp torni erineval küljel. (Uris) b) Istari värav- see oli peavärav, millest lähtus lai sirge tänav ja kus peeti pidulikke rituaalseid rongkäike. Värava ja rongkäigutänava seinad olid värvilised glasuuriga tellistest. Värvitoonidest eelistati sinist ja kollast. Relieefidele kujutati loomi: lõvisid või fantastilisi elukaid nagu ükssarv, samuti oli seal ka ornamentikat. c) Marduki tempel-nelinurkse aluse külg oli 90m pikk ja mis olevat tõusnud seitsme astanguga samuti 90m kõrgusele. 7. Missugune oli Egiptuse usund, kuidas nad kujutasid kunstis jumalaid, too näide! Usuti ja austati paljusid jumalaid. Vanemaid jumalaid kujuatai tavaliselt loomadena. Kuid enamasti inimese keha ja looma peaga. Nt: krokodillipäine vetevalitseja Sobek, lehmapäine Hathor, iibisipäine Thoth, Horus. 8
Jugendstiil on naiselik stiil, kus pöörati erilist tähelepanu riietusele, kodu sisustamisele. Pearõhk dekoratiivsusel, sujuvalt voogavatel joontel. Ornamentika äärmiselt ilutsev. Juugend sündis Inglismaal. Edvard Burne 1834-1896 Suurbritannias levis käsitööharrastus. Kunstnikud, kes propageerisid käsitööd. Esemed pidid olema funktsionaalsed, kvaliteetsed. Ühtse stiili saamiseks peeti oluliseks ornamentikat. René Lalique 1860-1945 Prantsuse hinnatuim juveelikunstnik, kes valmistas eksklusiivseid ehteid jõukatele daamidele. ?mile Gallé 1840-1945 Prantsuse klaasikunstnik, kes tegi klaasiga tehnoloogilisi eksperimente, kus poolläbipaistva klaasimassi sees taime, putuka ornament. Louis Comfort Tiffany 1848-1933 New Yorgi klaasikunstnik, miljonäri kodude kujundaja. Metalliläikelise klaasi leiutaja. ARHITEKTUUR
Eesti nüüdisaja silmapaistva kirjaniku Andrus Kivirähnu romaan ,,Mees, kes teadis ussisõnu" oli oma ilmumisaastal 2007. raamatumüügi edetabelite tipus. Kivirähk pälvis oma romaaniga Virumaa - ja Vilde kirjandusauhinna, kusjuures kahe erineva zürii otsus langes kogu ajaloo jooksul kokku teist korda (aastal 1992 kuulusid mõlemad auhinnad Kalju Saaberi romaanile "Punaselageda saaga".) Teosel on huvitav kaanekujundus Andres Rõhu poolt, kus näeme vanaaegset ornamentikat, mis annab müütilist hõngu. See oli esimene raamat, mille lugesin vabatahtlikult läbi. Ma alustasin lugemist sõbra pool, kui pidin teda ootama ja mul polnud midagi targemat teha. Olles alustanud ei suutnud lõpetada, sest kui üks peatükk loetud, tuli kohe tahmine teada saada, mis edasi juhtub. Niisiis laenutasin endalegi selle teose. Nüüdseks on mul ammu juba teos edukalt läbi loetud. Teose avalause mainib, et jutustatakse lugu kuidas "Mets on tühjaks jäänud" (lk 5). Need
Paraciisist väljaajamine o Fragment Hildesheimi toomkiriku pronksukselt. o Saksamaa, 11. sajandi algus Ornamentika kaunistas sageli kirikuid, oli abstraktne ja skemaatiline, selles esinevad erinevad geomeetrilised motiivid ning tundmatuseni ümberkujundatud ja stiliseeritud taime- ja loomakujutised, mis aga mõjuvad väga meeldivalt. Loodi arvukalt seinamaale Endiselt õitseb miniatuurmaal o Kirikute seintele ja o Kasutati ornamentikat võlvidele maaliti o Ei kujutatud ruumi ega piiblistseene liikumist o Vähe säilinud o Figuurid on tardunud nagu Bütsantsi ikoonidel Kullassepakunst o Reliikviate valmistamine Tekstiilikunstist on säilinud suurepärane piltvaip, mis on võrreldav samaaegse maalikunstiga. Bayeux' vaip o 58 stseeni
Vastuolu fassaadi ja siseruumide vahel Historitsismi puhul kerkisid üles mitmed probleemid, mida lõpuni lahendada ei suudetudki. Kui losside ja kirikute puhul oli üleminek minevikuarhitektuurile suhteliselt kerge, siis elamute korral, olgu keskaegsed, renessanslikud või barokk-stiilis, see võimalik polnud. 19. sajandi Euroopa suurlinnade elumajad olid peamiselt 5-6- korruselised, kuid barokklossil oli olnud vaid 4 korrust. Nii sai üle võtta vaid detaile ja ornamentikat. Vastuolu fassaadi ja ülejäänud ehitise vahel aina süvenes. Insenerid pidi tihti sobitama siseruumid arhitekti joonistatud fassaadi ja sellesse jäetud avade taha. Kuna pearõhk ja -tähtsus oli välisel ilmel, jäid hoonete suursuguste esinduskülgede varju tihti mittemidagiütlevad sisehoovid. Neobarokk Napoleon III ajal määrasid Prantsusmaal maitset eelkõige uusrikkad. Saksamaal aga Preisi-Prantsuse sõja järgselt
taimevormid. Abakus 4 nurkne. Skulptuur: Põhiliseks aineks oli inimene. Arhailisel ehk 1 perioodil olid kujud sirged, proportsioonid olid ebaloomulikud. Tähtis oli see ,et nad õppisid tegema kuju mis seisis omal jalal. Enam levinud olid alasti noormeeste kujud ja maani riietes naiste kujud. Valmist. kergesti vormitavast kivist ja valati ka pronksi ning hiljem tehti ainult marmorist. Vaasimaal: See algas 8.saj e.m.a. Kasutati ornamentikat. Hiljem hakati pottidele joonistama inim figuure punasel savil must figuur või vastupidi. ABSTRAKTSIONISM Looduse otsene kujutamine jäi tagaplaanile. Üsna paljud kubistide tööd olid abstraktsed st. töö millel puudub side ümbritseva reaalsusega. loobuti reaalsuse tõetruust kujutamisest
Kasutati peamiselt altarite juures (tiibaltarid). Maalide temaatika oli religioosne. Näod, poosid olid ilmekad, kuid moonutatud. Freskot iseloomustab haarav jutustamisoskus ja dramaatika. Maalid on küllaltki looduslähedased, maastikuline. Iseloomulik oli intiimne ja lüüriline kallak. -seinamaal:sageli kirikutes, pinnaline ja lineaarne laad, liikuvad ja väljendusrikkad figuurid. Peamised teemad olid imedega, ka piiblilugude otsesed illustratsioonid, kirikutes võis kohata ka maalitud ornamentikat. -miniatuurmaal: raamatumaalides, dekoratiivsus oli peamine; pinnaline laad ja rohke ornamentika kasutamine, rõhutatud kannatustele. *Graafika Üks kujutava kunsti kolmest põhiliigist kõrvu maali ja skulptuuriga. Graafika peamised väljendusvahendid on jooned ja must-valges või värvilised pinnad. Graafikateose alusmaterjal on paber, seega sai graafika tekkida pärast paberi leiutamist. Hiinas hakati graafikat viljendama 2.sajandil. Koreas ja Jaapanis 6. - 8
üldistusega. 3.Juugend. Inglismaal Modern Style, Prantsusmaal art nouveau, Saksamaal Jugendstil. Arenes Sotimaal Glasgow koolkonnas. Arhitekt ja dekoraator Arthur Macmurdo lõi uue ornamendi, mis on ebasümmeetriline ja meenutab painduvaid taimi või ka tuleleeke. Samas arhitekt ja mööblikunstnik Charles Rennie Mackintosh kavandas ehitusmahtude julgete paigutustega hoone ja kasutas keldi rahvakunsti geomeetrilist ornamentikat. Arhitektuur. Tähtsamad esindajad Austrias ja Belgias. Valitsevad loodusele omased kõverad jooned, fassaade kaunistab juugendlik ornamentika. Kasutati vaatamata mässule tööstuse vastu uuenduslikke tööstuslikke ehitusmaterjale, nagu raudbetooni ja klaasi. Näited arhitektid Antonio Gaudi fantaasiarikaslooming Barcelonas, Hector Guimard?i Pariisi metroo sissepääsud,Gustave Eiffelipüstitatud Eiffeli torn(300m). Iterjööris prerafaeliidid William Morrisja Ed
basiilika. Romaani 8-11 saj.arhitektuur võttis üle mitmeid Antiik-Rooma peajooni. Eeskujuks oli Rooma basiilika.Romaani hooned olid sageli hiiglaslikud, rangeilmelised. Kõige raskemaks osutus ehitiste katmine vastupidava laega. Kirikutel olid erinevate kõrgustega tornid, väikesed laskeavataolised aknad. Skulptuurid skemaatilised, kehavormid tihti moonutatud. Kaunistamiseks kasutati reljeefe. Kirikutes kasutati ka maalitud ornamentikat, freskosid. Eestis on selle aja ilusaimaks näiteks Valjala kirik Saaremaal. Gooti kunst 12-16 (kohati) saj. Kui romaani arhitektuur on raskepärane ja sageli silmatorkavalt range, siis gooti arhitektuur on lendlevalt graatsiline.. See sai võimalikuks tänu uutele konstruktsioonielementidele, mis võimaldas seintesse rajada suuri teravate kaartega aknaid. Gooti maalis ja skulptuuris kohtame samuti peeneid, sageli väljavenitatud proportsioonidega figuure ja voolavat elegantsi
lahutamatult tahutud, nn.selg seinas kinni. Vormilt olid reljeefid üldistavad, sest nad ei olnud mõeldud lähedalt vaatamiseks. Romaani ajastul võeti kasutusele ka akende värvilise klaasiga kaunistamine, nn. vitraazid. Need andsid kirikute hämaratele ruumidele pühaliku ilme. Kirikuseinu kaunistasid ka arvukad seinamaalingud, kuid tänapäeval on neid vähe säilinud, jätkus ka miniatuurmaali õitseaeg, kus kasutati jätkuvalt ohtralt ornamentikat, kuid ei pööratud tähelepanu piltide ruumilisusele Omapärane kunstimälestis on nn. Bayeux' vaip, nimetatud nii oma asukoha järgi Bayeux linna muuseumis Prantsusmaal. Sellele üle 70 m pikkusele linasest riidest seinakattele on villaste lõngadega tikitud lugu sellest, kuidas Põhja-Prantsusmaal elanud viikingite järeltulijad normannid hertsog Guillaume'i juhtimisel 1066. aastal üle La Manche'i väina purjetasid ja Inglismaa vallutasid.
John Ruskin ülistab keskaja käsitööd, tema ideedest tekib rühmitus Prerafaeliidid (ülistavad Rafaeli-eelset aega) (W.Morris; E. Burne-Jones). Arts&Crafts Movement loodi esemeid, mis olid vabad klassitsismi ja eklektika eeskujudest. Esemed pidid olema lihtsad, funktsionaalsed ja materjaliehtsad nagu keskajal. Tulemuseks olid kallimad alternatiiv-esemed tehasetoodangu kõrval. Glasgow koolkond (Macmurdo ja Macintosh). Ornamentikat peeti oluliseks ühtse stiili loomisel. Kuulsad: Gaudi (Güelli park); Klimt (Juudit); Beardsley (Salome Ristija Johannese peaga); Saarinen (Helsingi rongijaam). Pont-Aveni koolkond (lõid süntetismi). Rahvusromantism ja sümbolism Põhjamaades: kujunevad rahvusriigid, rahvad otsivad oma iseseisvusele õigustust oma ajaloost ja kultuuri omapärast. Taheti väljendada rahva ajalugu, rahvaluulet, mütoloogiat. Kuulsad: Sonck (Sampo
annaabi.ee 
