Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Orhideede ajalugu, kasvatamine, hooldamine". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
orhidee, kasvata, käpp, istuta, sõrmkäpp, dactylorhiza, kasvatamine, kuuking, kastmine, poti, lille, tolmpea, märg, harjunud, väetamine, taimele, kuukinga, kõdu, õied, neiuvaip, algajale, siibak, käoraamat, kuldking, õisik, substraat, soovitusi, keelsed, tõmmu, küsimusi, peatükist, arvult, idamaade, püramiid, lõhnav, leeder, kordkiOrhideede kasvamine SISSEJUHATUS Teaduslik uurimus ,,Orhideede kasvamine" annab lugejale ülevaate, kuidas ja millistes tingimustes kasvavad orhideed kõige pareimini. Töö eesmärk on teada saada, milliseid tingimusi vajab orhidee kasvamiseks. Orhideed vajavad kasvamiseks piisavas koguses vett, toitainerikast väetist ning piisavas koguses päikesevalgust. 1. ORHIDEE Orhideedel on väga palju erinevaid liike. Ka välimuselt võivad nad olla väga erinevad. Enim tuntud orhideed: Brassada, Dendroobium, Epidendrum, Epikatleia, Hammaskeel, Kalmaarkäpp, Kambria hübriid, Katleia, Kuuking, Ludiisia, Miltoonia, Ontsiidium, Sinikäpp, Tsümbiidium, Vanda, Vanill, Veenuseking, Ämbliknäpp. Brassada õied on säravad oranzikaskollased, mis meenutavad ämblikku. Lehed on kaherealiselt ümber jämeda varre. Väetamist vajab see taim 1 kord kuus veebruari
........................................................................................8 5.2 Juured........................................................................................................................9 5.3 Varremugulad ja lehed.............................................................................................10 6. Uskumused....................................................................................................................11 6.1 Orhidee horoskoop..................................................................................................11 7. Orhidee rahvuslillena....................................................................................................12 8. Kasutatud kirjandus.......................................................................................................13 9. Lisad.........................................................................................................................
kasvusubstraati, kolmandatel on topelt ülesanded: kinnitada ja toita. · Tõelised, terved juured on neil alati kaetud käsnja, poorse valkja katte, velameniga. · Terrestrilistel ehk maas kasvavatel orhideedel (geofüütidel) on velamen asendunud pinnases olevate juurte juurekarvadega. Juuretipud on alati siledad ja tavaliselt lihakad. Õhujuured, mis moodustuvad 2/3 taimede massist on siledad ja ümarad, nende tipp on roheline · Uute juurte areng on märk orhidee uue kasvufaasi algusest. · Mõnedel orhideedel arenevad nn pesajuured- ülespoole kasvavad külgjuured. Pesa või korvike, kuhu kogunevad taimsed ja loomsed jäänused. Orhideede osad vars · Orhideesid on 2 kasvukujuga ja harunemisviisiga monopodiaalseteks (üks haru) ja sümpodiaalseteks (mitu haru) -st pärast kasvuperioodi algust taim, kas kasvab otse üles või sirutab oma harud külje peale. · Monopodiaalse kasutüübiga orhideedel on üks sirge püstine haru,
......................7 FLAMINGOLILL EHK ANTUURIUM..............................................................................................8 KASUTATUD KIRJANDUS...............................................................................................................9 ORHIDEE Orhidee on habras ja elegantne toataim. Üle maailma kasvab neid enam kui 20 000 väga eripalgelist orhideeliiki. Igas riigis on olemas mõni kohalik orhideeliik, mis muudab enda jaoks sobiva stiili ja värvusega orhidee valimise üsna lihtsaks. Eksootilise välimusega orhideed teevad kodu külluslikumaks ja erksamaks. Orhideesid saadab teatav kurikuulsus, nagu neid oleks raske kasvatada. Mõningate teadmistega pole orhideede hooldamine aga sugugi nii keeruline. Peaasi, et taim saaks kõik, mida vaja. Valgus Orhideele tuleb tagada õige valgusreziim. Kui palju valgust siis tõmbuvad lehed kollaseks ning kui palju siis tumeroheliseks.
lõpuks ei kasta üldse. Sel ajal lehed kolletuvad ja toitained liiguvad sibulasse. Pärast lehtede täielikku kuivamist, tavaliselt oktoobris, need eemaldatakse ja sibul tõstetakse toatemperatuuril (15–20°C) ja pimedasse kohta. Puhkeperiood lõppeb tavaliselt jaanuaris. Hooldus Kastmine: korrapäraselt peale õiepunga ilmumist ja ümberistutamist. Kasuta toasooja vett, ühtlasi jälgi, et vesi ei satuks sibulale. Kastmine lõpeta hilissuvel-sügisel. Väetamine: kasvuperioodil 2 korda kuus vähese lämmastikusisaldusega väetisega. Ümberistutus: kord aastas peale puhkeperioodi kui õiepung on 4–5 cm pikk. Istutamise ajal eemalda lahtised kuivanud sibulasoomused ja täielikult kuivanud või pruuniks tõmbunud juured. Vana suure sibula küljest võib eemadalda ka väiksemad külgsibulad, need lähevad 2–3 aasta pärast õitsema. Meelsamini kasvavad nad väikses potis, sibul poolenisti mullast väljas.
Paljuski oma dekoratiivsuse tõttu on liik hävinud mitmetes maades ja nüüdseks kõikjal kaitse all. Kuldkingast on saanud üks looduskaitse sümboleid paljudes Euroopa maades. Nimi "kuldking" pärineb rohkem kirjandusest. Rahva seas on see kaunis taim rohkem tuntud "käokingana". Seda ehk seepärast, et kuldking kasvab varjukates metsades, kus kukuvad ka käod. Nimi "käoking" on aga juba antud ühele teisele taimele. Nii jäigi meie kõige suurema õiega orhideele nimeks kuldking. Ja ilmselt on kaunis kuldking temasugusele iludusele ka igati vääriline nimi. Ladina keeleski tähendab tema nimi "jumalanna Aphrodite kingakest". Kuldkinga nimi kajastab selle taime õie välimust, sest ainult lehtede järgi on kuldkinga veidi raskem ära tunda. Need on sarnased maikellukese ehk piibelehe omadega, kuid leherood on tugevamad ning lehed on servast ja roodude kohalt madaltihedalt karvased. Ka vars on
EESTI TAIMKATE 1. Mõisted: taimestik, taimkate, katvus, ohtrus geobotaanika, taimekooslus, kasvukohatüüp, dominantliik, boniteet, rinne ja horisont, liituvus, suktsessioon, looduslik kooslus, pool-looduslik kooslus ja kultuurkooslus. Taimestik ehk floora (flora) ajalooliselt kujunenud taimeliikide kogum mingil alal või ajajärgul. Floorat uuriv teadus floristika. Nt. liikide loend. Taimkate ehk vegetatsioon (plant cover, vegetation) mingi ala taimekoosluste või muude taimerühmituste kogum (nt. mets, nõmmemets, männik jne.). Uurib taimeökoloogia ja geobotaanika (vegetation science). katvus (katteväärtus) - taimeliigi isendite maapealsete elusate osade pindala protsentuaalselt prooviruudu pindalast. Määratakse kas kogemuslikult (visuaalselt) või etalonskaalaga võrreldes, samuti joon- või nõelameetodil. Taimeliikide katvuste summa üldiselt peaks olema suurem kui 100%, sest erineva suurusega liigid katavad üksteist. ohtrus - ühe liigi isendi
Ta vajab kasvuperioodil rikkalikku kastmist ja korrapärast väetamist . Talvel võivad vanemad taimed olla jahedas , kuid külmakraaditeta kohas . Noored taimed , mida on kerge pistikutes kasvatada , vajavad talvel siiski 10-15 soojakraadist temperatuuri . Taim on väga mürgine . [2] Dendroobium (Dendrobium ) Kasutatakse õisdekoratiivse püsikuna siseruumides , talveaedades ja verandadel . Pärit on see taim Lõuna- ja Kagu-Aasiast Kagu-Austraaliani . Dendroobium on peamiselt epifüütne orhidee , mille pikad lehed on vaid taime tipuosas või varrel kahekaruliselt . Varred on pikalt ning mulgjalt paksenenud . Õied on valged või purpursed ., mis on koondunud kaarduvate vartega õisikutesse . Vajab hajusvalgust ja tuleks vältida otsest päikesepaistet . Temperatuur peaks olema soe kuni jahe . Kasta tuleks pehme veega korrapäraselt , muld ei tohi läbi kuivada . Talvel tuleb karvem kasta . Väetada tuleb spetsiaalse orhideeväetisega õitsemisperioodil 1 kord kuus . Ülejäänud
.................................................... 7 2.2 Niiskusnõuded ja nõuded mulla suhtes.........................................................8 2.3 Nõuded valguse suhtes................................................................................. 8 2.4 Taime paljundamine...................................................................................... 8 2.5 Kahjurid ja haigused...................................................................................... 8 3. KUUKING............................................................................................................. 8 3.1 Üldiseloomustus............................................................................................ 8 3.2 Niiskusnõuded ja nõuded mulla suhtes.........................................................9 3.3 Valgusnõuded................................................................................................ 9 3.4 Paljundamine.................................
3. Energia liikumine (muundumine) toitumistasemetel Tootjad ehk produtsendid (iseloomusta, too näiteid) Tootjateks, ehk produtsentideks on orgaaniliste ainete tootjad, kes ühtlasi moodustavad ka esimese toiduahela taseme, ehk troofi. Tootjateks on enamasti rohelised taimed ja autotroofsed bakterid. Produtsentidest toituvad herbivoorid ja nende keemiline energia kandub taimegrupilt loomagrupile. Energia tootjateks ja produtsentideks on näiteks kummipuud ja tavaline palm, kuid ka orhidee, rotangpalm, samblad, sõnajalad, vanill ja must pipar. [19] Esmased tarbijad ehk herbivoorid (iseloomusta, too näiteid) Herbivoorid, teise nimetusega taimtoidulised loomad, moodustavad teise troofi ning nad toituvad produtsentidest.Tuntumad herbivoorid on näiteks ahvid, pärdikud, paavianid, laisikud, ninasarvikud, sipelgad nind elevandid.[20] Teisesed tarbijad ehk karnivoorid (iseloomusta, too näiteid) Karnivoorid on lihatoidulised loomad, kes toituvad herbivooridest. Nt. tiiger, kuid ka
.............................................................. ................................................................................................................................................... Vihmametsade taimestiku lahutamatuks osaks on pealistaimed ehk epifüüdid, kes kasvavad teiste taimede okstel, tüvedel ja lehtedel neile sellega erilist kahju tekitamata. Epifüüdid toituvad õhus ja sademetevees Tüüpiline epifüüt - orhidee leiduvatest toitainetest. Epifüüdid on näiteks orhideed, samblad, sõnajalad, aga ka väiksemad puud ja põõsad. Mõningaid taimi nimetatakse nende tegevuse pärast kägistajataimedeks. Oma õhujuurestikku ümber teise puu põimides kasutab ta teda omamoodi toena, kuid toeks olev puu valguse puuduses ajapikku hukkub. Nimeta vihmametsade puude iseärasusi. .........................................................................................................................................
.........................................................lk 4 2. Kaktuseliste iseloomustus.....................................................................lk 5 3. Kaktuseliste hooldamine......................................................................lk 6 3.1. Valgus......................................................................................lk 7 3.2. Temperatuur...............................................................................lk 8 3.3. Kastmine...................................................................................lk 9 3.4. Mulla koostis ja väetamine...............................................................lk10 3.5. Puhkeperiood..............................................................................lk11 3.6. Kaktuste hooldamine eri aastaaegadel...................................................lk12 4. Kaktusteliste paljundamine....................................................................lk13 5
Mõisted: Taimestik ehk floora ajalooliselt kujunenud taimeliikide kogum mingil alal või ajajärgul. Nt. liikide loend (arukask, paakspuu jne). Taimkate ehk vegetatsioon mingi ala taimekoosluste või muude taimerühmituste kogum (nt. mets, nõmmemets, männik jne.). Uurib taimeökoloogia ja geobotaanika. Geobotaanika - taimkatteteadus, käsitleb taimekooslusi, nende teket, arengut, koosseisu, ehitust, levikut jms. Taimekooslus e. fütotsönoos taimeliikide seaduspärane rühmitus, mis kujuneb teatavates keskkonnatingimustes vastavalt liikide omavahelistele suhetele ja nõudlustele keskkonna suhtes. Koos kasvavate taimede kogum. Taimekooslusi eristatakse peamiselt liigilise koosseisu, rindelisuse, kasvukoha jt. tunnuste järgi.Uurib taimeökoloogia e. geobotaanika. Taimekooslust iseloomustavad tunnused: 1) Kindel liigiline koosseis; 2) Struktuur liikide ruumiline paigutus vastavalt nende suurusele ja nõuetele; 3) Aasta-ajaline muutuste käik; 4) Pikaajalised muutused (sukt
ÖKOLOOGIA - teadus organismide ja keskkonna vahelistest suhetest - Ernst Haevel 1866 Me mõjutame üksteist vastastikku. Nt: Parfüümi kandmine – püüd midagi mitte signaliseerida. Püüd keskkonnas paremini hakkama saada. Ökoloogia tsentraalne termine: ÖKOLOOGILINE FAKTOR. • Tegur. Igasugune aine, energia- või infovoog, mis elusorganisme otseselt või kaudselt mõjutab. Nt: parfüümi lõhn on infovoog – tajume seda Assimileerida = enda sarnaseks tegema. Lihtsamatest ainetest keerukamaid organismile omaseid aineid üles ehitama. Nt: Mullast saadud mineraalainetest ja süsihappegaasist assimileerib taim orgaanilisi ühendeid. Akumuleerima = koguma, salvestama. Nt: Taimed akumuleerivad footonite energiat ÖKOLOOGILISED FAKTORID: 1. Abiootilised faktorid – eluta faktorid Nt: päike 2. Biootilised faktorid – elus fak
……………. Maastikuehitus Mittestatsionaarne õpe SÕNAJALGADE KASVATAMINE JA HOOLDAMINE Sisehaljastuse referaat Koostaja Anne Rosenberg Juhendaja ……………….. ………….. 2020 SISUKORD Sissejuhatus............................................................................................................................3 1. SÕNAJALAD....................................................................................................................4 2
Eesti taimestik, taimkate ja selle kaitse Kordamisküsimused EKSAMIKS · Assimilatsioon: ainevahetuslike protsesside kogum, kus lihtsamatest keemilistest ühenditest sünteesitakse keerulisemad ühendid. Sünteesi käigus muudetakse ühendid endale omaseks. Protsessi toimumiseks on vaja energiat. · Dissimilatsioon: ainevahetuse osa, mille käigus keerulisemad ained lagundatakse lihtsamateks ühenditeks. Protsessis eritatakse ja antakse aineid ära. Protsessi käigus vabaneb energiat. · Taime ja looma põhilised erinevused TAIMED (hulkraksed LOOMAD päristuumsed fotosünteesivad organismid, kellel on plastiide ja suuri vakuoole sisaldavad tselluloosse kestaga rakud ja kes
Eesti taimestik, taimkate ja selle kaitse Assimilatsioon: ainevahetuslike protsesside kogum, kus lihtsamatest keemilistest ühenditest sünteesitakse keerulisemad ühendid. Sünteesi käigus muudetakse ühendid endale omaseks. Protsessi toimumiseks on vaja energiat. Dissimilatsioon: ainevahetuse osa, mille käigus keerulisemad ained lagundatakse lihtsamateks ühenditeks. Protsessis eritatakse ja antakse aineid ära. Protsessi käigus vabaneb energiat. Taime ja looma põhilised erinevused TAIMED (hulkraksed LOOMAD päristuumsed fotosünteesivad organismid, kellel on plastiide ja suuri vakuoole sisaldavad tselluloosse kestaga rakud ja kes kasutavad
f f 2011 SUVELILLEDE TUNTUMAD LIIGID, NENDE KASVATAMINE JA KASUTAMINE HALJASTUSES Konspekt aines ,,ilutaimede kasutamine" ... rohtsed taimed, mis õitsevad ainult ühe suve. 1-aastased lilled õitsevad külvjärgselt sama aasta suvel ja annavad sügisel seemet. 2-aastased lilled kahe aastase elutsükliga taimed, kus esimesel aastal moodustuvad taime vegetatiivsed organid ja teisel aastal generatiivsed organid. Begoonia (Begonia) -alatiõitsev begoonia (B. cucullata sün. B
· Niidu-kuremõõk - Ta on sugulane kaunite aiataimede gladioolidega. · Püramiid-koerakäpp - Ta on enne õitsemist äravahetamiseni sarnane käoraamatutega. · Saaremaa robirohi - Ta ei kasva ühelgi teisel maal kui Eestis. · Valge tolmpea - Valge tolmpea on meie käpalistest üks suuremate õitega. · Võsu-liivsibul - Eestis paiguti, peamiselt Kagu-Eestis ja Pandivere ümbruses. · Aas-karukell - Eestis hajusalt, areaali põhjapiiril. · Hall käpp - Hallil käpal on suured tihedad ruljad õisikud. · Harilik käoraamat - Eestis esineb paiguti, Lääne- ja Põhja-Eestis küllaltki tavaline. · Harilik porss - Eemalt vaadates tundub porss olevat põõsakujuline paju. · Kahelehine käokeel - Ööviiul on meie tavalisemaid ja armastatumaid käpalisi. · Künnapuu - Künnapuuga väga sarnane on meil rohkem levinud jalakas. · Lääne-mõõkrohi - Kasvab Eestis oma levila põhjapiiril.
orhideelised (Orchidaceae) PEREKOND: koerakäpp (Anacamptis) püramiidjas koerakäpp (Anacamptis pyramidalis) PEREKOND: tolmpea (Cephalantera) valge tolmpea (Cephalantera longifolia) PEREKOND: kuldking (Cypripedium) kaunis kuldking (Cypripedium calceolus) PEREKOND: pisikäpp (Epipogium) lehitu pisikäpp (Epipogium aphyllum) PEREKOND: sookäpp (Malaxis) harilik sookäpp (Hammarbya paludosa) PEREKOND: putukõis (Ophrys) kärbesõis (Ophrys insectifera) PEREKOND: käpp (Orchis) jumalakäpp (Orchis mascula) hall käpp (Orchis militaris) PEREKOND: käokeel (Platanthera) kahelehine käokeel (Platanthera bifolia) Kõrrelised: SUGUKOND: kõrrelised (Poaceae) PEREKOND: kastehein (Agrostis) harilik kastehein (Agrostis capillaris) PEREKOND: rebasesaba (Alopecurus) aas-rebasesaba (Alopecurus pratensis) PEREKOND: maarjahein (Anthoxanthum) lõhnav maarjahein (Anthoxanthum odoratum) PEREKOND: värihein (Briza)
orhideelised (Orchidaceae) PEREKOND: koerakäpp (Anacamptis) püramiidjas koerakäpp (Anacamptis pyramidalis) PEREKOND: tolmpea (Cephalantera) valge tolmpea (Cephalantera longifolia) PEREKOND: kuldking (Cypripedium) kaunis kuldking (Cypripedium calceolus) PEREKOND: pisikäpp (Epipogium) lehitu pisikäpp (Epipogium aphyllum) PEREKOND: sookäpp (Malaxis) harilik sookäpp (Hammarbya paludosa) PEREKOND: putukõis (Ophrys) kärbesõis (Ophrys insectifera) PEREKOND: käpp (Orchis) jumalakäpp (Orchis mascula) hall käpp (Orchis militaris) PEREKOND: käokeel (Platanthera) kahelehine käokeel (Platanthera bifolia) Kõrrelised: SUGUKOND: kõrrelised (Poaceae) PEREKOND: kastehein (Agrostis) harilik kastehein (Agrostis capillaris) PEREKOND: rebasesaba (Alopecurus) aas-rebasesaba (Alopecurus pratensis) PEREKOND: maarjahein (Anthoxanthum) lõhnav maarjahein (Anthoxanthum odoratum) PEREKOND: värihein (Briza)
Tõusme ilmumisest kuni Ilusate ja soojade ilmadega niiskemaid Soovitatav on istikutest, Umbrohutõrje Säilitamiseks korista enne juurviljani 40päeva kasvanud vili on puine ja Head ka nõrgalt happelised võimalik vältida maakirpu Kastmine öökülmasid Juurvili kasvab mullast välja kibe Istiku istutamisel 4-5 Harvendamine (idu faasis, 4- Tõmba välja, raputa, lõika Sisu on kollane, kreemjas või Niiskuse suhtes nõudlik pärisjuurt, 1/3 juurest tagasi 5 pärislehe faasis) pealsed tagasi (1-2cm
Eesti Maaülikool Puittaimede hooldusjuhend Põllumajandus- ja keskkonnainstituut KJ-1 Koostaja: Andi Järvsoo Juhendaja: Ele Vool Tartu 2016 Sisukord Hooldusjuhend taimeliikide/perekondade kaupa.................................................................................6 1. Amelanchier - perekond Toompihlakas............................................................................................6 1.1.Hooldus.......................................................................................................................................6 1.2.Paljundamine..............................................................................................................................7 2. Elaeagnus commutata - Läikiv hõbepuu...............................................................
Istutamiseks tehakse käega juurte pikkusest sügavam auk. Taime juured asetatakse auku nii, et juurekael jääks maapinnaga tasa. Ühe käega hoitakse taime, teisega raputatkse auku mulda (umbes poolestsaadik) ja surutakse juurte alumise osa vastu. Seejärel täidetakse mullaga kogu auk ja mõlema käega surutakse tihedalt muld kinni nii, et kergel sikutamisel lehtedest taim ei tule mullast välja. · Maasika viljelusviisidest on levinud põhu- ja musta kilemultsiga kasvatamine, vähe on levinud kiletunnelites ja kasvuhoones kasvatamine. · Istutusmaterjalist on levinud paljasjuursed ja kassetitaimed. Kassetitaimede kasvamaminek on üldiselt parem. Pakkuma on hakatud ka maasika frigotaimi. Frigotaimed on lühemat või pikemat aega külmhoidlas (-2°C juures) hoitud taimed, mis annavad juba 60 päeva pärast istutamist saaki. Saagi suurus oleneb taimede risoomi läbimõõdust, mida suurem see on, seda rohkem õisikuid
Buxus semprevirens Harilik pukspuu Hooldus Hariliku pukspuu kõige raskemaks kasvatamise perioodiks peetakse pikalevenivat talve, vahelduvate külmade, suladega ja päikesepaistega. Sellel perioodil on igihaljad taimed kõige tundlikumad, kuna juurestik puhkab, kuid maapealne osa ärkab koos esimese päikesega. Piisava niiskuse puudumisel kuivavad lehed ja puitunud kasvud. Taimeosad, mis talvituvad lume all ja varjus, ei saa tavaliselt kahjustusi. Novembri algul tuleb läbi viia rikkalik kastmine, mis annab pikaks talveperioodiks taimedele piisavalt niiskust. Soovitav on põõsaste aluse multsimine turba või kõdunenud okaspuu okastega. Selleks ei sobi kuivad lehed, need põhjustavad niisketel ja pehmetel talvedel taime kõdunemist, seenhaiguse teket ning lehtede langemist. Püsivate külmade saabumisega kaetakse pukspuu. Väiksemõõdulised vormid kaetakse täielikult. Katmiseks sobivad puit- või plastmasskastid, millel on õhuavad
1. MIS ON TAIM? TAIMERIIK KITSAMAS KÄSITLUSES. Taimeriiki kuuluvad hulkraksed päristuumsed fotosünteesivad organismid, kellel on plastiide ja suuri vakuoole sisaldavad tselluloosse kestaga rakud ning kes kasutavad varuainena tärklist. (kellegi konspekt netist) Taimed valdavalt autotroofsed organismid, mis omastavad süsinikdioksiidi jt anorgaanilisi aineid ja eraldavad hapnikku (fotosüntees). Eluslooduse algseil astmeil (eeltuumsed, ainuraksed) ei ole taime- ja loomariigi vahel selget piiri. Taimeriiki kuuluvaid organisme iseloomustavad ja eristavad enamikust loomadest: 1) tselluloosi sisaldav rakukest 2) vakuoolid 3) klorofülli sisaldavad plastiidid 4) paiksus (kinnitumus kasvupinnale) 5) kasvu pidevus. Erinevalt loomadest jätkub taimedel organeid moodustavate rakkude jagunemine, kudede moodustumine ja kasv kogu elu jooksul. Peamiselt juhtkoe puudumise või olemasolu järgi eristatakse põhiliselt kahte suurt taimerühma. Algelisemat rühma (alamad taimed) kuuluvad vetik
kasvukoht peab olema soe ja valgusküllane, muld kerge kuni keskmise raskusega, suure Arbuus kõrvitsalised orgaanilise aine sisaldusega kasvab rahuldavalt igal mullal, milles on parajal määral niiskust ja taimele vajalikke toitaineid. Kasvukoht peab olema 30-40cm kuni 3- Harilik tomat maavitsalised tuulevaikne. 4m Harilik köömen sarikalised vähenõudlik, talub varju 30 - 80 cm Põlduba liblikõielised niiskemapoolne neutraalne muld 0,5 - 1,2 m eelistab kergemapoolset teisel aastal 50-
päritolumaa on ohtliku taimekahjustaja palmiripslase Thrips palmi (Thysanoptera: Thripidae) levikuala. Mida teha? ( Väljastpoolt Euroopa Liitu on reisijal lubatud ilma fütosanitaarsertifikaadita (nn ,,lihtsustatud korras") kaasa tuua kuni 5 taime. ( Lihtsustatud korras ei tohi tuua teatavaid artikleid nt. tarbe- ja seemnekartulit; mulda ja komposti; krüsanteemi, nelgi ja orhidee lõikeõisi ning potitaimi, mis pärinevad väljastpoolt Euroopa riike; sugukonna tsitruselised ja perekonna viinapuu taimi. ( ( Reisil tuleks vältida emotsionaalseid juhuoste, eriti elusloomade või taimede või ka neist valmistatud suveniiride näol (nt. krokodillinahast saabaste ost võib soodustada looduslike krokodillide asurkondade kadumist salaküttimise tagajärjel)
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Kati Markus Puittaimede hooldusjuhend Hooldusjuhend aines ’ilutaimede kasutamine’ Tartu 2016 SISUKORD LÄIKIV HÕBEPUU (Elaeagnus commutata)............................................................................ 7 Iseloomustus............................................................................................................................7 Hooldus................................................................................................................................... 7 KUSLAPUU (Lonicera)............................................................................................................. 8 Iseloomustus............................................................................................................................8 Sinine e. söödav kuslapuu.........................................................................
HAPULEMBESED e. TURBAAIA TAIMED Hapulembeste taimede grupid on: 1) looduslikud rabataimed 2) kanarbike ja eerikate sordid 3) metsamarjad (pohl, mustikas, jõhvikas, murakas jt) 4) mõningad okaspuud (mägimännid, kadakad) 5) rododendronid 6) mõned teised hapulembesed poolpõõsad e. varvud Selliste taimede kasvatamine on võimalik kas 1) looduslikes tingimustes (kui mullatingimused juhtuvad olema soodsad) 2) kunstlikul substraadil (täidetud istutusalad või turbaaiad) Seega ei ole viimasel ajal aiakujunduselemendina levima hakanud turbaaed eesmärgiks omaette, vaid on ainult vahendiks hapulembeste taimede kasvatamiseks ka neis kohtades, kus selleks looduslikud mullatingimused ei sobi. Sama hästi kui turbaaias või erisubstraadiga
(Kask 2007) Hapu kirsipuu (Prunus cerasus, sün. Cerasus vulgaris) on tekkelt magusa kirsipuu ja stepp-kirsipuu (P. Fruticosa) hübriid, mis pärineb Ida-Euroopa ja Lääne-Aasia piirialalt. Talle on iseloomulik juurevõsude moodustamine, mistõttu on vanades taluaedades palju kirsivõsa. (Kask 2007) Hapu kirsipuu kasvatamise alguse kohta andmed puuduvad. Arvata võib, et see toimus umbes samal ajal magusa kirsipuuga. Viimasega võrreldes on ta mõnevõrra külmataluvam, tänu millele tema kasvatamine ulatub kaugele põhja poole. (Kask 2007) 2.3.2. Hooldus Kirsse nagu ka ploome ja muid luuviljalisi võib lõigata suvel. Luuviljalistel liiguvad kevadel mahlad võrreldes õunapuuga palju intensiivsemalt. Kirsipuu mahl on nagu kummivoolus, mis ei lase haavadel paraneda ning seetõttu on see lõikuse suhtes pirtsakam. Selle lõikamise aeg on kevadel väga lühike ja igal aastal erinev. Suvel, kasvuajal lõigates ei ole mahlajooks nii tugev ja haavad paranevad kiiremini. Puule sel
Assimilatsioon- ehk anabolism - kõik organismis toimuvad sünteesiprotsessid. Protsessi käigus sünteesitakse organismile vajalikke ühendeid: valke lipiide, süsivesikuid, nukleiinhappeid jne. N: fotosüntees, DNA süntees. Sünteesiks kasutatakse ATP energiat (heterotroofid) või päikeseenergiat(autotroofid) Dissimilatsioon ehk katabolism - elusainete lagunemise protsess. Orgaanilised ained lagunevad, muutuvad lihtsamateks ühenditeks, vabaneb organismi elutegevuseks vajalik energia. N: glükoosi oksüdeerimine hingamisel Taime ja looma põhilised erinevused- taimedel olemas rakukest ja rakumembraan, plastiidid, vakuoolid; loomadel ainult rakumembraan. Taimed autotroofsed, loomad aga heterotroofsed. Taimedel varuaineks tärklis, loomadel aga rasvad. Taimedel kasv piiramatu, loomadel piiratud. Taimedel närvisüsteem ja hormonaalsed organid puuduvad, loomadel olemas. Taimedel suur välispind, loomadel liigestatud sisepind Autotroofne ja heterotroofne toitumine- AUTOTROOFID -
5 ,,Kosmeetiline" hooldus..............................................................................................................69 HARILIK PIHLAKAS..................................................................................................................70 Iseloomustus............................................................................................................................... 70 Kasvatamine............................................................................................................................... 71 Kasutamine.................................................................................................................................71 KIRSIPUU......................................................................................................................................72 Iseloomustus..............................................................
annaabi.ee 
