· Piibli tõlkimine saksa keelde · Saksa kirjakeele kujunemine Martin Luther · MartinLuther 10.11.1483 1 02.1546) oli saksa kristlik teoloog ja augustiini munk, kelle seisukohtadest sai alguse reformatsioon ning kes on oluliselt mõjutanud protestantismi ja kateiste kristlike traditsioonide õpetust. Põhjused · Ilmalikud valitsejad soovisid allutada kirikut oma võimu alla · Vaimne suund- vaimulikud ja humnanistid võitlesid katoliku kiriku kui organistasiooni vastu (katolikud kiriku kaitsjad olid W.von Plettenberg, püüdis säilitada ordut ja rahu maa piirkondades ja Riia peapiiskop J. Blankenfeld Reformatsiooni tulemused · Ulatuslik usupuhastus Euroopas · Kristluse lihtsustamine · Kapitalismi tekke soodustamine · Rahvusluse tõus · Emakeele areng · Katolikui kiriku uuenemine (mõningal määral) Vastureformatsioon · Katoliku kiriku aktsioon protestantliku reformatsiooni vastu, mis püüdis takistada
33. Mida nimetatakse koordineerimiseks? Organisatsiooni allüksuste tegevuste ühendamine organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks. Osakonnad ja töögrupid on üksteisest sõltuvad, kuna nad vajavad tegevuseks infot ja ressursse. Mida suurem on sõltuvus, seda rohkem on vaja koordineerida. 34. Selgitage organisatsiooni allüksuste sõltuvuse vorme. Sõnastage näide. Panuste liitmisest tulenev sõltuvus allüksused toodavad erinevaid tulemeid, organistasiooni tasemel liidetakse need kokku. Igal allüksusel on oma eelarve, personal jne, igapäevaselt nad omavahel ei suhtle. Organisatsiooni kasumi arvutamisel liidetakse kõigi allüksuste kasumid ja kulud kokku Järgnevusest tulenev sõltuvus kehtib juhul kui ühe allüksuse väljund on teiselele sisendiks, üks sõltub teisest. Ühepoolne sõltuvus. Nt: mootorite tootmine >autodesse.
33. Mida nimetatakse koordineerimiseks? Organisatsiooni allüksuste tegevuste ühendamine organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks. Osakonnad ja töögrupid on üksteisest sõltuvad, kuna nad vajavad tegevuseks infot ja ressursse. Mida suurem on sõltuvus, seda rohkem on vaja koordineerida. 34. Selgitage organisatsiooni allüksuste sõltuvuse vorme. Sõnastage näide. Panuste liitmisest tulenev sõltuvus allüksused toodavad erinevaid tulemeid, organistasiooni tasemel liidetakse need kokku. Igal allüksusel on oma eelarve, personal jne, igapäevaselt nad omavahel ei suhtle. Organisatsiooni kasumi arvutamisel liidetakse kõigi allüksuste kasumid ja kulud kokku Järgnevusest tulenev sõltuvus kehtib juhul kui ühe allüksuse väljund on teiselele sisendiks, üks sõltub teisest. Ühepoolne sõltuvus. Nt: mootorite tootmine >autodesse.
Dokumendihalduse põhjalikkuse ja korrektuse tähtsus tõuseb ajaga. Ilmselt on põhjused interneti kiires arengus, küberkuritegude tempokas kasvus ja informatsiooni üldises ülekülluses, kindlasti soodustab seda ka inimeste suurenev teadlikkus oma õigustest ning organisatsioonide kohustustest ning keeldudest. Korralik andmete süstematiseerimine aitab eristada ebaolulikku olulisest ja kergendab relevantselt organistasiooni tööd. Dokumendihaldus on möödapääsmatu valdkond iga asutuse jaoks. Vajalik on säilitada nii töötajate, klientide andmeid, firma sissetulekuid, kulusid, reklamatsioone, väljastatud hüvitis, dokumente organisatsiooni vara kohta jne. Kohtuvaidlustes või probleemides teiste asutustega on alati võimalus täpselt kontrollida, mis lepinguid allkirjastati, mis olid tingimused, tooted ja teenused, mida vahendati ning millal ja kellele tuleb kahjud hüvitada. Kõik andmed, mis on
otsustas, kui palju kulutusi on vaja teha. Erikoosolekul juhi juures võeti vastu otsus kiiresti leping sõlmida ja müügiosakond, sõlminud eellepingu, koostab turvateenistuse pakkumise lepingu, mis juhi poolt ka alla kirjutatakse. 17.00 Juht sõidab läbi ühest hiljuti kliendiks suhtlemine Sidepidaja, (ühistegevus Suhtlemis oskus saanud firmast. Suheldes isiklikult organistasiooni ja muude kliendiga, tunneb juht huvi pakutava juhtidega ning org. teenusega rahulolu vastu, samas väliste isikutega). vestleb ta ka objektil töötava turvamehega. 23.00 Turvafirma auto tegi avarii. Juht läheb otsustamine Arusaamatuste lahendaja Suhtlemis oskus. õnnetuspaigale. Avariis osalenud autojuht kannatada ei saanud, kuid juht organiseerib kiiresti talle asendaja,
Juba suvel 1962 tõi NSVL Kuubale maa-maa tüüpi tuumalõhkepeadega keskmaaraketid ning oktoobris seadis need ka üles. NSVL sihtmärgiks oli aga USA. Lisaks keskmaarakettidele olid Kuubal ka NSV Liidu pommituslennukid. 22. Oktoobril 1962.aastal tegi USA president J.Kennedy avalduse, milles informeeris USA-d ja muud maailma, et USA blokeerib Kuuba. USA tegi seda selleks, et NSV Liit ei saaks sinna lisavägesid viia. Kuid vastuseks aga viis USA VLO ehk Varssavi Lepingu Organistasiooni sõjaväed kõrgendatud lahinguvalmidusse. Kuubal aga valitses reaalne tuumasõja oht. See oli kahe riigi vaheline suhete kõige pingelisem moment. Kummagi väed, koos tuumarelvadega olid valmis iga hetk sõjategevust alustama. USA president Kennedy ja NSV Liidu liider Hrutstsov vahetasid aga läkitusi ning see kas alustatakse sõjategevust või maailmas püsib rahu, oli kahe riigi otsustada. Kuid lõpuks 28.oktoorbril teatas NSVL, et võtab raketid maha ning vastutasuks lõpetas USA Kuuba
a) Väikeparteid Nõrga organisatsioonilise struktuuriga. Pole ranget hierarhiat või kõike reguleerivaid dokumente. Peetakse kinni suusõnalistest kokkulepetest. b) Tugeva bürokraatliku hierarhiaga kollegiaalselt juhitavad parteid Laiem liikmeskond ning allorganisatsioonide võrk. Liikmetelt eeldatakse organisatsiooniteadlikku käitumist. Siia kuuluvad enamike demokraatlike riikide parteid. c) Diktaatorlikud parteid Võim on partei juhi ja tipp-eliidi organistasiooni käes. Erakonna struktuur on tugevalt tsentraliseeritud. Allorganisatsioonidel puudub iseseisva tegutsemise õigus. Liikmeskonda valitakse rangete ideoloogiliste põhimõtete alusel. · Tegevushaarde järgi: a) Kaadripartei Meeste elitaarne seltskond. Võistlus parlamendikohtade pärast oli riigisisene. Ei arendatud ulatuslikku propagandat. Erakonda rahastas tema jõukas liikmeskond. b) Massipartei Oluline osa liikmeist asus väljaspool parlamenti
töösoorituse hindamise programm - infosüsteem. 4. Programmide täitmine 5. Personali planeerimise tulemustele hinnangu andmine 38. Selgitage tööjõu planeerimise vajadust. - Personali planeerimine on protsess, millega kindlustatakse vajaliku personali olemasolu organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks. Personali planeerimise vajalikkus tuleneb: organisatsiooni arengukavale vastavast tööjõuvajadusest; organistasiooni strateegiast uute struktuuriüksuste loomisel; organistasiooni pikaajalistest projektidest. ● Töötajate leidmine planeeritud ametikohtadele – tegeletakse põhjalikult tööjõu planeerimisega. ● Ametikohtade kujundamine töötajate järgi – tegeletakse pinnapealselt tööjõu planeerimisega. 1. Andmete kogumine - keskkonna uurimine - org.-ni pikaajalise äriplaani ja strateegia kohta - tootmis/teenindusharu kohta tervikuna ja teiste firmade kohta 2. Personalivajaduse prognoosimine
Organisatsioonikäitumise kodutöö Raamatupidamisettevõtte Selleks, et ettevõtte hästi toimiks, on vaja rahulolevaid töötajaid ja kliente. Kindlasti peavad ka juhid olema inimlikud ja vastutulelikud, et kõik toimiks hästi. Kui iga ettevõttes töötav isik annab endast 100%, oleks ettevõte justkui täiuslik. Kuid selleks, et seotud inimesed annaks endast kõik, peab neil olema häid motivaatoreid, mis neid tööle innustavad. Inimest motiveerib ikka palk ja preemia. Need on peamised näitajad, mida inimesed arvestavad tavaliselt esimesena, kui tööle kandideerivad. Tänapäeval on raha tähtsus väga üles paisutatud ning enamasti ongi just raha peamine motivaator. Mõned inimesed taluvad igasuguseid ebainimlikke käitumisi ülemuse poolt või kõlbmatuid tingimusi ainult raha nimel. Kui ettevõttes ka preemiat pakutakse, innustab see ka töötajaid rohkem pingutama. Niisiis paigutataksegi raha tavaliselt esikohale. Sõbralik kollektiiv on ka väga tähtis. Töö...
Eestis on see süsteem veel väljaarendamata, puuduvad analüütilised keskused otsuste vastuvõtmisel. 3) ministeerium (väikesearvuline) on eraldatud täidesaatvatest ametkondadest (Rootsi) Selgelt piiritletud otsustamispädevus. Ministri võimalus sekkuda oma alluvasse ametkonda väga väikene, seadusega piiratud. ORGANISATSIOONIDE TÜÜBID JA NENDE STRUKTUREERIMISE PÕHIMÕTTED Eksisteerib 2 nägemust organisatsiooni struktureerimisest: 1) Põhirõhk organistasiooni sisemisele efektiivsusele 2) Põhirõhk keskkonnale, milles organisatsioon areneb. Organisatsiooni adaptsioon. Avalik juhtimine Neli põhilist organisatsiooniteooriat, ülesehitus- ja juhtimisstrateegiat: 1) Mehaaniline, bürokraatlik organisatsioon Püütakse lähtuda töökorralduse ja sisemiste struktuuride kõige efektiivsemast mudelist. Formaalsete struktuuride täiustamine. 2) Inimsuhete teooria
· Infrastruktuurikulud - Ekspluatatsioonikulud nt hooldus, tarvikud, tõõjõukulud - Kapitalikulud nt kulum, intressikulud, kindlustuspreemiad 7. Juhtimis- ja kuluarvestuse universaalmeetodid Juhtimisarvestus juhtimistegevuse osa, mis tegeleb finantsinformatsiooni identifitseerimise ja vahetamisega ning mida kasutatakse organisatsiooni tegevuse juhtimiseks, planeerimiseks ja kontrollimiseks. Kuluarvestus protsess, mis seisneb eelarvete koostamises organistasiooni elementidele ja tegelike kulude hälvete eelarvelistest väljatoomises ja analüüsis Juhtimis-ja kuluarvestuse universaalmeetodite ajalooline areng - Lihtsad e kesised (nt eelarveliste kulude võrdlus tegelike kuludega dispersioonanalüüs) - Traditsioonilised ja raamatupidamisaruandlusest tulenevad meetodid ( nt standardkuluarvestus) - Spetsiaalne e vastutuspõhine kuluarvestus - Integreeritud e tegevuspõhine kuluarvestus a. Vastutuspõhine kuluarvestus
Oodatud tulu jäi saamata. Paljud inimesed eelistasid kioskist ostmise asemel aga kojukannet ning Riho pidi tegema lisainvesteeringuid. Lõpuks ilmnes, et Eestis pole piisavalt spordifanaatikuid, kes oma päevalehte loeks. Teisel aastal kuulutati välja pankrot. 1.PROBLEEM Probleemi tasand? Probleem on kogu organisatsiooniga seotud.Kellel on probleem? Probleem on ettevõtte juhil/omanikul R.Kullassepal. Mõju ulatus? Probleeme mõju ulatus on suur, haarates kogu organistasiooni. Tunnused: Ettevõttel läksid raha pesu plaanid oodatust halvemini. Esimesel tegevusaastal jäid müük ja reklaamist saadav tulu oodatust märksa väiksemateks (eeldati et 70% müügitulust pidi laekuma ajalehtede müügist ja 30% reklaamist). Ilmnes ootamatu probleem, et isikliku sõiduautoga inimesed ei soovinud ajalehti osta mitte kioskist vaid nad eelistasid kojukannet (et kojukannet neile võimaldada, pidi ettevõte tegema
Pulli Hans-Tartu Eesti kaupmees17 saj lõpus , kes arvati linna kodanikuks ja Suurgildi liikmeks. Joachim Jhering-Piiskop, tegi suure töö luteri kiriku organisatsioonilisel ülesehitamisel,töötas välja kirikukaristuste süsteemi, andis välja esimese eesti keelse aabitsa. Johann Fischer-Liivimaa superintendent, edendas kooliharidust, andis välja rahvakirjandust ning kindlustas kiriku organistasiooni. Bengt Gottfried Forselius-Eestis rahvakooli algataja, kelle pingutuste viljana hakkas taas levima lugemisoskus. Igantsi Jaak ja Pakri Hansu Jüri-Forseliuse õpilased, kes käisid Rootsi kuninga vastuvõtul. Heinrich Stahl- Esimese eesti keele grammatika autor, avaldas esimesena eesti keeles usuõpetuse raudvara. Johan Hornung-1893. ilmus tema ladinakeelne eesti keelne grammatika, mis arvestas rohkem eesti keele eripära
õigusnormiga (nt õiglus on õiguse sisuks). Korporatiivsed normid on erilises korras kehtestatud käitumiseeskirjad, mis on kehtestatud ja täitmise osas garanteeritud korporatiivsete suletud ühikute poolt ning reguleerivad nende ühikute ja liikmete tegusid. Korporatiivsetes normides sisalduv sotsiaalne kohustus (õigused ja kohustused) kehtib üksnes selle organisatsiooni (nt klubi, erakond) liikmete suhtes. Need normid reguleerivad organisatsiooni liikmete käitumist organistasiooni sisestes suhetes ja ka väljapoole suunatud suhetes (suhetes teiste isikutega). Korporatiivsed normid võivad olla kehtestatud üldaktiga, mis kehtestab üldised käitumisnormid, või üksikaktiga (nt juhtimisotsusega). Järgitakse neid norme huvi tõttu kuuluda just sellesse korporatiivsesse organisatsiooni. Üldaktiga kehtestatavad korporatiivsed käitumisnormid võivad olla sellised, mis erinevad seadusega kehtestatud käitumisreeglitest või ka seadusega reguleerimata käitumisreeglid.
täpsus. Finantsis peab infot esitama perioodiliselt; Juhtimises aga millal iganes vajadus tekib. Finants on KOHUSTUSLIK; juhtimis ei ole kohustuslik. Sarnasused: Mõlemad toetuvad finantsarvestuse infosüsteemile & vastutuse ja aruandluse kontseptsioonile. (finants hõlmab kogu ettevõtet, juhtimis aga selle üksikuid osi) Ettevõtte juhtimise kontrollsüsteem Protsess, mille kõigus juhid mõjutavad teisi organisatsiooni liikmeid, et organistasiooni strateegia saaks ellu viidud. Formaalse juhtimise kontrolli protsessi etapid: Strateegiline planeerimine – määratakse mis suunas organisatsioon järgmisel perioodil liigub. Selle perioodi ligikaudsed tulud ja kulud. Eelarvestamine – eelarve plaan, mis hõlmab tavaliselt 1 aastat. Elluviimine ja mõõtmine – juhid jälgivad toimuvat ja arvestusvaldkond peab arvestust tegelike sisendite ja väljundite üle.
.. Aga miks osa ettevõtjaid seda ei mõista ega toimi viisil, mis viiks neid edule? Peamine põhjus -- hõivatus igapäevasega ehk pidev "tulekahjude kustutamine", mistõttu strateegiaga tegelemiseks pole aega ... Lisapõhjused: · ilmselt ei tunnetata strateegilise kavandamise võimalusi (olulisust); · napib teadmisi ja oskusi ning raha konsultantide palkamiseks; · (Eestis) ka püüd hoida kogu teavet vaid enda või lähedaste valduses. 17.ORGANISTASIOONI ELUTSÜKKEL · Faas 1 kasv loovusega: "süda" on asutaja(d), kellelt tulevad kõik ideed, otsused jne. Valdav lihtstruktuur ja mitteformaalne juhtimine. Tulemus asutajate ülekoormatus operatiivsete detailidega (ei suuda kõigega toime tulla). Järgneb "eestvedamise kriis". Faasi kestus on pöördvõrdeline kasvu kiirusega, selle suudab läbida 60...70%. · Faas 2 kasv suunamisega: eestvedamise kriisist väljumiseks tuleb juhtimine formaliseerida, kujundada strateegia. EV kasvab
kohta litsentsiaatide poolt. Märkimata ei saa jätta ka infotehnoloogia hüppelisest arengust tingitud olukorda, kus intellektuaalomandi õigusega kaitstavate objektide reprodutseerimine ja kiire levitamine on muutunud kättesaadavaks paljudele üle kogu maailma. Eelkõige arengumaades vohava piraatluse tõttu kannatab just tarkvaratööstus, aga ka meelelahutustööstus eesotsas heliplaadi- ja kinostuudiotega. 3.2 TRIPS lepingu eellugu Ülemaailmse Intellektuaalomandi Organistasiooni ning selle eellaste poolt on juba üle sajandi tehtud jõupingutusi, töötamaks välja reegleid, mis tagaksid intellektuaalomandi õiguste piisava kaitse rahvusvahelisel tasandil. Vastu on võetud terve hulk konventsioone, mis reguleerivad erinevate intellektuaalomandi valdkondade kaitset. Tabelis 2 on näidatud peamised õiguskaitsevahendid, nende objekt, kohaldamise valdkonnad ning nendega seotud rahvusvahelised kokkulepped (olukord enne TRIPS-i):
perioodi jooksul) x 100 = ● Tööjõu stabiilsuse indeks: ((töötajate hulk, kes on töötanud kauem kui n - periood) ⁒ töölevõetud hulk n- periood tagasi) x 100 = ● Töölt puudumise indeks: ((töölt puudumise tõttu kaotatud tööpäevade hulk n- perioodi jooksul) ⁒ (keskmine töötajate arv x tööpäevade arv)) x 100 = 2. Organistasiooni edasiste plaanide analüüs inimressursside terminites. ● Hinnangulised meetodid: arvamused, rusikareegel, Delphi tehnika, nominaalse grupi tehnika. ● Matemaatilised meetodid: statistiline regressioonanalüüs, simulatsioonimudelid, tootlikkuse suhtarvud, mehitamise suhtarvud. 3. Inimressurssidega varustatuse ja ennustatud vajaduse võrdlev analüüs ● Kriitilised kompententsid 4
ära kiire teenindus näidati suure avala naeratusega kellale, seejärel jätkus teenindajate magus jutuajamine, aegajalt minule vaadates ja siis naerdes. Tundsin end pehmelt öeldes sandisti. · Negatiivne- Teeninduskultuur on täielikult madalseisus, vaatamata sellele, et teenindajad polnud otseselt kohustatud mind sisse laskma, oleksid nad võinud siiski seda teha, et tõsta nende organistasiooni mainet- oleks olnud selge näide orienteeritust kliendile ja nende muredele/ soovidele. Kui mitte neid kahte arvestada, siis vähemalt seda teha oleks olnud inimlik, et mitte lasta kliendil/ inimesel külmetada- 5min kollegidega lobisemise arvelt poleks mitte ühtki teenindajat sealt tapnud, kuid tõstnud oluliselt nende teenindusproffesionaalsust. Klienditeenindajad alavääristasid klienti, isegi mitte varjates ning mitte häbenedes seda.
Raskusi tekib aga siis kui eesmärke on palju ja kui neid ei osata täpselt mõõta. Paljudel juhtudel ei ole aga eesmärgi saavutamine mõõdetav. 2) Effektiivsuse kriteeriumiks võetakse ressurside säästlik kasutamine. 3) Strateegilise toetajaskonna seisukoht. Ettevõte on effektiivne kui tema suudab vastata toetajaskonna ootustele ja rahuldada nende vajadused. Toetajaskond töötajad, omanikud, tarbijad. 4) Võistlevad väärtused, võrreldatakse organistasiooni moodustamise printsiipide otstarbekust. Näiteks kontroll ja paindlikus. Ettevõte rajamisel tuleb määrata, mil määral tähtsustatakse inimeste heaolu, mil määral eesmärke. Ei ole ainuõiget tunnust, mille põhjal saaks kujundada organisatsiooni. Organisatsiooni või ettevõte sisekeskkond Organisatsiooni sisekeskkond on loodud inimeste poolt ja tekkivad juhtide otsuste tulemusena. Juhtide tähelpanu nõuvad järgmised tegurid: ¡ eesmärgid ¡ struktuur ¡
Formaalne organisatsioon- sotsiaalse süsteemi tähtis osa, mida iseloom formaalsus, hierarhiline struktuur, suurus, suhteline keerukus, organisatsiooni pikk kestus.(jalgpallimeeskond, haridussüsteem, ülikool, haiglad jne). Bürokraatia (Weber)- eriline organisatsioonitüüp, mida iseloomustavad ratsionaalsus ja efektiivsus suuremastaabiliste ülesannet täitmisel ja kuhu kuulub suur hulk inimesi.( kõrge spetsialiseerumise aste, ametialane kompetentsus kõrge, organistasiooni ülesehitus, tegevuse dokumenteerimine, isklike ja organisatsiooni ressursside eraldatus. ) Bürokraatia positiivsed jooned tulemuslik tööjaotus,kindlaksmääratud käsuahel,rivaalitsemise vältimine. Bürokraatia negatiivsed jooned ebaefektiivne suhtlemine, liigne formaalsus asjaajamises ning taretud eeskirjad. 5. Sotsiaalne mina Sotsialiseerumise protsess eluaegne protsess, mille käigus inimene omandab kultuuri. Selle protsessi
Esimehe võib ametisse nimetada maksimaalselt kaheks järgnevaks ametiajaks. OECD`s ei ole roteerivat eesistumist, ministrite kohtumise juhataja valitakse vabatahtlike seast. 7 Nõukogu nimetab ametisse viieks aastaks OECD peasekretäri, kelle soovitusel nimetatakse ametisse asepeasekretärid või abipeasekretärid. Peasekretär juhatab nõukogu alaliste esindajate istungeid ning võib teha organistasiooni puudutavaid ettepanekuid. OECD peasekretärid läbi aegade: 1948 - 1955 Robert Marjolin (Prantsusmaa) - OEEC (vt Pilt 3) 1955 - 1960 Rene Sergent (Prantsusmaa) - OEEC 09/1960 - 09/1969 Thorkil Kristensen (Taani) (vt Pilt 4) 10/1969 - 09/1984 Emike van Lennep (Holland) 10/1984 - 05/1996 Jean - Claude Paye (Prantsusmaa) 06/1996 - 06/2006 Donald J. Johnston (Kanada) 2006 - Jose Angel Gurria (Mehhiko) (vt Pilt 2) Praegu on OECD peasekretär José Ángel Gurría (sündinud 8. mai 1950, Tambico,
Joonis 25: Tellimuse esitamisega seotud kasutusjuhtude diagramm (II iteratsioon) 26 1.7.3 Prioriteetsete kasutusjuhtude lühikirjeldused Järgnevalt on toodud kasutusjuhtude lühikirjeldused, mis kuuluvad Fototellimuse teenuste ja II iteratsiooni skoobi alla. Nimetus: Kasutajakonto loomine Tegutseja: Klient Kirjeldus: Klient on avanud organistasiooni Fototellimus veebelehekülje ning vajutab nupule „Registreeri kasutajaks“. Seejärel sisestab ta enda eesnime, perekonnanime, aadressi (tellitud paberkandjal fotode kohaleviimiseks), telefoninumbri, e-maili ning parooli. Seejärel vajutab klient nupule „Nõustun kasutajatingimustega“ ja edasi nupule „Loo kasutajakonto“. Niisiis on kliendile kasutajakonto loodud. Nimetus: Kasutajakontosse sisselogimine Tegutseja: Klient
Õigussuhte juriidilise sisu moodustavad subjektiivsed õigused ja juriidilised kohustused. Subjektiivsed õigused ja juriidilised kohustused on omavahel korrespondeeruvad, st juriidiline kohustus on vastavuses teise subjekti subjektiivse õigusega ja vastupidi ning nende vastatsikkune seos ja toime määravad ära õigusuhte iseloomu, selle juriidilise sisu. 5.Mis on õigussuhte objekt? Õigussuhte objekt on materiaalne ese, vaimne või muu sotsiaalne hüve, mis rahuldab üksikisiku või organistasiooni huve ja vajadusi ning millega seoses õiguse subjektid astuvad õigussuhtesse ja teostavad oma subjektiivseid õigusi ja juriidilisi kohustusi. Ehk õigussuhte objekt on nähtus, millele õigussuhte subjektide õigused ja kohustused on suunatud. 6.Millistel alustel ja kuidas liigitatakse õigussuhteid? Õigussuhteid liigitatakse: reguleeritavate suhete valdkonna järgi (riigi-, tsiviil-, perekonnaõiguslik jne.); õigussuhte struktuuri järgi (kahepoolsed ja ühepoolsed õigussuhted);
Juhtimise definitsioon Juhtimise võtmesõnadeks on kindlasti need neli juba mainitud mudeli osa planeerimine, organiseerimine, eestvedamine ja kontrollimine. Siia juurde võiks lisada veel: · Ressurss · Tasakaal ei saa teenida lühiajaliselt suurt kasu · Organisatsiooni liikmete vajaduste rahuldamine inimesed kuuluvad organisatsioonidesse selle pärast, et nad saavad sealt kasu. Organisatsioon aitab inimestel enda eesmärke saavutada ja inimene organistasiooni vajadusi rahuldada. Ka kuuluvustunne on oluline. · Vastastikune siin ei tuleks ainult palka käsitleda. Juhtimine on teiste inimeste tegevuse kaudu organisatsiooni eesmärkide saavutamise protsess, mis toimub muutuvas keskkonnas. Protsessi keskmes on efektiivuse ja säästlikkuse tasakaal organisatsiooni käsutuses olevate piiratud ressursside kasutamisel. Kas Juhiks õpitakse või sünnitakse? Mingid eeldused peavad olema. Aga õppimisel ja kogemisel on oluline roll
- orienteerumine üldistele tarbimismudelitele Formaalorganisatsioon inimkooslus, mida iseloomustavad: · mitteisikulised suhted · tegevuse planeeritus ja allutatus kindlatele eesmärkidele · identifitseeritavus füüsilises keskkonnas · suhteliselt kõrge bürokratiseerituse aste Bürokraatia M. de Gournay (1745): ebaefektiivne ametnikevalitsus Bürokraatia täpne ja efektiivne administreerimise mudel Max Weber: bürokraatia ideaaltüüp: "ratsionaalse organistasiooni mudel": · selgepiiriline võimuhierarhia ("käsukett") · võim koondub "püramiidi" tippu*** · kirjalikult vormistatud reeglid iga taseme ametnikele · täiskohaga töötamine · palgad täpselt diferentseeritud · karjääritegemise võimalus organisatsiooni piires · organisatsioonis töötamine lahutatud eraelust · organisatsiooni liikmed ei oma materiaalseid ressursse · suhete iseloom formaalne
kõik organisatsiooni liikmed. See protsess hõlmab: Teenuse terviklik kvaliteet tähendab, et pakutud teenus vastab täielikult kliendi ootustele ja rahuldab kõik tema vajadused. See tähendab, organisatsioon üritab ületada kliendi ootusi süstemaatiliste protsesside abil milles osalevad kõik organistasiooni liikmed. See tähendab, et selleks hetkeks kui teenus jõuab kliendini, on kõik eelnevad protsessid kvaliteetselt läbi H. Tooman TARTU ÜLIKOOLI PÄRNU KOLLEDŽ Turismiosakond viidud alustades organisatsiooni juhtimisest ja sisemises kultuurist ja lõpetades kvaliteetselt läbi viidud teenusega
võimaldavad edasist võimete ja oskuste arengut juba uuel tasemel. Õppiva organisatsiooni teooria baseerub viiel juhtival põhimõttel, nn. viiel õpitaval distsipliinil, mis kokku moodustavad eluaegse õppe ja praktikaprogrammi: o Isiklik professionaalsus o Mõtlemismudelid o Ühine nägemus o Meeskonnaõpe o Süsteemne mõtlemine ANDREW H. VAN DE VEN, MARSHALL SCOTT POOLE'i maatriks organistasiooni arengu ja muutuse kohta slaidil, lk. nr. 2 Muudatused Tushman ja Romanelli katkestatud tasakaalu teooria Punctuated equilibrium long periods of incremental change that are interrupted by brief periods of discontinuous, radical change. Organisatsiooniline inerts Hannan ja Freeman: Kasvades ja vananedes muutuvad organisatsioonid järjest inertsemateks Organisatsioonide võime ja tahtmine muutuda väheneb koos nende arenguga
Kaasautorsuse puhul on eriline tähtsus vastastikusel usaldusel. Asi on nimelt selles, et igale kaasautorile kuulub autoriõigus nii teosele tervikuna kui ka tema poolt loodud teose osale. Iga kaasautor võib enda loodud osi kasutada iseseisvalt ka väljaspool ühist teost. Üldreeglina kuuluvad nii isiklikud (moraalsed) kui ka varalised õigused teose vahetule loojale - autorile. Autor teostab neid varalisi ja isiklikke õigusi kas ise (näiteks sõlmides lepingu kirjastusega) või autorite organistasiooni (näiteks Eesti Autorite Ühingu) kaudu kollektiivselt. 14.3. autoriõigus tuletatud teosele: AutÕS § 4 lg 3 p 21: “tuletatud teosed, see on teose tõlge, algse teose kohandus (adaptsioon), töötlus (arranžeering) ja teose muu töötlus”. § 35. Autoriõigus tuletatud teosele (1) Teise autori teosest tuletatud teose autoril tekib autoriõigus oma teosele. (2) Tuletatud teose loomine, sealhulgas jutustava teose ümbertöötamine draamateoseks või
tänapäevale ning käsitleti ka jahieetikat. Töö tulemusena selgus, et mida järjepidevamad on riikides jahindusalased traditsioonid, seda parem suhtumine on elanikkonnal jahimeestesse. Suhtumist mõjutab ka inimeste elukoht, millest sõltub, kas inimestel tekivad jahindusega seoses positiivsed või negatiivsed emotsioonid ja suhted. Samuti mõjutab suhtumist maa- ja linnapiirkondade ulatus. Kui on olemas suured organisatsioonid, siis on olemas ka nende vastased. Organistasiooni mainet kujundab suures osas ka meedia. Kui meedias kajastatakse ainult skandaalseid olukordi, mis müüvad, siis langeb ka avalikkuse suhtumine ning organisatsiooni maine saab kahjustatud. Maine taastamine ja teavitustöö tegemine on aga pikk protsess. Tavaliselt mäletatakse paremini ikka negatiivset informatsiooni. Loomaõiguslased ja n.n. rohelised on arvamusel, et inimesed ei tohiks segada looduse vahele ja igasugune jahitegevus on nende arvates vastunäidustatud. Autori arvates on
Suhtekorrralduse strateegiline planeerimine. Meediasuhted suhtekorralduse vahendina. Suhtekorralduse rollitüpoloogia Pragmaatilne sotsiaalne roll- suhtekorraldus kui ettevõtetele turumajnduse olukorras konkurentsieelist loov valdkond. Suhtekorraldus on asümmeetriline, keskendudes kitsalt kliendi eesmärkide saavutamisele ning jättes kõrvale ühiskondlikud huvid. Konservatiivne sotsiaalne roll-suhtekorraldus kui kliendi status quo kaitsja ja säilitaja. Suhtekorraldus kaitseb organistasiooni võimalike avalikkuse ja meedi rünnakute eest, avalikkuse huvid ja soovid on tagaplaanil. Radikaalne sotsiaalne roll- suhtekorraldus on kui muudatuste kommunikeerija organisatsioonis ja ühiskonnas. Suhtekorralduse ülesandeks on edendada muudatuste elluviimist läbi info pakkumise, avaliku debati loomise. Suhtekorraldajad on kui muudatuste agendid, kes aitavad organisatsioonidel kohaneda avalikkuse muutuvate ootustega.
Siin on aga kõrvuti mõisted RÕ Eestis ja ka mujal käibel olev konstitutsiooniõigus (KÕ). Algselt oli mõiste KÕ levinud peaasjalikult Anglo-Ameerikas. Euroopas kuni II maailmasõja lõpuni räägiti RÕ-st. peale II MIS hakkas mõiste KÕ levima ka Euroopas. Praegu see mõiste tundub olevat RÕ-st levinum. Seda peetakse KÕ-st mõnevõrra täpsemaks. K. Hesse käsitluse järgi on KÕ-s RÕ-st laiem ( nimelt RÕ-s täht-tähelt võttes peaks tegelema riigi kui sellise organistasiooni korraldusega. KÕ-s oleks aga laiem, hõlmates ka põhiõigusi ja vabadusi., nende kaitsemehhanisme ja põhikohustusi). Miks oli Anglo-Ameerikas KÕ ja meil RÕ? Põhiõigused tõusid päevakorda pärast II Mis (natsikuriteod), hakati suurt tähelepanu ja rõhku pöörama põhiõigustele (sai toetuda nüüd KÕ-le). Eestis on traditsiooniliselt kasutatud mõistet RÕ, viimasel ajal sageli ka mõistet KÕ. Meie traditsiooni arvestades võib neid sünonüümidena kasutada.
3) Püsimälu talletakse materjali, millel on nö strateegiline tähendus; isiklikult olulised teadmised, oskused, kogemused. Lühimälus püsimällu saab infot aktiivse verbaalse kordamisega, info mõtestamsiega, seostamsiega varasema infoga, tugevad elamused. Osa materjali on üldistatud kujul. Püsimälus talletatud materjali tohutu hulk ja mitmekesisus eeldavad selle kasutamsieks kõrgetasemelist organistasiooni nt materjali korrastamine semantilise hierarhia põhimõttel, kus mõisted on seatud eri tasemete vahelistesse suhetesse + üksikute mõistete ja kategooriate liitmine ühe, põhilise ümber. (argiteadmsied, kogemused) Püsimälu struktuur on väga keeruline: ei ole ainult abstraktsed mõistete võrgustikud, vaid ka nende mõistetega seotud omadused ja eeldused + mõistete tähendussfääride süsteeem on väga
süüa:“ […] Palju süüa polnud tal tuua, aga sellest, mis tal oli, tõi ta poole alati mulle. […] Naised saksa ešelonist leidsid organisatsiooni Todt ehitustööliste hulgast kaasmaalasi Frankfurdist ja Düsseldorfist, kes vahendasid nende sidemeid lähedastega ja nii mõnigi kord õnnestus nende kaudu ka pakikene saada. Mõned „ehitusjärelvalvena“ tegutsevad saksa töölised tundsid naistele kaasa ja aitasid neil toiduaineid hankida. Paljud organistasiooni Todt töötajatest olid korralikud inimesed. Erandiks oli igatahes Grammlich, firma Holzmann kohalik direktor, kes tüdrukuid pidevalt ähvardas. Kord tabas ta Dora Perlhefteri kirjaga oma tädilt, mille kambrivalvur talle andnud oli. Ta võttis kirja ära, lubamata seda lõpunigi lugeda, juhtum lõppes siiski ilma hullemate tagajärgedeta. Üks korralikest eestöölistest, Brailowsky, juhtis gruppi, kus töötas Anna Krausová. Lõuna ajal läks ta alati sadamasse ja kerjas naistele süüa
õigusnormiga (nt õiglus on õiguse sisuks). Korporatiivsed normid on erilises korras kehtestatud käitumiseeskirjad, mis on kehtestatud ja täitmise osas garanteeritud korporatiivsete suletud ühikute poolt ning reguleerivad nende ühikute ja liikmete tegusid. Korporatiivsetes normides sisalduv sotsiaalne kohustus (õigused ja kohustused) kehtib üksnes selle organisatsiooni (nt klubi, erakond) liikmete suhtes. Need normid reguleerivad organisatsiooni liikmete käitumist organistasiooni sisestes suhetes ja ka väljapoole suunatud suhetes (suhetes teiste isikutega). Korporatiivsed normid võivad olla kehtestatud üldaktiga, mis kehtestab üldised käitumisnormid, või üksikaktiga (nt juhtimisotsusega). Järgitakse neid norme huvi tõttu kuuluda just sellesse korporatiivsesse organisatsiooni. 154 Üldaktiga kehtestatavad korporatiivsed käitumisnormid võivad olla sellised, mis erinevad
annaabi.ee 
