Seejuures peab silmas pidama, et fookus on küsimusel: kuidas? (Sarsfield-Baldwin, 1996). Käesolev töö on huvitavaks algmaterjaliks järgnevatele temaatikaga seotud uurimustöödele, mis võiksid keskenduda juba pigem töös ilmnenud seoste rakendamise võimaluste ning demograafilistest omadustest tulenevate erinevuste uurimisele. KOKKUVÕTE Käesoleva uurimustöö tulemusena said kinnitust kõik neli püstitatud hüpoteesi. Organisatsiooniline õiglus omab olulist mõju nii indiviidi organisatsioonilisele käitumisele kui enesehinnangule. Töös kirjeldatud tulemused on sarnased juba varem vastava temaatika raames läbi viidud uurimustega. Esimeseks uuritud organisatsioonilise õigluse ja organisatsioonipõhise enesehinnangu seos leidis töös kinnitust. Seega mida enam indiviid organisatsioonilisse õiglusesse usub, seda enam tunneb ta end organisatsiooni jaoks väärtusliku ja vajaliku töötajana. Lisaks uuriti uurimuses osalenute juhi käitumise mõju ning seoseid organisatsioonilisele
aastal välja lõunaeestikeelse Vastse testamendi 5) J.Skytte- Liivimaa kindralkuberner, üks oma aja haritumaid rootslasi, kes asutas 1632 a Tartu ülikooli 6) Gustav II Adolf- ta kirjutas alla 1632.aastal Tartu Ülikooli asutamise üürikule. Tema mälestuseks hakati ülikooli kutsuma Akadeemia Gustaviaanaks. 7) J.Fischer-kuulsaim kindralsuperintendent Rootsi ajal , kes pööras suurt tähelepanu rahvakoolide rajamisele, rahva kirjanduse väljaandmisele ja Liivimaa kiriku organisatsioonilisele kindlustamisele. 8. Tartu Ülikool: millal ja millise nime all avati, teaduskonnad, õppetöö vormid, tegevuse lõpp. lk 119 Gustav II Adolf kirjutas alla 1632.aastal Tartu Ülikooli asutamise üürikule. Tema mälestuseks hakati ülikooli kutsuma Akadeemia Gustaviaanaks. Ülikooli asutamine oli üks osa Rootsi riigivõimu kindlustamisest Liivimaal. Tartu valiti ülikooli asukohaks soodsa geograafilise asendi tõttu. Ülikooli asutamise tegeliku töö tegi ära
Lisaks Saksa, Madalmaad, Suurbr-le võitis ref ka Skan- dinaavia maades: Taani, Rootsi, Soome, Vana-Liivimaa. Vastureformatsioon. Katoliku kiris vallandas vasturef-i võitlemiseks ref-ga, milles oli 2 suunda: 1. katoliku kiriku otsene vastutegevus. Inkvisitsiooni tugevnemine, mille ees- märk oli protestantismi kui väärõpetuse väljajuurimine ja teisitimõtlejate hävitamine. 2. katoliku kiriku sisene uuendusliikumine, et taastada kiriku kõikumalöönud ühtsus. Katoliku kiriku organisatsioonilisele tugevnemisele aitas kaasa Trento kirikukogu, mis kinnitas veelkord paavsti ilmeksimatuse põhimõtet. Piibli tõlgendamise ainuõigus jäeti kirikule ja Piibli kõrval tuleb jätkuvalt väärtustada kiriku õpetustraditsiooni. Hispaania kui vastureformatsiooni kants. Katoliikliku maailma ja vasturef-i tugisambaks Eu-s sai Hispaania. Ref-st jäi Hisp peaaegu puutumata. Luterlust peeti seal kõige pahelisemaks ketserluseks. Hisp-s korraldati üle 100 avaliku ketserite põletamise
Nad tõestasid, et tööline ja sotsiaalne süsteem on organisatsiooni tähtsaim osa. Nende tööd on küll kritiseeritud kuid nende poolt läbi viidud uuringud on avaldanud olulist mõju inimese tööalase käitumise mõistmisele. Lisaks uuriti 1940-1950 ndatel aastatel peale rühmategevuse ka motiveerimise ja eestvedamise probleemidele. Algas "inimsuhete ajastu" Kontseptuaalne areng 20 sajandi keskel kerkisid esile mitmed olulised seisukohad, mis avaldasid organisatsioonilisele käitumisele suurt mõju. 1957.a. esitas Douglas Mc. Gregor oma tuntud seisukoha, mille põhjal tuleneb suurem osa juhtimistegevusest juhtide poolt kasutatavast inimkäitumise teooriast. Ta esitas kaht vastandlikku inimkäitumist käsitleva seisukoha, mida nimetatakse X- Y teooriaks. (AMBITSIOONIKAS- AUAHNE) Teooria X esindab äärmusliku negatiivset seisukohta kus: · Inimene ei armasta tööd teha ja püüavad seda vältida kui võimalik,
Luterlus leidis poolehoidjaid ka Liivimaal, ent seal jäi siiski püsima katoliiklus. Vastureformatsioonis võib eristada kahte suunda. Esimene oli katoliku kiriku otsene vastutegevus (inkvisitsiooni tugevnemine). Teine aga katoliku kiriku sisene uuendusliikumine, et taastada ühtsus (oluline roll oli jesuiitide ordul). Jesuiitide ordu rajas Ignatius Loyola. Nende peamiseks kohustuseks oli kuuletuda paavstile. Katoliku kiriku organisatsioonilisele tugevnemisele aitas kaasa Trento kirikukogu. Kirikukogu otsused tugevdasid ordu ja kloostridistsipliini. Paavst Gregorius XIII teostas kalendrireformi, pannes alusele tänapäevani kehtivale Gregoriuse kalendrile. Hispaania jäi reformatsioonist peaaegu puutumata, luterluse pooldajad jõuti enne kõrvaldada, kui nende liikumine saavutanuks laiemat ulatust. Tollane kuningas Felipe II korraldas üle 100 avaliku ketserite põletamise
ülikooli Gustav II Adolf - Gustav II Adolf oli Karl IX poeg ja kuninganna Kristiina isa. Sai tuntuks hiilgava väejuhina Kolmekümneaastases sõjas, langes Lützeni lahingus, mille rootslased siiski võitsid. Veidi enne lahingut kirjutas ta alla Tartu Ülikooli asutusürikule. J.Fischer - kuulsaim kindralsuperintendent Rootsi ajal, kes pööras suurt tähelepanu rahvakoolide rajamisele, rahva kirjanduse väljaandmisele ja Liivimaa kiriku organisatsioonilisele kindlustamisele. A.T.Helle - Jüri kirikuõpetaja, kes tõlkis täielikult piibli 1739.a 6. Tartu Ülikool: millal ja millise nime all avati, teaduskonnad, õppetöö vormid, tegevuse lõpp. 1632-1656 ülikool Tartus 1656-1665 ülikool Tallinnas 1665-1690 suletud 1690-1699 taasavati ülikool Tartus 1699-1710 ülikool Pärnus Teaduskonnad: usu-, õigus-, arsti- ja filosoofiateaduskond Õppetöö toimus ladina keeles loengute ja dispuutide vormis 1710
huvi. Isegi kui 17. Saj suurenes Inglismaa kaubavedu Balti maadesse, ei teinud ta mingeid sõjalisi samme, et kaitsta Baltimaad Põhjasõjas. Pk 6. Religioon ja kirik 1. . 2. Keelati ära kõik teised usundid ja usuvoolud nii emamaal kui ka Rootsi võimualustes provintsides, Rikkujatele erinevad karistused, mitte tunnustajaid ähvardas riigist välja saatmine. 3. Keskvõim jälgis küll rangelt, et kogu riigis kehtiks üksnes luteri usk, kuid kiriku organisatsioonilisele ühtsusele pikka aega tähelepanu ei pööratud. Mistõttu kujunesid Rootsi eri osades üksteisest sõltumatud luterlikud kirikuorganisatsioonid ehk territoriaalkirikud. 4. Eesti territoriaalkirik lähtus Rootsi mudelist: kirikujuhiks piiskop, kirikuvalimistel abistas teda ainult vaimulikest liikmetest koosnenud konsistoorium, tallinna linn allus raele. 5. 1) patronaadi õigus – pastori ametisse kutsumise õigus. 2)
tekstile. Peamise teksti sisu ülevaade ja analüüs (20p) a) Andke peamisest tekstist, mida lugesite selge ja struktureeritud ülevaade. (10p) 2 Peamise tekti ülesehitus oli suht hea. Alguses on kerge sissejuhatus ja põhimõtteliselt lühike kokkuvõte, millest üldse juttu tuleb. Samuti oli kergelt räägitud ka kogu teema ajaloolisest taustast. Esimene osa keskendus organisatsioonilisele kultuurile ja organisatsioonlisele kliimale. Siinkohal proovis autor lugejal kõigepealt arusaadavaks teha mis nende ka asja vahe on. Selgus, et kuigi nimed on neil väga sarnased on sisuliselt nad hoopiski midagi erinevat. Teisalt süveneb artikkel natukene rohkem nendesse mõistetesse. Seal püüab autor veelgi täpsemalt mõisteid defineerida ja välja tuua erinevused nende vahel. Osaliselt on üles võetud ka see, et
tulemusi. Eestis toimunud mõõdikute skandaal on näide, kus tulemusjuhtimise rakendamine riigisektoris andis oodatule lausa vastupidise tulemuse. Eestis tehti 155 ettevõtte juhiga intervjuu, mille põhjal sai võrrelda muudatuste läbiviimist avaliku sektori organisatsioonides ja äriettevõtetes. Interviuus küsiti muudatuste põhjuste, liikide ja protsessi kohta, samuti paluti juhtidel anda hinnang muudatuste edukusele ja organisatsioonilisele õppimisele. 4 2. LÄBIRÄÄKIMISED Artiklile toetudes, leian, et Konguta valla juhtidel jäi puudu oskustest, kuidas edukalt läbirääkimisi pidada, on väga mitmed alustalad, millest võiks juhinduda läbirääkimisi pidades. 2.1 Läbirääkimisstiil Läbirääkimisi peetakse kaalutletult koostöövalmi suhtlemisvormi abil. Harilikult kulgevad läbirääkimised mööda äratuntavat, neljast sammust koosnevat rada (Shell 2005:6):
Forseliuse seminari tähtsus oli vaatamata lühikesel eksistentsile siiski suur: - vähehaaval hakkas välja kujunema talurahvakoolide võrk (eriti Lõuna-Eestis). - talupoegade hulgas hakkas levima lugemisoskus; oluline roll lugemisoskuse omandamisel oli koduõpetusel. - võrreldes luterlike Soome ja Rootsiga, olid eesti talupojad oma lugemisoskuselt samal tasemel; katoliiklikest ja õigeusu aladest oli olukord kordades parem. J.Jhering- piiskop, kes tegi suure töö luteri kiriku organisatsioonilisele ülesehitamisele. Andis välja esimese eestikeelse aabitsa ja töötas välja range kirikukaristuste süsteemi. J.Fischer-Liivima kindralsuperintendent, Liivimaa keskne kirikutegelane. Osales kiriklike rahvakoolide asutamises, organiseeris Piibli tõlkimist eesti ja läti keelde. 14.Kuidas ja kelle eestvedamisel püüti arendada eesti kirjakeelt? Millised vastavasisulised väljaanded ilmusid? Mis on piiblikonverentsid? Miks neid korraldati? (lk 117 118)
traditsioonilise lähenemise asemel, kus projekt viiakse läbi ja parimad praktikad tuvastatakse väikeses hulgas progressiivsetes ettevõtetes, kasutada märksa ambitsioonikamat lähenemist. Selle raames rahastatakse suurt hulka projekte, kusjuures üksikud ettevõtted või ettevõtete ja organisatsioonide võrgustikud teevad koostööd uurijate ja ekspertidega eesmärgiga kujundada ja läbi viia töökohtade organisatsiooniline innovatsioon. OECD (2010) aruandes märgitakse, et ettevõtete organisatsioonilisele innovatsioonile suunatud programmid saavad olla edukad vaid siis, kui need põhinevad üldisematel poliitilistel raamkokkulepetel, mis on suunatud töö-turu- ja majanduspoliitika reformimisele. See, kuidas töö on organiseeritud, sõltub oluliselt töökohtade struktuurist ning kulutustest aktiivsetele ja passiivsetele tööturumeetmetele. Seega tuleks programmide puhul silmas pidada institutsioonide omavahelist sõltuvust ja seetõttu ei ole võimalik
2. Kaitsetahe - Eestit 2007. aastal tabanud küberrünnete tõrjumisel osutusid erakordselt edukaiks juba selleks ajaks väljakujunenud vabatahtlikud küberturbe spetsialistide võrgustikud, kus aktiivsemate ettevõtete ja organisatsioonide infoturbe eksperdid mitteametlikult koostööd tegid. - Arvestades küberrünnakute ohutrendi kasvu, on riigi huvides tagada omaalgatusliku ja vabatahtliku koostöö jätkusuutlikkus ning panna see kindlale formaalsele, organisatsioonilisele ja õiguslikule alusele. - KKL koondab enda alla infoturbe seisukohalt olulistel positsioonidel olevad ning enamasti erafirmade spetsialistid. Selline kooslus loob erakordse võimaluse ühildada riigi vajadused erafirmade huviga ja aitab kaasa riigi jaoks elutähtsate teenuste kaitsele nii tava- kui kriisiolukorras. 3. Jagatud teadmised - Küberkaitseliit pakub vabatahtlikele infoturbe asjatundjatele vajalikku koolitust, täiendõpet
1540.a loodud jesuiitide ordul. Sinna võeti ainult hea tervise, kena ja meeldiva välimusega, tasakaaluka ja inimestega sobiva iseloomuga inimesed, kel oli energiat ja kindle sihiteadvus. Kui hiljem tuli välja mõni iseloomujoon, mis ei sobinud, visati kohe välja. Ühestki ordust ei heidetud kedagi nii kiiresti välja, kui sellest. Jesuiitide ordu rajas baski päritolu aadlik Ignatius Loyola(1491-1556). Tartu jesuiitide kolleegium oli orgu põhjapoolseim. Katoliku kiriku organisatsioonilisele tugevnemisele aitas oluliselt kaasa Trento kirikukogu(1545-1563). Piibli tõlgendamise ainuõigus jäeti kirikule ning piibli kõrval tuli väärtustada ka kiriku õpetustraditsiooni. Paavst Gregorius XIII(1572-1585 valitses) teostas 1582.a kalendrireformi, pannes aluse suuremas osas maailmas tänapäevani kehtivale Gregoriuse kalendrile. Katoliikliku maailma ja vastureformatsiooni tugisambaks EU-s sai Hispaania.
arvestama, enne kui äri välisriiki viia. Tuuakse välja ka absoluutse ja suhtelise eelise põhimõte ning miks see rahvusvahelisel tasandil kasulik on. Puudustest räägitakse nelja erineva kategooria all - riigi majanduslik ja kultuuriline olukord, poliitiline risk, erinevad seadused ning valuuta erinevus. Viimases, kolmandas peatükis räägitakse lähemalt mitmekesisest juhtimisest, mis tuleb kasuks rahvusvaheliste ettevõtete juhtimisel. Juhitakse tähelepanu demograafilisele, organisatsioonilisele ja sotsiaal-kognitiivsele mitmekesisusele. Peatükis leidub ka näiteid Delli ja Coca-Cola firmadelt ja räägitakse, kuidas need konkreetsed firmad on oma juhtimist korraldanud. 3 1. RAHVUSVAHELINE ETTEVÕTE Rahvusvahelised ettevõtted ehk hargmaised ettevõtted tegutsevad kahes või enamas riigis luues seal tütarettevõtteid ja investeerides välisriiki, et kindlustada ettevõtte areng ja kasv. Tihti võib
vastupanuliikumise rahvuskangelase. Peale selle avastati võitluse käigus efektiivne valgete rassistide mõjutamise viis: boikott ning teised majandusliku ja surve vahendid. King sai tuntuks. Ta kutsuti Aafrikasse. 1959. aastal käis ta Indias. Tema ümber lõid lõkkele poliitilised kired. Kord, kui King kõneles oma esimese raamatu ,,Samm vabaduse poole" ilmumise puhul Harlemi raamatuäris, tungiti talle noaga kallale. Saadud haav andis tunda elu lõpuni. Et pühendada rohkem aega organisatsioonilisele tööle, pöördus King Atlantasse tagasi. Siin aitas teda isa, kes võttis poja vaimulikukohustusi enda peale. Kuuekümnendate aastate alguses omandas võitluses segregatsiooniseaduste vastu laia leviku otseste mittevägivallaaktsioonide vorm. Dr. Kingi loetakse istumiskampaania initsiaatoriks. Tema üleskutsel istusid neegrid kohvikutes ja sööklates laudade taga , kus teenindati ainult valgeid. Nad läksid ,,valgetesse" kauplustesse, raamatukogudesse, taotlesid vastuvõtmist
põhimõtete, tegutsemismallide püsiv kogum, mis reguleerib inimtegevuse teatud valdkonda, organiseerides inimesi kindlatesse rollidesse, staatustesse, suhetesse mingi olulise sotsiaalse vajaduse rahuldamiseks. Institutsiooni komponendid: - ühiskonna vajadustest lähtuvad väärtused, normid ja mudelid, mis reguleerivad inimeste toimimist teatud valdkonnas; - väärtuste, normide, mudelite järgimist kindlustav organisatsiooniline vorm; - organisatsioonilisele vormile on kujunenud vastav rollide süsteem. · Anoomia mõiste pärineb Emilé Durkheimilt (1858-1917), kes käsitles anoomia mõistet oma töödes "Tööjaotus ühiskonnas" ja "Enesetapud". Durkheim peab anoomiat tavaliseks siis, kui ühiskond läbib kiiret muutust. Durkheim keskendus rohkem gruppide ja struktuuride iseloomustamisele, kui indiviidi iseseisvatele tunnustele. Teda huvitasid sellised mõisted nagu sidusus ja integreeritus, mille
institutsioon SOTSIAALNE INSTITUTSIOON (millegi korraldatus, kehtestatus ühiskonnas). Kitsamalt: ÜHISKONNA (GRUPI) SOTSIAALSETE VAJADUSTE RAHULDAMIST TAGAV SOTSIAALNE MEHHANISM, MILLE KOMPONENDID ON: 1. ÜHISKONNA VAJADUSTEST LÄHTUVAD VÄÄRTUSED, NORMID, MUDELID, MIS REGULEERIVAD INIMESTE TOIMIMIST ANTUD VALDKONNAS, 2. NENDE (VÄÄRTUSTE, NORMIDE, MUDELITE) JÄRGIMIST KINDLUSTAV ORGANISATSIOONILINE VORM, 3. ANTUD ORGANISATSIOONILISELE VORMILE VASTAV ROLLIDE SÜSTEEM. Institutsioon ei ole organisatsioon. INSTITUTSIOONI inimsuhteid korrastav funktsioon seisneb üldtunnustatud NORMIDE sisseviimises ROLLIDE TÄITMISSE - rollide institutsionaliseerumises. N.: perekond on sotsiaalne institutsioon, kuna perekonnaliikmete rollid kujunevad vastavalt ühiskonna poolt antud väärtustele, normidele ja toimimismudelitele. Institutsioonide kaudu toimub ressursside ümberjagamine ühiskonnas
ühiskonnas, perekond kui institutsioon SOTSIAALNE INSTITUTSIOON (millegi korraldatus, kehtestatus ühiskonnas). Kitsamalt: ühiskonna (grupi) sotsiaalsete vajaduste rahuldamist tagav sotsiaalne mehhanism, mille komponendid on: 1. ühiskonna vajadustest lähtuvad väärtused, normid, mudelid, mis reguleerivad inimeste toimimist antud valdkonnas, 2. nende (väärtuste, normide, mudelite) järgimist kindlustav organisatsiooniline vorm, 3. antud organisatsioonilisele vormile vastav rollide süsteem. Institutsioon ei ole organisatsioon. INSTITUTSIOONI inimsuhteid korrastav funktsioon seisneb üldtunnustatud NORMIDE sisseviimises ROLLIDE TÄITMISSE - rollide institutsionaliseerumises. N.: perekond on sotsiaalne institutsioon, kuna perekonnaliikmete rollid kujunevad vastavalt ühiskonna poolt antud väärtustele, normidele ja toimimismudelitele. Institutsioonide kaudu toimub ressursside ümberjagamine ühiskonnas. Funktsionalism
ühiskonnas, perekond kui institutsioon SOTSIAALNE INSTITUTSIOON (millegi korraldatus, kehtestatus ühiskonnas). Kitsamalt: ÜHISKONNA (GRUPI) SOTSIAALSETE VAJADUSTE RAHULDAMIST TAGAV SOTSIAALNE MEHHANISM, MILLE KOMPONENDID ON: 1. ÜHISKONNA VAJADUSTEST LÄHTUVAD VÄÄRTUSED, NORMID, MUDELID, MIS REGULEERIVAD INIMESTE TOIMIMIST ANTUD VALDKONNAS, 2. NENDE (VÄÄRTUSTE, NORMIDE, MUDELITE) JÄRGIMIST KINDLUSTAV ORGANISATSIOONILINE VORM, 3. ANTUD ORGANISATSIOONILISELE VORMILE VASTAV ROLLIDE SÜSTEEM. Institutsioon ei ole organisatsioon. INSTITUTSIOONI inimsuhteid korrastav funktsioon seisneb üldtunnustatud NORMIDE sisseviimises ROLLIDE TÄITMISSE - rollide institutsionaliseerumises. N.: perekond on sotsiaalne institutsioon, kuna perekonnaliikmete rollid kujunevad vastavalt ühiskonna poolt antud väärtustele, normidele ja toimimismudelitele. Institutsioonide kaudu toimub ressursside ümberjagamine ühiskonnas. Funktsionalism
· Organisatsioonilise käitumise aluste tundmine aitab juhil toime tulla organisatsiooni erinevatel tasanditel toimuvaga: - Inimeste käitumine organisatsioonis - Erinevate rühmade töötamine ja nende mõistmine - Aitab mõista erinevate huvidega rühmade vahelisi suhteid ja koordineerida nende tegevust - Aitab jälgida kogu organisatsioonis toimuvat, mõista suhteid ja juhtida seda kui terviklikku süsteemi. · Organisatsioonilisele käitumisele on omased eesmärgid: 1. Süstemaatiliselt kirjeldada inimeste käitumist erinevates tingimustes. 2. Aru saada sellest, miks inimesed käituvad nii nagu nad seda teevad. 3. Ette näha nii alluvate soovitavat kui ebasoovitavat käitumist. 4. Kontrollida ja arendada inimeste tööalast aktiivsust. 2. Organisatsioon kui süsteem. 3 allsüsteemi, nende omavaheline seos. Organisatsiooni käsitletakse eelkõige inimrühmana. Kui inimesed ühinevad mingi
Näiteks juht on ka institutsionaalne roll, esindab oma firmat, SOTSIAALNE INSTITUTSIOON – (millegi korraldatus, kehtestatus ühiskonnas). kitsamalt: ühiskonna (grupi) sotsiaalsete vajaduste rahuldamist tagav sotsiaalne mehhanism, mille komponendid on: 1. ühiskonna vajadustest lähtuvad väärtused, normid, mudelid, mis reguleerivad inimeste toimimist antud valdkonnas, 2. nende (väärtuste, normide, mudelite) järgimist kindlustav organisatsiooniline vorm, 3. antud organisatsioonilisele vormile vastav rollide süsteem FUNKTSIOON ÜHISKONNAS, PEREKOND KUI INSTITUTSIOON???? 12. Sotsiaalseid vajadused ja neid rahuldavad institutsioonid 1. kommunikatsiooni tagamine ühiskonna liikmete vahel. Side 2. ühiskonna liikmetele vajalike kaupade ja teenuste tootmine. Ettevõte 3. kaupade ja teenuste jaotamine ühiskonna liikmete vahel. Turg (tööjaotus, aktsiaturg jne) 4
Sotsiaalpsühholoogia Organisatsioonilise käitumise aluste tundmine aitab juhil toime tulla organisatsiooni erinevatel tasanditel toimuvaga: Inimeste käitumine organisatsioonis Erinevate rühmade töötamine ja nende mõistmine Aitab mõista erinevate huvidega rühmade vahelisi suhteid ja koordineerida nende tegevust Aitab jälgida kogu organisatsioonis toimuvat, mõista suhteid ja juhtida seda kui terviklikku süsteemi. Organisatsioonilisele käitumisele on omased eesmärgid: 1. Süstemaatiliselt kirjeldada inimeste käitumist erinevates tingimustes. 2. Aru saada sellest, miks inimesed käituvad nii nagu nad seda teevad. 3. Ette näha nii alluvate soovitavat kui ebasoovitavat käitumist. 4. Kontrollida ja arendada inimeste tööalast aktiivsust. 2. Organisatsioon kui süsteem. 3 allsüsteemi, nende omavaheline seos. Organisatsiooni käsitletakse eelkõige inimrühmana
see on turustuskanali lüli, mis on otseses kohtaktis kauba ja teenuse lõpptarbijaga. (Mallene 2002, 44) Jaekaubanduse peaülesanne seisneb tootmise ja tarbija vahelise vahemaa ületamises, pakkudes selliseid tooteid ja teenuseid, mis vastavad tarbijate vajadustele ja soovidele. (Tonndorf 1995: 9) Gilbert (2003) on öeldud, et jaekaubandus on iga ettevõtmine, mis suunab oma ettevõtluseesmärgid lõpptarbija vajaduste rahuldamisele ja toetub selles tegevuses organisatsioonilisele toodete ja teenuste müügile. Jaekaubandusega tegelevad nii tootjad, hulgimüüjad kui jaekaupmehed ise. Enamasti tegeleb jaekaubandusega siiski jaemüüja, selleks on ettevõte, kelle müüginumbrid tulenevad peamiselt jaemüügist. Käesolevas uurimustöös on keskendutud kauplusepõhisele jaekaubandusele. Selleks, et jaekaubandust tervikuna paremini mõista, on oluline alustada selle üksikosade lahkamisest
aastal Poola kuningaks valitud Sigismund III, alustades Poola-Leedu tagasipööramist katoliku usku. Kui veel 1586. aastal olid Leedu senati kahekümne kolmest liikmest kolmteist protestandid, siis 1632. aastal olid juba kõik kakskümmend viis senaatorit roomakatoliku usku. Bresti kirikuuniooniga (1596) allutati paavstivõimule koguni suur osa kreekakatoliku kirikust Poola alal. Kavatsus rekatoliseerida ka Rootsi ala kukkus siiski läbi. Trento kirikukogu otsused. Katoliku kiriku organisatsioonilisele tugevnemisele aitas oluliselt kaasa Trento kirikukogu (Tridentinum) (1545–1563, istungjärkudega 1545–1549, 1551–1552 ja 1562–1563). Kuigi kirikukogu leidis aset keisririigi pinnal, andsid seal tooni itaallased – ultramontaanid (mäetagused), kes olid vastu mis tahes kompromissidele. Kirikukogu päevakorras seisnud ketserluse väljajuurimine välistas protestantide osavõtu. Teisel istungil protestandid Karl V
inkviditsiooniga, läks Loyola Prantsusmaale ning rajas Pariisis mõttekaaslaste ringi, mis sai ordu aluseks. Lisaks kolmele mungatõotusele (elada vaesuses, vallalisena, sõnakuulmises) võtsid jesuiidid veel neljandagi kohustuse, tõotades täielikult kuuletuda paavstile. Pihiisade, nõunike ja troonipärijate kasvatajatena jõudsid jesuiidid mitmesse Euroopa kuningakotta. Neil oli oluline roll katoliku kiriku ühtsuse taastamisel. Trento kirikukogu aitas kaasa katoliku kiriku organisatsioonilisele tugevnemisele. Kokku tulnud kirikuladvik oli vastu kiriku detsentraliseerimisele ning kinnitas veel kord paavsti ilmeksimatuse põhimõtet. Selgemat eristumist protestantismist taotleti ka sellega, et Piibli tõlgendamise ainuõigus jäeti kirikule ning et Piibli kõrval tuleb jätkuvalt väärtustada kiriku õpetustraditsiooni. Kirikukogu otsused tugevdasid ordu- ja kloostridistsipliini ning korrastasid vaimulike ettevalmistamist. Vastureformatsiooni tulemused:
Luterlus leidis poolehoidjaid ka Liivimaal, ent seal jäi siiski püsima katoliiklus. Vastureformatsioonis võib eristada kahte suunda. Esimene oli katoliku kiriku otsene vastutegevus (inkvisitsiooni tugevnemine). Teine aga katoliku kiriku sisene uuendusliikumine, et taastada ühtsus (oluline roll oli jesuiitide ordul). Jesuiitide ordu rajas Ignatius Loyola. Nende peamiseks kohustuseks oli kuuletuda paavstile. Katoliku kiriku organisatsioonilisele tugevnemisele aitas kaasa Trento kirikukogu. Kirikukogu otsused tugevdasid ordu- ja kloostridistsipliini. Paavst Gregorius XIII teostas kalendrireformi, pannes alusele tänapäevani kehtivale Gregoriuse kalendrile. Hispaania jäi reformatsioonist peaaegu puutumata, luterluse pooldajad jõuti enne kõrvaldada, kui nende liikumine saavutanuks laiemat ulatust. Tollane kuningas Felipe II korraldas üle 100 avaliku ketserite põletamise
" Paistab, et seaduseelnõu koostamise ajendiks ja kõige tähtsamaks eesmärgiks on täita taas üks järjekordne Euroopa Liidu nõudmine. Tegelikke muutusi kivinenud arusaamades nagu ei tahetakski saavutada, kuna tihtipeale ei osata probleemi nähagi. Silma hakkas ka see, et see seadus reguleerib suures osas vaid töösuhteid ja jätab välja mitmed olulised punktid, nagu näiteks peresuhted ja eraelu. Samuti tundus, et suuremat tähelepanu on pööratud komisjoni moodustamise organisatsioonilisele küljele kui asja sisule. Minu arvates tuleks rohkem tähelepanu pöörata probleemi teadvustamisele ühiskonnas ja osata seda probleemi asetada sotsiaalsesse konteksti. Iseasi on muidugi see, kas seadusega annab siin midagi suurt ära teha. Selleks, et olukord paraneks, on siiski vaja ühiskonna eelarvamuslike hoiakute ja stereotüüpide muutmist ning see peegeldab arvatavasti puudujääke haridussüsteemis ja kasvatuses. Samas pole kasu ka arvamusest, et seadus ei muuda niikuinii midagi
põhjapoolsem kolleegium. Jesuiitidele toetus ka 1587. aastal Poola kuningaks valitud Sigismund III, alustades Poola-Leedu tagasipööramist katoliku usku. Kui veel 1586. aastal oli Leedu senati 23 liikmest 13 protestanti, siis 1632. aastal olid juba kõik 25 senaatorit rooma-katoliku usku. Bresti kirikuuniooniga (1596) allutati paavstivõimule koguni suur osa kreeka-katoliku kirikust Poola alal. Kavatsused ka Rootsi ala rekatoliseerida kukkusid siiski läbi. Katoliku kiriku organisatsioonilisele tugevnemisele aitas oluliselt kaasa Trento kirikukogu (Tridentinum) (154563, istungjärkudega 154549, 155152 ja 156263). Kuigi kirikukogu leidis aset keisririigi pinnal, andsid seal tooni itaallased - ultramontaanid (mäetagused), kes olid vastu mistahes kompromissidele. Kirikukogu päevakorras seisnud ketserluse väljajuurimine välistas protestantide osavõtu. Teisel istungil Karl V käsul protestandid küll osalesid, kuid mingile ühisele kokkuleppele mõistagi ei jõutud
toetus ei ületa seda toetust, mida antakse poliitilistele parteidele ja gruppidele. Riik ja ideoloogia, riik ja kirik, riik ja müüt on teineteisest selgelt eraldatud. Kuid teaduse eraldamine riigist tundub olevat vastuolus terve mõistusega: mis saab siis ühiskonnast? Feyerabendi arvatesei maksa karta, et selline eraldamine viib tehnika hävimisele: Alati leidub inimesi, kes valivad teadlase karjääri ja kes meelsasti alluvad kergele (vaimsele ja organisatsioonilisele) orjusele tingimusel, et makstakse hästi ja on olemas inimesed, kes nende tööd kontrollivad ja hindavad. Kreeklased arenesid ja progresseerusid sunniviisiliste orjade tööle tuginedes. Meie hakkame arenema ja progresseeruma rohkearvuliste vabatahtlike orjade abil ülikoolidest ja laboratooriumitest, kes varustavad meid ravimite, gaasi, elektri, tuumapommide, külmutatud toidu ja mõnikord huvitavate võlumuinasjuttudega. Me suhtume neisse orjadesse hästi, me isegi kuulame neid,
organi sisemist organisatsiooni. See sõltub eelkõige haldusülesannete spetsiifikast ning võib olla väga erinev. Organi ehk ametiasutuse tipus on juhataja, kes esindab ametiasutust ja on kõigi ametiasutuse teenistujate ülemuseks. Juhataja võib olla üksikisik (monokraatne süsteem) või kollektiivisik (kollegiaalsüsteem). Ametiasutusel võivad olla teistes piirkondades asuvad struktuuriüksused (haruosakonnad, filiaalid jne.). Vaatamata ruumilisele ja organisatsioonilisele eraldatusele ei ole sellised üksused iseseisvateks ametiasutusteks, iseseisvateks organiteks, vaid nende osadeks. Näiteks on Riigi Maksuametil linnades ja maakondades vastavad maksuametid. Neid juhivad direktorid, kelle määrab ametisse ja vabastab ametist Riigi Maksuameti peadirektor. Ametiasutuste sisemine struktuur koosneb tavaliselt osakondadest ja teistest struktuuriüksustest. Näiteks on ministeeriumi allüksusteks osakonnad ja talitused
organi sisemist organisatsiooni. See sõltub eelkõige haldusülesannete spetsiifikast ning võib olla väga erinev. Organi ehk ametiasutuse tipus on juhataja, kes esindab ametiasutust ja on kõigi ametiasutuse teenistujate ülemuseks. Juhataja võib olla üksikisik (monokraatne süsteem) või kollektiivisik (kollegiaalsüsteem). Ametiasutusel võivad olla teistes piirkondades asuvad struktuuriüksused (haruosakonnad, filiaalid jne.). Vaatamata ruumilisele ja organisatsioonilisele eraldatusele ei ole sellised üksused iseseisvateks ametiasutusteks, iseseisvateks organiteks, vaid nende osadeks. Näiteks on Riigi Maksuametil linnades ja maakondades vastavad maksuametid. Neid juhivad direktorid, kelle määrab ametisse ja vabastab ametist Riigi Maksuameti peadirektor. Ametiasutuste sisemine struktuur koosneb tavaliselt osakondadest ja teistest struktuuriüksustest. Näiteks on ministeeriumi allüksusteks osakonnad ja talitused
organisatsiooni eesmärkidele. Organisatsiooni struktuuri ülesandeks on tagada üldine kord ülesannete täitmisel ning selle kaudu suunavad juhid ressursse nii, et kõik tööd saaksid tehtud. Ettevõtte tootmisstruktuuriks nimetatakse tema tootmisallüksuste koosseisu ja tootmisseoseid nende vahel. Tootmisstruktuur ei kujuta endast midagi püsivalt määratletut, vaid seda tuleb muuta vastavalt valmistatava toodangu hulga ja nomenklatuuri muutumisele ning tootmise tehnilisele ja organisatsioonilisele täiustamisele. Põhilist mõju tootmise struktuurile avaldavad: 1) toodangu ning selle valmistamise tehnoloogia iseloom; 2) tootmismaht; 3) eri tooteliikide valmistamise ulatus; 4) ettevõtte spetsialiseerimisaste; 5) koopereerimine teiste tootjatega. 8.1.6. Spetsialiseerimine ja koopereerimine Tööjaotuse all mõistetakse inimeste (tootmisallüksuste) tegevuse piiritlemist ühise töö protsessis,
annaabi.ee 
