lähtuma kindlatest reeglitest. Kui inimene läheb tööle, siis ta saab omale uue rolli. Inimene on „mina ise“ ja ta kuulub ka gruppi „meie“ – igal grupil on omad eesmärgid ja ülesanded. Kaasa-aegsetes organisatsioonides on omad barjäärid, millega peab samastuma. On olemas kaks samastumisviisi: kui inimene aitab kaasa organisatsiooni edule, siis ta tunneb, et ka ta ise on väärtuslik ja edukas; teiseks muutumine, suheldes teiste töötajatega. Tuleb avardada organisat-siooni huvisid, et iga töötaja oleks kursis, mida organisatsioon korraldab, millega tegeleb ja millised on uuendused. Kasulik on muuta aeg-ajalt töötajate palkasid, sest see annab töötajale motivatsiooni juurde. Kindlasti peavad täistööajaga töötajad rohkem tööga ja ettevõttega samastuma, sest nad peavad päevast päeva tegema sama tööd ja keskenduma sellele. Igaüks on tööl ja kodus hoopiski erinevad inimesed.
Association of South East Asian Nations. loomaks Aasiasse maailma suurim vabakaubandustsoon. 1967. EL/EU Euroopa Liit. European Union. Hõlbustamaks kaubavahetust euroopasiseselt. 1952, 27 G7/G8 eesmärk genereerida meetmeid, mis tagaksid jäitkuva majanduskasvu.1975. OPEC 1960 Naftat eksportivate riikide organisatsioon. Organization of Petroleum Exporting Countries. Eesmärk kujundada naftahinda ja hoida seda võimalikult kõrgel. NATO Põhja-Atlandi Lepingu Organisat-sioon. North Atlantic Treaty Organization. ÜRO Ühinenud Rahvaste Organisatsioon. United Nations Organization Ülemaailmne rahu-ja julgeolekuorganisatsioon, mis pidi edasi arendama Rahvasteliidu põhimõtteid. NGO Valitsustevälised organisatsioonid. Non Governmental Organization. G77 Lõuna riikide majandusprobleeme käsitlev organisatisioon. SKT on rahvamajanduse kogutoodangu osa mis hõlmab ainult riigi enda territooriumil toodetud
STRATEEGIA TEHNOLOOGIA ORGANISAT- Korrastatus, VÄLINE KESKKOND STRUKTUUR SIOONI kooskõlastumine (kr.k
Kommunistlik maailmasüsteem: Idablokk: *Võim riigis koondatud ühe, kommunistliku partei kätte.*Parteile allutatud kogu elu riigis(riigi aparaat, ühiskonna organisat-d, kultuurielu)*Suur võim julgeolekuer ganitel. Võim püsis terrori ja hirmu abil.* Majandus riigistatud *Sõjastatus suur, suured kulutused riigikaitsele, elatustase madal. Stalinlik NSVL: *hirmuterror*massilised arreteerimised*küüditamised *ideloogiline surve(läänestamise vastu)*isikukultus NSVL satelliitriigid :*kommunistide juhitud ajutised valitsused*maareformid*uus kommunistide partei*Poola, Tsehhoslovakkia,Rumeenia, Ungari, Bulgaaria*Kommunistid
Globaliseerumise mõiste ja suundumus. -kutuuriline, sotsiaalne, majanduslik fenomen. -protsess, milles organisat pakuvad oma kaupa ja teenuseid eelkõige globaalsetel turgudel -Majanduslike ja sotsiaalsete sidemete tihenemine riikide vahel, mis kahandab maailma majanduslikus mõttes. Algus u 500a tagasi, kui hakkasid EU riikide koloniaalimpeeriumid kujunema Kolm lainet- a) 1870-1914 kaubandusrevolutsioon b) 1950-1980 algus tööstusrevolutsioon b) 1980-2000 infotehnoloogia revolutsioon Vedavad jõud -transpordi kulude kahanemine ja teiselt poolt üha laialdamaselt leviv majanduslik
panna. Me ei mõtle ka selle peale, et kunagi on meie lastel vaja elama asuda samasse räpa- sesse maailma, mida me praegu nii innukalt risustame, kuna inimene peab ikka tähtsamaks enda heaolu ning proovib pidevalt tarbides oma elu nii mugavaks teha kui võimalik. Ka ameerika kirjanik Mark Twain on öelnud: ,,Tsivilisatsioon on mittevajalike asjade lõpmatu kogunemine." Väga ohtlikuks võivad muutuda riikidevahelised vastuolud või terroristlikud organisat- sioonid, kui jõutakse juba vägivaldsete relvakokkupõrgeteni. Suurriigid võivad väga valima- tult kasutada massihävitusrelvi, et opositsioon summutada, oma huvid realiseerida või kätte maksta oma vaenlastele. Seda oli näha juba peaaegu 70 aastat tagasi maailma laastanud Teise maailmasõja viimastel kuudel, kui USA valitus otsustas sellisel moel imperialistliku Jaapani vastupanu lõpetada. Terav oli olukord ka 80-ndate aastate ajal külma sõja perioodil, kui
lugupeetud inimene- · Nõustab õpetajahariduse valdkonna arvamusliider. teadus- ja arendustööd (sh seadusloome ning teadus- ja arendusprojektides, erinevates · Toetatud on uue töörühmades eksperdina töötamine). õpetaja kohanemine · On mentor tööd alustavatele organisat-siooniga õpetajatele. vastavalt koolis välja töötatud uue töötaja sisseelamis- ja õpetaja kutseaasta programmile. 9
Euroopa Sõe- js Teraseühendus. Ta lootis, et sõjapidamiseks vajalike tööstusharude alluta- mine ühisele kontrollile muudaks sõja liikmesriikide vahel materiaalselt võimatuks. 1951.a Pariisis kirjutati alla asutamislepingule, jõustus 1952 a juulis. Asutajaliikmeid - Belgia, Hol- land, Itaalia, Luksenburg, Prantsusmaa, Saksamaa Liitvabariik. 6.Millal ja mis eesmärgil loodi ÜRO? 26.06.1945 a San Franciscos loodud 51 riigi poolt moodustatud rahvusvaheline organisat- sioon, mille eesmärk on rahvusvahelise rahu ja julgeoleku, inimõiguste ning rahvusvahelise koostöö tagamine ja majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja humaanse iseloomuga rahvus- vaheliste probleemide lahendamine. Tegevuse aluseks ÜRO põhikiri (harta). Eesti ühines ÜRO-ga 17.september 1991 7.Millal ja mis eesmärgil loodi IMF? IMF-Rahvusvaheline Valuutafond. Rahvusvahelise rahasüsteemi stabiilsuse tagamisega tegelev organisatsioon, mille loomises lepiti kokku 1944. a
Euroopa Komisjoni käsutuses on u 17 000 alalist töötajat, kellest 5dik on tõlgid. Euroopa Komisjoni ülesanded: 1)Teeb ettepanekuid ühenduse edasise arengu kohta, algatab seaduseelnõusid, valmistab ette Ministrite Nõukogu ja Euroopa ülemkogu istungid. 2)Jälgib Ministrite Nõukogu otsuste täitmist liikmesriikide poolt. Kui rikkumine võib nõuda trahvi või pöörduda Euroopa Kohtu poole. 3)Seisab EL-i õigusnormide rakendamise eest. 4)Esindab EL-i rahvusvahelistes organisat. 5)Haldab EL-i eelarvet. Euroopa Parlament Liikmesriikide valjaskonna esindusassamblee. 785 saadikut. Euroopa Parlamendi asukoht on Strasbourg'is. Seal toimuvad kord kuus täiskogu nädalapikkused istungjärgud. Parlamendi teised töökohad on Brüssel ja Luksemburg. Seadusandlik funktsioon on jagatud Euroopa Parlamendi ja Ministrite Nõukogu vahel. Europarlament kasutab vetoõigust, st parlament võib õigusakti eelnõu tagasi lükata. On oluline
Organiseerimine organiseerimine; koordineerimine; reguleerimine - tähistab org kujunemist. Selle käigus toimub kohustuste, vastutuse ja õiguste kindlaks määramine, tulemuseks on organisatsiooni struktuur; Mõjutamine motiveerimine; eestvedamine - töötajate motiveerimine koostöös pingutama org eesmärkide saavutamiseks; Kontrollimine arvepidamine; analüüs; kontrollimine - standardite kehtestamine, tulemuste hindamine kehtestatud standarditele vastavate ja organisat´i eesmärkidele mittevastavate tegevuste korigeerimine. 18. Plaaneerimise olemus juhtimistegevus, mis seisneb org ja tema liikmete eesmärkide ning nende saavutamise teede ja abinõude kindlaksmääramises. Mida, millal ja kuidas tuleb teha? Planeerimine on keskkonna toimetuleku protsess, mille käigus määratakse kindlaks org tegevussuunad ja eesmärgid tulevikus. Planeerimine võimaldab ette näha protsesi eesmärkide seadmisest nende saavutamiseni välja.
impordis. Teisteks impordiartikliteks on kondiitritooted, sojaubad, sokolaad, juust jt. Ülekaalus on rasketööstus ja selles esikohal masinatööstus. Masinatööstus on väga mitmekesine.Lennundus- ja kosmosetööstus: Matra Aérospatiale (Euroopa kontserni Airbus Industrie liige), Dassault Aviation, Eurocopter France, Hispano-Suiza, Snecma. Toodab autosid (Citron ja Peugeot) (Prantsusmaa rahvusvahelised organisat...,2008) Kõrgtehnoloogia arengueelduseks Prantsusmaa võiks olla see, et riik on kõrgelt arenenud majandusega riik. TRANTSPORDI ISELOOMUSTUS Infrastruktuuri arengut Itaalias takistavad näiteks suured mägised alad Prantsusmaa keskosas ning loodusvarade vähesus ja otsa saamine (metsa, puidu, maakide). Riigi sisevedudes võiksid olulisteks transpordiliikideks olla autotransport ja raudteetransport,
meeskonnatööd; 3 Juhtimise alused (2. loeng) Liina Puusepp · kontseptuaalsed oskused võime luua üldkäsitlus organisatsioonist ja tema kohast ümbritsevas keskkonnas. Juhtimiskonsultant Robert Barner toob välja 7 olulisemat muutust 21. sajandi organisat- sioonides (Kreitner, 1998): · virtuaalne organisatsioon; · ajutine personal; · teadmistega töötajate valitsemine; · õppimine arvuti vahendusel ja elektrooniline tulemuste hindamine; · töötajate erinevuste kasv; · vananev töötajaskond; · personali liikuvuse suurenemine. Ameerika Juhtide Assotsiatsioon viis läbi uuringu, küsides juhtidelt, mida nad ootavad alluvatelt, et saavutada 21. sajandil organisatsioonide ees seisvaid eesmärke. Uuringu
takse araabia numbritega (v.a sisukord, lühendid, sissejuhatus, kokkuvõte, resümee, kasutatud allikad ja lisad). Kõikide peatükkide pealkirjad vormistatakse järgnevalt: läbivate suurte tähtedega; kirjasuurus 18 punkti; teksti värv must; vasakjoondus; lõigu vahe pärast lõiku 12 punkti. Kõikide peatükkide pealkirjad algavad uuelt lehelt. Pealkirjades ei poolitata sõnu, ei kasutata lühendeid (v.a üldkasutatavad ja üldtuntud organisat- sioonide nimed). Pealkiri peab olema võimalikult lakooniline ja vastama järgneva osa sisule. Pealkirjade järele ei panda punkti. Kui pealkirja alla mahub vähem kui kolm rida teksti, viiakse 11 peakiri koos tekstiga järgmisele lehele. Töös ei või kasutada ilma nummerduseta rasvases kirjas vahepealkirju. Alapeatükkide pealkirjad kirjutatakse esisuurtähega ja vormistatakse järgnevalt:
ajalooväärtust. Enne arhivaalide väljaselgitamist ei tohi asutus ega isik oma dokumente hävitada. Arhivaalilt arhiiviväärtuse äravõtmise otsustab riigiarhivaar. Makrohindamise küsimus: Miks teatud dokumendid on loodud? (mitte mida need dokumendid sisaldavad? ) Mida peab doku-menteerima? (mitte milliseid dokumente tuleb säilitada?) Millised ülesanded on olulised? (mitte millised dokumendid on olulised?) Millised asutused ja organisat-sioonid on olulised ja millised mitte? Dokument mis tahes teabekandjale jäädvustatud teave, mis on loodud või saadud asutuse või isiku tegevuse käigus ning mille sisu, vorm ja struktuur on küllaldane faktide või tegevuste tõendamiseks. Arhivaal dokument, millele avalik arhiiv on hindamise tulemusena andnud arhiiviväärtuse vs. arhivaal käesoleva seaduse mõistes on dokument, millele on kehtestatud säilitustähtaeg või
Mudeli Võim Majanduslik Eest partnerlus alus ud ressursid vedamine Juhtiv Autoriteet Raha Toetus Meeskonnatöö mõju Töötaja Sõnakuulelik- Turvalisus, Töötami- Vastutustundlik orjentat- kus kasu ne Käitumine sioon Psühho- Sõltuvus juhist Sõltuvus Osalus Enesedistsipliin loogiline organisat- tulemus sioonist Töötaja Olelus Turvalisus Seisund ja Eneseteostus vajadus-te tunnustus rahulda- mine Osalemise Minimaalne Passiivne Ärganud Mõõdukas, tulemus koostöö töötahe entusiasm, sünergia Autokraatne mudel- aluseks on juhi võimutäius, mis peab looma ka autoriteedi (kõva hääl, rind ees)
Organisatsiooni kõrval kaks struktuuri: 1) tehnostruktuur tagab prganisatsiooni funktsioneerimise tehnilise poole (töö normeerimine, personali koolitus) 2) tugipersonal aitavad juhtida neid aspekte, mis jäävad muudest tasanditest välja (nt õigusosa- kond, raamatupidamine) poliitiline komisjon organisat-siooni tipp tehnostruktuur täitev-struktuur tugi personal keskjuhid tegijad töötajad Avalike organisatsioonide puhul tuleb eristada tasandid, mida tavaliselt ei eristata
alla ka teatud notari, advokaadi jms tegevusi), mitte aga Rechtsprechung (õigusemõistmine), nagu kehtiv Saksamaa põhiseadus, võib see olla üheks põhjuseks, miks teatud osa Saksa õigusteadlastest püüavad veel tänapäevalgi tõestada prokuratuuri kuulumist õigustmõistva võimu hulka. 11 C. Koller, lk 237. 12 Siinkohal ei mõelda halduse all avalikku haldust selle laiemas mõttes, vaid teatud kindlat haldusorgani tüüpi avaliku halduse organisat- siooni, täpsemalt riigi kui ühe haldusekandja koosseisus, millele üldjoontes vastab põhiseaduses kasutatav valitsusasutuse mõiste. 13 G. Zimmer, lk 269. 14 D. Jesch. Gesetz und Verwaltung. – Eine Problemstudie zum Wandel des Gesetzmäßigkeitsprinzips. Tübingen, 1961, lk 95. 15 D. Th. Tsatos. Die verfassungsrechtliche Problematik der Inkompalitibilität von Richteramt und Mandat. DRiZ 1964, lk 91 jj. 16 G. Zimmer, lk 277.
Kooli lõpetamisel määrati kasvandikud lõpetatud klassi järgi teenistusse kas konstaabliks või kordnikuks välispolitseis või siis vastavatele ametikohtadele eripolitseis - kriminaal- või poliitilises politseis. Politseikool oli ühtaegu politseinike täiendõppe keskus. Nii korraldati koolis 15 aasta jooksul politseiametnikele 20 mitmesugust kursust. Niisugustest kursustest võttis osa kokku 695 politseinikku. Politsei ühiskondlikud organisat si o o nid Kui aluseks võtta see tegevusvaldkond, millel ühel või teisel ajal peatähelepanu pöörati, võib politseiametnike ühiskondlike organisatsioonide tegevuse jaotada nelja perioodi: 19 Esimene periood oli aastail 1919-1922, see oli ametiühingute ajajärk. Ametiühinguliikmeks võisid olla kõik Eesti Vabariigi miilitsatöötajad ja nende perekonnaliikmed
Ühistegevuseks võib olla mõne teenuse pakkumine, mitmesuguste liitude moodustamine, aga ka teenuste ostmine või müümine (kommunaal-, haridus-, sotsiaal-, tervishoiu teenused). Koostöö tehakse planeeringute koostamisel, õpilastranspordi rahastamisel ja ühisürituste korraldamisel, ühiste projektide läbiviimine. Liit esindab sellesse kuuluvaid KOV üksusi kui tervikut suhetes riigiorganite, teiste isikute ja rahvusvaheliste organisat-sioonidega, kuid kuulumine liitu ei ole kohustuslik. Eestis on 2 üleriigilist ja 15 maakondlikku omavalitsusliitu. Üleriigiliste liitude eesmärgid: liikmeks olevate KOV ühishuvide esindamine ja kaitsmine; üldisele arengule kaasaaitamine; KOV-st puudutavas seadusloomeprotsessis osalemine; koostöö edendamine ja korraldamine; ülesannete paremaks täitmiseks võimaluste loomine. Eesti Linnade Liit (ELL) on üleriigiline omavalitsusliit, mille liikmeteks on 2010
oskus 9.Personalijuhi olulisemad töövaldkonnad · Personalipoliitika ja -strateegia formuleerimine · Juhtide nõustamine ja suunamine personalipoliitika elluviimisel · Personaliteenistuse töö korraldamine 10.Personalipoliitika Organisatsioonis heakskiidetud põhimõtete kogum, millest lähtumine on loomulik kõigile töötajatele; arendamises tuleb fookus viia organisatsiooni sisemisest keskkonnast organisat-siooni välimisse keskkonda. Eesmärgiks on sõnastada põhimõtted, millest lähtutakse juhtimistegevuses,organisatsiooni kujundamisel ja protseduuride väljatöötamisel kõikidel juhtimistasanditel. Organisatsiooni äriidee, visioon, missioon ja personalipoliitika peaksid omavahel kooskõlas. 11. Personalijuhtimise valdkonnad, mida tuleks personalipoliitikas kajastada personali värbamine ja valik töö tasustamine töötajate karjääri planeerimine
arvatud eriotstarbelist mootorsõidukit, sõiduks sündmuskohale, loodus- õnnetuse piirkonda või vältimatu arstiabi vajaja toimetamiseks raviasutus- se Käesoleva paragrahvi lõikes 9 sätestatut ei kohaldata ametikohustusi täit- va välisriigi diplomaatilise esindaja, konsulaarametniku, erimissiooni ja rahvusvahelise organisatsiooni esindaja ning välisriigi diplomaatilise esinduse ja konsulaarasutuse, erimissiooni ja rahvusvahelise organisat- siooni esinduse töötaja suhtes Juhil on keelatud: tegeleda juhtimise ajal toimingutega, mis võivad segada juhtimist või liiklusolude tajumist, sealhulgas kasutada telefoni ilma käsi vabaks jätva vahendita, sõiduki liikumise ajal hoida telefoni käes (ka väljaspool asulat) Juhil on keelatud: sõidutada sõitjat, kes ei ole käesoleva seaduse § 30 lõike 1 kohaselt turvavööga kinnitatud või ei kasuta § 30 lõike 4 või § 36
179 4.3.5. Organisatsiooni iseloomustus lähtudes tema struktuurist 4.3.5.1. Organisatsiooni komplitseeritus Komplitseeritus näitab, millised võrdlus- ja alluvussuhted toimivad ülesande täitmi-sel, otsustami-sel ja vastutuses. Komplitseeritus näitab, kuidas organisatsiooni liikmed on üksteisest eristunud. Organisatsioonis eksisteerib kolm liikmete eristumise võima-lust: 1) horisontaalne eristumine näitab, millised organisatsiooni liikmed on organisat-siooni hierar-hias võrdsel positsioonil ehk millistel organisatsiooni liikmetel on võrdne otsustamisõigus ja vas-tutuse määr. Kõige lihtsamal kujul avaldub horisontaalne eris-tumine spetsialiseerumisena ehk te-gevuse jaotumisena organisatsiooni liikmete vahel. Teine avaldumisvorm on osakonnastumine, mis kujuneb sarnaste spetsialistide ühen-damisel gruppidesse. Maatriks-organisatsioon võimaldab ühendada erinevaid ettevõtmisi tervikuks, kasutades seejuures ühte
otsustamissituatsioonide ja -menetluse ning ka otsuste siduvuse poolest. Seega teatava organi kompe- tentsi määramise juures ei tule juhinduda mitte talle antavate ülesannete materiaalsest sisust, vaid nende struktuurist*12, s.t iga funktsioonikandja tohib täita ainult neid ülesandeid, mille täitmine tal struktuurselt on võimalik. Sealhulgas eeldab demokraatlik põhiseadussüsteem eksekutiivvõimu hierarhilist organisat- siooni.*13 Teaduslikud vaidlused prokuratuuri põhiseadusliku asendi üle ei taha aga lõppeda.*14 Osa autoreid näeb prokuratuuri ilma probleemideta täitevvõimu osana koos kohustusega järgida valitsuse poliitikat. Tei- sed seevastu ei pea prokuratuuri aga tavaliseks täidesaatva riigivõimu asutuseks, vaid sui generis*15 insti- tutsiooniks, õigustmõistva võimuga sarnaseks õiguskaitseorganiks, mis omab nii kohtu- kui ka täitevvõimu
tihti keegi valinud ega volitanud. Mitmesugused organisatsioonid esindavad oma liikmeid suhetes riigiga. Riik omakorda kontakteerub selliste organisatsioonidega, et kodanikega suhelda. Sellised sõltumatud assotsiat-sioonid pakuvad foorumit, kus ühiseid probleeme arutada. Samuti aitavad nad väljendada inimeste vajadusi ning on organiseeritud selle põhjal. Sääraste riigist sõltumatute organisat-sioonide olemasolu on märk, et inimestel on olemas põhilised demokraatlikud õigused ja riik ei saa otsustada asju nende eest. Kodanikuühiskond on oma olemuselt peamiselt konstruktiivne – sotsiaalset kapitali lisav, usaldust tekitav. Ka nn negatiivse informatsiooni kogumine probleemide kohta (tarbijakaitse, ametiühingud, naabrivalve jne) ei ole suunatud kellegi vastu, vaid teenib eelkõige ühiskondlikku koostööd.
Saadud ettekujutust võrreldakse omakorda organisatsiooni 2 minapildi ja seatud ideaalse maine eesmärkidega, analüüsitakse, kas need kaks langevad kokku, ning mida tuleks teha võimaliku lõhe vähendamiseks või kaotamiseks. Näide Kommunikatsiooniauditi erinevad eesmärgid · Vaadelda, millisena näevad organisatsioonile oluliste sihtgruppide esindajad turgu, kus organisat- sioon tegutseb: mida arvatakse turu hetkeolukorrast, mida oodatakse selles valdkonnas tegutsevatelt organisatsioonidelt, kuidas kommenteeritakse konkurentsi, milliseid võimalikke arenguid ja muutusi soovitakse turul edaspidi näha. · Organisatsiooni kuvandi kaardistamine oluliste sihtrühmade seas: millised on esmased seosed, ootused, müüdid ja hirmud, mis seonduvad organisatsiooniga. · Vaadelda, kas ja mil määral on erinevusi organisatsiooni minapildis (millisena end nähakse,
kindlustamise eest hoolitsemine. Rakendati abinõusid kaubanduse ja käsitöö soodustamiseks, kaitsti linna huve suhetes teiste linnade ja maahärradega, kanti hoolt kirikute ja koolide eest, korraldati vaeste ja tõbiste ülalpidamist jne. Kõrgeim kohtuvõim linnas. Sündik - õpetatud jurist, kes tundis hästi seadusi ja kuulus rae koosseisu. Bürgermeister - kuulusid rae koosseisu ja olid juhatu-ses(raesse kuulus neid 4). Linnafoogt maahärra. Gild -suurem käsitööliste organisat-sioon(Kanuti ja Oleviste gild, Toomgild). Tsunft - väiksem käsitööliste organisatsioon. Skraa - tsunfti põhikiri. Tsunftijänes - tsunfti välised käsitöölised. Teravili - olulisim kaubaartikkel. Suurem osa veeti läände. Sool - Soolaga saadi suurt vahekasu, kuna seda veeti Tallinna ladudesse ja sealt edasi Venemaale. Agul - eeslinn, kus elas vaesem rahvas. Seek - linnast eemal asuv hospidal.
munikatsiooni vahendid kajastaksid ettevõtte tegevust positiivses valguses. Selle rühmaga tegeleb Selveri turundusosakond kõige otsesemalt. Kommunikatsiooniks luuakse Selveris silmatorkavaid uudiseid ettevõtte käekäigust, antakse intervjuusid ja pressikonverentse jättes inimsõbralikku ja hoolivat muljet. Kolmandaks huvigrupikategooriaks on Üldsuse. Selveri jaoks on üldsuse arvamus väga oluline ja ollakse huvitatud arengust ning heaolu suurenemisest. Areneva organisat- sioonina huvitab Selverit oma panuse andmine kohaliku piirkonna elu edendamisse. Selver peab oluliseks eelkõige laste haridust ja vaba aja kasulikku veetmist; pere ja pereväärtusi; tervist; keskkonna hoidmist ja sporti. Selleks osaleb Selver sponsorluses, korraldatakse heategevuslikke üritusi ja toetades ringkonna noori. Selver sponsoreerib sporti ja heategevust erinevate kampaaniatega. Üsna tuntud on Selveri võrkpalli meeskond. See aitab üldsuses pooldavat suhtumist luua.
Selle insti- tuudi lõi Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium, arutades Vabariigi Presidendi taotlust ar- muandmise korra seaduse põhiseaduspärasuse kontrollimiseks. Kolleegium asub õigusega seisukohale: Põhiseaduslikud institutsioonid peavad olema neile põhiseadusega antud pädevuse teostamise korralda- misel autonoomsed. Neil on üldjuhul õigus ise määratleda oma pädevuse teostamise sisemine organisat- sioon ja kord, sealhulgas ka nõustamine ja selle tähtajad.*60 Kolleegium jätkab oma mõtet: Põhiseadus- 50 Vrd Eesti Vabariigi põhiseadus (viide 3), § 139 komm. 1. 51 Vt viimaste kohta: Eesti Vabariigi põhiseadus (viide 3), II peatüki sissejuhatus komm. 8. 52 Paistab, et sellele viitas esimesena J. Kalbus. Mis see on? Õiguskantsler. Maa pere, 1993, nr 10, lk 303. 53 C. Eklundh. The Independence of the Ombudsman
olnud konventsiooni kohaldamisalasse kuuluvate vvaktide toimepaneku tunnistajaks või kellel on piisavat 11 Andmekogumine ja uurimused alust uskuda, et selline akt võidakse toime panna või et võib eeldada uute vvaktide toimepanekut, kohustuvad konventsiooniosalised: teavitama sellest pädevaid organisat või asutusi. a. koguma korrapäraste ajavahemike tagant liigitatud statistilisi andmeid kõigi käesoleva konventsiooni 28 Teavitamine spetsialistide poolt- et siseriikliku õigusega teatud spetsialistidele kehtestatud kohaldamisalasse kuuluvate vägivalla vormidega seotud juhtumite kohta; konfinõuded ei oleks takistuseks, mis ei võimaldaks neil vajalikel tingimustel teavitada pädevaid b
1991. aastal seisis riigi ees raske üles- kaitse. Eesti nagu kogu NATO ter- anne nullist üles ehitada Eesti Va- ritooriumi kaitstakse koos teiste bariigi riigikaitse. Eesti lähiajalugu liikmesriikidega. Eesti liikmesus arvestades oli ainult üks võimalus ta- NATOs on oluline heidutustegur, gada riigi julgeolekut luua tihedas mis viib sõjalise ohu tekkimise koostöös rahvusvaheliste organisat- võimaluse miinimumini. sioonidega tugev iseseisev kaitsevõi- Kaitsevõime edendamiseks töötatakse me. järgmistes suundades: Eestist on saanud NATO ja Euroopa 1) osaletakse aktiivselt NATO ja Eu- Liidu liikmesriik. Osalus neis ja teistes roopa Liidu töös ning tehakse koos- rahvusvahelistes organisatsioonides tööd nende liikmesriikidega;
- kodakondsuseta isikud - eraorganisatsioonid (nt riik, omavalitsus- - välismaalased üksused (linn,vald, maakond) tsiviilõigus- Füüsilised isikud võivad olla : suhte subjektina) - teovõimelised või - poliitilised organisat- - teovõimetud: sioonid või liikumised - osaliselt või (erakonnad, muud - täielikult. kodanike poliitilised - kodanike kui ka elanike ühendused või mittepoliitilised organisatsioonid
mille poolest see erineb juriidilise isiku vastutusest oma juhtorganite liikmete deliktide eest? 39 Erinevus juhtorgani liikme deliktist: esimesel juhul peame kindlaks tegema juhtorgani liikme konkreetse delikti organisatsioonisüü puhul ei olegi vaja kindlaks teha kellegi füüsilise isiku delikti. Etteheide organisat- sionile kui tervikule. Selline lähenemine peaks paremini kaitsma kannatanut. Nt. ettevõte X lasi oma tegevuse raames järve mürgiseid kemikaale. Kalur kannatab kahju, kuna ei saa sealt enam kala püüda. Üsna võimatu oleks tõendada, kes konkreetselt selle eest vastutama peaks (milline füüsiline isik ettevõttest X). Organisatsiooni süü kontseptsioon võimaldab esitada kahjunõude organisatsiooni vastu tervikuna. 22
suurema kontrolli oma karjääri planeerimise üle. Töötajate perspektiiv kajastab nii nõustamisele ka mitmel pool mujal. Parker (2000) on töötanud välja ka nn karjääri- üksikisiku kui ka organisatsiooni huve. Nn intelligentse ehk aruka karjääri raamistik on kogukondade idee, mis seisneb selles, et töötajad moodustavad toetavaid organisat- kooskõlas Quinni esialgse formuleeringuga ja seda võib kirjeldada järgmiselt: sioonideväliseid gruppe/kogukondi. Parker suunab oma tähelepanu sarnase karjääri- profiiliga inimestele. On võimalik kuuluda mitmesse eri karjäärikogukonda ja kasutada 1. Teadmine, miks - need kompetentsid hõlmavad väärtusi, eesmärgitunnetust ja
Spordiklubi sümboolikaga toodete müük on üks võimalus hankida lisavahendeid. Siiski peab mainima, et Eesti spordiklubid ei ole seda sporditurunduse rakendust eriti palju kasutanud. Põhjuseks tuuakse Eesti sporditarbijate turu väiksust, mistõttu ei ole saadav lisatulu eriti märkimisväärne. Siiski on Eesti spordiorganisatsioonidel selles suunas veel pikk tee käia. Eraettevõtetena tegutsevatel sporditooteid ja -teenuseid turustavatel organisat- sioonidel on sporditurunduse põhilised väljundid: - majandusliku kasumi saamine, - turuosa suurendamine, - kaubamärgi ehk brändi tuntuse suurendamine, - sotsiaalne turundus. Eraettevõtte turundus lähtub eelkõige majanduslikest teguritest (kasumi saamine, turuosa suurendamine, kaubamärgi tuntuse suurendamine). Kuna käesoleva kur- suse raames keskendutakse eelkõige spordiorganisatsioonide kui mittetulundus-
üsna nigela mandaadiga, neid pole selleks tihti keegi valinud ega volitanud. Mitmesugused organisatsioonid esindavad oma liikmeid suhetes riigiga. Riik omakorda kontakteerub selliste organisatsioonidega, et kodanikega suhelda. Sellised sõltumatud assotsiat- sioonid pakuvad foorumit, kus ühiseid probleeme arutada. Samuti aitavad nad väljendada inimeste vajadusi ning on organiseeritud selle põhjal. Sääraste riigist sõltumatute organisat- sioonide olemasolu on märk, et inimestel on olemas põhilised demokraatlikud õigused ja riik ei saa otsustada asju nende eest. Kodanikuühiskond on oma olemuselt peamiselt konstruktiivne – sotsiaalset kapitali lisav, usaldust tekitav. Ka nn negatiivse informatsiooni kogumine probleemide kohta (tarbijakaitse, ametiühingud, naabrivalve jne) ei ole suunatud kellegi vastu, vaid teenib eelkõige ühiskondlikku koostööd. 102