Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

Orgaaniline keemia - sarnased materjalid

sinik, hend, hape, hendi, siniku, alkohol, happed, karboks, aatom, meer, vesinik, sahhariid, hendid, elektron, droks, nukleofiil, sahhariidid, amiin, alkaan, alkoholid, amiid, benseen, prop, rasv, meerid, aldeh, alkaani, aminohapped, hendite, alkeen, aromaatse, alkaanid, elektrofiil, pent, valgud, amiinid, fenool, butaan, estrid, liide, penta
thumbnail
44
pdf

ORGAANILINE KEEMIA

· Orgaanilise keemia alguseks võib lugeda 1828. a. kui F. Wöhler teostas esimese orgaanilise sünteesi (sai esimese orgaanilise ühendi uurea). · Orgaaniliste ühendite arv on sisuliselt lõputu. · Orgaanilised ained ­ koosnevad peamiselt süsinike ja vesinike aatomitest, aga võivad sisaldada ka hapniku, lämmastiku ja halogeenide aatomeid või heteroaatomitena teiste elementide aatomeid (näiteks: Fe, Na, P, S). Süsiniku aatom molekulis · Orgaanilistes ühendites on süsinik 4valentne see tähendab, et orgaanilistes ühendites on süsinikul alati 4 sidet. · Lämmastikul 3, hapnikul 2 ja vesinikul 1 side. · Süsinikul on võimalik 3 (4) erinevat valentsolekut, lämmastikul 3, hapnikul 2 ja vesinikul 1 valentsolek. Element Sidemete arv Valentsolekud H 1 H

Keemia
38 allalaadimist
thumbnail
44
pdf

ORGAANILINE KEEMIA

· Orgaanilise keemia alguseks võib lugeda 1828. a. kui F. Wöhler teostas esimese orgaanilise sünteesi (sai esimese orgaanilise ühendi uurea). · Orgaaniliste ühendite arv on sisuliselt lõputu. · Orgaanilised ained ­ koosnevad peamiselt süsinike ja vesinike aatomitest, aga võivad sisaldada ka hapniku, lämmastiku ja halogeenide aatomeid või heteroaatomitena teiste elementide aatomeid (näiteks: Fe, Na, P, S). Süsiniku aatom molekulis · Orgaanilistes ühendites on süsinik 4valentne see tähendab, et orgaanilistes ühendites on süsinikul alati 4 sidet. · Lämmastikul 3, hapnikul 2 ja vesinikul 1 side. · Süsinikul on võimalik 3 (4) erinevat valentsolekut, lämmastikul 3, hapnikul 2 ja vesinikul 1 valentsolek. Element Sidemete arv Valentsolekud H 1 H

Keemia
44 allalaadimist
thumbnail
24
doc

Orgaaniline keemia

CCC C C 2. ISOTSÜKLILISED ... ühendid, mille molekulis on süsiniku aatomitest moodustunud kinnine tsükliline ahel (ring). 3. HETEROTSÜKLILISED ... ühendid on tsüklilised ühendid, mille suletud ahelasse, tsüklisse, kuulub peale süsiniku aatomite veel mõne teise elemendi aatom (tavaliselt hapniku, väävli või lämmastiku aatom). Olenevalt funktsionaalsete rühmade sisaldusest jaotatakse orgaanilised ühendid klassidesse. Tähtsamad orgaaniliste ühendite klassid on: 1) süsivesinikud (sisaldavad molekulis ainult süsinikku ja vesinikku) CxHy, 2) süsivesinike halogeeniderivaadid (nende molekulide koostisse kuulub veel halogeen), 3) alkoholid ja fenoolid (sisaldavad molekulis hüdroksüülrühma OH),

Keemia
301 allalaadimist
thumbnail
20
doc

Orgaaniline keemia

alkohol=>ester + vesi CH3COOC2H5 + H2O => CH3COOH + Organismis C2H5OH hapete Heksüülpentanaat lagunemisel võivad Tööstuslik saamine: ümber- funktionaal- estritest tekkida ester + vesi => karboksüülhape + alkohol CH2OOCC17H35 väga mürgised esterdamine ehk ühest estrist derivaadid, ained. 2. Leeliseline hüdrolüüs saadakse teine. milles

Keemia
472 allalaadimist
thumbnail
35
rtf

11.klassi Orgaanika konspekt

CH2 CH2 CH2 . . àà CH2 CH2 CH2 à CH2Cl-CH2 CH2Cl Nimetused Üldjuhul loetakse tsükkel tuumühendiks - 1-etüül-2-metüültsükloheksaan Kui tsükleid on mitu - valitakse peaahelaks midagi muud 1,2-ditsüklopentüületaan CH2 CH2 Halogenoalkaanid Alkaanid, milles vähemalt üks vesiniku aatom on asendatud halogeeniga CH3Br ­ bromometaan CH2Br-CH2 CH2Cl 1-bromo-3-kloropropaan CH2Cl-CH2 CHCl2 - 1,1,3-trikloropropaan Molekuli ehitus C - Hal side on polaarne, või muutub polaarseks vee molekulide toimel ( C - I ) Olgu meil mingi R - CH2 - Cl kloor tõmbab ühise elektronpaari enda poole ja saab seega negatiivse laengu. Süsinikule jääb positiivne laeng (karbkatioon) R - C+H2 : Cl- Sideme C-Hal katkemiseks on kaks võimalust. Nukleofiilne tsenter

Keemia
1143 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Kokkuvõte Orgaanilises keemias

CH3 CH3 C=C H H Transerinevad aatomid või aatomite rühmad CH3 H C=C H CH3 Tautomeeria-(dünaamiline isomeeria) seisneb molekulide iseeneslikus üksteiseks üleminekus. Nt. CH3-CO-CH3 CH2=CH(OH)-CH3 (atsetoon) (2-propenool) Kiraalsus-ehk käelisus. Oma peegelpildiga mitteühildumine. Kiraalne süsiniku aatom on seotud nelja erisuguse rühmaga. Käelisel molekulil(või tsentril) on kaks erisugust kuju. L-rida ja D-rida on monosahhariidi eri vormid,millest D-rida on parempoolne ja L-rida vasakpoolne. Neil süsinikel,mis omavad nelja erinevat asendajat,on kindel kuju:hüdroksüül- rühm paikneb kas paremal või vasakul pool vertikaalset süsinikahela kujutist. L-glükoos: CHO D-glükoos: CHO l l

Keemia
316 allalaadimist
thumbnail
23
pdf

ORGAANILINE KEEMIA 2. osa

Seepärast on ta ruumiliselt ligipääsetavam ja ka rohkem rünnatavam. Osakesi, millel on vaba või osaliselt vaba elektronipaar, nimetatakse nukleofiilideks (elektronide doonor ehk loovutaja). Koostanud: Janno Puks Tallinna Arte ja Kristiine Gümnaasium 7 Nukleofiilsust põhjustab nukleofiili koostisse kuulub vaba elektronpaariga (sidemeks kasutamata elektronpaariga) aatom ehk nukleofiilsustsenter. Alkeeni molekulis on nukleofiilsustsenteriks erandlikult kaksikside. Tavaliselt tuntakse nukleofiilsustsentrit ära ka negatiivse laengu või negatiivse osalaengu järgi. Nukleofiilid püüavad moodustada keemilist sidet uue osakesega, millel on vaba või osaliselt vaba orbitaal. Osakesi, millel on vaba või osaliselt vaba orbitaal, nimetatakse elektrofiilideks (elektrone armastav)

Keemia
70 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Keemia - orgaaniline keemia ja ühendid

*) Ühe või mitme järjest asetseva süsiniku juurest eraldub veel teises suunas mõni ahel. -) Kinnine ehk tsükliline süsinikahel: (tsüklo) *) Süsinikud asetsevad sedasi, et nad on kõik omavahel seotud. -) Sealt võib veel eralduda mõni lisa süsinik, kuid kolm ja rohkem süsiniku on ,,ring"- ahelas. * Süsiniku ühendite paljususe põhjused: -) 1. Süsinikul on neli valentsolekut; -) 2. Süsinik võib moodustada erineva kujuga ahelaid; -) 3. Süsiniku aatom võib olla seotud teiste aatomitega; -) 4. Muutes molekolis aatomite järjekorda, saame uue aine. Valemid orgaanilises keemias 1. Summaarne valem ehk molekuli valem. -) Kirjutatakse C'de, H'de summad. -) Kui valemis on lisa elemente, siis summaarne ja molekui valem lähevad lahku: *) Molekuli valemi puhul kirjutatakse aine klassi määratlev lisa element muust valemist lahku. *) Summaarse valemi puhul kirjutatakse kõik elemendid kokku ühte valemisse. 2

Keemia
43 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Orgaaniline keemia

struktuuri ning erisuguste füüsikaliste ja keemiliste omadustega ühendite ­ isomeerida olemasolu. · Süsivesinik ­ aine, mis koosneb ainult süsinikust ja vesinikust. · Alkaan ­ süsivesinik, mille molekul sisaldab ainult bi sidemeid. (üksikside) · Alkeen ­ süsivesinik, mille molekulis sisaldub kaksikside. · Alküün ­ süsivesinik, mille molekulis esineb kolmikside. · Alkohol ­ süsivesinik, milles on hürdoksürühm (OH) · Aldehüüd ­ ühend, mis sisaldab aldehüüd rühma. · Karboksüülhape ­ orgaaniline aine, milles on karboksüülrühm. (hape) · Ester ­ karboksüülhappe ja alkoholi kondensatsiooni saadus üldvalemiga : · Eeter ­ orgaaniline ühend üldvalemiga R ­ O ­ R · Ketoon ­ ühend üldvalemiga :

Keemia
49 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Orgaaniline keemia

CH4 t0 C + H2 2CH4 t0 C2H2 + 3H2 o Asendusreaktsioonid halogeenidega Nn radikaalmehhanism Astmeliselt Saaduseks halogeenühend ja vesinikhalogeenid a. CH3CH3 + Cl2 CH2ClCH3 + HCl b. CH2ClCH3 + Cl2 CH2ClCH2Cl + HCl Halogeenühendid Orgaanilised ühendid, milles süsiniku aatom on seotud halogeeni aatomi või aatomitega Halogeenderivaat o Süsivesinikud, kus üks või mitu H-aatomit on asendunud halogeeni aatomitega o Alati polaarne kovalentne side Eesliidetega kloro-, bromo-, fluoro- ja jodo- o Halogeeni asend näidatakse kohanumbriga ­ 1bromo ­ 2kloroetaan Füüsikalised omadused o Enamus vedelikud või tahked ained, mõned toatemperatuuril gaasilised o Kuna ei saa moodustada H-sidemeid, on nad hüdrofoobsed ega lahustu vees

Keemia
121 allalaadimist
thumbnail
25
doc

Orgaaniline keemia

C C Created by Riho Rosin 2 13666324649407.doc.doc 2. ISOTSÜKLILISED ... ühendid, mille molekulis on süsiniku aatomitest moodustunud kinnine tsükliline ahel (ring). 3. HETEROTSÜKLILISED ... ühendid on tsüklilised ühendid, mille suletud ahelasse, tsüklisse, kuulub peale süsiniku aatomite veel mõne teise elemendi aatom (tavaliselt hapniku, väävli või lämmastiku aatom). Olenevalt funktsionaalsete rühmade sisaldusest jaotatakse orgaanilised ühendid klassidesse. Tähtsamad orgaaniliste ühendite klassid on: 1) süsivesinikud (sisaldavad molekulis ainult süsinikku ja vesinikku) CxHy, 2) süsivesinike halogeeniderivaadid (nende molekulide koostisse kuulub veel halogeen), 3) alkoholid ja fenoolid (sisaldavad molekulis hüdroksüülrühma OH),

Analüütiline keemia
68 allalaadimist
thumbnail
32
doc

Orgaaniline keemia

võib omada väärtusi nullist üheni. Täieliku dissotsiatsiooni korral = 1 (100%). Dissotsiatsioonimäär sõltub elektrolüüdi ja lahusti iseloomust, lahuse kontsentratsioonist, temperatuurist, samanimeliste ioonide olemasolust lahuses. Dissotsiatsioonimäära väärtuse alusel jaotatakse elektrolüüdid nõrkadeks ja tugevateks. Nõrgad elektrolüüdid on näiteks H 2 SO 3 , H 2 S, HNO 2 , HCN, NH 3 H 2 O, mõned soolad (HgCl 2 ), orgaanilised happed (HCOOH, CH 3 COOH). Tugevad elektrolüüdid on näiteks HCl, H 2 SO 4 , HNO 3 , KOH, NaOH, LiOH, Ba(OH) 2 , Ca(OH) 2 , enamik sooladest. Nõrgad elektrolüüdid on lahustes osalt ioonide, osalt molekulidena. Nõrkade elektrolüütide dissotsiatsioon on pöörduv protsess: HA H+ + A- . Elektrolüütilise dissotsiatsiooni tasakaalukonstant K avaldub järgmiselt: [H + ][A - ] K= , [HA]

Keemia
91 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Lühikokkuvõte

30 ml metanooli on aga surmav. Metanool imendub ka läbi naha ja isegi aurude sissehingamisel võib saada mürgistuse. Metanooli kasutatakse keemiatööstuses suurtes kogustes ­ on näiteks metanaali tootmise lähteaine. Metanoolist toodetakse lõhna- ja värvaineid, ravimeid, mürkkemikaale. Metanool on lahustite koostisosaks. Mõnedes kohtades kasutatakse metanooli automootorite kütusena. Etanool (CH3CH2OH) (etüülalkohol) on tavakeeles alkohol ehk piiritus. Valmistatakse põhiliselt eteeni (etüleeni) katalüütilisel hüdraatimisel (CH2=CH2 + H2O CH3CH2OH), sahhariidide kääritamisel (C6H12O6 2 CH3CH2OH + 2 CO2; tooraineks kartul, teravili ­ neist saadud tärklis muudetakse suhkruks, mis pärmseente mõjul ilma õhu juurdepääsuta käärib etanooliks) või puidutöötlemisjääkide töötlemisel (saepuru kuumutatakse mineraalhapetega, saadakse suhkur, mis kääritamisel muutub etanooliks

Keemia
349 allalaadimist
thumbnail
23
doc

Keemia konspekt

55. hapete aluste ja soolade elektrolüütiline dissotsiatsioon vesilahuses. Ioonsed ained ­ ka tahkes ja sulas olekus ioonidena (NaCl), kui panna vette lagunevad ioonid ükshaaval lahusesse, sest vesi nõrgendab nende sidemeid. Polaarsed koovalentsed ained ­ N: H+Cl- ... vesi kisub jälle laiali...mida polaarsem on lahusti, seda tugevamini. Puhas HCl on koovalentne ja koosneb molekulidest, mitte ioonidest. Tugevad el . lüüdid: tugevad happed (HCl, HBr), enamik soolasid, leelised (LiOH, KOH, NaOH), leelismullad (Br(OH)2, Sr(OH2)). Nõrgad el. lüüdid: nõrgad happed (H2S, H2CO3), org. happed (CH3COOH), mõned soolad (HgCl2), nõrgad alused (Cu(OH)2, Al(OH)2), keskmised happed (HF, HNO2, H2SO3). 56. ainete keemiliste valemite koostamine lahustuvustabeli alusel. Saan hakkama ka ilma kordamata. 57. elektrolüütide dissotsiatsioonimäär. Tugevad ja nõrgad elektrolüüdid.

Keemia
408 allalaadimist
thumbnail
9
doc

11. klassi arvestus

lihastes suure füüsilise pingutuse järel. K: ravimid, küpsetus pulbrid, konserveerimine. Etaandihape e oblikhape ­ on mürgine, valge tahke aine , Leidub: oblikas, rabarberis. Bensoehape ­ värvuseta , kristalliline, tahke aine. K: konservandina E210 Estrid Nimetuse andmisel alustatakse viimastest elementidest, mis asuvad paremal pool, alkoholi osas, seejärel nimetatakse vasakpoolne, happe osa. N:(CH3COOC3H7 propüületanaat, C3H7COOC2H5 etüülbutanaat) Keemilised omadused: 1) hape + alkohol = ester + vesi (CH3COOH + C3H7OH = CH3COOC3H7 + H2O) 2)hüdrolüüs happelises keskkonnas( estri reaktsioon veega, tekib vastav hape ja alkohol) ­ CH3COOC5H11 + H2O = CH3COOH + C5H11OH 3) Hüdrolüüs aluselises keskkonnas ehk seebistamine (estri reaktsioon NaOH või KOH, tekib vastav sool ja alkohol) ­ CH3COOC5H11 + NaOH = CH3COONa + C5H11OH Kui ester on tekkinud happest ja alkoholist, kus süsinike arv on väike, siis on ta meeldiva lõhnaga ja kasutatakse puuvilja essentsides

Keemia
489 allalaadimist
thumbnail
132
pdf

TÜ biokeemia õpik

Inimkehas on mitmeid küllastamata alifaatseid orgaanilisi O leh a p e (1 8:1 9 ) ühendeid. Näiteks kõrgemad küllastamata rasvhapped nagu olehape (joon. 3), linoolhape, linoleenhape, arahhidoon- (p alm ith ap e ja s tearh ap e o n hape. in im o rg an ism i p õ h ilise d k ü llasta tu d rasv h a p p e d ; o leh ap e o n k esk n e m o n o kü llasta m ata ras v h ap e) Tsüklilised orgaanilised ühendid Karbotsüklilised orgaanilised ühendid Tsüklid (ringstruktuurid) moodustuvad vaid C-aatomitest.

Keemia
49 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Orgaaniline keemia I

kusjuures tekib isomeerne produkt. 6. Elektrofiilid ja nukleofiilid (happelisus ja aluselisus orgaanilises keemias). Elektrofiilsete ja nukleofiilsete reaktsioonide tüübid. Elektrofiil on tühja orbitaali ja positiivse laenguga osake. Sagedamini ettetulevad elektrofiilid on prooton ja metallikatioonid.Elektrofiilid seovad elektrone teistelt aatomitelt, käituvad reaktsioonides elektonpaari aktseptoritena ja on Lewise happed. Nukleofiil on vaba elektronipaariga osake ja kannab negatiivset laengut. Nukleofiilide hulka kuuluvad anioonid.Nukleofiilid loovutavad elektrone teisele aatomile, käituvad reaktsioonides elektronpaari doonoritena ja on Lewise alused. Orgaanilises keemias võivad hapetena käituda alkoholid ja fenoolid. Fenoolid on tugevamad happed.Orgaanilises keemias käituvad alustena amiinid, aromaatsed amiinid on nõrgemad alused kui alküülamiinid.

Orgaaniline keemia
674 allalaadimist
thumbnail
32
pdf

11.klassi keemia (orgaanika) konspekt - kõik kursused

CH2 CH2 CH2 . . CH2 CH2 CH2 CH2Cl-CH2 CH2Cl Nimetused Üldjuhul loetakse tsükkel tuumühendiks - 1-etüül-2-metüültsükloheksaan Kui tsükleid on mitu - valitakse peaahelaks midagi muud 1,2-ditsüklopentüületaan CH2 CH2 Halogenoalkaanid Alkaanid, milles vähemalt üks vesiniku aatom on asendatud halogeeniga CH3Br ­ bromometaan CH2Br-CH2 CH2Cl 1-bromo-3-kloropropaan CH2Cl-CH2 CHCl2 - 1,1,3-trikloropropaan 11. klassi Orgaanika konspekt Jaan Usin 5 Molekuli ehitus C - Hal side on polaarne, või muutub polaarseks vee molekulide toimel ( C - I ) Olgu meil mingi R - CH2 - Cl kloor tõmbab ühise elektronpaari enda poole ja saab seega negatiivse laengu. Süsinikule jääb

Orgaaniline keemia
108 allalaadimist
thumbnail
41
ppt

Orgaaniline keemia - Orgaaniline keemia

2) kõrgel temperatuuril laguneb 3) reageerib halogeenidega CH4 + Cl2 = HCl + CH3Cl 4) tavatingimustel ei reageeri leeliste ega hapetega · Kasutamine: metaani kasutatakse kütusena ja tema halogeenderivaate ravimitööstuses. Metaani lagunemisel saadakse tahma, mida kasutatakse trükivärvide ja autokummide valmistamisel. Metaanist saadud vesinikku kasutatakse ammoniaagi tootmisel. Radikaal · Kui alkaani valemist eraldada üks vesiniku aatom, siis järelejäänud osa 4) C4H9 - butüül nimetatakse 5) C5H11 - pentüül radikaaliks. 6) C6H13 - heksüül · Lõpp -üül 1) CH3 - metüül 7) C7H15 - heptüül 2) C2H5 - etüül 8) C8H17 - oktüül 3) C3H7 - propüül 9) C9H19 - nonüül 10) C10H21 - deküül Alkeenid · Alkeenid on küllastumata 3) C3H6 - propeen süsivesinikud, mille

Keemia
15 allalaadimist
thumbnail
106
pptx

Orgaaniliste ainete põhiklassid ja nende iseloomulikud tunnused

Keemilised omadused • Polaarne kovalentne side • Polaarse sideme katkemisel jaotuvad elektronid ebaühtlaselt, halogeen haarab terve elektronpaari ja saab neg. laengu (nukleofiil), teisele jääb tühi orbitaal ja pos. laeng (elektrofiil) • Nukleofiilne asendusreaktsioon – ründav osake on nukleofiil. Reaktsioonitsenter on elektrofiilne tsenter. Lahkuv rühm eraldub nukleofiilina. • N: R — Cl + NaOH → ROH + NaCl (ROH alkohol) Alkoholid • Alkohol – orgaaniline ühend, mille tetraeedrilise süsiniku aatomi juures on üks vesinik asendatud hüdroksüülrühmaga (—OH), see on funktsionaalseks rühmaks. • Alkoholidel on järelliide –ool. • CH3 — CH2 — CH2 — OH (propaan1ool), • HO — CH2 — CH2 — OH (etaan1,2diool) Omadused • Hapnik on nii C-st kui H-st elektronegatiivsem. • alkoholis on nukleofiilseks tsentriks hapnik ja elektrofiilseteks tsentriteks vesinik ja süsinik.

Orgaaniline keemia
41 allalaadimist
thumbnail
12
docx

Orgaaniline keemia I eksam (kosnpekt)

4. Stereovalem 5. Lewise punktvalem 6. Graafiline Aldehüüdid -oon -CO Butaan-2-oon Ketoonid propanoon e dimetüülketoon Lewis´i struktuurid näitavad küll sidemete ja vabade elektronpaaride Karboksüül- -hape -COOH CH3-CH2-COOH ligikaudset paiknemist molekulis, kuid ei kirjelda molekuli happed Propaanhape kolmedimensionaalset kuju. CH3-CH-COOH Molekuli ruumiline kuju on väga oluline molekulide reakt.võime ja NH2 omaduste kirjeldamiseks. 2-aminopropaanhape

Orgaaniline keemia
287 allalaadimist
thumbnail
35
doc

Üldine ja anorgaaniline keemia

Juhendas: Helgi Muoni Klass: 10a Tartu 2003 I AINE PÕHIKLASSID LIHTAINED LIITAINED Koosnevad ühe elemendi aatomitest Koosnevad mitme elemendi (~ 400) aatomitest Metallid Poolmet. Mittemet. Oksiid Hape Alus Sool ~90 5 19 CO2 HCl KOH KCl Cu, Ag Ge, As, S, P, O2 K2O H2SO4 Cu(OH)2 NaHCO3 Sb CO Cu(OH)2 Al2O3 KA(SO4)2 Lihtainete arvukust tõstab allotroopia Nähtus.

Keemia
421 allalaadimist
thumbnail
18
doc

Kosmeetiline keemia

stearhappe Na- ja K-soolad). Tavalistel seepidel on kaks puudust. Esiteks pesevad nad halvasti karedas vees, kuna tekivad lahustumatud Ca- ja Mg-seebid. Teiseks on nad hüdrolüüsi tõttu (tugeva aluse ja nõrga happe soolad) üsna tugevalt leeliselise reaktsiooniga ja seetõttu küllaltki söövitava toimega (igaühele on lapsepõlves seep silma läinud). Sellepärast on välja nuputatud mitmeid teisi sooli, mille happed on tugevad ja nende Ca-soolad lahustuvad vees paremini. 4.5. Desinfitseerivad ja konserveerivad ained Desinfitseerivad ained, konservandid ja antioksüdandid on kosmeetilistes preparaatides vajalikud selleks, et hoida neid riknemise eest. Kosmeetilised preparaadid sisaldavad sageli aineid, mis on mikroorganismidele heaks toitepinnaseks (valgud sahhariidid). Peale selle hävitavad dessinfektsioonivahendid mikroorganisme ka nahal ja juustel.

Keemia
76 allalaadimist
thumbnail
11
docx

Orgaaniline keemia

CH3 ­ CH2­ CH2­ CH2­ CH2­ CH2­ CH2 ­ CH2 ­ CH2 ­CH3 Radikaalid .... on orgaanilised ühendid, kus molekulis leidub üks vaba valents (side). Tänu vabale sidemele on radikaalid väga reaktsioonivõimelised ja liituvad kergesti orgaaniliste ühenditega. Radikaalid saadakse, kui süsivesinike molekulist eemaldada üks vesiniku aatom. Süsivesinik Radikaal Metaan CH4 Metüül CH3 H H H C H H C H H Etaan C2H6 Etüül C2H5 CH3 ­CH3 CH3 ­CH2 Propaan C3H8 Propüül C3H7 CH3 ­CH2 ­CH3 CH3 ­CH2 ­CH2

Rekursiooni- ja...
21 allalaadimist
thumbnail
21
pdf

Orgaanilise keemia õpiku küsimuste vastused

d+ d+ d- F. CH3 CH2 C + HCN CH3 CH2 C CN H OH 1 7. Reaktsioon on mitmeastmeline, kuid summaarse võrrandi järgi astub karbonüülse hapniku aato- mi asemele lämmastiku aatom koos oma asendusrühmaga. Dialküül- või trialküülamiin ei saa nii- viisi reageerida, kuna nendes pole lämmastiku aatomi juures kahte vesinikku. O N a) CH3 C CH3 + NH2 CH3 C CH3 + H2 O

Keemia
287 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Keemia konspekt eksami jaoks

Aatom koosneb aatomituumast ja elektronkattest, tuum prootonitest ja neutronitest, elektronkate elektronidest. Elektronide maksimumarv kihil = 2* n-ruudus Orbitaalid s,p ja d Massiarv = prootonite arv + neutronite arv. Elektronegatiivsus - Tõmbevõime keemilises sidemes. Metallid loovutavad elektrone Mittemetallid seovad elektrone. Muidu suureneb elektronegatiivsus paremalt vasakule ja ülevalt alla, aga B-rühmas alt üles. Ioon ­ Laenguga aatom või aatomirühm Katioon ­ positiivne. Anioon ­ negatiivne. Oksüdatsiooniaste(o.a.) ­ iooni laengu suurus. A-rühma metallidel on püsiv o.a. Maksimaalne o.a. On oksiidi valemis ja minimaalne on mittemetalli vesinikühendis. Molekul koosneb aatomitest Molekulaarsed ained koosnevad molekulidest. Mittemolekulaarsed ioonidest või aatomitest. Keemilise sideme tekkel eraldub energiat, eksotermiline. Sideme lõhkumisel neeldub energiat, endotermiline protsess.

Keemia
645 allalaadimist
thumbnail
22
pdf

Orgaanilise keemia nomenklatuur

kaudu, siis nimetamisel kasutatakse eesliidet alkülideen, kolmiksideme korral aga alkülidüün. Erandiks on ühe C-aatomiga kaksiksidemega asendaja ­ metüleen. Asendaja numeratsioon algab alati tüviühendiga sidet moodustavast aatomist. 1-etünüültsükloheksanool 2. Halogeenühendid Alküülhaliidid (alkaan + halogeen), alkenüülhaliidid (alkeen + halogeen), arüülhaliidid (alküün + halogeen). Halogeeni (fluor, kloor, broom, jood) aatom on vahetult seotud süsiniku aatomiga. Halogeeni aatomite asukoha märkimiseks kasutatakse süsiniku järjekorranumbreid. Ühesuguste halogeeniaatomite arvu näitamiseks kasutatakse eesliiteid (di-, tri-, tetra- jne) ning halogeeniaatomi liigi märkimiseks eesliiteid (fluoro-, kloro-, bromo-, jodo-). Üldvalem: R-Hal (kus R on süsinikuahel) Nimetamine on sarnane hargnenud ahelaga alkaanide nimetamisele. Asendusrühmadeks on siin aga halogeeni aatomid

Orgaaniline keemia
84 allalaadimist
thumbnail
23
doc

Keemia konspekt

Vesinikku sisaladavad Vesinikku mitte sisaldavad CaSO4 CaHPO4 7)Soolade jaotus lahustuvuse järgi Lahustuvad Mitte lahustuvad LiSO4, KSO4 BaSO3, MgSO4 8)Määra aine klass, anna ainele nimi CaSO4 Sool, kaltsium sulfaat SO3oskiid, vääveltriioksiid Ca(NO3)2 sool. Kaltsium nitraat N2O5 di lämmastik penta oksiid Ba(OH)2 hüdro oks. baarium hüdro oks. HBr hape, vesinik bromiid hape Aatomi ehitus Aatomi keskel asub tuum, tuum koosneb positiivse laenguga prootonitest. (tuuma laeng) ja laenguta neotronitest. Tuuma ümber tiirlevad erinevatel kihtidel elektronid (need on neg laenguga) Tervikuna on aatomi laeng 0 Prootonite arv = elekronide arv = järje number = tuuma number Page 3 Elektronide kihtide arv = perioodi numbriga

Keemia
509 allalaadimist
thumbnail
304
doc

ELEMENTIDE RÜHMITAMISE PÕHIMÕTTED

B – suhteliselt levinud (tavaline) element Tl – vähelevinud Ga, In – haruldased, väike levik ja toodang 3.2. Boor 3.2.1. Elemendi ja lihtainena Boori ühendeid booraks Na2B4O7 ·10H2O (naatriumtetraboraat) boorhape H3BO3 kasutab inimkond mäletamatutest aegadest Need on praktikas tähtsaimad boori ühendid, leidub sellisel kujul ka looduses. Boorhape on ainus anorgaanil. hape (mineraalhape), mida leidub looduses üsna puhtal kujul. (lahjendatult ja segus leidub mitmeid teisigi, isegi H2SO4 ja HCl) Boori nimetus – sõnast bauraq või borax (hilisladina) Lihtaine kujul eraldati esmakordselt 1808 Gay-Lussac, Thenard Davy (neist sõltumatult) Leidumine looduses – tähtsamad mineraalid: kolemaniit Ca[B3O4(OH)3]·H2O e. 2CaO·3B2O3·5H2O

Keemia
72 allalaadimist
thumbnail
70
pdf

Rakenduskeemia kordamisküsimused

8. Ionisatsioonienergia. Ionisatsioonienergia on energia, mis kulub elektroni (valentselektroni) eemaldamiseks üksikult aatomilt või molekulilt, et moodustada katioon. Tegu on elektroni seoseenergiaga aatomis (või molekulis) - mida lähemal on elektronid aatomituumale, seda suurem on aatomi ionisatsioonienergia… seega mida väiksem on ionisatsioonienergia, seda meelsamini loovutab aatom (või molekul) elektroni ja ioniseerub. Valemi kujul oleks ionisatsioonienergiat võimalik kirjeldada X + energia → X+ + e−, kus X on ioniseerumisvõimeline aatom või molekul, X+ on eemaldatud elektroniga aatom ning e− on eemaldatud elektron. 9. Keemiline side. Keemiline side on viis, kuidas kaks või enam aatomit või iooni on aines omavahel seotud, moodustades uue keemilise ühendi. Sideme tekke põhjuseks võib olla erilaenguliste aatomite omavaheline külgetõmme või

Rakenduskeemia
46 allalaadimist
thumbnail
15
docx

Keemia alused KT 4

seotud molekulidest või ioonidest. Kompleksühend või ka koordinatiivühend on rangelt võttes neutraalne ühend, mille koostisesse kuulub vähemalt üks kompleks. Keskne metalliaatom võib kompleksis olla neutraalne, nt [Ni(CO)4], või katioonina, nt K4[Fe(CN)6]. Kompleksühendid on keemias ja elus äärmiselt olulised: hemoglobiin, klorofüll, paljud ensüümid on kompleksühendid. Kompleksimoodustaja- Tsentraalne aatom Ligandid- Molekulid või ioonid, mis liituvad kompleksi moodustumisel tsentraalse metalliiooniga. Lihtsamatel juhtudel on ligande ühe tsentraalaatomi ümber 4 või 6. Iga ligand annab tsentraalaatomiga vähemalt ühe kovalentse sideme. Sise-ja välissfäär- Kompleksis tsentraalaatomiga otseselt seotud ligandid moodustavad tsentraalaatomi koordinatsioonisfääri ehk sisesfääri. Koordinatsiooniarv- Sidemete arv tsentraalaatomi ja ligandide vahel, levinumad koordinatsiooniarvud on 4 ja 6.

Keemia
13 allalaadimist
thumbnail
34
pdf

Üldkeemia

abil. 6. Selgitage, millest koosneb teaduslik meetod. Teaduslik meetod algab andmete kogumisega. Pärast seda otsitakse andmekogumitest seoseid. Järgnevalt formuleeritakse hüpotees(id) ning kontrollitakse eksperimentaalselt. Seejärel formuleeritakse teooria. Teooriad võivad olla nii kvalitatiivsed kui ka kvantitatiivsed. Teooriaks võib olla ka mudel. 7. Aatomi ehitus. Aatomi ehituse seosed perioodilisustabeliga. Aatom koosneb tuumast ning tuuma ümber olevast elektronkattest. Tuumas paiknevad positiivse laenguga prootonid ning null-laenguga neutronid. Elektonid on negatiivse laenguga. Elemendid on perioodilisustabelisse järjestatud prootonite/elektronide arvu järgi. Liikudes tabelis vasakult paremale ja alt üles suurenevad elementide mittemetallilised omadused ja vähenevad metallilised omadused. Liikudes rühmas ülevalt alla suurenevad metallide keemilised aktiivsused

Üldkeemia
69 allalaadimist
thumbnail
26
docx

Biokeemia täielik kordamine

Madal difusioonikiirus. See on seletatav nende suurte mõõtmetega. Amfoteersed ühendid: aminorühmad annavad aluselisi ja COOH-rühm happelisi omadusi. Puhverdusvõime teatud piirides. See realiseerub peamiselt H sidumise või loovutamise tasandil. Võime denatureeruda. See on valgu bioloogilise aktiivsuse kadumine seoses kõrgemat järku struktuuride lagunemisega (st alles jääb primaarstruktuur). Denaturatsioonifaktoriteks on: tº, kiirgused, happed, alused. Denaturatsiooni bioloogiline tähtsus: · Teatud määral kaitse võõrvalkude eest (nt palavik). · Denatureeruvad valgud muutuvad hõlpsamini hüdrolüüsivateks (nt maos HCl-line denaturatsioon). Renaturatsioon e denaturatsiooni pöördprotsess. Avaldub suhteliselt pehme denaturatsiooni korral ja denaturatsioonifaktorid peavad olema kõrvaldatud. Selle tulemusena taastub primaarstruktuurist kõrgemat järku struktuur ja taas ilmneb valgu bioloogiline aktiivsus.

Biokeemia
184 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun