sündmustesse ja isikutesse (tendentslik/subjektiivne/erapoolik või objektiivne/erapooletu)- oli usaldusväärne ja erapoolik. Vastandas kristlasi ja paganaid ning Riia kiriku, Taani kuninga meeste ja venelaste tegusid. 3. Kuidas olid muistse vabadusvõitlusega seotud järgmised paigad: mis sündmused neis aset leidsid, millised olid osapooled ja tagajärjed. Ümera 1210- Ümera lahing. Orduvendade, latgalite, liivlaste kristlaste väe ja paganlike eestlaste väe vahel. Eestlased võitsid. Revala sh Lindanise/Tallinn 1219- Lindanise lahing. Revalased ja harjulased ründasid Taani väge. Taani väed võitsid lahingu. Läänemaa sh Lihula 1220-Lihula lahing. Läänemaale tungis Rootsi kuningas vägedega. Saarlaste malev kihutas nad minema. Saaremaa 1222- Saaremaa lahing taanlaste ja saarlaste ning läänemaalaste vahel. Valjala 1227- Muhu lahing. Sakslased liikusid saartele
lõpust! 1. Millised on olulisemad Liivi sõja allikad? Kes olid nende autorid, millist ametit pidasid? Vt. lisamaterjal! -Tähtsaima jutustuse autor on eesti soost ajaloojutustaja Balthasar Russow (Tallinna Pühavaimu kiriku õpetaja). -Johann Renner, ordu sõjakroonik, oli Vana-Liivimaa lõpuaastatel jurist ja notar ordu alamate, Järva foogti ja Pärnu komtuuri teenistuses. Koostas faktikirjelduse Liivimaa sisevaenustest ning orduvendade ennastsalgavast võitlusest aastail 1556–61. -Kolmanda sõjakroonika autor on ordumeister Salomon Henningi (hilisem Kuramaa hertsog ja nõuniku sekretär) töö. 2. Selgitage 3 Liivi sõja põhjust! 1) Mõju tugevdamine, maa-alade laiendamine 2) 3. Toetudes lisamaterjalile, selgitage Liivi sõja ajend! 4. Millal ja kuidas likvideeriti Tartu piiskopkond? Pärast Narva vallutamist asusid Vene väed Tartut piirama. Juulis 1558 langes piiskopkonna
8. Mis aastatel toimus Liivi sõda? Tee õige variandi juurde + ja valele -. 1p ● 1553 - 1578 - ● 1557 - 1582 - ● 1558 - 1583 + 9. Nimeta Liivi sõja puhkemise põhjuseid ja tagajärgi 6p Põhjused: ● Ordu oli nõrgenenud, orduvendade arv vähenenud ja palgasõdurite värbamiseks puudus raha; ● Vana-Liivimaa oli killustunud, erinevad isandad kaitsesid oma huve; ● Vana-Liivimaad läbisid kaubateed; ● Naaberriigid olid tugevamad ja soovisid oma võimu laiendada. Tagajärjed: ● Eesti ala jäi kolme kuningriigi valdusesse:
Eestlased varitsesid jälitajaid Ümera jõe ääres ning lõid vaenuväe puruks. 1221. aastal piirasid mõõgavennad koos liitlastega sisse Viljandi linnuse, mis oli Sakala tähtsaim keskus. Sõjategevus kestis selle ümber viis päeva. Eestlastele oli lahing edukas. 1212. aastal sõlmiti üldine vaherahu kolmeks aastaks. Vaherahu polnud eestlastele soodne. Leedulased korraldasid sakslaste loal röövretke Sakalasse. 1215. aasta algul tungis ristisõdijate, orduvendade, piiskopi vägede, liivlaste ja latgalite suur vägi Läänemaale ning korraldas seal tapatalgud. Enne, kui eestlased tollest hoobist jõudsid toibuda, tormas teine vaenuvägi Sakala seni veel rüüstamata põhjaossa, piirates sisse Lõhavere linnuse, mis kuulus Lembitule (silmapaistev vanem). Linnus alistus. Lembit ja kaitsjad ristiti. Sakslaste vastu korraldati ühendatud sõjakäik. Saarlased ründasid Riiat, läänlased Turaida liivlasi ja sakalased ühes ugalastega latgaleid
rohkem peale suruda. 3 1. Mõõgavendade ordu Mõõgavendade ordu (ametlik nimi on Kristuse Sõjateenistuse Vennad), ladina keeles Fratres Militiae Christi, oli kristlik sõjaline ordu, mis eksisteeris aastatel 1202-1237. 1202. aastal moodustass preester Theoderich Templiodru eeskujul Riias vaimuliku rüütliordu. Seda ordut hakati kutsuma ordu vapil ja orduvendade mantlil oleva mõõga järgi Mõõgavendade orduks. See ordu loodi eesmärgil, et hõlbustada Liivimaal alistamist, mis tavaliste ristisõdijate lühiajaliste tulekute ja minekute tõttu oli raskendatud ning vaevaline. (Koerakoonlane, 2018) Paavst Innocentius III kinnitas ordu reeglid 1204. aastal ning siis ordu allutati piiskop Albertile. Mõõgavendade ordu tehti eesmärgiga alistada paganlikke liivlasi, latgaleid ja eestlasi
tekkis Vana-Pärnu linn. Pärast selle mahapõletamist aga ordulinnuse juurde vasakule kaldale Uus- Pärnu. XIII saj. said linnadeks veel Paide ja viljandi. XIV esimesel poolel kuulutati linnadeks Narva ja Rakvere. Kaitseehitiste rajamine Eesti kattus suhteliselt tihedalt kivilinnustega. Esimese linnuse ehitamist otepääle alustati 1224. See on ka vanim teadaolev telliskiviehitis. Kastell-linnus korrapärase nelinurkse müüriga linnus. Konvendihoone oli orduvendade elukoht. See asus Viljandi linnuses. Tornlinnused. Arhitektuur ja raidkivikunst. Suurem osa sakraalarhitektuur. XIII kirikutes kajastub romaani elustiil, millesse hakkab tungima gooti stiili mõjusid. XIV pääses võimule kõrggootika. Tartu oli telliskiviarhitektuuri pealinn. Jüriöö ülestõus Poliitiline eellugu Taani kuningas tahtis eestit hea hinnaga maha müüa. Ülestõus algas Jüripäeval 23. aprillil. Abi paluti turu foogtilt, kes oli rootsi kuninga soome asehaldur.
ristisõja peamiseks sõjaliseks jõuks, mis polnud aga oma positsiooniga rahul. 1207. aastal saavutati piiskopileeriga kokkulepe, mille kohaselt 1/3 vallutatud aladest, esialgu Koiva jõe vasakkallas, läks ordu alluvusse. Veel suuremat võimu taotlenud ordu lootis oma valdustele lisa saada Eestimaalt ja sõlmis liitlassuhted Tālava latgalite vanematega. Latgalid omakorda olid Läti Henriku sõnade kohaselt eestlaste ja liivlaste käe läbi varem palju kannatada saanud ning soovisid orduvendade abil nüüd oma seisundit parandada ja eestlastele kätte maksta. Otsustava kaaluga võisid aga olla hoopis kaupmeeste nõuded, kes soovisid kindlustada Pihkvasse ja Novgorodi viivaid kaubateid. Hilisemate sündmuste valguses võib arvata, et piiskop Albert ei olnud sel ajal huvitatud eestlastega tõsisemasse konflikti sattumisest, kuid ta ei viibinud sõja puhkemise ajal Liivimaal ega saanud sündmuste käiku otseselt mõjutada. Sõda ei pooldanud
allikates mainitud väga harva. Sõjajõud Ordu peamine eesmärk oli kaitsta kristlasi ja sõdida paganate vastu. Lisaks rüütlitele osalesid sõdades piiskoppide vasallid ja kohalik rahvas. Hiljem 15. sajandil asendus sõjajõud suurel määral palgasõduritega. Hiliskeskaegsed muutused: rüütlite põhitegevuseks olnud sõjapidamine asendus vallutatud maade valitsemisega. Liikmete määramine ordusse Nii Preisi- kui ka Liivimaal ei olnud orduvennad kohaliku päritolu. Orduvendade järelkasvu eest hoolitsesid Saksamaal asuvad komtuurkonnad. 15.-16. Sajandil saavutasid Liivimaa ordurüütlite hulgas ülekaalu Vestfaalis sündinud mehed. Paljudest perekondadest ühinesid noormehed orduga mitme põlvkonna vältel. Sotsiaalse pärisolu osas domineeris ordu liikmeskonnas alamaadel. Keskaja lõpul kujunes aedselt ristirahva sõjalist teenimist oma sihiks seadnud koroporatsioonist omamoodi hoolekandeasutus, mis pakkus
Viimane alistus küll alles pärast 8-päevast piiramist, kui saarlased lubasid sakslastel vabalt linnusest lahkuda. Ent saarlased murdsid peagi oma lubadust ja kõik sakslased, sealhulgas ka foogt, loobiti kividega surnuks. 1343 aasta augustiks oli Saaremaa võõrvõimust vaba. Nelja kuninga mõrvamine Paide läbirääkimistele kogunesid kõik suuremad orduhärrad ning ka Tallinna piiskop Olaus. Eestlaste poolt ei olnud saadikute auväärsus väiksem kui orduvendade esindusel. Kohal olid neli kuningat ühes kolme sulasega. Aga juba algusest peale võtsid läbirääkimised üksteise süüdistamise ja halvustamise ilme. Ordumeistril oli nüüd valida kas oma seniste toetajate vasallide kahjuks loobuda nendega koostööst ja liituda ordu võimkonna laiendamiseks eestlastega või eelistada liitu vasallidega eestlaste vastu. Eestlaste väljendused, kus rõhutati nende kindlat tahet võidelda oma õiguste eest viimse meheni, sai tõlgi kaudu
ristipäeva (4. mai) tulla Paidesse, sinna peavad nad ka oma saatkonna läkitama ja kui süü sakslaste juures asuvat, siis tahtvat ta selle eest ise hoolitseda, et kõik asjad uuesti heaks peaksid saama. See meeldis eestlastele hästi." Paide läbirääkimised Paide läbirääkimistele kogunesid kõik suuremad orduhärrad ja veel palju suuri härrasid ordus ning ka Tallinna piiskop Olaus." Eestlastegi poolt ei olnud saadikute auväärsus väiksem kui orduvendade esindusel. Kohal olid neli kuningat ühes kolme sulasega. Aga juba algusest peale võtsid läbirääkimised üksteise süüdistamise ja halvustamise ilme:. Ordumeistril oli nüüd valida: kas oma seniste toetajate vasallide kahjuks loobuda nendega koostööst ja liituda ordu võimkonna laiendamiseks eestlastega või eelistada liitu vasallidega eestlaste vastu. Eestlaste väljendused, kus rõhutati nende kindlat
ristisõja korraldamiseks Liivimaa paganate vastu, mille ta hiljem ka korraldas. Oma tegevustes oli kõige edukam Albert, kuna teised ei saavutanud mitte midagi ja neil läks kõik luhta, mis neid plaanitud oli. 5. Miks õnnestus ristisõdijatel liivlaste ja latgalite alad suhteliselt kiiresti oma võimule allutada? Kuna asutati Mõõgavendade ordu. 8. Selgitage erinevusi rüütelvendade, preestervendade ja teenijavendade vahel. Rüütelvennad moodustasid orduvendade tähtsaima osa, kes olid elukutselised sõdurid. Rüütelvendade kõrvale kuulusid preestervennad ning teenijavennad, kelle hulgas oli kannupoisse, relvaseppi, kokki jt ametimehi. Eestlaste muistne vabadusvõitlus 1208 1209 1210 · Ugandisse saabusid · Aasta alguses sõlmiti · Eestlaste vaenlaste ritta sakslase esindajad. aastaks vaherahu. lisandusid ka venelased.
Friedrich II – lt Palermo linnast veidi ida pool asuva Püha Johannese leprosooriumi (ospedale di San Giovanni dei Lebbrosi) tingimusel, et ta vallutab piirkonna, kuna see oli muutunud Friedrich II vastaste tugipunktiks. Sitsiilias oli tegemist tõenäoliselt esimestese korraga, mil Saksa Ordu pidas sõda Euroopa pinnal Saksa ordu laienemine Ida – Euroopasse. Saksa ordu ei olnud Pühal Maal võrreldes johanniitide ja templivendadega oma orduvendade väikese arvu tõttu kuigi konkurentsivõimeline. 1211. aastal kutsus Ungari kuningas András II ordu Transilvaaniassse. Ordu püüdis sinna luua Ungarist sõltumatut võimu, mistõttu tal tekkisid vastuolud nii kuninga kui ka Ungari aadli ja vaimulikkonnaga ning 1225. aastal pidi Saksa ordu Transilvaaniast lahkuma. 1223. aastal andis Masoovia hertsog Konrad ordule Kulmimaa (Chełmno), et nood Masooviale vaenulikud paganlikud preislased alistaks. Vallutanud 1283
venelaste poolt lõplikult purustati (aleksander nevski juhtimisel). *venelased pidid tunnistama lääne poolset võimu eesti alal, sakslased pidid leppima vallutuste piiridega mis küündisid narva jõe ja peipsi järveni. *1248 sai Tallinn linnaõigused *1262 nimetati Tartut juba linnana *Pärnu jõe suudme parem kallas Vana-Pärnu linn, vasak kallas ordulinnuse juures - Uus-Pärnu. *13.saj viljandisse Eesti suurim konvendihoone (orduvendade elukoht) *jüriöö ülestõus 1343-1345 *eellugu - maa kuulus Taani kuningale, kes ei suutnud oheldada vasalle. tahtis eestit maha müüa. Olukorda jälgisid Harju-viru vasallid, Liivi ordu, maa põlisrahvas. vasallid kartsid kaotada valdusi. Ostumüügi leping oli saksa ordu ja taani vahel juba otsustatud, aga aega, mil maa oli vahetamas peremees, kasutasid ära harjulased. Otsustati teha ülestõus, hoiti sakslaste eest salajas, ootamatu löök. *ülestõusu algus 23.aprill
ja piiskopi eluasemeks. · Mõõgavendade ordu e Kristuse Sõjateenistuse Vennad (asutamine, eesmärk, asutamise aeg, ordu lõpp) Liivlaste ning eestlaste alistamise tõhustamiseks rajas 1202. aastal Toreida preester Theoderich Palestiinas tegutseva Templiordu eeskujul vaimuliku rüütliordu Kristuse Sõjateenistuse Vennad, mida hakati kutsuma mõõga 3 kujutise tõttu nende vapil ja orduvendade mantlil Mõõgavendade orduks. Ordu loodi selleks, et hõlbustada Liivimaa alistamist, mis tavaliste ristisõdijate hooajaliste tulekute ja minekute tõttu oli olnud küllaltki vaevaline. Paavst Innocentius III kinnitas ordu reeglid 1204. aastal ning ordu allutati piiskop Albertile. 1236. aastal purustasid leedulased Saule lahingus Mõõgavendade ordu. selle riismatest moodustati Liivi ordu, mis oli Saksa ordu kohalik haru,
See meenutas ruudule lähenevasse kastelli surutud hooneteplokki, mis koosnest neljast täisnurga alla seotud hoonetiivast. Ristikäik üle siseõue, ühendas ruume. Nagu kloostris oli ka mõneti Ordu elukorraldus. Ning sarnae oli ka ruumikasutus. Poolkeldri korrusel asetsesid majandusruumid, peakorruse lõunatiivas vaimuliku rüütliordu kõrgeima piirkondliku võimukandja eluruumid, idatiivas kahelööviline söögisaal, põhjatiivas kabel ja kapiitlisaal ning läänetiivas orduvendade magala, millest müüri välisküljel ette ulatuv dansker. Rootsi aeg Eesti valitseja vahetus, seda täna Liivi sõjale ja sellele järgnenud sõdadele. 1629. aastal sõlmitud Altmargi rahuga läks Eesti ala Rootsi kuninga valdusesse. 1561. aastal, kui Eestimaa rüütelkond andis end Rootsi kuninga kaitse alla, olid tulnud Toompeale uued valitsejad. Ajad ja kombed olid muutunud. Konvendihoone ei sobinud enam renessansiajastul esindushooneks
sajandil Oli väga killustatud Ei olnud riik vaid piirkond Seotud Saksa-Rooma keisririiki (teoreetiliselt) Suur osa moodustas ordu valdus Mõõgavendade ordu 12. Mõõgavendade ordu Oli kristlik sõjaline ordu, mis eksisteeris aastatel 1202– 1237. Ametlik nimi Kristuse Sõjateenistuse Vennad Ordut hakati kutsuma ordu vapil ja orduvendade mantlil oleva mõõga kujutise järgi Mõõgavendade orduks Ordu loodi ametlikult selleks, et kaitsta Riia piiskopkonda ja selle kristlasi, kuid reaalselt hakati seda kasutama ka Liivimaa alistamiseks, mis tavaliste ristisõdijate hooajaliste tulekute ja minekute tõttu oli olnud küllaltki vaevaline. 13. Piiskopkonnad Juhtis peapiiskop
arusaamatus Järvamaa pärast. Mõlemad väitsid, et see peaks kuuluma nendele.Selleks, et kodusõda lõpetada saatis Rooma paavst oma legaati e saadiku siia aladele ja 1238 Stensby leping, millega otsustati, et järvamaa läks Ordule. Kinnistati, et Taanile kuulub endine Virumaa ja Harjumaa. Ordualad olid omakorda jaotatud 1) kontuurkondadeks, mida juhtis kontuur 2) foogtkondadeks, mida juhtis foogt Saule lahingus 1236 Mõõgavendade ordu purustati. Leedukate ja orduvendade vahel. Leedukad lõid ordu laiali. Riismed, mis alles jäid, nim ümber Liivi orduks. Selle peaordu asus Saksamaal ja alates 1236. aastast Saksa ordu Liivimaa haru. Venelased ei olnud ka haldusjaotustega rahul. 1242 Liivi ordu ja Venemaa vahel Peipsi Jäälahing, mille võitsid venelased. Sellega lõppesid ära venelaste rüüsteretked ja nõudmised nendele aladele. Võõrvallutajad-sakslased. Tegelikult oli rootslasi,inglasi,prantslasi,poolakaid jne, aga
Pirita kloostri kiriku põrandas asetsenud hauaplaatidest on 15 tänapäeval kinnitatud kiriku varemetes seintele. Ordu asutajaks on rootslanna - aastal 1346 kirjutas rootsi aadlidaam Birgitta Gudmarsson (neiupõlvenimega Birgersdotter) oma nägemuste põhjal uuelaadse vaimuliku ordu (ld. Ordo Sanctissimi Salvatoris, Pühima Päästja Ordu) põhikirja e. ordureegli, mis sai 1370. aastal paavsti kinnituse. Selle ordu eripäraks olid kaksikkloostrid, kus ka orduvendade haru allus abtissile. Vaimulikuks ideaaliks oli esimene Jeruusalemma kogudus, kus on 13 apostli järgi sama palju preestreid ja 72 õpilast, kusjuures õdede eeskujuks oli Neitsi Maarja, vendade omaks apostel Peetrus. Keskajal oli ordul kümneid kloostreid. Püha Birgitta reegli järgi võis ühel kaksikkloostril olla kõige rohkem 85 õde ja 25 venda (neist 13 preestrit, 4 diakonit ja 8 ilmikvenda). Kloostrid asusid teine teisel pool kirikut, mis oli mõlemale ühine.
1227.- 1238.a oli Toompeal võim Mõõgavendade Ordu käes- lasi ehitada kivist linnuse, nn. Castrum Minuse- väikese linnuse Suureks linnuseks- Castrum Maiuseks nimetatakse ülejäänud Toompead peale ordulinnuse, mille tõhuslikku looduslikku kaitset suurendasid kindlusseinad. Pärast Jüriöö ülestõusu müüsid nad oma valdused Saksa Ordule, see omakorda Liivi Ordule. Liivi Ordu ehitas väikese neljakandilise kastelli ümber uueks siseõuega konvendihooneks. (Orduvendade latriinis ehk välikäimlas asub preagu riigikogu kohviku suitsetajatesaal) 16. saj. lõpus kaotas linnus kaitsefunktsiooni, nüüdsest ehitas iga võim linnuse vastavalt oma maitsele esindushooneks. Peale Põhjasõda (1700-1721) seisis linnus u 60 aastat kasutamata. 18. saj. ehitati Katariina II korraldusel arhitekt Johann Schulzi projekti järgi praegune hilisbarokkstiilis loss- kubermanguvalitsuse hoone.
· Igal seisusel 1 hääl ja otsus pidi olema üksmeelne. · Tegemist oli katsega luua õiguslikult korrastatud riiki. · Järgmist sammu ühtse riigini ei astutud, jäädes riikide nõrgaks konföderatsiooniks. 5. Linnused, mõisad, kirikud a. Kivilinnused vasallide kaitseehitised: · Toompea kastell-linnus nelinurkse korrapärase müüriga. · Ordu linnustest suurim Viljandis, mille sees konvendihoone orduvendade elukohana. · Tornlinnused nt Paide ordulinnas b. Mõisaid algul vähe väikesed, suure talu tüüpi. c. Kirikud rajati kõikjale Eestis rõhutamaks ristiusu üleolekut: · Toomkirikud piiskoplikud peakirikud (paekivist Oleviste ja Niguliste Tallinnas, telliskivist Jaani Tartus). 6. Välissuhted a. Venemaa vürstiriikide ühinemine Moskva alla muutis jõuvahekorda Liivimaaga: · Vastuseks ordu katsele Pihkvat rünnata tegi vene ühendvägi 1481 rüüsteretke
Pirita kloostri kiriku põrandas asetsenud hauaplaatidest on 15 tänapäeval kinnitatud kiriku varemetes seintele. Ordu asutajaks on rootslanna - aastal 1346 kirjutas rootsi aadlidaam Birgitta Gudmarsson (neiupõlvenimega Birgersdotter) oma nägemuste põhjal uuelaadse vaimuliku ordu (ld. Ordo Sanctissimi Salvatoris, Pühima Päästja Ordu) põhikirja e. ordureegli, mis sai 1370. aastal paavsti kinnituse. Selle ordu eripäraks olid kaksikkloostrid, kus ka orduvendade haru allus abtsissile. Vaimulikuks ideaaliks oli esimene Jeruusalemma kogudus, kus on 13 apostli järgi sama palju preestreid ja 72 õpilast, kusjuures õdede eeskujuks oli Neitsi Maarja, vendade omaks apostel Peetrus. Keskajal oli ordul kümneid kloostreid. Püha Birgitta reegli järgi võis ühel kaksikkloostril olla kõige rohkem 85 õde ja 25 venda (neist 13 preestrit, 4 diakonit ja 8 ilmikvenda). Kloostrid asusid teine teisel pool kirikut, mis oli mõlemale ühine.
Omaette grupi moodustasid veel allvasallid, vasalli teenivad kannupoisid või rüütlid. Üksikud vasallid, kes ajutiselt teenisid Saksa-Rooma keisrit, said temalt ka riigiaadliku tiitli või vähemalt teatud suveräniteeti esitava vapiõiguse. Sellised vasallid olid näiteks Tiesenhusenid ja Ungernid. (Saare 2006, lk 17) Erinevad teistest olid ordusse astunud rüütlid, kes sageli loobusid pärast mungatõotuse andmist oma perekonnavapist ja võtsid vastu Orduvendade ühise embleemi, mis kujutas musta risti valgel taustal. Kui 1310. aastal andis Saksa-Rooma keiser Heinrich VII Saksa ordu kõrgmeistrile õiguse kasutada oma riigivürsti ametipitsatis keisrikotkast, kujunes ka orduembleem orduvapiks. Vasallide vapid jagunevad kõnelevateks ja tummadeks. Esimestel viitab vapikujund piktograafiliselt vapiomaniku perekonnanimele, näiteks roosid Rosenite, jalad Footide jne vapil.
Paraku lõppes nende ettevõtmine üsna kurvalt: sihtpunkti ei jõudnud neist keegi, suur osa sattus pettuse läbi kaubaks orjaturule, osa hukkus raskel teekonnal. Ainult väike osa lastest jõudis lõpuks tagasi koju. Ordurüütlid Tavalisest rüütlist erines ordurüütel selle poolest, et ta oli andud mungatõotuse. Ta ei tohtinud rajada perekonda ja pidi kogu oma vaga elu pühendama võitlusele valeusuliste ja uskumatutega. Orduvendade elu oli korraldatud väga rangete reeglite järgi ning neist oli võitluses paganatega ja teisreusulistega palju kasu. Vaimulikke rüütliordusid võib pidada omamoodi ristiusu kaardiväeks. Kokkuvõtte ristisõdadest Ristisõjad ei saavutanud Püha Maaga seotud eesmärke. Ometi avardasid need sõjad eurooplaste maailmapilti. Tihenes kaubavahetus Iamaadega. Enne ristisõdu olid
suhtes pidi seda asja osaliselt otsustama Paide läbirääkimine ordu ja eestlaste vahel. Paide läbirääkimised Paide läbirääkimistele kogunesid kõik suuremad orduhärrad, ,,Viljandi komtuur Gosvin von Herike, Riia komtuur Dirk von Rambou, vend Wilken von Ilsede, Järva foogt vend Herman von Nesen, vend Andres von Steinberg ja veel palju suuri härrasid ordus ning ka Tallinna piiskop Olaus." Eestlastegi poolt ei olnud saadikute auväärsus väiksem kui orduvendade esindusel. Kohal olid neli kuningat ühes kolme sulasega. Aga juba algusest peale võtsid läbirääkimised üksteise süüdistamise ja halvustamise ilme: ,,Niisiis küsis meister neljalt kuningalt, miks nad ometi on sakslasi, noori ja vanu, nii hirmsasti tapnud ja surnuks löönud. Selle peale vastas üks neist, et neid on nii kaua piinatud ja vaevatud, et nad ei või seda enam sallida ega kannatada. Küsis uuesti meister, mis põhjusel nad need vaesed mungad on Padises surnuks löönud
kurnas majanduslikult kõike väljapannud rahvast ja lõpuks tuli eestlastel puudus just elavjõust II Keskaeg e VanaLiivimaa aeg e orduaeg e feodaalse killustatuse aeg 2.1 Vana-Liivimaa Võõrvõimude omavahelised suhted: juba vallutussõja lõppperioodil läksid nende omavahelised suhted pinevaks järjest tugevamaks sai Mõõgavendade ordu (loodud 1202. a); et laiendada oma võimu, taotles ordu paavstilt kokkulepet, mille põhjal Riia piiskop määrataks orduvendade hulgast, pingete lahendamiseks saatis paavst siia oma legaadi Modena Wilhelmi (saabus 1225. a) ja ta esitas plaani luua vaheriik e kirikuriik, mis pidi hõlmama Virumaa, Järvamaa ja Läänemaa, omavalitsuse kohtuvõim oleks kuulunud eestlastele, kelle eesotsas oleks olnud paavsti esindaja ja kes oleks allunud otse paavstile; see ei meeldinud ei taanlastele ega sakslastele 1227. a vallutasid sakslased Tallinna ja jagasid omavahel nii taanlaste valdused kui ka kirikuriigid
ja küpsetamise viisid. (1) 7 Eesti keeles on hilisematelgi sajanditel olnud köögiviljaaia sünonüüm kapsaaed või kapsamaa, millest tuleks järeldada, et köögiviljaaias domineeris kapsas. Millal Eesti alal kapsast kasvatama hakati, pole teada. Igatahes Novgorodi ümbruses kasvatati neid kindlasti juba 13. sajandil. Samast ajast pärineb ka riialaste kaebus orduvendade vastu, et need olevat müünud paganatele puuvilju, kapsast, rõigast ja sibulat. Kapsaaeda mainitakse 14. sajandist pärinevas Saare- Lääne talurahvaõiguses. 15. sajandi algusest on kapsaaedadest teateid Tallinna pärusraamatust. 1569. aastal on märgitud Muhu vakuraamatus kapsast ka andamina. (1) Kaalika kasvatamise kohta Eesti alal kirjalikud andmed peaaegu puuduvad. 1514. aastal on Väo küla heinalistele ostetud toidumoona hulgas ka kolredyk, mille baltisaksa ajaloolane Paul
Vähemalt eestlaste suhtes pidi seda asja osaliselt otsustama Paide läbirääkimine ordu ja eestlaste vahel. Paide läbirääkimised Paide läbirääkimistele kogunesid kõik suuremad orduhärrad, ,,Viljandi komtuur Gosvin von Herike, Riia komtuur Dirk von Rambou, vend Wilken von Ilsede, Järva foogt vend Herman von Nesen, vend Andres von Steinberg ja veel palju suuri härrasid ordus ning ka Tallinna piiskop Olaus." Eestlastegi poolt ei olnud saadikute auväärsus väiksem kui orduvendade esindusel. Kohal olid neli kuningat ühes kolme sulasega. Aga juba algusest peale võtsid läbirääkimised üksteise süüdistamise ja halvustamise ilme: ,,Niisiis küsis meister neljalt kuningalt, miks nad ometi on sakslasi, noori ja vanu, nii hirmsasti tapnud ja surnuks löönud. Selle peale vastas üks neist, et neid on nii kaua piinatud ja vaevatud, et nad ei või seda enam sallida ega kannatada. Küsis uuesti meister, mis põhjusel nad need vaesed mungad on Padises surnuks löönud.
Pärast Ambundi saab Riia pp-ks Henning Scharpenberg. 1435 Valga maapäeval sõlmiti rahu pp ja Ordu vahel: · Pp ja toomkapiitel võisid kanda augustiinlase rüüd · Riia allumise küsimus lükati 12 aastaks edasi 14.saj lõpust kujunes Ordus vastavalt orduvendade päritolu ringkonnale 2 pingelises vahekorras rühmitust: vestfaallased (ülekaalus Liivim orduharus) ja reinimaalased(ülek Preisimaa orduharus). Liiim orduharus avaldus maiskondlike rühmituste vastuolu eriti om valimisel. 15.saj alates esitati sellel kohale 2 kandidaati, kumbki erinevast maiskonnast, kelles üks määrati kõrgm poolt ordumeistriks, teine maamarsslaiks+selle orduvennad tähtsamate ordulinnuste käsknikeks
Narva ja Rakvere. Kokku tekkis 9 linna. Algas eestlaste linnarahva kujunemine. Kaitseehitiste rajamine 13. saj. tehti Tallinna ümber paekivist müür. Müüre hakati rajama ka Tartus, Viljandis, Uus-Pärnus, Narvas ja Haapsalus. Kiirest kattus Eesti kivilinnustega. Esimene kivilinnus rajati 1224.a. Otepääle, see on praegu vanim teadaolev telliskiviehitis. Taanlased rajasid kastell-linnuse (korrapärase nelinurkse müüriga) Toompeale. Viljandis paiknes Eesti võimsaim konvendihoone (orduvendade elukoht). Veel ehitati tornlinnuseid, nt. Paidesse. Jüriöö ülestõus (1343-1345) Jüriöö ülestõusu põhjused Poliitilised: Taani kuningal oli plaan müüa Harju-Virumaa Liivi ordule Majanduslikud: Harju-Viru vasallides olid laialdased vabadused elasid juba mõisates, nende aladel olid talupoegade koormised suurimad Usulised: eestlased tahtsid vabaneda ristiusust ja pöörduda tagasi oma muinasusu juurde Poliitiline eellugu 1340. a
Oli kriitiline ordu suhtes. Liivimaa vanem riimkroonika (12 017 täisriimis värsirida) 13.sajandi teise poole(1290) tundmatu autori tähtsaim jutustav allikas, kus tegevus hõlmab aastaid u 1180-1290. Esmakordselt ilmus aastal 1817. See on ordukroonika, mis kirjeldab Saksa ordu Liivimaa haru sõjakäike oma zanri nõuete kohaselt. Tellimustöö kontseptsioon on täiesti ordukeskne ja tõenäoliselt on ordu juhtkond selle heaks kiitnud. Kroonika oli määratud ,,lauluraamatuna" ettelugemiseks orduvendade söömaaegadel ja täitis nii kasvatuslikke ülesandeid. Eestlastesse ja liivlastesse suhtutakse kui reeturitesse. Sisu ei saa tõsiselt võtta, sest kui nn arv ei riimunud järgmise reaga, siis pandi see arv, mis riimuks. Liivimaa noorem riimkroonika (1315-1348) (14saj)- samuti Liivi ordut ülistav ametlik teos, milles ei leia armu välisvaenlased- venelased ja leedulased ega ordu rivaalid Vana-Liivimaal. Kroonika sisaldab andmeid Jüriöö ülestõusu kohta. 1956 Sulev Vahtre
külavainu, mis oli ühiskondliku elu keskuseks. Seal kogunes ka külakari karjamaale minemiseks. Väljaku ääres oli küla kaev ja mõnikord ka kiik. 13. Eestlaste muistse vabadusvoitluse II periood, v.a. madisepäeva lahing. 1210. aasta hilissuvel planeerisid eestlased Ugandist ja sakalast Võnnu linnuse 10 vallutamist. Võnnu Mõõgavendade ordu tahtis tugipunkti ja peamine lähtekoht selle rünnakutel Eestisse. Enne orduvendade sinnaasumist oli Võnnu olnud vendade hõimukillu linnus. Tol suvel olid orduvennad ehitamas suuremat kivilinnust, kuid eestlaste rünnaku ajaks see veel valmis ei saanud. Asuti kaitsele vanasse linnusesse, mis eestlaste poolt sisse piirati. Äge võitlus kestis kolm päeva. Eestlased kasutasid odasid, sakslased omakorda ambe. Piirajad kandsid metsast kokku suuri puuvirnu ja panid linnuse süütamiseks põlema. Ammunoolte kaitseks rajati kaitsevall.
hoolimata oli peapiiskopp Albert 1247. a. nimetanud Viru piiskopiks munga Dietrich'i. See kandis ka Viru piiskopi nime, täites välismaal kuni 1272. a. kohalikkude piiskoppide aset, aga Virumaale ei ole ta nähtavasti ülepea mitte pääsenud (v. Bunge, Livland die Wiege der Deutschen Weihbischöfe, Leipzig, 1875, lk. 47 jj.). Ka selles kirjas sisaldub eritähendus, et kõige selle juures peavad kõiges ning alati puutumata jääma Rooma kiriku ja ordumeistri ning orduvendade õigused. Nii näeme, et ordu õiguste rõhutamine ja ordu soodustamine ning eesõigustamine algas samal ajal, kui Riiga peapiiskopp ametisse sai. Kuigi Aleksander IV-ndat ülepea ordude sõbraliseks paavstiks peetakse (v. F. Tenkhoff, Papst Alexander IV, Paderborn, 1907, lk. 241), peab siiski oletama, et see ühtelangemine ei ole siin seletatav mitte ainult paavsti ordusõbralikkusega ega olnud ka päris juhusline, vaid et mõlemate sündmuste vahel oli veel eriline sisemine side:
Esialgu asus Liiviordu meister Riias, ordulinnuses (praegune läti presidendi loss), Õige pea koliti ordu keskkoht Koiva jõe vasakule kaldale.Alates 14 saj resideerus ordumeister Cesises?. Ja maameister Sigurbord. Võnnus hakkas kooskäima ka Ordu kapiitel , toimus 2 x aastas. Ajapikku nende osatähtsus vähenes. Sisemine nõukogu , mis koosnes ennekõike ordu meistrist , maamarsalist ja veel 5 tähtsamat käsklast. Ordu oli ka kõige sõjaliselt kõige tugevam , hiilgeaegadel lähenes orduvendade koguarv 500 14-15 saj vahetusel, koos palgasõudrite, vasallide ja muude tegelastega võis see ulatada 5000 meheni. 38 000 km2 Suuruselt teine riik oli Riia peapiiskopkond, vanem kui orduriik, sai alguse 1186 kui Meinhard pühitseti Ükskküla piiskopiks. Albert tõi piiskopi keskusse üle halvasti kaitstavast Ükskülast , Riiga, kuhu rajati toomkirik.Piiskop Albert taotles võrdust teiste peapiiskopidega, ei saanud seda eluajal aga tema järglane sai
Sulane viis ta kõrgesse, kitsaste akendega kambrisse, kus vahaküünlad põlesid ja laual kuld ja hõbepeekrid kitekasid. Komtuur ja mõned ordurüütlid istusid laua ääres ja jõid kallist viina. Komtuur võttis sepa teretuse lahke näoga vastu ja hüüdis: «See on ilus, sepp, et sa. vanu sõpru ära ei unusta. Oled ennast sel aastal natuke kauemini oodata lasknud kui muidu. Vahest tõrkusid sellepärast, et ma sind mineval korral pisut pahandasin? Lepime ära. Ma palun oma eksitust siin orduvendade ees andeks. Kas oled nüüd rahul?» Villu ei leidnud kõhe vastust. «Sa kannad ikka veel viha?» kõneles komtuur edasi. «Noh, kuule siis, mis ma veel sinu lepitamiseks olen teinud. Sa kannad ikka veel Viljandi lossi pärisorja nime, aga sa oled ordut kui sõjamees nii kaua ausasti teeninud ja temale nii palju häid sõjariistu sepitsenud, et meil ammugi nõu oli sind vabaks meheks teha. Ma palusin kohe
annaabi.ee 
