klaviatuur monitor mikrofon kõlarid hiir printer skänner Korpus protsessor emaplaat põhimälu kõvaketas audio-, video- ja graafikakaart välismäluseadmed Tarkvara (1) Süsteemitarkvara: operatsioonisüsteemid seadmete draiverid serveritarkvara aknahaldustarkvara jm Tarkvara (2) Rakendustarkvara: kontoritarkvara arhiveerimistarkvara majandustarkvara andmebaasid mängud Arvuti mälu kahendsüsteem bitt, bait operatiivmälu andmekandjad Internet arvutivõrkude võrgustiku ühendus lai kasutusala sotsiaalne mõju brauserid domeen Kokkuvõte ajalugu tarkvara riistvara internet Kasutatud kirjandus http://en.wikipedia.org/wiki/Internet http://en.wikipedia.org/wiki/Personal_computer http://et.wikipedia
1. Tarkvara erinevad liigid Tarkvara jaotatakse kahte põhiklassi: · Süsteemitarkvara on vajalik arvutiriistvara ja arvutisüsteemi toimimiseks. Süsteemitarkvara alla kuuluvad operatsioonisüsteemid, seadmete draiverid, serveritarkvara, aknahaldustarkvara jm. · Rakendustarkvara võimaldab kasutajal teatava kindla ülesande täitmist. Rakendustarkvara alla kuuluvad näiteks kontoritarkvara, arhiveerimistarkvara, majandustarkvara, andmebaasid, arvutimängud. Rakendustarkvaras on tavaliselt kasutusel graafiline kasutajaliides (GUI). Üldiselt mõistetakse tarkvara all kõiki programme arvutis. 1.1 Rakendustarkvara Rakendustarkvaraks on programmid, mida tavakasutaja mingi konkreetse töö tegemisel kasutab. Näiteks tekstitoimetid (Microsoft Word), esitluste tegemiseks mõeldud programmid (Microsoft PowerPoint), tabelarvutusprogrammid (Microsoft Excel), andmebaasisüsteemid
4. Mis on arvutiprogramm? Arvutiprogramm on arvutile arusaadav käskluste kogum . 5. Mis on süsteemitarkvara? Too näiteid! . Süsteemitarkvara on vajalik arvutiriistvara ja arvutisüsteemi toimimiseks. Selle alla kuuluvad operatsioonisüsteemid, seadmete draiverid, serveritarkvara jm. 6. Mis on rakendustarkvara? Too näiteid! Rakendustarkvara võimaldab kasutajal teatava kindla ülesande täitmist. Rakendustarkvara alla kuuluvad näiteks kontoritarkvara, arhiveerimistarkvara, majandustarkvara, andmebaasid, arvutimängud. Rakendustarkvaras on tavaliselt kasutusel graafiline kasutajaliides (GUI). 7. Mis on operatsioonisüsteem? Too näiteid! Operatsioonisüsteem ehk opsüsteem (inglise keeles operating system, lühend OS) on arvuti süsteemitarkvara, mis käivitatakse arvutis alglaadimisprogrammi poolt ning mis juhib arvutisüsteemi tööd ja teenindab rakendusprogramme.
Programme, mida ei kompileerita, nimetatakse tihti skriptideks. 27. Süsteemitarkvara - süsteemitarkvara on vajalik arvutiriistvara ja arvutisüsteemi toimimiseks. Süsteemitarkvara alla kuuluvad operatsioonisüsteemid, seadmete draiverid, serveritarkvara, aknahaldustarkvara jm. 28. Rakendustarkvara - rakendustarkvara võimaldab kasutajal teatava kindla ülesande täitmist. Rakendustarkvara alla kuuluvad näiteks kontoritarkvara, arhiveerimistarkvara, majandustarkvara, andmebaasid, arvutimängud. Rakendustarkvaras on tavaliselt kasutusel graafiline kasutajaliides (GUI). 29. Kasutajaliides - on arvuti kasutamise keskkond, milles kasutatakse lisaks tekstile ka graafilisi elemente, kuvamaks infot ja tegevusi, mis on kasutajale saadaval. Tavaliselt toimub sellises keskkonnas instruktsioonide edastamine arvutile graafiliste elementide
indefikaator. 14. Mis on rakendusprogrammid ja mis on süsteemiprogrammid linuxis? Süsteemitarkvara alla kuuluvad arvuti operatsioonisüsteemid, serveritarkvara, seadmete draiverid ja utiliitid. Ülesandeks on arvuti riistvara ja rakendusprogrammide vahelise koostöö veatu tagamine. Rakendustarkvara (application software) ehk ülejäänud arvutiprogrammid, mis võimaldavad kasutajal teatavate kindlate ülesannete täitmist. Rakendustarkvara liikide alla kuuluvad näiteks : kontoritarkvara, arhiveerimistarkvara, majandustarkvara, andmebaasid, arvutimängud, turvatarkvara jne. Rakendustarkvara muretsemisel peab silmas pidama järgmist: Sobivust operatsiooni süsteemiga, sobivust arvuti riistvaraga, kasutusõigust, Turvalisust. 15. Loetle mõned linuxi olulised kataloogid 1) BIN - Selles kataloogis hotakse, üldiseks kasutamiseks mõeldud binaarfaile ( nt bs) 2)BOOT- Arvuti või süsteemi käivitamiseks vajalikud failid, arvuti käivitamisel saab OP süsteem sellest kataloogist vajaliku info.
komponente, eelkõige arvutiprogramme ning nende andmeid andmefaile, seadeid, dokumentatsiooni, jne. operatsioonisüsteem - ehk opsüsteem on arvuti süsteemitarkvara, mis käivitatakse arvutis alglaadimisprogrammi poolt ning mis juhib arvutisüsteemi tööd ja teenindab rakendusprogramme. rakendustarkvara võimaldab kasutajal teatava kindla ülesande täitmist. Rakendustarkvara alla kuuluvad näiteks kontoritarkvara (MS Office), arhiveerimistarkvara, majandustarkvara, andmebaasid, arvutimängud. Rakendustarkvaras on tavaliselt kasutusel graafiline kasutajaliides (GUI). fail - sarnaste andmete kogum, mis on salvestatud tavaliselt arvuti kõvakettale eraldiseisva üksusena, ning mida töödeldakse arvutis tervikuna. kaust kettal võib olla väga palju faile, siis rühmitatakse need kaustadesse, et oleks lihtne kettalt vajalikku faili leida. Kaustas võivad olla dokumendid,
tarkvarajupi käsklusi. Tarkvara jaotatakse kahte põhiklassi: · süsteemitarkvara on vajalik arvutiriistvara ja arvutisüsteemi toimimiseks. Süsteemitarkvara alla kuuluvad operatsioonisüsteemid (Windows 95, 98, 2000, XP, Vista), seadmete draiverid, serveritarkvara, aknahaldustarkvara jm. · rakendustarkvara võimaldab kasutajal teatava kindla ülesande täitmist. Rakendustarkvara alla kuuluvad näiteks kontoritarkvara (MS Office), arhiveerimistarkvara, majandustarkvara, andmebaasid, arvutimängud. Rakendustarkvaras on tavaliselt kasutusel graafiline kasutajaliides (GUI). Arvutitarkvara litsentseerimisel annab programmi autor kasutajale litsentsilepingus sätestatud tingimustel õiguse arvutiprogrammi kasutada. Tarkvarapaketi ostmisel omandab ostja erinevalt enamusest ostu-müügi objektidest lõplikult vaid andmekandjad (CD või disketid), kasutajajuhendid jms dokumendid. Programm ise
arvutisüsteemi, et teha kasulikumat tööd (või lahutada meelt), kui arvuti algoperatsioonid või arvuti ise. Praktikas on aga süsteemi- ja rakendustarkvara erinevused sageli ähmased kasulikkude operatsioonisüsteemi rakenduste tõttu. Rakendustarkvara võimaldab kasutajal teatava kindla ülesande täitmist. Rakendustarkvara alla kuuluvad näiteks kontoritarkvara (Microsoft Office, OpenOffice.org),arhiveerimistarkvara, majandustarkvara, andmebaasid, arvutimängud . Rakendustarkvaras on tavaliselt kasutusel graafiline kasutajaliides (GUI). Rakendustarkvara sisaldab töölauarakendusi nagu brauserid ja Microsoft Office, samuti nutitelefoni ja tableti rakendusi (nn "äpp"). JavaScripti skriptid on tarkvara osad, mis on traditsiooniliselt veebilehtede osad, mis käivitatakse otse brauseri sees, kui veebileht lahti laaditakse, ilma et oleks vaja
annaabi.ee 
