Egiptuses kirjutati peamiselt papüürusele. 2. 1)Egiptus oli maaühiskond, sest suurem osa elu toimus maal. Suuremaid linnu oli vähe. Need kujunesid enamasti losside ja templite ümber, ega ei muutnud eriti ühiskonda ja selle olustiku ilmet. Suurem osa nii ülikkonnast kui ka lihtrahvast elas maal. 2) Ühiskonna tipus seisis absoluutse võimuga jumal-kuningas, kelle valitsemine pidi tagama loomuliku korra Egiptuses. 3) Tavapärane perekond oli paarperekond. Mees, naine ja 2 alaealist last. Täiskasvanutena nad lahkusid kodust ja lõid oma pere. Perekonna peaks oli mees, aga ka naisel olid õigused. 4) Suurim roll Egiotuse majanduses kuulus siiski vaaraodele, nende suguvõsadele. Nemad suunasid Egiplaste käekäiku ja nende käsutusse koondusid enamik ühiskonna rikkusest. 3, 4, 5 Kõike tähstamad jumalad riigi ja võimu seisukohalt olid - Päikesejumal Ra (Maailma looja ja selle esimene valitseja) - Amon Ra( Teeba jumal Amonist ja Ra'st. Ühtesulamisel kujunes. uue riigi tõeline peajumal.
toksilist maosisu ründajatele nagu sipelgad või parasiidid. • Röövikud on oligofaagid lehtpuudel või rohttaimedel, mõned neist taluvad üsna suurt hulka spetsiifilisi toksiine taimedes. • Röövikute arengukiirus sõltub temperatuurist ning mõned põhjamaa ja kõrgete piirkondade liigid päevitavad arengu kiirendamiseks. • Röövikud kaevuvad pinnasesse nukkumiseks, kuhu nad jäävad kaheks kuni kolmeks nädalaks enne kui väljuvad täiskasvanutena. • Paljudel liikidel nukk talvitub. • Nukkudel on spetsiifiline „nokk“. Hall haavasuru Kimalas lottsuru Harilik (Hemaris fuciformis) lottsuru(Hemaris tityus) Joonsuru (Hyles Kassitapusuru (Agrius Madara vöötsuru(Hyles lineata) convolvuli) gallii) Männisuru (Hyloicus Oleandrisuru (Daphnis Piimalille vöötsuru (Hyles
ja nukrust, et neil pole võimalik sinna pääseda. Mida aeg edasi seda pikemaks vahemaad meie saarekeste vahel venivad ning üha kärestikulisemaks muutuvad veed, millel edasi triivides peame kohale jõudma. Noore inimese elus muutub ettekujutus sellest toredast paigast kuhu ta peab välja jõudma üsna mastaapselt. Me ei vaja enam mängukaru ja kaelkirjakut, vaid tahame juba materjaalseid rikkusi ja et meid võetaks täiskasvanutena ja saame teha sama mis nemad. Üldjuhul me ei jõua selle saareni, või lõpuks ka anname aru, et seda ei olegi vaja. Tasapisi hakkab tekkima mure edasise elu pärast ning saar tuleb järjekordselt mahukalt ümber projekteerida. Inimene hakkab ette kujutama end näiteks kolmekümneaastasena, ta hakkab otsima valdkonda, millele oma elu pühendada ja kuhu ta soovib selle ajaga jõuda. Mõistetakse, et kohalejõudmiseks on vaja koguda
tihti toksilist maosisu ründajatele nagu sipelgad või parasiidid. Röövikud on oligofaagid lehtpuudel või rohttaimedel, mõned neist taluvad üsna suurt hulka spetsiifilisi toksiine taimedes. Röövikute arengukiirus sõltub temperatuurist ning mõned põhjamaa ja kõrgete piirkondade liigid päevitavad arengu kiirendamiseks. Röövikud kaevuvad pinnasesse nukkumiseks, kuhu nad jäävad kaheks kuni kolmeks nädalaks enne kui väljuvad täiskasvanutena. Paljudel liikidel nukk talvitub. Nukkudel on spetsiifiline „nokk“. [3] Kokkuvõte Surulased on reeglina öösiti lendajad ning nende imilondid on valdavalt pikad. Nad ei lasku õiele nii nagu päevaliblikad ja ei vaja lendamiseks päiksesoojust. Samuti on surulased liblikalistest parimad lendajad ja kiired manööverdajad. Surulaste röövikud on äärmiselt iseloomuliku välimusega, paksud ning tagakehal asuva sarvekesega, enamus röövikuid on helerohelise ja pruuni varjevärvusega
aega telerite ja arvutimängude taga. See sunnib neid passiivsesse rolli, kus tuleb korraga vastu võtta palju mitmesuguseid stiimuleid. Keskendumis- ja tähelepanuvõimet see aga ei arenda. Nii tuleb tunnistada, et lapsed on muutunud. See põlvkond, kes praegu koolis käib, kasvab väga tugeva massimeedia surve all ning lärm on nendele täiesti vajalik. Poisid ja tüdrukud on erinevad oma aju arengus ja see mõjutab nende käitumist. Täiskasvanutena tuleks arvesse võtta laste erinuvused neid arendades ja õpetades.
Erich Maria Remarque ,,Tagasitee" 1) Kirjelda romaani tegevusaegse Saksama olustikku (miljöö, meeleolud). Saksamaal olid väga halvad ajad. Terve maa oli pikast sõjast räsitud. Saksamaa oli rüüstatud ja vaesuses. Ühelt poolt valitses majanduslik kaos, inimestel polnud süüagi. Maal oli olukord natuke kergem kuna inimestel olid loomad ja oma saak, mis karanteerisid kaetud toidulaua. Linnas oli aga seis katastroofiline ja seetõttu käidi rongiga linnast eemal, taludest toitu palumas ja varastamas. Samas ei olnud ju ka oma talu pidavatel inimestel võimalik kõiki ära toita. Üritati oma viimaseid väärisesemeid, mööblit vms. vahetada toidu vastu. Tekkis must turg, mille kaudu said rikkaks üksikud liigkasuvõtjad, kes kasutasid olukorda väga edukalt enda kasuks. Teiselt poolt oli tekkinud palju erinavaid äärmusgruppe, mille tõttu valitsesid Saksamaal revolutsioonilised meeleolud. Riigil puudus ühtne tugev võim ja sõjavä...
painajalikke unenägusid ja unes rääkimist. Eakate inimeste levinuim probleem on katkendlik ööuni ning unetus. Unehäired segavad igapäevaelu - vähendavad töövõimet ning võivad põhjustada töö- ja liiklusõnnetusi. Kristjan Krimm AA-09 Pärnumaa Kutsehariduskeskus 2010 5) http://ec.europa.eu/health-eu/index_et.htm Tervishoiuküsimustes on imikud ja lapsed erijuhtum - neid ei saa käsitada lihtsalt nn väikeste täiskasvanutena. Nad on haavatavamad ning seetõttu on väga oluline, et nad oleksid kaitstud ning et neid ümbritseks parim võimalik vaimne ja sotsiaalne keskkond. Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 26 tunnustatakse puuetega inimeste õigust ,,saada kasu meetmetest, mille eesmärk on tagada nende iseseisvus, sotsiaalne ja tööalane integratsioon ning osalemine ühiskonnaelus". Puuetega inimesed moodustavad rohkem kui 15 % ELi elanikkonnast
Õpihoiakud ja -motivatsioon Kalmer Marimaa Õigete õpihoiakute ja -motivatsiooni kujunemisele võiks kaasa aidata mõistmine, et täiskasvanutena olema ise vastutavad oma hariduse omandamise eest. Me ei õpi kõrgkoolis selleks, et eksameid sooritada ja kutsetunnistust saada (kuigi viimane on formaalselt oluline). Me õpime selleks, et omandada elukutse ja tulla selles edukalt toime. Õpihoiakutele ja -motivatsioonile võib kaasa aidata ka teadmine, et elame maailmas, kus üha vähem saab lähtuda motost „elukutse/amet kogu eluks”. Kuigi see on võimalik, siis üha rohkem kipub olema nii, et kas olude sunnil või enda tahtmist
.......................................................................9 KOKKUVÕTE........................................................................................................12 Kasutatud kirjandus.................................................................................................13 2 SISSEJUHATUS Enamik lapsi veedab koolis 13-17 aastat. Alustatakse väikeste lastena ja lõpetatakse kool noorte täiskasvanutena. See nõuab nii lastelt kui nende vanematelt suuri pingutusi. Igasugune takistus – olgu see majanduslikud raskused, ebasobiv keskkond või ka rehabiliteerimist nõudev seisund – on selles vanuses olulise tähtsusega ja seda ei saa jätta tähelepanuta. Julie Smart on oma raamatus raamatus „Disability across the developmental life span.“ (273-282) käsitlenud seda teemat. Eraldi vaatlen referaadis 5- 12 aastaseid lapsi. See vanus hõlmab endas kõige suuremaid erinevusi lapse arengus
Sõna andragoogika on päris Kreekast, sõna agoge tähendab õppimist ja andr- tähendab täiskasvanut, koos tähendavad nad kunsti ja teaduse meetode, et aidata täiskasvanutel õppida. Täiskasvanute eneseteadvus. Palju koolijuhid nõustuvad sellega, et õpetajad on täiskasvanud ja ei ole enam sõltuvad; nad vastutavad enda eest ise ja on võimelised elama oma elu täiskasvanu maailmas. „Inimeste eneseteadvuses juhtub midagi dramaatilist kui nad hakkavad end täiskasvanutena mõistma. Nad hakkavad nägema oma elu kui mitte enam täiskohaga õppijad. Nad näevad end kui produtseerijana“(Knowles, 1980, p. 45). Koolijuhtidel on ülesanne luua tasakaal õpetajate ja koolitöötajate vahel. Et seda ülesannet täide viia, peavad koolijuhid kaaluma õpetaja isikut ja asjakohaseid vahendeid, et teada saada, mis on kasulikum koolile. Täiskasvanute rolli kogemused. Andragoogikas, kogemus eeldab rikast eeltööd täiskasvanu õppes. Koolijuhid peaksid teadma, et
Nii nagu kaladki on kahepaiksed kõigusoojased ja arenevad moondega. Hingata saavad nad kopsudega ja läbi naha. Kuival maal liikumiseks on neil kujunenud jäsemed. Kohata võib neid eelkõige niisketes elupaikades. Kahepaikseid on maakeral üle 3000 liigi, neist Eesti elab 10. Kahepaiksete hulka kuuluvad päriskonnad ja sabakonnad. Välimus Sabakonnalised on sisalikulaadse kehakujuga, päriskonnaliste keha on lamendunud. Enamikul neil on täiskasvanutena kaks paari jalgu, mida nad liikumisel erineval määral ka kasutavad. Vees elavatel vastsetel - kullestel - jalad esialgu puuduvad. Kahepaiksete nahk on õhuke ja paljas, kuid näärmeterikas. Vees elavatel liikidel on nahk ühtlaselt limaga kaetud. Troopiliste alade kahepaiksed on tihti väga erksavärvilised, meil levinud liigid on aga enamasti silmatorkamatu varjevärvusega. Sabakonnalistest on suurim hiidsalamander (kuni 30 kg), päriskonnalistest Aafrikas elav koljatkonn (kuni 3,5 kg)
Neile tuli pakkuda abi või tasulist tööd. · Suutsid, aga ei soovinud töötada (tegevusetud, jõudeelajad). Neid häbistati avalikult, et nad mõistaksid valitud tee ekslikust. · Ei suutnud töötada, sest olid liiga noored või vanad või haiged. Neid tuli hooldada spetsiaalsetes vaestemajades, hospidalides ja lastekodudes. Vaeslastele ja vaeste lastele oli soovitav õpetada mõnda (soovitatavalt kaubanduslikku) eriala, et nad saaksid täiskasvanutena iseseisvalt hakkama (Roosileht, lk 269-270). Nende jaoks, kes suutsid, aga ei soovinud tööd teha, hakkas välja kujunema inglise ühiskonnale iseloomulik ühiskondliku hoolekande vorm - abi ühiskondliku töö pakkumise kaudu. Alates 1597. aastast tuli valdades määrata kindlad isikud, vaeste järelevaatajad (Ouerseer of the Poor), kes pidid annetusi koguma ja õiglaselt jagama. Kogu kujunev sotsiaalhoolekandesüsteem korrastus 1601. aasta vaesteseaduses (Poor
VILJANDI ÜHENDATUD KUTSEKESKOOL Euroopa Liidu tervishoiupoliitika Referaat Viljandi 2010 Euroopa Liidu tervishoiupoliitika Asutamislepingu kohaselt peavad Euroopa Liidu meetmed olema suunatud rahvatervise parandamisele, inimeste haiguste ennetamisele ning inimeste tervist ohustavate tegurite kindlaksmääramisele. Selle tulemusena on Euroopa Liidu tasandil tekkinud tervishoiualane koostöö, mille eesmärk on ühendada tervishoidu käsitlevad poliitikavaldkonnad. EL täidab oma rolli Euroopas rahvatervise parandamisel tervishoiustrateegia vahendusel. Selle kaudu annab ta täiendava väärtuse liikmesriikide võetud meetmetele. Samas jääb liikmesriikidele vastutus tervishoiuteenuste ja ravi osutamise ning korraldamise eest. ELi tervishoiustrateegia keskendub peamiselt koostöö ja kooskõlastamise parandamisele, toetades tõenditele tugineva teabe ja teadmiste v...
psüholoogilistest muutustest. o seada esiplaanile lapse või noore sportlase tervis, ohutus ning heaolu ja hoolitseda, et see põhimõte oleks tähtsam kui sportlik saavutus või saavutusega seondatav kooli, klubi, treeneri või lapsevanema maine; o anda lastele selliseid sportlikke kogemusi, mis seoksid neid kogu eluks tervisliku kehalise tegevusega; o vältida laste kohtlemist lihtsalt väikseste täiskasvanutena, olles samas teadlik noorte ealise küpsemisega kaasnevatest psüholoogilistest ja füsioloogilistest muutustest ning sellest, kuidas need mõjutavad sportlikke võimeid; o vältida lastele selliste plaanide ja ootuste esitamist, mille täitmine ei ole laste võimetele vastav; o pidada esmatähtsaks lapse kui sporditegevusest osavõtja positiivseid emotsioone seoses tegevusega ning mitte avaldada survet osavõtuks, võistlemiseks, mis astuks
Sotsiaalsed probleemid Eestis Kodune töö Lapse väärkohtlemise roll lapse arengus Kas probleemsetest peredest tulevad probleemsed lapsed? Puudega laps kas ühiskonna liige või sotsiaalne probleem? Sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika eriala 1.kursus Tartu 2011 Liina Kanter, sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika 1.kursus. SOSS.01.088 Sotsiaalsed probleemid Eestis kodune töö Liina Kanter, sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika 1.kursus. SOSS.01.088 Sotsiaalsed probleemid Eestis kodune töö Sissejuhatus Sotsiaalne probleem on avalikult kahjulikuks või ebasoovitavaks tunnustatud situatsioon, mida enamus vaatlejatest peab sekkumist vajavaks. Sotsiaalne probleem puudutab paljusid inimesi ja erinevaid sotsiaalseid gruppe. Sotsiaalsed probleemid on ühiskonna struk...
PÄRNU KUTSEHARIDUSKESKUS Edvin Sild K-16B Eritoitumine diabeetikule Referaat Juhendaja: Taisi Talviste Pärnu 2018 SISUKORD SISSEJUHATUS Käesoleva referaadi teemaks on " Eritoitumine diabeetikule" Antud teema valikul sai määravaks asjaolu, et olen debeedist küll palju kuulnud nii meedia vahendusel kui erinevaid artikleid lugedes, kuid pole sellesse teemasse tegelikult süvenenud. Seega otsustasin, et uurin mis see tegelikult on, mida endast dibeet kujutab ning kuidas sellega toime tulla, mis on need toitained, mida diabeedik tohib ja saab või peab sööma. Erinevate internet andmete põhjal on täna Eestis diagnoositud umbes 70 000 inimesel dibeet ning maailmas põeb diabeeti ca 415 miljonit inimest. ( www. vikipeedia.ee) Diabeeti haigestumise puhul ei ole oluline, kas oled noor ...
Vaimse küpsuse mõiste on tunduvalt keerulisem ja raskesti defineeritav. Nii mõnedki tõekspidamised kujunevad inimestel lõplikult välja alles 30. eluaastateks. Lastel kulgeb kasvamine ja areng käsikäes. Pärast organismi füüsilise küpsuse saavutamist on korrektsem rääkida arengust. Piaget intellekti arenguteooria olemus- Oli üks esimesi, kes vaidlustas kujutluse, et lapsed sünnivad maailma väikeste täiskasvanutena. Ta väitis, et täiskasvanuile naljakana tunduv laste arutlusviis ei tähenda laste viletsamat mõtlemisoskust, vaid viitab hoopiski nende mõtlemise erinevustele täiskasvanute omast. Uurides laste arutlusviisi mitmesugustes oludes, jõudis Piaget arusaamisele, et laste vaimne areng toimub kvalitiivselt erinevate vaimse tegevuse astmete järnevusena. Iga eelnev aste on järgmise kujunemise aluseks ja eelduseks. Selline areng nõuab nii
Kui jah, siis STOP! Sul ei ole õigust meelega oma kaaslast kannatama panna. (Lasteombudsman, 2014) Igal inimesel on õigus turvatundele ja eneseväärikusele! Kiusajana võid küll teistele pakkuda põnevust ja sulle võib tunduda, et oled kaaslaste hulgas populaarne, kuid uurimused näitavad, et tegelikult ei meeldi kiusajad kellelegi. Uurimuste järgi käituvad inimesed, kes kooliajal teisi kiusasid, ka täiskasvanutena sarnaselt ning see võib neile kaasa tuua palju probleeme. Kiusamine on kahjulik ka sulle endale! (Lasteombudsman, 2014) 1. Meenuta olukorda, kui sulle tehti liiga. Mis tunne sul siis oli? Proovi ennast panna kiusatud kaaslase olukorda, kuidas see sulle tundub? (Lasteombudsman, 2014) 2. Lõpeta kaaslase kannatama panemine. See ei pruugi olla lihtne, eriti kui kaaslased ootavad, et jätkaksid. Sul on vaja jõudu ja julgust, et kõigi oma kaaslastega lugupidavalt käituda. 3
aga ei pea ühte ja sama tegema. Nende tööde lõppsiht on ühine, aga nende tööd erinevad. Loodus on annud naisele meeldiva ja osava vaimu. Ta tahab koguni, et nad mõtleksid, otsustaksid, armstaksid, tunnetaksid, et nad oma vaimu ja keha hariksid. Nad peavad palju õppima, aga ainult seda mis neile sobib. Kogu naise kasvatus peab suhtuma meestesse: neile meeldida, neile kasulik olla, nende silmis armastatud ja austatud olla, kasvatada neid noortena, hoolitseda nende eest täiskasvanutena, neile nõu anda, neid trööstida, teha nende elu mugavaks ja magusaks need on naiste kohustused igal ajal ja seda peab õpetama juba lapsele. Naised peaksid niipalju jõudu omama, et teha kõike võiksid teha kaunilt; mehed vajavad niipalju osavust, et teha kõike kergelt. Esimene ja tähtsam naise omadus on mahedus; loodud alistuma mehele, kes sageli on ebatäiuslik, vigade ja puudustega olevus. Vahel peab
Nii nagu kaladki on kahepaiksed kõigusoojased ja arenevad moondega. Hingata saavad nad kopsudega ja läbi naha. Kuival maal liikumiseks on neil kujunenud jäsemed. Kohata võib neid eelkõige niisketes elupaikades. Kahepaikseid on maakeral üle 3000 liigi, neist Eestis elab 10. Kahepaiksete hulka kuuluvad päriskonnad ja sabakonnad. Sabakonnalised on sisalikulaadse kehakujuga, päriskonnaliste keha on lamendunud. Enamikul neil on täiskasvanutena kaks paari jalgu, mida nad liikumisel erineval määral ka kasutavad. Vees elavatel vastsetel - kullestel - jalad esialgu puuduvad. Kahepaiksete nahk on õhuke ja paljas, kuid näärmeterikas. Vees elavatel liikidel on nahk ühtlaselt limaga kaetud. Troopiliste alade kahepaiksed on tihti väga erksavärvilised, meil levinud liigid on aga enamasti silmatorkamatu varjevärvusega. Sabakonnalistest on suurim hiidsalamander (kuni 30 kg), päriskonnalistest Aafrikas elav koljatkonn (kuni 3,5 kg)
· Kalade lõpustel parasiteerivad vähilaadsed (Ergasilus,Achtheres) Õ lk 101, 143 · Merekalade lihastesse kinnitunud koorikloomad(suvaliselt valitud liigi näitel) Merekaladel parasiteerib üle 200 liigi vähilaadseid . Rõhuv enamus neist kuulub aerjalaliste seltsi,neist omakorda üle 90% on Siphonostomatoidea alamseltsi liigid. Just viimaste hulgast on enamus liike ,kes täiskasvanutena kinnituvad kitiinist 16 ,,aknrutega"kala külge.b kõige sagedasemad on Sphyriidae, Pennellidae ja Lernaopodidae sugukondade liigid kes parasiteerivad mereahvenal,tursklastel, heeringalistel, lintsabalastel,makrellastel jt. Kala kvaliteedi seisukohalt on see
1961,1963. A. Bandura Vaatluslikul teel mudeli järgi. Kas mudeliks meedia, reaalsed situatsioonid, vms. kõik võivad suurendada. Modelleerimine põhilisi agressiivse käitumise õppimine Mudel kui autoriteet. Mudel mõjutab agressiivselt lapsi käitumia olenemata soost, staatusest vms. 1979 palju 8.a laps vaatab väigivaldseid multikaid ja filme. Mõõta tulemusi 19. A jooksul. Need kes vaatasid 8. Aastasena olid täiskasvanutena need, kes kaklesid. Ennast samastatakse agressiivselt käituva kangelase, autoriteediga tõenäosus suureneb veelgi. 5. Biheiviorism operantne tingimine+ keskondlik efekt Mis järgneb agresiivsele käitumisele Kui kinnitatakse positiivselt või karistatakse. Kui ei karistata, või esinevad meelelahutuslikus kontekstis, õpitakse ära. Seletab enamikku agressiivselt käituimise tekkemehhanisme. Kolm protsessi, mis soodustavad agressiivse käitumise toimumist: 1
Antiikkirjandu s SISSEJUHATUS Antiikkirjanduseks nimetame Kreeka ja Rooma orjanduslikus ühiskonnas tekkinud ja kujunenud kirjandust. Ühisnimetus antiikkirjandus märgib kahe kirjanduse lähedust nii ajaliselt kui ka tüübilt, mis on kõigiti põhjendatud – olid ju sama tüüpi ka neid sünnitanud ühiskonnad. Vanakreeka kirjandus on Euroopa vanim kirjandus, mille algust tähistavad Homerose eeposed „Ilias“ ja „Odüsseia“. See muidugi ei tähenda, et Homerosel puudusid eelkäijad. Ilmselt eelnes eeposte kirjapanemisele pikem kõrgetasemeline suulise rahvaluule periood, mille kohta puuduvad otsesed andmed. Seepärast tundubki meile, nagu kerkiks kreeka kirjandus ja kunst meie ette valmi...
Teiseks on kasvukeskkond - pidev vaesus. Tean inimesi, kes on elanud suurema osa enda lapsepõlvest äärmises vaesuses. Kuna ema-isa ei saanud enda eludegagi hakkama, siis pidid lapsed hakkama enda eest võitlema. Enamik neist (ligi 5-6 inimest mu tutvusringkonnast) on olnud noorena pätid - varastasid, ärandasid autosid, olid vägivaldsed. Vägivaldsed küll selles mõttes, et enda eest nad pidid seisma. Neil oli pidev ohutunne ja seega valmis iga hetk kellelegi ka virutama. Nüüd täiskasvanutena (30-40a) on neist kõigist saanud edukad inimesed- nad on enda karistused noorena ära kandnud, siis enda elu kardinaalselt muutnud. Hetkel on kõigil korralik töökoht, paljudel oma firmad, pered...“ Loeti üles veel vajaduste rahuldamata jätmist, hirme, võimujanu, häbi, solvumist, teadmatust. 19-30-aastane naine nimetas üles ka empaatiavõimetus. „Eks me kõik ole mingil määral häiritud, kui teine inimene tegutseb vastupidiselt meie visioonile. Iseasi, kas me suudame
Väga pingelistes mõistmist ega koostööd; reageerige nende käitumisele. olukordades on lapsed harva oma emotsionaalse ärrituse jahutamisel meisterlikud. Meie - Töötage välja mingisugune hüvitusplaan ja teadvustage, et järgmisel korral, kui tuleb täiskasvanutena peame ohjad haarama. asendusõpetaja, ootate te, et „Me (kõik) oleme...“. Seejärel töötage klassiga välja normiks • Kui oleme oma viha edastanud, võimaldab mõningane jahtumiseaeg mõlemal osapoolel saav „tava“, kuidas asendusõpetajaga töötada. rahuneda; ehk isegi mõelda ja toimunut mõtestada. Seejärel oleme enam valmis lahendust
liidab bioloogilised ja psühholoogilised teooriad. Antisotsiaalne isiksus ei ole ainus vaimne seisund, mille kohta arvatakse, et see kutsub esile normidest hälbivat käitumist. Viimased psühholoogilised vaatekohad rõhutavad lapsepõlvekogemuste tähtsust, millest tulenevad nt ego ebaterve kujunemine või ebatäiuslik võime oma tegusid kontrollida. Kuigi enamik meist on saanud lapsepõlves negatiivseid kogemusi, ei saa meist täiskasvanutena täisverelisi hälbinuid. On tõenäoline, et inimesed, kes sooritavad hälbelisi tegusid, on omandanud elu jooksul käitumisviisi, mis erineb keskklassi normidest. Hälbelisuse individualistlikud teooriad rõhutavad hoopis selliseid sotsiaalseid faktoreid nagu ebavõrdsus, võimetus määrata sobilikku käitumist. S. Freud ,,süütundega kurjategijad" inimesed, kes soovivad, et nad tabatakse ja et neid karistatakse,
heakskiitu; nad ei oska oma asjade eest hoolitseda, sest neile on vana asemele antud uus ja parem; nad kipuvad petma ja valetama, sest pole õppinud oma tegude eest vastutama. Ärahellitatud lapsed ei saa hakkama enesedistsipliiniga, sest neil ei ole olnud võimalust ise vigu teha ja tagajärgedest õppida. Lapsed, kelle vanemad on neid "õnnelikuks teinud", muutuvad aasta-aastalt järjest pahuramaks ja nõudlikumaks. Täiskasvanutena on nad sageli vihased kogu maailma peale, sest see ei anna neile kõike, mida nad seni on saanud, mistõttu nad ei oska olla õnnelikud. 12 ---------------------------------- MILLES ON KIITUSE IMELINE JÕUD? Clive Lewise (1994) arvates on kiitus rõõmu ja sisemise tervise väljendus. Ma mõtlesin, et kiitus on komplimentide, tunnustuse ja austuse andmine
psühholoogilised teooriad. Antisotsiaalne isiksus ei ole ainus vaimne seisund, mille kohta arvatakse, et see kutsub esile normidest hälbivat käitumist. Viimased psühholoogilised vaatekohad rõhutavad lapsepõlvekogemuste tähtsust, millest tulenevad nt ego ebaterve kujunemine või ebatäiuslik võime oma tegusid kontrollida. Kuigi enamik meist on saanud lapsepõlves negatiivseid kogemusi, ei saa meist täiskasvanutena täisverelisi hälbinuid. On tõenäoline, et inimesed, kes sooritavad hälbelisi tegusid, on omandanud elu jooksul käitumisviisi, mis erineb keskklassi normidest. Hälbelisuse individualistlikud teooriad rõhutavad hoopis selliseid sotsiaalseid faktoreid nagu ebavõrdsus, võimetus määrata sobilikku käitumist. S. Freud ,,süütundega kurjategijad" inimesed, kes soovivad, et nad tabatakse ja et neid karistatakse, sest nad tunnevad end
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
