Õpetaja professionaalse arengu elemendid täiskasvanuõppes. Ameerika Ühendriikide koolijuhid on silmitsi järsu ja kiireneva perioodi muutusega-uue aja vastutus. Suurenenud tempo ja keerukus on jätnud koolijuhid suurte otsuste ette, mida nad peavad langetama kiiresti. Õpetaja professionaalne areng on vastutusrikas koolis ning koolijuhtidelt oodatakse „ aidata õpetajatel luua ülevaadet teadmistest ja oskustest, mis peaksid klassiruumis toimima efektiivselt ja koolijuhid oskaksid paremini suurendada õpilaste huvi õppimise vastu“ (National Staff Development Council, 2001, p.vi). Üldiselt, professionaalne areng õpetajatele on läbi viidud väljaspool kooli, aga suurenev nõudlus on koolijuhtidele, et nad arendaksid programmi, mis toetab jätkuvat professionaalset õpet. Üks väljakutse koolijuhtidele, kes on vastutavad õpetaja koolipõhise arengu eest, on struktureerimise protsess, mis looks innuka
Küsitle erinevaid osapooli, ära vali ainult neid, kes sulle meeldivad! Midagi erilist Kui keegi keeldub kommentaarist, võib selle fakti uudisesse kirjutada. Süüdistatavale tuleb alati sõna anda. Oma arvamusest ei tohi liigselt hoolida. Arvestada tuleb KÕIGI VÕIMALIKE osapoolte huve. Leia kõik võimalikud osapooled! 1 "Koolivaheaeg võib lõppeda juba augustis" · õpilased · lapsevanemad · õpetajad · koolijuhid · remonditöölised · koolikokad jt teenistujad · liikluspolitseid · vanavanemad · reisifirmad · trükikojad ja kirjastused · veel... Leia kõik võimalikud osapooled! 2 Riik palkab tipphäkkerid e-hääletust katsetama EPL 20.01.2004 Häkkerid Välismaal viibivad valijad riigiametnikud kandideerijad maksumaksja, kelle
Väga paljud riigid on võtnud sellise süsteemi kasutusele. E-valimised on üheks väga suureks tugevuseks e-riigi puhul. Minu arvates on see väga hea meetod, kuidas tõsta valimisosalust ning kodanike huvi valimiste vastu. Õpilaste jaoks väga oluliseks e-riigi tugevuseks on e-kool. E-kool on internetipõhine elektroonene õppeinfosüsteem, mis ühendab kõiki õppetööga seotud osapooli: õpilased, õpetajad, lapsevanemad, koolijuhid, klassijuhatajad. E-kool on muutnud õpilaste ning ka õpetajate jaoks oma hinnete, puudumiste ning muu kooliga seonduva jälgimise äärmiselt mugavaks. Samuti on lapsevanematel palju rohkem võimalusi oma õppiva lapse käekäiku koolis jälgida. Lisaks hinnetele ja puudumistele on e-koolis ülesse märgitud ka kodused ülesanded. Ka klassijuhatajate töö on sellega muudetud lihtsamaks. Läbi e-kooli saavad nad kergesti õpilastele edastada teateid ning tähtsamaid uudiseid
Doris Kareva jagas hiljuti Kultuuri Koha konverentsil lugu sellest, kuidas teda kutsuti gümnaasiumi õpilastele rääkima voorustest kuna noored ei tea, mis need on. Meie õpetajate üks väljakutse on olla kõigi survete ja ootuste keskel eeskätt Õpetaja ja Inimene suure algustähega, mitte inimene klassi ees, kes lastele oma ainet edasi annab. Viiendaks vajab tunnistamist ka see, et koolis kehtivad samasugused turumajanduslikud printsiibid, nagu muudes valdkondades. Õpetajad ning koolijuhid on ka töötajad, kes valivad võimalusel paremaid töötingimusi; ressursid koonduvad sinna, kus need saavad paremini ära kasutatud ühelt poolt väga mõistlik ja loomulik. Teiselt poolt on see vastupidine tegelikule vajadusele, kuna täna koonduvad ressursid pigem sinna, kus kool saab koostöös koduga teha väga head tööd, mitte sinna, kus neid on rohkem vaja. Ometigi on õpetajate ja koolide töö, kellel ei ole lapsevanemate näol tugevat partnerit, meie jaoks suurem väljakutse.
Doris Kareva jagas hiljuti Kultuuri Koha konverentsil lugu sellest, kuidas teda kutsuti gümnaasiumi õpilastele rääkima voorustest kuna noored ei tea, mis need on. Meie õpetajate üks väljakutse on olla kõigi survete ja ootuste keskel eeskätt Õpetaja ja Inimene suure algustähega, mitte inimene klassi ees, kes lastele oma ainet edasi annab. Viiendaks vajab tunnistamist ka see, et koolis kehtivad samasugused turumajanduslikud printsiibid, nagu muudes valdkondades. Õpetajad ning koolijuhid on ka töötajad, kes valivad võimalusel paremaid töötingimusi; ressursid koonduvad sinna, kus need saavad paremini ära kasutatud ühelt poolt väga mõistlik ja loomulik. Teiselt poolt on see vastupidine tegelikule vajadusele, kuna täna koonduvad ressursid pigem sinna, kus kool saab koostöös koduga teha väga head tööd, mitte sinna, kus neid on rohkem vaja. Ometigi on õpetajate ja koolide töö, kellel ei ole lapsevanemate näol tugevat partnerit, meie jaoks suurem väljakutse.
pöörama. Üks tõsine probleem koolides on koolivägivald. Koolis tihtipeale kiusatakse nõrgemaid ja väiksemaid lapsi. Lapsed ei julge sellest ka rääkida, sest nad arvavad, et neid kiusatakse veel rohkem. On ka lapsi, kes peavad teatud kambale igapäev oma raha andma, sest muidu antakse talle peksa. Koolivägivalla pärast pannakse koolidesse ka kaameraid üles, sest tahetakse ju teada, kes keda peksab, et saaks õpilase vastutusele võtta. Osad koolijuhid on öelnud, et nad ei pane kaameraid sellepärast, et õpilastel oleks natukenegi privaatsust, mis on minu meelest ka õige. Koolides on juhtunud ka tõsiseid õnnetusi seoses koolivägivallaga. Näiteks ma tean juhtumeid, kus on ninaluu katki löödud ja tean ka sellist juhtumit, kus üks õpilane haavas teist noaga. Kõige hullemaks läheb asi aga siis, kui õpilane on kooli ja õpetajate peale nii vihane, et tuleb kooli tulirelvaga ning hakkab õpilasi ja õpetajaid tulistama
uurida ja rääkida. Muidugi, sest pärast aastatepikkust sakslaste pealekäimist olime ka meie vestlusaltid ja sooritasime koguni kaks suulist eksamit. Proosateksti või bioloogilise diagrammi pooletunnine lahtiseletamine kõlab ilmselt keskmisele eesti õpilasele üsna hirmuäratavalt, sest peale võõrkeeleeksami, pole paljud suulise esinemisega kokku puutunud. Ometi tuleks verbaalset võimekust lõpueksamitel kindlasti hinnata ja kui meie koolijuhid kardavad läbikukkujaid, siis karta tuleks hoopis suu peale kukkujaid.
lihaste hapnikuga varustamist kehalisel pingutusel). · Keha koostis (rasva hulk ja lokalisatsioon). · Tugi- ja liikumissüsteemi võimekus (lihaste jõud ja vastupidavus ning painduvus). · Motoorne võimekus (tasakaal ning liigutuste koordinatsioon ja kiirus). Mis on tõrge kehalise kasvatuse tundidele? Kuigi Eesti koolide kehalise kasvatuse tundide hulk on Euroopa väiksemaid, jätavad koolijuhid tunde ära ja panevad lapsi võimlema liiga suurtes rühmades. Eesti Kehalise Kasvatuse Liidu juhatuse liikmele Milvi Miilile on sel nädalal helistanud mitme kooli õpetajad, kes tunnevad muret selle üle, et koolide palgafondide väiksuse tõttu peavad nad kehalist andma korraga mitmele klassile. "Õpetajad kardavad vigastusi," märgib Miil, "sest nad ei jõua nii suurt hulka lapsi jälgida, veel vähem arendada. See pole ju enam mitte sporditund, vaid massiüritus."
lapse koolielust, kui paberpäeviku puhul. Klassijuhataja seisukohalt plussid kindlasti see, et iga õpilase kohta saab väga täpset infot, nii puudumiste, hinnete, märkuste kohta. Lihtne infoedastamine lapsevanematega on kindlasti aega kokkuhoidvam, kui korraldada pidevalt näost-näkku kokkusaamisi. Ma arvan, et e- koolile kulub vähem aega, kui sama infot sisaldava pabermajanduse täitmisega. Koolijuhtidel on kindlasti tänu e-koolile parem ülevaade kogu koolielust. Koolijuhid saavad ülevate puudumistest ja õppimise tulemuslikkusest, aineõpetajate ja klassijuhatajate tegevusest, ennetada võimalikke probleeme mõne õpilasega ja koostada kohalikele omavalitsustele ning riigile vajalikku aruandlust. Kasutades e- kooli saab koolijuht tegelikele andmetele vastava aruandluse mitte ainult õpilaste õppeedukuse vaid ka õpetajate töökoormuse ja korralikkuse kohta. E-kool aitab koolijuhil langetada ajakohasele infole
Osaliselt muutusid koolitüübid, üksikutes koolides rakendati täiend- ehk seitsmes klass, gümnaasiumite asemel tulid keskkoolid ja õppemaks säilis. Seitsmes klass võeti hästi vastu, sest kõik soovisid ühe aasta võrra rohkem haridust. Koolides hakati organiseerima poliithariduslikku kasvatustööd. Kohustusliku ainena tuli vene keel ning hakati õpetama Nõukogude Liidu ajalugu, konstitutsiooni, NSVL-i geograafiat ja vene kirjandust. Mõned koolijuhid vabastati ametist, küüditati, arreteeriti või mobiliseeriti. Õpilaste seas esines palju salajasi koosolekuid ja avalikku vastuhakku. Sakslaste võimu all Virumaal suuri sõjategevusi II maailmasõja ajal ei olnud. Küll aga oli koolides, kus olid sõjaväed sees õppevahendid lõhutud ning meesõpetajatest oli puudus. Saksa keel muudeti kohustulikuks. 5
1. VANEMAID SÜÜDISTATAKSE, AGA EI KOOLITATA Vanemaid süüdistatakse noorte hädades ja ka neis probleemides, mida noored väidetavalt ühiskonnale tekitavad. Poliitikud ja ametnikud süüdistavad vanemaid selles, et nood kasvatavad üles põlvkondade viisi kamabas jõlkujaid, teismelistest mõrvareid, vägivaldseid kooliõpilasi ja kurjategijaid. Ja kui lapsed ei saa koolis hakkama või kukuvad ühest kohast teise järel välja, väidavad õpetajad ja koolijuhid, et selles on süüdi vanemad. Ning samas kes aitaks vanemaid? Kui palju pingutusi tehakse selleks, et aidata emadel isadel saada paremateks lapsevanemateks? 1962. aastal otsustas dr. Thomas Gordon Pasadenas koostada vanemate treeningprogrammi, milles esimesel kursusel osales ainult 17 vanemat, kellest enamikul oli oma lastega juba tõsiseid probleeme. Kursus kannab nime Vanemate Efektiivsuse Treening või lihtsalt PET.
rahupiipu ehk narkotsi. Olen kuulnud õpilastelt, et vahest klaasike veini võtab lapsevanem lapsega koos, et stressi maandada -- peaasi, et küla peale "kummutama" ei lähe. Väsimuse vastu ei aita ka kahepäevane tantsu vihtumine ja tantsusaalist intiimsfääri nihkumine. Lohutatakse end sellega, et selleks korraks sai "puhatud", et mittepuhanuna esmaspäeva hommikul kooli tulla. Kaaspedagoogid, haridustöötajad, pedagoogikateadlased, koolijuhid -- kas me märkame väsinud lapsi -- väiksematel lastel on iga teine sõna "suva" või "savi". Muidugi, suuremad poisid -- tüdrukud käituvad ,,täiskasvanulikumalt" lõõgastudes veini- või konjakiklaasi taga, otsides või ise leiutades erinevaid väljundeid. Mõned õpilased tunnevad, et kolmapäeva õhtuks on nad juba "kustunud." Kas see on tõepoolest probleem, mis siililegi selge? Kas tõesti kõik päevalehed ja
Üks levinumaid on kõigi meetodite liigitamine kolme põhi- ja ühte lisarühma. Põhirühmad on : hinnangud, testid ja ankeedid, õpilaste tööde ja tegevuste analüüs. Lisarühma kuuluvad õpiedukuse analüüs ja mitmesuguste õppetööks vajalike oskuste kindlaksmääramine (Unt 2005: 52). Hinnang on meetod, mille puhul erinevad isikud väljendavad oma arvamusi lapse võimete kohta. Need inimesed võivad olla klassijuhataja, kõik õpetajad nii koolis kui lasteaias, koolijuhid, lapsevanemad, ringijuhid, koolikaaslased, arst, psühholoog, sotsiaalpedagoog kõik, kes lapsega kokku puutuvad. Sellele lisandub lapse enesehinnang see, mida ta ise oma võimetest arvab. Hinnangu aluseks on lapse tundmaõppimise klassikalised meetodid vaatlus ja mitmesugused küsitlused. Vaatlus igapäevases koolipraktikas hõlmab õpilase käitumise jälgimist ning selle põhjal järelduse tegemist. Vaatluse kõige suuremaks puuduseks on tunnistatud tema
Lisaks sellele ei saadud eeldada, et iga laps peaks kohustuslikus korras koolis käima. Kuigi keskklassi ja kõrgklassi peredes anti adekvaatset haridust kodus, siis enamusel rahvast tuli kirjaoskust õppida kusagilt mujalt. 17.-19.saj. oli valdav osa koole kiriku või heategevuslike organisatsioonide valduses. XIX sajandi alguses loodi suur hulk eraettevõtteid, mis vajasid tööjõudu, kes oskaks kirjutada ja arvutada. Seetõttu hakkasid ettevõtlikud koolijuhid koole renoveerima, et meelitada lapsi kooli tulema. Mõned neist pakkusid võrratult head haridust, kuid ainult kõrgemale ühiskonnakihile, sest nemad suutsid hariduse eest maksta. Kirjaoskuse märkimisväärsele tõusule Inglismaal aitas kaasa 18. saj. levinud Bell-Lancasteri süsteem. See oli Soti pedagoogi A. Belli (1753-1832) ja inglise pedagoogi J. Lancasteri (1778-1838) poolt väljaarendatud algkooli õppetöökorraldus,
Ande- kad alasooritajad ja väljakukkujad on nüüdse haridussüsteemi tõsisemaid probleeme. Tihti saab andekate arenguks parimate tingimuste loomisel takistuseks asjaolu, et lapsevanematel ning pedagoogidel puuduvad koge- mused ja teadmised nii andekate laste märkamiseks kui ka koolitustööks andekate lastega. Ka Eestis pole olukord erinev. Eesti koolide eespool vii- 6 Eessõna datud uuringu põhjal tunnistavad seda vajakajäämist nii koolijuhid, peda- googid kui ka koolipsühholoogid. Seega on just vanemate ja pedagoogide asjatundlikkus põhiküsimusi andekate laste arendamisel. Kuigi meie kirjastused on välja andnud mitmeid andekale lapsele pü- hendatud tõlkeraamatuid – siinkohal sügav kummardus emeriitprofessor Inge Undile esimese eestikeelse seda ainest süsteemsemalt käsitlenud raa- matu “Andekas laps” (2005) eest –, on teema oma mitmetahulisuses üsna ammendamatu
Need, kes annavad – ja annavad heldelt – oma aega ja energiat, et oma kolleege toetada, rää- sipliiniprobleemid, siis kuidas te neile toetuse pakkumiseks läheneksite? givad nii toetuse pakkumise stressist kui ka kasust, mida naudivad toetuse vastuvõtjad (Rogers • Kuidas trotslike õpilaste/klassidega hädas olevaid õpetajaid teie koolis välja selgitatakse 2002).1 On oluline, et koolijuhid neid loomulikke, loovaid pingeid tunnistaksid. ja neid toetatakse? Lisaks ei saa kolleegituge lihtsalt kohustuslikuks teha. Nagu igasugust kooli kultuuri omadust • Kui sellised õpetajad ei „astu ette“, et tuge küsida, siis kuidas me toetust laiendame/pa- või tegevust, ei saa tõeliselt tähtsaid asju teistele peale suruda või sundida (Fullan 1993; Stoll kume/jätkame? 1998; Rogers 2002). Siin ongi peidus anomaalia
annaabi.ee 
