tegevustele, strateegia ressurssidele, keskkonnale ja missioonile. Taktika ja strateegia on alati seotud Taktika on strateegiast konkreetsem Taktikaga on seotud info kogumine, töötlemine ja edastamine Plaanide elluviimine sõltub ressursside kasutamisest, otsustamise tõhususest jne Hea idee, kehv teostus. Kehv idee, hea teostus. Operatiivne planeerimine Operatiivplaanid on suunatud lähimate eesmärkida saavutamisele. Operatiivplaanid on kitsa suunitlusega ja lühiajaliseks täitmiseks. Programmid, projektid Protseduurid ja reeglid Operatiivplaanid Korporatsiooni filosoofia Strateegiline planeerimine Korporatsioonitasandi Äritasandi strateegia Porter (1979) pakub välja 5 konkureerivat mõjujõudu, mis kujundavad strateegia 1) Potentsiaalsete uute sisenejate oht 2) Informeeritud ostja võim (kogu toodangu
kõige paremini organisatsiooni jms on suhtluskanali rikkuse olemasolu organisatsioonist mõttes nimekirja allotsas. Vasta ise d. tehnilistele oskustele väljapoole ... Tõene Õige a. organisatsiooni missioon Väär Palun kirjeldage oma e. kontrolli oskustele Õige Planeerimist on kõige b. operatiivplaanid mõtekam alustada .... sõnadega mida tähendab c. strateegilised eesmärgid a. organisatsiooni missiooni autentne eestvedamine Milline neist on tänapäeva d. taktikalised plaanid väljatöötamisega Õige (vähemalt 45 lauset). trendideks ..... ? e. strateegilised plaanid b. ajurünnakuga Lisage ka see, kuidas võiks Milline neist ei ole c
tulemuste alusel. 3)Tootearendusjuhil on kuutasu ja lisatasu töötulemuste alusel. 4)Tehnikajuhil, tehnoloogidel ja mehaanikul on kindel kuutasu. 5) vahetusülematel on kindel kuutasu ja lisatasu töötulemuste alusel. 6) Pingitöölistel on tunnitasu ja lisatasu -40% vastavalt töötulemustele 3.7 Planeerimine Ettevõttes on : 1) Pikaajalised strateegilised plaanid. 2) Taktikalised plaanid. 3) Operatiivplaanid Pikaajalised, üldised plaanid koostatakse kogu juhtkonna osavõtul, taktikalised ja operatiivplaanid igas üksuses omaette. Kõigepealt määratakse üldised eesmärgid, seejärel analüüsitakse hetkeolukorda, tehakse SWOT- analüüs. Tellitakse turu-uuringud ja hinnatakse oma ressursse. Seejärel koostatakse üldised plaanid ja töötatakse välja nende täitmise mehhanismid. Peale seda tutvustatakse neid juhtivtöötajatele, kes
Planeerimine võimaldav ette prognoosida protsessi eesmärgi seadmisest nende saavutamiseni. Planeerimine on üks osa juhtumisest ja avaldab mõju kõikidele muudele juhtimisprotsessidele: organiseerimisele, eestvedamisele ja motiveerimisele, ning kontrollimisele. 13. Millised on planeerimise tasandid? Plaane liigitatakse: · Kavandavate ajavahemike alusel pikaajalised plaanid, taktikalised plaanid, lühiajalised plaanid. · Juhtimistasadi alusel strateegilised plaanid, operatiivplaanid. · Valdkondade alusel müügi plaanid, tootmisplaanid, finantsplaanid 14. Mis on strateegiline planeerimine? Strateegia määrab organisatsiooni põhieesmärgid ja peamised teed nende saavutamiseks, andes organisatsioonile kindla tegevussuuna. Eesmärkide omadused: mõõdetavus, arusaadaus, motiveeritus, reaalsus, saavutatavus, paindlikkus, sobivus. 15. Mis on taktikaline planeerimine? Taktikalised eesmärgid ei ole midagi iseseisvat, vaid tulenevad strateegilistest eesmärkidest
vastu võtta juhtimisotsuseid.(Kabral, 2003, lk 180) Plaanimise sammud: 1. Määrata nõudlus 2. Määrata tootmismaht, mis tehakse normaalse tööaja, ületunnitöö, tööjõu täiendava palkamise või allhanke korras 3. Leida tööaja kulud, töötajate palkamis- ja vallandamiskulud ning varude kokkuhoid 4. Analüüsida variante 5. Võtta vastu iga ajavahemiku kohta eraldi Strateegiline ja taktikaline plaan koostatakse ettevõtte tasemel, operatiivplaanid tootmisüksuse taseme, ja need on dekaadi, ööpäeva ja vahetuse plaanide koostamise aluseks (Kabral, 2003, lk183) Plaanimise põhiprintsiipideks on: Strateegiliste ja taktikaliste plaanide järjepidevust Plaanide sotsiaalne orienteeritus Plaanimise prioriteetide määramine tähtsuse järgi Plaaninäitajate adekvaatsus Plaanitavate parameetrite kooskõlastatus väliskeskkonnaga Plaanide variantsus Plaanide stabiilsus
vähendada segadust ning anda kontrolliks vajalik standard. Plaanide liigid: - pikaajalised e. strateegilised plaanid,- vahepealse kestusega e. taktikalised plaanid,- lühiajalised e. operatiivsed plaanid. Strateegia määrab organisatsiooni põhieesmärgid ja peamised teed nende saavutamiseks, andes organisatsioonile kindla tegevussuuna. Kui strateegia keskendub ressurssidele, keskkonnale ja missioonile, siis taktika keskendub inimestele ja tegevustele. Operatiivplaanid koostatakse lähtudes taktikalistest plaanidest ja on suunatud operatiivsete eesmärkide saavutamisele. Organiseerimine, millega määratakse ülesanded ja võimusuhted. Selle osategevusega luuakse masinate, materjalide ja inimeste niisugune kombinatsioon, mis tagab planeeritud tegevuse. Planeerimise käigus fikseeritakse organisatsiooni eesmärgid. Organiseerimise käigus määratakse eesmärkide saavutamise teed. Otsustatakse, kuidas kõige paremini rühmitada
o Maskuliinsus ja feminiinsus maskuliinses saavutamine oluline, feminiinses võrdsus ja vendlus, elukvaliteet/raha, karjääri väärtustamine, macholik käitumine, soolised küsimused Planeerimine Tasandid: o Pikaajalised e. Strateegilised plaanid 5-10 aastat, tegeleb tippjuhtkond o Vahepealne e. Taktikaline plaan mõningane detailsus, mõnest kuust aastani, tegelevad keskastmejuhid o Lühiajalised operatiivplaanid, 1aasta, esmastasandi juhid Funktsioonid: o Organisatsiooni kavandamine (asukoht, struktuur, ametikohad) o Personalijuhtimine(vajalike oskustega inimeste leidmine) o Infovahetus o Eestvedamine ja motiveerimine o Kontroll Strateegiline planeerimine: o Eesmärgid peavad olema SMART. Ehk Saavutatavad, Mõõdetavad, Ajaliselt määratletud, Realistlikud, Täpsed. o Eesmärgid hierarhilised, tipus missioon Taktikaline planeerimine:
organisatsioonist ja tema kohast ümbritsevas keskkonnas. 7) Too välja planeerimise tasandid. pikaajalised (strateegilised) plaanid, mis on kavandatud 5-10 aasta peale. Nende plaanidega tegeleb tippjuhtkond. Vahepealse kestusega plaanid, mille kestus on mõnest kuust paari aastani ning haaratud on keskastmejuhid. Neid plaane nimetakse ka taktikalisteks plaanideks. Lühiajalised, vähema kui aasta peale kavandatud operatiivplaanid, millega tegelevad kõige madalama tasandi juhid 8) Mis on missioon? Kirjeldab organisatsiooni väärtusi, püüdlusi ja olemasolu põhjusi. 9) Miks on organisatsiooni struktuur organisatsioonile vajalik? See on aluseks organisatsiooni liikmete omavahelistele suhetele. Organisatsiooni ülesehituse peaeesmärk on luua tõhus tööjaotus. 10) Mida tuleb silmas pidada organisatsiooni struktuuri loomisel? Orienteetiruts
Avatud süsteem – seotus väliskeskkonnaga. Suletud süsteem – seotus sisekeskkonnas. 29. Kuidas plaanid jaotuvad kavandatavate ajavahemike ja juhtimistasandite järgi? 1. Pikaajalised (strateegilised), mis on kavandatud 5-10 aasta peale, tegeleb tippjuhtkond. 2. Taktikalised (vahepealse kestusega plaanid), mille kestus on mõnest kuust paari aastani, tegelevad keskastmejuhid. 3. Lühiajalised, vähema kui 1 aasta peale kavandatud operatiivplaanid, tegelevad esmatasandijuhid. 30. Mida selgitab Demingi ring (W.Demingi järgi)? Näide. Demingi ring(PDCA(Plan-Do-Check-Act)) kirjeldab kontseptsiooni, mis toetab süstemaatilist lähenemisviisi protsesside pideval parendamisel. Lühidalt koosneb protsess neljast loogilisest sammust: planeerimine(P), teostamine(D), kontrollimine ehk uurimine(C) ja realiseerimine(A). 31. Miks ja kuidas peaksid organisatsioonid sotsiaalselt vastutustundlikult toimima?
liiki plaane: pikaajalised (strateegilised), mis on kavandatud 5-10 aasta peale, tegeleb tippjuhtkond. Sisaldavad prioriteete ja meetmeid, mis on vajalikud strateegiliste eesmärkide saavutamiseks. taktikalised (vahepealse kestusega plaanid), mille kestus on mõnest kuust paari aastani, tegelevad keskastmejuhid. On konkreetsemad. Haaravad mingit osa organisatsioonist või tegevusvaldkonna. lühiajalised,vähema kui 1 aasta peale kavandatud operatiivplaanid, tegelevad esmatasandijuhid.Täpsustatakse üldeesmärkide saavutamise teid. 22. Selgitage mõistet „eesmärk“. Selgitage SMART mudelit. Eesmärk – mingi kindel lõpptulemus, mida tahetakse saavutada. SMART- mudel S – specific - eriline M - measurable – mõõdetav A –achievable - saavutatav R – realistic - reaalne T – time based – ajaga seotud 23. Selgitage Gantti graafiku toimimise põhimõtet? Näide.
olla atraktiivseim tööandja igal koduturul. Taktikaline planeerimine .� Taktika keskendub peamiselt inimestele ja tegevustele, strateegia ressurssidele, keskkonnale ja missioonile. .� Taktika ja strateegia on alati seotud .� Taktika on strateegiast konkreetsem .� Taktikaga on seotud info kogumine, töötlemine ja edastamine .� Plaanide elluviimine sõltub ressursside kasutamisest, otsustamise tõhususest jne .� Hea idee, kehv teostus. Kehv idee, hea teostus. Operatiivplaanid Korporatsioonitasandi strateegia Äritasandi strateegia .� Porter (1979) pakub välja 5 konkureerivat mõjujõudu, mis kujundavad strateegia: .� Potentsiaalsete uute sisenejate oht .� Informeeritud ostja võim (kogu toodangu ostab üks) .� Tarnija võim (toorme tarnib üks) .� Asendustoodete tekkimine .� Rivaalitsemine (a la Pepsi vs Coca Cola) 3 võimalikku strateegiat �� Erinemine- eristumine (brand) �� Hinnajuhtimine (efektiivsus, omadused vs hind)
Nim taktikalisteks plaanideks. Tavaliselt on igal valdkonnal eraldi taktikalised plaanid ning eesmärk on täita vastav osa strateegilisest plaanist; Taktilisi plaane tehakse strateegiliste plaanide eri osade täitmiseks. Kui strateegia keskendub ressurssidele, keskkonnale, missioonile, siis taktika keskntub inimestele ja tegevustele. Taktilisel planeerimisel tuleb määratleda konkreetsed ressursid ja tegevuse ajalised piirid. lühiajalised - vähem kui 1 aastale kavandatud operatiivplaanid, tegelevad esmastasandi juhid. Iga üksik plaan haarab väikese arvu tegevusi. Koostatakse lähtudes taktikalistest plaanidest, suunatud lähimate eesmärkide saavutamiseks. On kitsa suunitlusega ning ette nähtud täita lühikese aja jooksul esmatasandijuhtide poolt. Opplaane tehakse ühekordseks ja korduvkasutamisek. Mitmesugused standartprotseduurid ja reeglid. 20. Planeerimismeetodid 1
loeng) Liina Puusepp Planeerimise tasandid: · pikaajalised (strateegilised) plaanid, mis on kavandatud 5-10 aasta peale. Nende plaanidega tegeleb tippjuhtkond. · Vahepealse kestusega plaanid, mille kestus on mõnest kuust paari aastani ning haaratud on keskastmejuhid. Neid plaane nimetakse ka taktikalisteks plaanideks. · Lühiajalised, vähema kui aasta peale kavandatud operatiivplaanid, millega tegelevad kõige madalama tasandi juhid (Miller, Catt, Carlson, 1996: 152). Strateegiline planeerimine Strateegia määrab organisatsiooni põhieesmärgid ja peamised teed nende saavutamiseks, andes organisatsioonile kindla tegevussuuna, eeldusel et eesmärgid on mõõdetavad, arusaadavad ning reaalsed (Miller, Catt, Carlson, 1996: 152). Strateegilistest eesmärkidest lähtub, kuhu tahab organisatsioon tervikuna jõuda kaugemas tulevikus ja seejärel lähemas perspektiivis
· E-ajastul muutub kiirus äriedu seisukohalt olulisemaks kui firma suurus. 5) Too välja planeerimise tasandid. · pikaajalised (strateegilised) plaanid, mis on kavandatud 5-10 aasta peale. Nende plaanidega tegeleb tippjuhtkond. · Vahepealse kestusega plaanid, mille kestus on mõnest kuust paari aastani ning haaratud on keskastmejuhid. Neid plaane nimetakse ka taktikalisteks plaanideks. · Lühiajalised, vähema kui aasta peale kavandatud operatiivplaanid, millega tegelevad kõige madalama tasandi juhid (Miller, Catt, Carlson, 1996: 152). Strateegiline planeerimine Strateegia määrab organisatsiooni põhieesmärgid ja peamised teed nende saavutamiseks, andes organisatsioonile kindla tegevussuuna, eeldusel et eesmärgid on mõõdetavad, arusaadavad ning reaalsed (Miller, Catt, Carlson, 1996: 152). Strateegilistest eesmärkidest lähtub, kuhu tahab organisatsioon tervikuna jõuda kaugemas tulevikus ja seejärel
Keskendub ressurssidele, keskkonnale ja missioonile. taktikalised plaanid- Taktikalised eesmärgid ei ole midagi iseseisvat, vaid tulenevad strateegilistest eesmärkidest. Keskendub inimestele ja tegevustele. Taktikalistel planeerimisel konkretiseeritakse üldsõnalisi strateegiaid konkreetsete ressursside ja tegevuste ajalise piirangute määratlemine.Taktikalisi plaane tehakse strateegiliste plaanide eri osade täitmiseks. Operatiivplaanid- Operatiivplaanid koostatakse lähtuvalt taktikalistest plaanidest ja on suunatud lähimate eesmärkide saavutamiseks. Need plaanid on kitsa suunitlusega ning ette nähtd täitmsele lühikese aja jooksul esmatasandi juhtide poolt. Operatiivplaane tehakse ühekordseks kasutamsieks programmid , projektid ja korduvkasutamiseks standardprotseduurid ja reeglid. · Valdkondade alusel müügi plaanid, tootmisplaanid, finantsplaanid 4
sisuline mõte tulemused milleni organisatsioon tahab jõuda. Oluline nende teadmine kõigi töötajate poolt. Oluline on esmalt tähelepanu pöörata keskkonna tingimustele ja alles seejärel määrata org. missioon ning sellest tulenevad eesmärgid ja tegevussuunad. Plaanid jaotuvad: pikaajalised e. strateegilised plaanid millistes tegevusvaldkondades org jätkab oma põhitegevust. Vahepealse kestusega e taktikalised plaanid (1-2 aastat) lühiajalised e operatiivplaanid suunatud konkreetsele tegevusperioodile. Eesmärgid peavad olema konkreetselt sõnastatud, mõõdetavad, realistlikud ja ajastatud. · Inimesed kujundavad organisatsiooni sotsiaalse süsteemi. Oluline arvestada: inimeste teadmised ja oskused; tegelikkuse tajumine ja väärtused + hoiakud. Org. sõltub seal töötavatest inimestest. Kui töötaja tuleb tööle, sõlmivad org. ja töötaja omavahel psühholoogilise lepingu,
Süvakultuur - põhiväärtused, mis on sageli sõnastatud organisatsiooni ülesannetes ja strateegias. Organisatsiooni kultuuri juhtimiseks peab juht kõigepealt kindlaks tegema, milline kultuur organisatsioonis valitseb. 7 Plaanimine Plaanide liigid: 1) pikaajalised (strateegilised) plaanid 2) vahepealse kestusega plaanid (taktikalised plaanid) 3) lühiajalised (operatiivplaanid) Strateegiline plaanimine: - Eesmärgid - rganisatsiooni praeguste ja tulevaste suutlikusse hindamiseks. - Suhte keskkonnaga - hindamaks, mida ja kellele organisatsioon pakub. - Organisatsiooni kontseptsioon - organisatsioonide osade seostamiseks. - Igapäevast tegevust suunava poliitika väljatöötamiseks. Etappid: - eesmärgide püstitamine - olemasoleva olukorra analüüs - plaanide koostamine - plaanide täitmise mehhanismide väljatöötamine
situatsiooni nõudlustega. 4. Juhtimise tasandid, tööjaotus - Juhtimise tasandid: Juht saab tegutseda kolmel tasandil; Juhid saavad vahetult mõjutada tegevusi ja protsesse. Juhid saavad mõjutada inimesi, et need toimiksid vajalikul viisil ja et vajalikud asjad saaksid tehtud. Juhid saavad hallata ja organiseerida informatsiooni, et inimesed toimiksid vajalikul viisil. Tööjaotus on töö jagunemine erinevateks töö liikideks 5. Strateegilised, taktikalised ja operatiivplaanid Pikaajalised (strateegilised) plaanid 5-10 aasta peale. Tegeleb TIPPJUHTKOND, sisaldavad prioriteete ja samme, mis on vajalikud strateegiliste eesmärkide saavutamiseks. Taktikalised plaanid kuudest paari aastani. Tegelevad KESKASTMEJUHID. Taktikaline plaan koostatakse tavapäraselt teatud valdkonnale, selle eesmärk on teatud osa täitmine strateegilisest plaanist. Lühiajalised ehk operatiivplaanid vähem kui 1 aasta peale. Tegelevad
inimestele ja tegevustele. Taktikalise planeerimise tõhusus suuresti sõltub konkreetsest olukorrast. Taktikalisel planeerimisel tuleb määratleda konkreetsed ressursid ja tegevuse ajalised piirid. Taktikaline planeerimine nõuab juhilt mahukat tööd inimestega. Kui taktikaliseed plaanid on koostatud, sõltub kõik sellest, kuidas neid täidetakse. Plaani edukas elluviimine omakorda oleneb oskusest nutikalt kasutada ressursse ja otsustamise tõhususest. Operatiivsed plaanid Operatiivplaanid koostatakse lähtudes taktikalistest plaanidest ja on suunatud lähimate eesmärkide saavutamisele. Need plaanid on kitsa suunitlusega ning on ette nähtud täita lühikese aja jooksul esmatasandi juhtide poolt. Operatiivplaane tehakse ühekordseks ja korduvkasutamiseks. Esimeste hulka kuuluvad programmid ja projektid. Teiste hulka mitmesugused standart protseduurid ja reeglid. 9. Planeerimismeetodid Planeerimine on protsess, mis hõlmab organisatsiooni eesmärkide püstitamist,
Omadused: mõõdetavus, arusaadavus, motiveeritus, reaalsus, saavutatavus, paindlikkus, sobivus. Vahepealse kasutusega plaanid, mille kestus on mõnest kuust paari aastani ning haaranud on keskastmejuhid. Neid plaane nimetatakse ka taktikalisteks plaanideks. Tavaliselt on igal valdkonnal eraldi taktikalised plaanid ning eesmärk on täita vastav osa strateegilisest plaanist. Lühiajalised, vähema kui 1 aasta peale kavandatud operatiivplaanid, millega tegelevad kõige madalama tasandi juhid. Iga üksik plaan haarab väikest arvu tegevusi. 13. Otsustamise olemus Otsustamine eristab juhti alluvast. Tõeline liider orienteerub olukorras kiiresti, määratleb tegevussuuna ja mobiliseerib alluvad eesmärgi saavutamiseks. 14. Otsuste liigid Sõltuvalt organisatsiooni iseloomust võib eristada kolme otsustamismudelit: Bürokraatlik lähenemine otsustamisele on iseloomulik organisatsioonile, millel on
5. Otsustamine (Ergo) 6. Koordineerimine (Hannes) 7. Suhtlemine (Jörgen 2. Kuidas erinevad strateegiline, taktikaline ja operatiivne planeerimine? 8. Strateegiline planeerimine- teostab tippjuht. Pannakse kirja eesmärgid, sõnastatakse missioon 9. Taktikaline planeerimine - teostab keskastme juht. Taktikalisi plaane tehakse strateegilise plaanide eri osade täitmiseks. 10. Operatiivne planeerimine - teostab esmatasandi juht. Operatiivplaanid koostatakse lähtudes taktikalistest plaanidest ja on suunatud lähimate eesmärkide saavutamisele. 3. Millistele kriteeriumitele peavad vastama eesmärgid? 11. mõõdetavus 12. arusaadavus 13. motiveerivus 14. reaalsus 15. saavutatavus 16. paindlikkus 17. sobivus 4. Mis on polüemma? Valik enam kui kolme variandi vahel. 5. Kirjelda kontrollimise protsessi.
nõudlustega. 4. Juhtimise tasandid, tööjaotus Juhtimise tasandid: Juht saab tegutseda kolmel tasandil; Juhid saavad vahetult mõjutada tegevusi ja protsesse. Juhid saavad mõjutada inimesi, et need toimiksid vajalikul viisil ja et vajalikud asjad saaksid tehtud. Juhid saavad hallata ja organiseerida informatsiooni, et inimesed toimiksid vajalikul viisil. Tööjaotus on töö jagunemine erinevateks töö liikideks 5. Strateegilised, taktikalised ja operatiivplaanid 6 Pikaajalised (strateegilised) plaanid 5-10 aasta peale. Tegeleb TIPPJUHTKOND, sisaldavad prioriteete ja samme, mis on vajalikud strateegiliste eesmärkide saavutamiseks. Taktikalised plaanid kuudest paari aastani. Tegelevad KESKASTMEJUHID. Taktikaline plaan koostatakse tavapäraselt teatud valdkonnale, selle eesmärk on teatud osa täitmine strateegilisest plaanist
y plaanide sotsiaalne orienteeritud y plaanimise prioriteetide määramine tähtsuse järgi y plaaninäitajate adekvaatsus y plaanitavate parameetrite kooskõlastatus väliskeskkonnaga y plaanide variantsus y plaanide stabiilsus y plaanide majanduslik põhjendatus y plaanimissüsteemi automatiseeritus y tagasiside olemasolu plaanimissüsteemis. 2.2. Strateegiline, taktikaline ja operatiivne planeerimine Strateegiline ja taktikaline plaan koostatakse ettevõtte tasemel, operatiivplaanid tootmisüksuse tasemel ja need on dekaadi, ööpäeva ja vahetuse plaanide koostamise aluseks. x Strateegilised plaanid kajastavad firma arenguperspektiivi. Strateegilised plaanid loovad firmale sihi selguse ja individuaalsuse kaasata firma tegevuse konkreetset tüüpi töötajaid. Strateegilised plaanid peavad säilitama organisatsioonilise ühtsuse pikemaks ajaks ja olema samal ajal paindlikud, võimaldama firmal teisena ja ümber orienteeruda keskkonna muutumisel
Teavet kogutakse üldise taustinformatsiooni, keskkonnatingimuste, kogude seisundi, organisatsiooni analüüsi, ohuplaneeringu ja kasutatavate ressurside kohta. Kogutud informatsiooni võrreldakse olemasolevate ressurssidega. Analüüsi käigus peab selguma, mida on võimalik olukorra muutmiseks ette võtta. Vaadatakse üle säilitusprobleemid, lahendused, soovitused, kehtestatakse prioriteedid, töötatakse välja taktikalised ja operatiivplaanid. Säilituskava koostamise eesmärgid: · näidata ära tegevused, mis on vajalikud institutsiooni üldiste säilitusalaste eesmärkide saavutamiseks · luua ühtne alus otsuste tegemisele · suurendada juhtkonna haaratust ja arusaamist säilitamisest, · suurendada kõigi töötajate säilitusalast teadlikkust · säilitamise efektiivsem organiseerimine, integreerimine institutsiooni
Taktikalised (strateegilised) kavad ja plaanid: kirjeldavad üksikasjalikult, kuidas üldeesmärke saavutada; lähtuvad sellest, et eesmärgid on juba olemas; hõlmavad lühikesi ajavahemikke - aasta, kvartal, kuu, päev. Viimastel juhtudel kutsutakse neid ka operatiivseteks või jooksvateks kavadeks ja plaanideks. Joonis 15. Taktikaliste plaanide arendamine ja täideviimine (Alas, 2004) Tabel 2. Operatiivplaanid (Griffin, 1999, viidatud Alas, 2004 järgi) Plaanide liigid Kirjeldus Plaanid ühekordseks kasutuseks nendega plaanitakse ühekordne tegevus, mida tulevikus ei kavatseta korrata programm ühekordseks kasutamiseks mõeldud mitut tegevust haarav plaan
Töökohtade hindamine On selgitatud töökohtade väärtus, mis võimaldab (job evaluation) kujundada töö tasustamise aluseid. Arvestatakse töö keerukust, eripärasid ning olulisust organisatsiooni jaoks Vakantseid ametikohti ei ole. On olemas personali Tööle võtmine (employment) perspektiiv- ja operatiivplaanid. Perspektiivis on Personali planeerimine (human teada töötajate arv ja soovitav kvaliteet (soovitavalt 3- resource planning) 5 aasta lõikes) ning tööjõu pakkumise ning nõudluse suhe. Aasta lõikes planeeritud töötajate hulga suurenemine või vähenemine, liikumine organisatsiooni sees ning koolitus on kooskõlas
brutokasumieelarvet, · muutuv- ja püsikulude eelarveid, · kasumiplaani ehk kasumieelarvet, · rahakäibe eelarvet, · investeeringute eelarvet, · üldkulude eelarvet jmt. Operatiivplaneerimisega jaotatakse tootmisüksustele ülesanded kuu, dekaadi, vahetuse või tunni kohta ning kindlustatakse ühtlasi nende täitmine ja täitmise kontroll. Sisuliselt võib seega öelda, et lühiajalise kavandamise käigus viiakse ülesanded nende tegelike täitjateni. Operatiivplaanid olenevad otseselt tellimustest ning nende täitmise tähtaegadest. Et otsustada kvartali, kuu või veel lühemaajalise jaotusega aastaplaani täitmine, vajavad esmatasandi juhid pidevalt operatiivset infot kaupade tellimise, klientide maksevõime, toodangu jaotuskanalite, väljasaadetavate partiide suuruse jms kohta. Nende andmete alusel selguvad ülesanded tootmisjuhtidele, kes omakorda koostavad tootmisplaanid, seadmete remondi ja
Plaanide liigid: · Pikaajalised ehk strateegilised plaanid · Vahepealse kestusega ehk taktikalised plaanid · Lühiajalised ehk operatiivsed plaanid Strateegia määrab organisatsiooni põhieesmärgid ja peamised teed nende saavutamiseks, andes organisatsioonile kindla tegevussuuna. Kui strateegia keskendub ressurssidele, keskkonnale ja missioonile, siis taktika keskendub inimestele ja tegevustele. Operatiivplaanid koostatakse lähtudes taktikalistest plaanidest ja on suunatud operatiivsete eesmärkide saavutamisele. 2) Eestvedamine kujutab endast töötajate motiveerimist koostöös pingutama organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks. Eestvedamisteooriates käsitletakse vahetu juhtimise ja juhi mõjuvõimuga seonduvaid küsimusi. Eestvedamise situatiivsed ja olukorrateooriad väidavad, et organisatsioonid koosnevad vastastikuses sõltuvuses olevatest
hästi kasutatakse ressursse ja otsustamise tõhususest. Plaani ellurakendamisel tuleb juhil esmalt hinnata iga tegevuse suunitluse vastavust püstitatud tak-tikalistele eesmärkidele, seejärel peab ta tagama kõigile otsustusõiguslikele inimestele tööks piisa-valt ressursse ja infot. Vertikaalne ja horisontaalne suhtlemine peab seejuures sujuma nii, et konf-liktide arv ja ebajärjekindlus oleksid minimiseeritud. 4.2.2.3. Operatiivne plaanimine Operatiivplaanid koostatakse lähtudes taktikalistest plaanidest ja on suunatud operatiivsete ees-märkide saavutamiseks. Need plaanid on kitsa suunitlusega ning on ette nähtud täitmiseks lühikese aja jooksul esmatasandi juhtide poolt. Operatiivplaane tehakse ühekordseks ja korduvkasutamiseks. Ühekordseks kasutamiseks on prog-rammid ja projektid. Mitmekordse kasutamisega on poliitikad, standardprotseduurid ja -reeglid. Levinumad operatiivplaanid on toodud tabelis 4.2
annaabi.ee 
