Arvutigraafika (0)

ARVUTIGRAAFIKA
Ajalugu
Tavaliselt öeldakse, et arvutigraafika sai alguse professor Ivan E. Sutherlandi töödest 1963. Tema tollases, nüüdseks klassikaks saanud töös näitas ta, kuidas kasutada arvutit joongraafika interaktiivseks modelleerimiseks kasutades tulemuse kuvamiseks kineskoobi ehk CRT (Cathode Ray Tube ) ekraanile ja reaalajas sisestamiseks omaloodud sisestusseadet. Juba eelnevalt (varastel viiekümnendatel) oli CRT-sid arvutite külge ühendatud ning ka neile lihtsaid kujutisi tekitatud, kuid Sutherland oli esimene, kes lõi interaktiivse inimene-masin graafilise sisestusüsteemi ning näitas ära arvutigraafika tõelise potentsiaali.
1970- datel oligi Utahi ülikool Salt Lake City's üks vähestest paikadest maailmas, kus tegeleti tõsiselt arvutigraafika arendamisega. Professorite Evansi ja Sutherlandi juhtimisel sai Utahi ülikooli arvutiteaduskonnast tänase arvutigraafika sünnikodu. Arvutigraafika algstaadiumis kasutati lihtsaid geomeetrilisi kujundeid nii mängude graafikas kui ka esteetiliste mustrite moodustamiseks. Hilisem areng fotorealismi suunas on tingitud ennekõike kommertslikest mõjudest.
Arvutigraafika liigid
Arvutigraafikas eristatakse rastergraafikat ning vektorgraafikat. Rastergraafikas koosneb pilt üksikutest punktidest ehk pikselitest, milledest igaüks omab oma värvi ja on eraldi töödeldav. Rastergraafikat kasutatakse digitaliseeritud fotode ja realistlike joonistuste puhul kuna saab kasutada väga sujuvaid värviüleminekuid ning objektidel ei pea olema selged piirjooned.
Rastergraafika puhul kasutatakse järgmisi standardeid: 1 bitine värvigamma, 2 värvi (must ja valge), 2 bitine värvigamma, 4 värvi (must, valge ja kaks halli), 4 bitine värvigamma, 16 värvi või halltooni, 8 bitine värvigamma 256 värvi, 16 bitine värvigamma 65 536 värvi, 24 bitine värvigamma 16 777 216 värvi.
Rastergraafika failid on arusaadavatel põhjustel tavaliselt suure mahuga, mis seab nende töötlemisel arvutile mõningaid nõudeid (palju operatiivmälu, suur kõvaketas, hea videokaart ja kvaliteetne monitor ).
Vektorgraafika kujutis on kirjeldatud matemaatiliselt joonte ja pindade abil.
Vektorjoonis sisaldab objekte elementidena nagu jooned, ringid , alad jne, ning pilt koosneb neist elementidest.
Põhiomadused: 
      - sobib joongraafikaks ja tehisobjektide modelleerimiseks (CAD rakendused ) 
      - intelligentsed objektid, paindlik töötlus 
      - tüüpiliselt nõuab vähem arvutiresurssi
Vektorkujutise plussid:

• Vektorpiltide loomiseks on olemas spetsiaalne kujundustarkvara nagu Adobe Illustrator või tasuta programmid nagu Inkscape
  
• Seda tüüpi piltidel on sujuvad ääred, sõltumata pildi suurusest
  
• Vektorpildid loovad kõverad või lihtsad geomeetrilised kujundid
  
• Väga hästi sobib vektorgraafika illustratsioonide tegemiseks, kus pole vaja fotorealismi
  
• Kuna nad on loodud valemeid kasutades, võib neid piiramatult suurendada ja vähendada ning printimisel saadud pilt on alati terav
  

Graafikaprogrammid
Paljud tarkvararakendused sisaldavad graafikakomponente. Taoliste programmide kohta öeldakse, et nad toetavad graafikat. Näiteks uuemad tekstitöötlusprogrammid toetavad graafikat, sest nad võimaldavad joonistada ja importida pilte. Graafikaprogramme, millega saab nii ise pilte joonistada kui valmistehtud pilte redigeerida, on olemas tohutul hulgal. Oma olemuselt jagunevad nad kindla suunitluse alusel - on rastergraafika programmid, on vektorgraafika programmid ja on programmid, mis võimaldavad mõlemat graafikat luua.
Kõige lihtsakoelisematest võiks ehk nimetada Microsoft Windowsiga kaasatulevat Paint programmi, millega töötavad peamiselt arvutiga esimest tutvust tegevad inimesed. Need, kellel on vähegi rohkem kogemusi oskavad esitada graafikaprogrammile suuremaid nõudmisi ja seega tuleb asuda paremate graafikaprogrammide otsinguile. Tuntuimatest ja enamkasutatavatest programmidest võiks nimetada rastergraafika puhul Adobe Photoshopi ja Corel Photopainti; vektorgaafika puhul Adobe Illustratorit ja Corel Drawd.
Failiformaadid
Tänapäeval on kasutusel palju erinevaid graafikavorminguid. Graafikaprogrammid on tavaliselt võimelised importima ja eksportima mitut graafikavormingut, kuid tulemus ei pruugi alati kõige parem olla. Erinevaid graafika formaate kasutatakse tüüpiliselt fotode, illustratsioonide, tekstilehekülgede ja muu graafilise materjali puhul.
Erinevad failiformaadid:
BMP- Microsoft Windowsis kasutatav standard failiformaat
GIF- on patenteeritud pakkimisformaat
JPEG - Sobib eelkõige fotode salvestamiseks
PNG- on GIF formaadi edasiarendus ja kuna ta on tasuta, siis oodatakse selle formaadi tulevikult palju. PNG salvestamisel kasutatakse kadudeta pakkimismeetodit.
TIFF - formaat töötati välja Microsofti ja Aldus Corporationi poolt kui sobiv meetod bitmap failide hoidmiseks. Formaati toetavad enamus graafikaprogramme.
SVG- See on vektrograafika vorming veebi jaoks
VRML- Avatud standard kolmemõõtmelise virtuaalse maailma loomiseks veebis , esimene versioon võeti vastu 1997. a detsembris
Merlin Mango , 10.klass