RAM/ROM/PROM (0)

Lõik failist

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

22

odt

Mälutüübid

ühele bitile. Välkmälu on rakendatud arvutites, mobiiltelefonides, MP3-mängijates, mälukaartides, kiipkaartides jne. Traditsiooniline püsimälu on kasutusel arvutites käivitamiseks olulise info nagu näiteks BIOS-i salvestamiseks, füüsilistes krüpteerimisvõtmetes ja elektrilistes mänguasjades.Turvalisuse tagamisel on püsimälu suureks eeliseks, et sinna paigaldatud infot ei saa muuta ega kustutada. PROM Programmeeritav PROM, väljaga programmeeritav püsimälu ehk FPROM või ühekordneprogrammeeritav püsimälu ehk OTP NVM on digitaalsel kujul mälu, kuhu iga bit on lukustatud „fuse“-dega või „antifuse“-dega. Sellist süsteemi kasutatakse programmide salvestamiseks jäädavalt. Põhiline erinevus ROM-iga on, et programmeerimine rakendatakse pärast seademe ehitamist. PROM on valmistatud tühja kestana ja sõltuvalt tehnoloogiast, saab programmeerida seda kas süsteemis või viimasel testimisel

Arvuti riistvara

10

doc

Mälu

kool MÄLU Referaat Koostaja: ... 9a Juhendaja: ... Tallinn 2008 2  Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................4 Muutmälul on palju teisigi nimetusi: töömälu, operatiivmälu, põhimälu, suvapöördusmälu. Muutmälu (inglise keeles RAM: random access memory) on mälu, kus paiknevad hetkel kasutusel olevad programmid ja andmed. Arvuti väljalülitamisel kustuvad kõik andmed, mis olid operatiivmälus. Selle mälu juures on oluline võimalikult suur maht ja töökiirus piisavalt väikeste mõõtmete juures. Sõltuvalt arvutist võib töömälu maht olla 4 MB, 8 MB või rohkem. .....................................................................................................................................................6 Vahemälu

Arvuti õpetus

11

doc

Andmete säilitamine (vahemälu, püsimälu, välismäluseadmed)

Püsimälu kasutatakse personaalarvutite juhtprogrammide, välisseadmete kontrollerite ja muu sellise talletamiseks. Neid leidub ka printerites, videomängudes ja teistes süsteemides. (vallaste.ee) Kõige lihtsamat tüüpi ROM on sama vana kui pooljuhttehnoloogia ise. Püsimälu liik, mida inglise keeles nimetatakse Mask ROM-iks, koosneb aadressisisendist ja andmete väljundist. Andmed on füüsiliselt kodeeritud ning seetõttu saab seda programmeerida vaid valmistamise ajal. PROM, mis leiutati 1956. aastal, lubab kasutajal programmeerida selle sisu vaid ühe korra. 1971. aastal leiutati EPROM, mida sai ultraviolettvalguse käes korduvalt programmeerida.1983. aastal leiutati EEPROM, mida kasutatakse kiipide puhul ning seda saab korduvalt kustutada ning uuesti programmeerida. (Wikipedia) 4 1.2 Sekundaarsalvestised ehk välismälu Sekundaarsalvestid on kõvakettad, magnetlintsalvestid ja teised välisseadmed. (Vikipedia)

Arvutiõpetus

10

doc

Tarkvara ja riistvara

Selgita.. 1. Tarkvara - Arvutile antavad käsud. Mingi tegumi sooritamiseks vajalikku käsujada nimetatakse programmiks. Tarkvara jaguneb kahte suurde kategaooriasse - süsteemitarkvaraks ja rakendustarkvaraks. Süsteemitarkvara koosneb juhtprogrammidest nagu operatsioonisüsteem ja andmebaasihaldurid (DBMS), rakendustarkvara hulka kuuluvad kõik programmid, mis töötlevad kasutaja poolt ette nähtud andmeid (tekstitöötlus, tabelarvutus, raamatupidamine jne) 2. Riistvara - Arvuti füüsilised komponendid - kuvar, protsessor, mälu, kettadraivid, modem, printer, klaviatuur, hiir jms. 3. Emaplaat - Mikroarvuti keskne trükkplaat, millele on monteeritud pistikupesad lisaplaatide jaoks. Emaplaadil asuvad harilikult keskprotsessor (CPU) , BIOS, mälu, massmäluliidesed, jada- ja paralleelpordid, laienduspesad ja kõik kontrollerid standardsete välisseadmete (kuvar, klaviatuur, hiir j

Informaatika

19

docx

Moodul 1 – Info- ja sidetehnoloogia (IST) mõisted

Moodul 1 ­ Info- ja sidetehnoloogia (IST) mõisted Riistvara olemus, arvuti jõudlust mõjutavad tegurid ja välisseadmed. Tarkvara olemus, näited üldlevinud rakendustarkvara ja operatsioonisüsteemide kohta. Andmetöötluses kasutatavad infovõrgud, Interneti-ühenduse erinevad võimalused. Info- ja sidetehnoloogia (IST) olemus, näited selle praktilistest rakendustest igapäevaelus. Arvutite kasutamisega seotud tervise-, ohutus- ja keskkonnaprobleemid. Arvutite kasutamisega seotud olulised turvaprobleemid. Arvutite kasutamisega seotud olulised juriidilised küsimused, mis puudutavad autoriõigust ja andmekaitset. 1.1 Riistvara 1.1.1 Mõisted 1.1.1.1 Termini ,,riistvara" tähendus. Riistvara (hardware). Arvuti füüsilised komponendid ­ kuvar, protsessor, mälu, kettadraivid, modem, printer, klaviatuur, hiir, juhtmed, pistikud jms. Arvuti, raal, kompuuter ­ programmeeritav masin. Arvuti kaks peamist omadust on: arvuti reageerib kindlaksmääratud käskudele alati kindlal viisil

Arvutiõpetus

76

doc

Arvutid I eksami materjal

EKSAMIKÜSIMUSED 2005 Sisukord Sisukord............................................................................................................................................1 Arvuti riistvara matemaatilised alused ............................................................................................ 4 Kahendsüsteem............................................................................................................................4 Boole funktsioonid ja nende esitus..............................................................................................4 Diskreetne aeg............................................................................................................................. 4 Lihtsamaid Boole` funktsioone realiseerivad loogikaelemendid.................................................... 5 AND........................................................................................................

Arvutid i

74

pdf

Arvutid 1 eksam

EKSAMIKÜSIMUSED 2005 Sisukord Sisukord ..................................................................................................................................................... 1 Arvuti riistvara matemaatilised alused ...................................................................................................... 4 Kahendsüsteem .............................................................................................................................. 4 Boole funktsioonid ja nende esitus................................................................................................ 4 Diskreetne aeg ............................................................................................................................... 4 Lihtsamaid Boole` funktsioone realiseerivad loogikaelemendid ............................................................. 5 AND ..............................................

Arvutid i

38

doc

Riistvara

ka internetist. Näiteks aadressilt: http://www.memtest.org/ Püsimälud on kasutusel erinevate arvuti riistvarakomponentide püsivara (firmware) programmikoodi ja andmete salvestamiseks. Näiteks on iga arvuti emaplaadil püsimälu, milles sisaldub BIOS (Basic Input Output System). Püsimälud jagunevad omakorda:  ROM (Read-Only Memory) - püsimälu, mis programmeeritud tootmise käigus ja seda ei ole võimalik hiljem ümber programmeerida.  PROM (Programmable ROM) - ühekordselt programmeeritav püsimälukiip.  EPROM (Erasable PROM) - mitmekrodselt programmeeritav püsimälukiip, mille ümberprogrammeerimiseks on vaja vana programm kustutada ultraviolettkiirguse abil.  EEPROM (Electrically Erasable PROM) - mitmekordselt ümberprogrammeeritav püsimälukiip, mille eelnev kustutamine toimub elektrilise signaali abil ja seda tüüpi

Arvutite riistvara alused

Meedia

Kommentaarid (0)