RAM/ROM/PROM (0)

RAM
RAM on muutmälu ehk suvapöördusmälu. RAM on tulnud inglise sõnadest random access memory.
Muutmälu ehk operatiivmälu ehk primaarmälu ehk põhimälu ehk suvapöördusmälu on arvuti keskne mäluseade, kuhu saab andmeid kirjutada ja kust neid saab lugeda.
Põhimälu nimetatakse muutmäluks, sest erinevalt püsimälust toimub muutmälus pidev andmete vahetamine ja uuendamine. Suvapöördus tähendab seda, et igal mälupesal on oma aadress ja nii lugemiseks kui kirjutamiseks saab pöörduda suvalise aadressi poole. Operatiivmälu on reeglina ajutise iseloomuga , ta pole säilmälu, see tähendab, et kui seadmel vool välja lülitada, siis mälus olevad andmed hävivad.
Põhimälu suurusest oleneb, kui palju programme korraga töötada saab. Kuna põhimälu kipub sageli väheks jääma, kasutatakse saalimise võtet: kui kõik andmed ei mahu põhimällu, siis hoitakse seal vaid hetkel vaja minevaid andmeid ja toimub tihe andmevahetus välismäluga. Pidev välismälu poole pöördumine teeb arvuti aeglaseks ja kuna uuemad programmid nõuavad nagunii üha rohkem mälu, ongi kasutusele võetud ühe suuremaid põhimälusid.
Varane laialt levinud kirjutatav muutmälu oli trummelmälu. See töötati välja aastail 1945–1952 ja seejärel kasutati seda enamikus arvutes, kuni 1970. aasta paiku leiutati mikrokiibid. Enne seda kasutasid arvutid releesid ja mitmesuguseid vaakumtorulahendusi, et täita müütmälu ülesandeid sadade ja tuhandete bittide ulatuses. Mõned neist lahendustest olid suvapöördusega, mõned mitte. Vaakumtrioodidest ja pärast transistoridest ehitatud linke kasutati järjest väiksemate ja kiiremate mälude loomiseks, näiteks suvapöördusregistrite indeksid ja - registrid . Enne integreeritud püsimälukiipide väljatöötamist loodi suvapöörduspüsimälu sageli pooljuhtdioodide maatrikseid kasutades, mida juhivad aadressidekoodrid.
ROM
ROM ehk püsimälu on mälu digitaalseadmetel, mida saab ainult lugeda, kuid seal olevaid andmeid ei saa üldreeglina lihtsalt muuta ega juurde kirjutada. Informatsioon ROM-is on salvestatud tootja poolt. Inglise keeles read-only-memory.
ROM on arvutis fail, mis sisaldab koopiat andmetest püsimälus. Seda terminit kasutatakse sageli, milles mängud või arvuti firmware kopeeritakse ROM faile kaasaegseitesse arvutitesse ja neid kasutades tarkvarana tuleb võtta uuem arvuti.
Tarkvara , mis on välja töötatud integreerima arvuteid on sageli kirjutatud ROM failid katsetamiseks standard arvutis enne, kui see on kirjutatud ROM’i kiibi varjatud süsteemi.
PROM
PROM ehk programmeeritav püsimälu. Inglise keeles Programmable Read-Only Memory.
Programmeeritav püsimälu on selline püsimälu, mille sisu kasutaja saab ise muuta. Selleks kasutatakse spetsiaalset seadet , mida nimetatakse püsimälu programmaatoriks (PROM programmer).
Programmaator saadab vajalikest mäluelementidest läbi elektriimpulsi, mis tegelikult põletab need läbi. Seepärast nimetatakse taolist tegevust püsimälu põletamiseks. Kuna põletamine on pöördumatu protsess ja seda saab teha ainult üks kord, siis ei tohi siin vigu lubada. Seepärast on kasutaja poolt programmeeritavate püsimäludena harilikult kasutusel EPROM- või EEPROM -tüüpi püsimälud.
Kokkuvõte
RAM on muutmälu ehk suvapöördusmälu. Muutmälu on arvuti keskne mäluseade, kuhu saab andmeid kirjutada ja kust neid saab lugeda. Põhimälu nimetatakse muutmäluks, kuna seal toimub pidev andmete vahetamine ja uuendamine. Suvapöördus tähendab seda, et igal mälupesal on oma aadress ja nii lugemiseks kui kirjutamiseks
ROM on püsimälu. Püsimälu on mälu digitaalseadmetel, mida saab ainult lugeda, kuid seal olevaid andmeid ei saa muuta ega ka juurde kirjutada.
PROM on programmeeritav püsimälu. Programmeeritav püsimälu on püsimälu, mille sisu saab ise muuta. Selleks kasutatakse spetsiaalset seadet.
Info

• http://et.wikipedia.org/wiki/Muutm%C3%A4lu
  
• http://en.wikipedia.org/wiki/RAM
  
• http://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%BCsim%C3%A4lu
  
• http://en.wikipedia.org/wiki/Read-only_memory
  
• http://priit644.110mb.com/riistvara/Loeng_5_Moisted.pdf