Amasoonases jmt. Esineb palju väliselt sarnaseid liike (Cichlidae e kirevahvenlased Aafrika järvedes). Eestis, kus pea igat perekonda esindab vaid üks liik, on kõik liigid hästi erinevad - see on erand! Aga ka meil esineb sarnaseid kalu - näiteks turb, teib, säinas, noorena eriti raskesti eristatavad? Näiteks ka akvaaariumikalade probleem vaadake neid vorme, mis neist on erinevad liigid, mis vaid sama liigi eri värvuse ja kujuga isendid? Vrd. koertega Ookeani elustik Elutingimused on ookeani eri osades vägagi erinevad sõltuvalt sellest, kas tegu on avaookeaniga või rannikupiirkonnaga. Estuaarides ehk lehtersuudmetes, mis on tekkinud suurte jõgede mere poole laienevas suudmetes maismaa vajumise, merepinna tõusu või loodete poolt tekitatud erosiooni tagajärjel valitsevad väga muutlikud ökoloogilised tingimused. Toitaineid kandub sinna jõest külluslikult. Omapärane rikkalik elustik koosneb seal riimvee-organismidest ning eurühaliinseist mere- ja
eluavaldused. Hüdrosfäär-veekogud. See on vee-elanike e. hüdrobiontide asulaks. Maa pindala on 510 miljonit km2, sellest 362 miljonit km2 ehk 71% on veega kaetud ja kuulub hüdrosfääri. Kui arvestada ka veel põhjavett, katab hüdrosfäär peaaegu kogu maa pindalaga võrdse ala. Maa veest 99,5% e. 1,6 miljardit km3 asub ookeanis, ülejäänud jaganueb pinna- ja põhjavete vahel enam-vähem pooleks. Suurema osa pinnavetest moodustab mandrijää. Üldise hüdrobioloogia naaberteadused: a)rakendushüdrobioloogia (nt. kalandus, joogi- ja reovee puhastamine, veetransport, riisikasvatus, mürgised vetikad jm liigid, veekogu seisundi hindaminevesiehitused jm) b)süstemaatika c)morfoloogia (välisehitus) d)anatoomia (siseehitus) e)füsioloogia(talitus) f)biogeograafia (organismide levik Maal) g)limnoloogia, okeanoloogia, potamoloogia- erinevad veekogud (järveteadus, ookean,jõgi) h)hüdrokeemia- vee lisandite uurimine i)hüdrogeoloogia- veealune geoloogia
Hüdrobioloogia - teadus veeökosüsteemidest ja veeorganismide suhteist ümbruskonnatingimustega (vesikeskkonna), vesikeskkonda uuriv ökoloogiaharu. /Veeorganismide ja nende koosluste ning veekogudes toimuvate bioloogiliste protsesside uurimise alusel loob h. meetmeid veekogude majandamiseks ja reostustõrjeks./ H. tähtsaimad harud: ¤produktsioonihüdrobioloogia (uurib veekogude tootlikkust ja kasuliku produktsiooni suurendamise võimalusi), ¤kalanduslik hüdrobioloogia (tegeleb kalade toiduvaru ja toitorganismide kasvatamisega, kalade ja veeselgrootute aklimatiseerimisega, veekogude fauna rekonstrueerimisega), ¤sanitaarhüdrobioloogia (hüdrobioloogia haru, mis uurib veekogude reostumist ja isepuhastumist ning toksiliste reoainete toimet veeorganismidesse ja nende kooslustesse), ¤meditsiiniline h. uurib veekogudes elavaid tõvestavaid organisme ja nende siirutajaid) ¤tehniline h. (tegeleb vesivarustusega, reovee puhastamisega, veeõitsengu ja
vetikate liigiline koosseis väga sarnane, sest Mesosoikumist alates on olnud pidev sooja vee vöönd ümber kogu Maakera. See katkestati suhteliselt hiljuti, Hilis-Tertsiaaris, kui mandrisildadega suleti ühendus Vahemere ja India Ookeani vahel (mõnevõrra hiljem tekkis Kesk-Ameerika sild). 2.)Fundamentaalselt erinev on floora (ka fauna) polaarvöötmes ja külmas parasvöötmes põhja- ja lõunapoolkeral. Külmaveeline elustik on arenenud Phanerosoikumis 3 jääaja jooksul, st. viimase 600 miljoni aasta jooksul. Jääajad on olnud suhteliselt lühiajalised, kestnud jämedalt võttes igaüks200 miljonit aastat. Tänapäevane polar- ja külma parasvöötme fütobentos on täiesti erinev põhja- ja lõunapoolkeral, sest nad on arenenud ajal, mil nad olid täielikult teineteisest eraldatud soojaveelise troopikavööndiga. Bentos nimetatud vööndites kujunes viimasel kliimamuutuste ajajärgul, mis algas Tertsiaaris. 3
1. Üldiseloomustus Ookean on maailmamere suurem osa. Ookeanid moodustavad maakera pinnast üle 70%. Kuigi tegelikult on see üks suur veekogu, lahutavad ookeane tinglikult mandrid. Et nad katavad proportsionaalselt suurema osa lõunapoolkerast (81%) võrreldes põhjapoolkeraga (61%), siis esineb märkimisväärseid erinevusi poolkerade ilmastikus. Tavaliselt eristatakse nelja ookeani: Vaikne ookean, Atlandi ookean, India ookean ja Põhja-Jäämeri. Viiendaks ookeaniks võib lugeda Lõuna-
Veehabitaat on elupaik vesikeskkonnas, mis hõlmab terve spektri vee osasid, maailmamerest kuni estuaarideni (jõe suue, mis on mereveega segunenud). Veel kuuluvad vee osade hulka suured järved (ka soolased järved, nt Kaspia meri), väikesed järved, sood ja rabad, mis asuvad tavaliselt teiste veekogude läheduses, ja jõed, mis voolavad ühes suunas. Kahes suunas voolavad jõed on Emajõgi ja Nasta jõgi. *** Mangroov on hingamisjuurtega, igihaljaste puude tihnik troopiliste estuaaride ja merede rannikul. Nimi tuleneb iseloomulike puude mangroovipuude nimest. Need kuuluvad peamiselt perekondadesse avitsennia, manglipuu, sonneraatsia ja Ceriops. Mangroovid on mudased ning soolased soised metsad. Soolasus tuleneb sellest, et tõusu ajal ujutatakse mangroov merevee poolt üle. Mangroovipuudele on iseloomulikud õhujuured ehk pneumatofoorid, millega hangitakse mõõna ajal õhust hapnikku. Mangroovides kasvab palju taimeliike. Mitmed neist on iseloomulikud üksnes mangroovidele.
100-200(?)km). Madrilava laskub mandrinõlva kaudu mandrijalamile (laius 1000km; 51% on umbes 4000m sügav, seal elab palju erinevaid organisme. Seda liigestavad siis ookeanid ja keskmäestikud, mis kerkivad ookeanipõhjast kuni 2000km kõrgusele). B - mandrilava C - mandrinõlv E - mandrijalam Mahu järgi on 99% Maa elukeskkonnast mereline, kus on arenenud enamus peamisi organismide hõimkondi. Suurem osa sellest 99% on meile veel mõistmatu. Symbion pandora 19
Ookeanifauna elab 35 promille lähedasel soolsusel. Ekvaatori piirkonnas tõuseb soolsus pinnal kuni 36 promillini. Soolsuse kõikumine fauna kooseisu nimetamisväärselt ei mõjuta, viimase määrab peamiselt temperatuur. Öeldu ei käi siiski põhjapoolkera poolsuletud ääremerede ja sisemerede kohta, milliseid jõed rikkalikult mageveega varustavad ja millede soolsus on seetõttu madalam Läänemeri, Valge meri, Siberi merede lõunaosad, samuti ka Must, Aasovi ja Kaspia meri , 5 promillist kuni 30 promillini. Eriliselt kõikuv on vee soolsus seal, kus ookeanidesse jõgede suudmealadel. Eriti tahaks välja tuua kahte põhilist jõgede ookeanidesse suubumise ala tüüpi: estuaarid ehk lehtersuudmed ning deltad. Estuaarid on lehtrikujulised (sealt ka nende teine nimetus) jõesuudmed, mis tekivad peamiselt ookeani- või mereranniku maismaa vajumise või meretaseme tõusu tõttu ning ka loodete toimel
keskmine temperatuur pinnakihis 17,5 kraadi (27-29kraadi ekvaatori piirkonas, kuni 1,9 kraadi polaaraladel, 2-4kraadi süvavees). Maailmamere väiksemad osad on: mered, lahed ja väinad Meri suhteliselt ruur maailmamare osa, mis lõikub maismaasse või mida avaookeanis eraldavad saared. Vahemeri jaotub ise mitmeks mereks. Pindalalt võivad mered olla väga erineva suurusega Filipiini meri 5 726 000 km2, Valgemeri 90 000km2. 1 Merede veereziim erineb ookeani vee omast maisamaa läheduse ja ookeanist eraldatuse tõttu. Maismaa mõju avaldub jõgede ja kliima kaudu. Eraldatus takistab veevahetust. Merede kliima on ookeaniga võrreldes mandrilisem. Veetemperatuuri kõikumised on suuremad kui ookeanis. Merede soolsus sõltub mageda vee bilasist: + positiivne jõed, sademed, jääsulamine - negatiivne aurumine, jääteke Samuti ka ühendusest ookeaniga. Läänemeres näiteks 3-8 promilli, Siberi jõed
............................... 25 Kasutatud kirjandus .................................................................................................................. 26 2 Sissejuhatus Merekeskkond tervikuna on oma elustiku ja seal toimuvate keeruliste protsesside tõttu väga mitmekesine ja inimmõistusele paljuski veel mõistatuslik. Läbi aegade on rohkem tähelepanu pööratud maismaale ning merekeskkond ja selle elustik on tahaplaanile jäänud (Roberts et al., 2003). Vaatamata merekeskkonna vähesele uuritusele on mere kaitse vajaduse teadvustamine võtmas üha laiemaid mastaape. Järg-järgult hakatakse mõistma, kui suurel määral survestavad inimesed oma tegevusega mitte ainult maismaa biotoope, vaid ka merekeskkonda. Tõenäoliselt tuleneb kaitsevajadustest arusaamine peamiselt sellest, et looduslike elupaikade ja koosluste kurnamine ning loodusressursside vähenemine mõjutab üha enam ka inimest ennast
Maailmamere suurus. Ookeanid. Maakera pindalast (510 mln. km2) moodustab maailmameri 70.8% ja maismaa 29.2%. Maailmameri on jaotunud poolkerade vahel ebavõrdselt: põhja poolkera katavad ookeanid ja mered 61% ja lõuna poolkeral 81% pindalast. Hüdrosfääri mass on ligikaudu 1.45*1018 tonni, sellest ligi 93.93% moodustab maailmamere vesi (ca. 1.36*1018 tonni).Maailmamere jaotus ookeanideks ja meredeks on kokkuleppeline. Kindlalt eristatakse kolme ookeani: Vaikne ookean, Atlandi ookean ja India ookean. Neljandaks ookeaniks loetakse Põhja-Jäämerd, mis mõnede maailmamere jaotuste järgi arvatakse Atlandi ookeani osaks
eraldasid ainevahetuse käigus hapnikku tunduvalt varem, kui Maa atmosfäär muutus hapnikurikkaks (~2 miljardit aastat tagasi). Tolleaegne atmosfäär erines oluliselt praegusest, koosnedes metaanist, ammoniaagist ja teistest meile surmavatest gaasidest. Proterosoikum ehk Agueoon 2500 miljonit - 542 miljonit aastat tagasi. Proterosoikumis olid ürgkontinendid juba olemas. Kliima oli külm. Proterosoikumis oli meres rikkalik elustik, mis koosnes pehmekehalistest hulkraksetest organismidest. Vanimad leiud - käsnade spiikulad ehk nõelakesed - pärinevad 570 miljoni aasta vanustest kivimitest Hiinast. Käsnad (Spongia, ka Porifera) on veekogu põhjale kinnitunult elavad primitiivsed, tõeliste kudede ja elunditeta hulkraksed. Väiksemate käsnade läbimõõt on mõni mm, suurimatel rohkem kui meeter, enamik on koloonialised vormid. Käsnadel ei ole suuava, nad pumpavad
käib alguses üle soe front ja seejärel külm front. Mõlemaga kaasnevad sademed.Tsükloni põhjapoolses osas valitsevad idakaarte tuuled ja fronte pole. Temperatuur jääb suhteliselt madalaks, aga sademeid võib olla rohkesti. Talvel kaasneb tsükloniga pehme, suvel aga jahe ilm. Kõrgrõhkkonna (antitsükloni) puhul on vastupidi talvel on ilm pakaseline ja suvel päikeseliselt soe. Sademeid kõrgrõhkkonna puhul ei esine. Troopilised tsüklonid Tekivad ookeanide, merede kohal, kui pinnavee temperatuuron umbes +27ºC, need on suure purustusjõuga orkaanid (Põhja-Ameerikas) ja taifuunid (Kagu-Aasias).Levikuala: 5º- 25º põhja- ja lõunalaiustel. Läbimõõt 100-1000 km (ehk väiksemad kui parasvöötmes). Tuule kiirus 50-60 m/s, puhangud >100 m/s.Kaasneb lausvihm, äike, kõrge laine. Troopilised tsüklonid liiguvad 10-20 km/h, kestvus 8-10 päeva. 7.Õhurõhk, selle muutus vertikaalsihis.
~ Bipolaarne olukord, kus takson on levinud nii ümber põhja- kui ka lõunapooluse harilik kukemari laialt levinud põhjapoolkeral ja väike leviala Tsiilis arvatakse, et kauglevi on põhjuseks. Nende seemned on tugevad linnud on tõenäoliselt seemned nii kaugele kandnud. ~ Arktoalpiinne tekkinud hilisjääajal pärast jääserva taandumist Kesk- Euroopast, mil mandri jääservaesine elustik oli kontaktis mägiliustikuesise alpiinse elustikuga nt vaevakask tundras tavaline liik, rabades leidub ka ning Alpides. On fossiilselt leitud ka Kesk- Euroopas. Vaevakask armastab külmemat kliimat ning kliima muutudes on see arktiliseks ja alpiinnseks eristunud. Konvergents. Evolutsioonilselt kaugete taksonite muutumine sarnasteks (,,valed disjunktsioonid")
Ssiniku peamised reservuaarid fotosnteesi vahendusel. Rohelised taimed snteesivad atmosfris olevast CO2 orgaanilisi hendeid. Osa fotosnteesil seotud ssinikust Reservuaar miljard tonni lheb tagasi atmosfri CO2 -na rakuhingamise kaudu, osa aga taimtoidulistesse organismidesse. Taimtoidulised organismid Atmosfr enne 1850 560-610 omakorda hingavad osa ssinikku ja osa seovad organismi Atmosfr 1978 692 kudedesse. Enamus orgaanilisest ainest lpuks lagundatakse ja Ookeanid ja magevesi ssinik juab tagasi atmosfri CO2-na. Anorgaaniline 35000 Ssiniku sidumine CO2 + H2O + energia-----> (CH2O)n + O2 Orgaaniline 1000 Aeroobne hingamine (CH2O)n + O2 -----> CO2 + H2O + energia Maismaa Anaeroobne hingamine (CH2O)n + Xox -----> CO2 + Xred Mulla orgaaniline aine 1500 "Xoxvib olla nitraat (NO3-), sulfaat (SO42-), vvel (So), rauaioonid Setted 10000000 (Fe3+) Fossilsed ktused 10000 Mikroobne biomass 353-546 Aeglane ssinikuringe: lubjakivi ja fossiilsete ktuste teke
toimub põhjapoolkeral siiski läänest itta (kaldumist põhjustab Coriolise jõud). 6. Tsüklonid ja antitsüklonid. Madalrõhuala e. Tsüklon on ümbritsevast õhkkonnast suhteliselt madalama õhurõhuga ala, kuhu puhuvad tuuled äärealadelt. Kõige madalam on õhurõhk tsükloni keskmes ja see tõuseb perifeeria suunas. Tsüklonis liiguvad tuuled põhjapoolkeral spiraalselt vastupäeva ja lõunapoolkeral päripäeva. Troopilised tsüklonid Tekivad ookeanide, merede kohal, kui on pinnavee temperatuur on umbes +27°C , need on suure purustusjõuga orkaanid. Levikuala: 5°- 25° põhja- ja lõunalaiustel Tuule kiirus 50-60 m/s, puhangud >100 m/s Kaasneb lausvihm, äike, kõrge laine Troopilised tsüklonid liiguvad üsna kiiresti, kestvus 8-10 päeva. Kõikjal tsükloni äärealadel valitsevad tõusvad õhuvoolud. Seevastu täpselt orkaani keskel on väike ala, kus õhuvoolud langevad. Kui orkaan on piisavalt tugev, siis eristub
plahvatus", mille käigus ilmusid peaaegu kõik tänapäevased grupid · Paleosoikumi lõpus toimus Maa ajaloo suurim organismide väljasuremine Paleosoikumi esimesel poolel oli elu vaid meredes, hiljem asustati ka maismaa. Aegkonna alguses ilmusid põhjaeluviisiga mereselgrootute hulka kuuluvad arheotsüaadid, erinevad molluskid, trilobiidid, puuduluksed käsijalgsed (brahhiopoodid), hiljem lisandusid korallid, karbid ja okasnahksed. Vabalt ujuvaist selgrootuist olid olemas peajalgsed ning graptoliidid. Selgroogseist ilmusid varase Paleosoikumi keskel lõuatud ja lõpus kalad. Kesk-Paleosoikumis ilmusid ka primitiivsed maismaa eoselised soontaimed. Paleosoikumi teisel poolel arenes kiiresti maismaataimestik - osjalaadsed (kidad), kollalaadsed (pärisraikad) ja sõnajalgtaimed. Permi ajastul lisandusid ka okaspuud. Maismaaloomadest ilmusid Devoni ajastu lõpus
järvede, jõgede, soode, mulla-, põhja-, atmosfääri- ja liustikuvee. Vee liikumine hüdrosfääris moodustab veeringe, millega seotult kulgevad ka teised aineringed. Ilma veeta poleks eeldusi taimestiku, loomastiku ega muldade tekkeks. Väga ebaühtlase paksusega sfäär Vee hulga % jaotus hüdroloogilise tsükli osades Reservuaar Maht (%) Ookeanid 97.21 Liustikud 2.15 Põhjavesi 0.62 Soolaseveelised järved 0.008 Magedaveelised järved 0.009 Pinnase(mulla) niiskus (poorivesi) 0.005
auramise ja äravoolu vahelise seoseid kajastava veebilansiga ookeanidelt maismaale kandunud niiskushulga kompenseerib jõgede äravoolu maailmamerre seob maailmamere, siseveekogud ja atmosfääri veed tervikuks. Veebilansse koostatakse üksikute veekogude, põhjaveekihtide, aga ka riikide ja haldusüksuste kohta. · Inimene on sekkunud veeringesse, ehitades paisjärvi, tammi, kuivenduskraave ja teinud metsade lageraiet. MAAILMAMERI · Ookeanid peamised soojuse vastuvõtjad ja selle kogujad. Soojushulk, mis kulub auramisele, on üks olulisemaid soojusbilanssi mõjutavaid komponente. Ookeanid kaotavad tänu suuremale auramisele palju rohkem soojust kui mandrid. Suurim soojushulk kulub auramisele passaatide piirkonnas, pooluste suunas auramine väheneb. Külmade ja soojade hoovuste mõjul esineb auramisel ümbruskonnaga võrreldes suuri erinevusi. · Meresid võib avatuse põhjal jagada: 1
Ajastu kestel ilmusid trilobiidid, arheotsüaadid, brahhiopoodid, käsnad, molluskid, okasnahksed ja paljud problemaatilise kuuluvusega organismid. Eesti Alam-Kambriumist on kirjeldatud trilobiite, lukuta brahhiopoode, tigusid, torbiklimuseid, hüoliite, foraminifeere ja paljusid problemaatilise kuuluvusega skeleti fragmente. Ordoviitsiumi ajastu algas 500 miljonit aastat tagasi ja lõppes 435 miljonit aastat tagasi. Ordoviitsiumi ajastul ilmusid esmakordselt korallid ja sammalloomad ning rida okasnahksete gruppe, eriti tsüstiide. Ordoviitsiumis ilmusid esmakordselt peajalgsed, tsüstiidid, krinoidid, merisiilikud, stromatoporaadid, korallid (nii rugoosid kui ka tabulaadid) Arvukamaks muutusid trilobiitide, konodontide, sammalloomade, tigude, ostrakoodide kivistised. Taimedest olid esindatud vaid vetikad. Trilobiitide eelne Kambrium - Tommoti lade Mõned tolle ajastu organismid, nagu käsnad ja molluskid, elavad ookeanides tänapäevalgi
Lõuna Prantsusmaa tuultest ongi ta kõige peamine talle pole seal võrdset. Siroko on itaallaste poolt moonutatud araabiakeelne sõna "sark" ida. See on Vahemere keskosas esinev kõrbetuul, mis toob endaga kaasa kuumi õhumasse temperatuuriga 40 - 45º C varjus päeval ja 30 - 35º C öösel. Tihti omandab siroko orkaani tugevuse. Tuneesias kutsutakse sirokot tsiliks, Marokos serguniks, Madeira saarel lesteks jne. Lainetus. Enamus lainetest merede ja ookeanide pinnal tekivad tuulte mõjul. Veepinna kohal liikuvate õhumasside alumine kiht puutub kokku veepinnaga, kus õhuosakesed põrkavad vastu veeosakesi ning panevad need üles-alla võnkuma. Mida tugevam on tuul, seda mõjusam on tema toime. Kui veeosakeste liikumine kandub piisavalt sügavale, kujuneb esialgsest pinavirvendusest lainetus suurema perioodiga kõikuv liikumine. Väljakujunenud laine on veevall, mis näib liikuvat tuulega samas suunas.
Korallrahude ökosüsteem on erakordselt liigirikas. Korallide seisundi määravad ära: Süsiniku keemia ookeanis Temperatuur : 31ºC Valgustingimused Korallrahusid kahjustavad turism, kalandus, suveniirikaubandus, merereostus, mudaga üleujutamine ning kliimamuutused. Korallide pleekumineKannatavad vaid temp 26 29 CVeetaseme mutumineVeekeemilsie koostise muutumineVeetemperatuuri muutumineSaastamineVõõrliigidHeitevetekoguste suurenemineLaevasaasted Korallid ei suuda taluda üle 350 ppmCO2 mõju ookeanis. Praegu on 385 ppm Väärtuslikud korallrahud on hävimas. Korallrifid on maailma ühed bioloogiliselt produktiivsemad ja mitmekesisemad ökosüsteemid, kuid ligi 60 % neist on ohustatud kliimamuutusest ja päikesekreemist tulenevast saastest. Teadlased kinnitavad, et praegu on juba 10 protsenti mailma korallrahudest kahjustatud päikesekreemi jääkide tõttu vees
and pressure, from their original condition into rock with new minerals and/or structures. , Kontinentide triiv 1915. a. avaldas saksa geofüüsik A. Wegener teooria, mille kohaselt triivivad mandrid loodete toimel idast läände ja tsentrifugaaljõu toimel poolustelt ekvaatori poole. Wegeneri seletuse järgi eksisteeris vanaaegkonnas ühtne Pangea manner, mis keskaegkonnas lagunes osadeks ning tekkisid Atlandi ja India ookeanid. Teooria sai üldtunnustatuks 1960-ndatel aastatel. Laamtektoonika Maa litosfäär liigendub eri suurusega plaadikujulisteks plokkideks e. laamadeks, mis "ujuvad" plastilisel astenosfääril. Laamad nihkuvad horisontaalselt 1-10 cm aastas. Litosfäär koosneb 8 suurest ja umbes 20 väiksemast laamast. Laamade piirid e. murranguvööndid asuvad tavaliselt ookeanides vee all. Mõnedel juhtudel lähevad eraldusjooned ka läbi mandrite (Himaalaja) ja saarte (Island, Kuuba).
o aastas seovad taimed u. 60 miljardit tonni süsinikku, enamus sellest on puittaimede juurdekasv CH4 o looduslikud protsessid: turba lagunemine ja muda käärimine märgaladel o ülemaailmsed emissiooniallikad: karjakasvatus 29% (oksüdeerumisel vabaneb metaan) riisikasvatus 28% (üleujutatavad põllud) energiatootmine 23% biomass 10% prügimäed 10% o suureneb 0,75% aastas o eluiga on alla 10 aasta, tugevam kasvuhoonegaas kui CO 2, aga teda on atmosfääris vähem N2O (naerugaas) o ülemaailmsed emissiooniallikad: biomassi põletamine 43% energiatootmine 34% (fossiilsed kütused) väetised 21% (lämmastikväetised) põllumaad 2% o suureneb 0,2-0,3% aastas
Peajalgsed Limused ehk molluskid on väga rikas selgrootute loomade hõimkond; umbes 120 000 liiki. Peamised limuseklassid on teod, karbid ja peajalgsed. Peajalgsed (Cephalopoda) kuuluvad merelimuste klassi. Nüüdisajal on peajalgseid peaaegu 800 liiki. Peajalgsete hulka kuuluvad kalmaarid, seepiad ja kaheksajalad elavad soolastes meredes. Neid elutseb kõigis merekihtides, ka süvameres. Väljasurnud liike on üle 11 000. Enamik peajalgseid on kojata, koda on ainult laevukestel ehk nautilustel. Peajalgsed on kotikujulise kehaga ning neil puudub jalg. Nende keha on jaotunud pea ja kereosaks. Osal neist (nt. kalmaaridel ja seepiatel) on seljaosas naha all õhuke plaatjas sisemise toes. Jalg on muundunud suu ümber paiknevateks pikkadeks, iminappadega varustatud kombitsateks ehk haarmeteks. Nendega nad püüavad saaki. Kombitsatel paiknevate meelerakkude abil tunnevad peajalgsed väga hästi lõhna ja maitset. Nad leiavad saagi üles ka ilma seda nägemata. Saagi kinnipüüdmiseks kasu
välja. Mäestike ökosüsteemid on hävimisohus. Väärtuslikud rannikupiirkondades asuvad ökosüsteemid satuvad tõsise ohu alla. Neis piirkondades asuvad ainulaadsed ning hinnalised ökosüsteemid nagu mangroov- metsad, korallriffid ning mitmed vetikate kooslused. Jõgede deltad, atollid ja korallrahud on kõik mõjutatud tormidest ning sademtest. Soojemad merevee temperatuurid võivad hävitada igasugustele muutustele tundlikud korallid. Muutused loodusvööndite piirides. Metsad kohanevad aeglaselt muutuvate tingimustega. Mitmed puuliigid võivad kaduda. Ilmselt kannatavad põhjapoolsemad metsad rohkem. Tõenäolislt muutuvad paljud kõrbealad veelgi kuumemaks ja kuivemaks. Kõrgem õhutemepratuur võib ohustada mitmeid taimi ja loomi. Happesademete tekkepõhjused: Inimtegevus: 24
Mäestike ökosüsteemid on hävimisohus. Väärtuslikud rannikupiirkondades asuvad ökosüsteemid satuvad tõsise ohu alla. Neis piirkondades asuvad ainulaadsed ning hinnalised ökosüsteemid nagu mangroov- metsad, korallriffid ning mitmed vetikate kooslused. Jõgede deltad, atollid ja korallrahud on kõik mõjutatud tormidest ning sademetest. Soojemad merevee temperatuurid võivad hävitada igasugustele muutustele tundlikud korallid. Metsad kohanevad aeglaselt muutuvate tingimustega. Mitmed puuliigid võivad kaduda. Ilmselt kannatavad põhjapoolsemad metsad rohkem. Tõenäoliselt muutuvad paljud kõrbealad veelgi kuumemaks ja kuivemaks. · Temperatuuride muutused põhjustavad suuri kliimamuutusi ning torme. Osoonikihi hõrenemine- peamisteks osooni lagundavateks aineteks on freoonid, mis lenduvad külmkappide, õhujahutusseadmete ja mitmete pihustavate ainete balloonide kasutamisel.
kiiresti kohaneda, siis surevad nad lihtsalt välja. Mäestike ökosüsteemid on hävimisohus. Väärtuslikud rannikupiirkondades asuvad ökosüsteemid satuvad tõsise ohu alla. Neis piirkondades asuvad ainulaadsed ning hinnalised ökosüsteemid nagu mangroov- metsad, korallriffid ning mitmed vetikate kooslused. Jõgede deltad, atollid ja korallrahud on kõik mõjutatud tormidest ning sademetest. Soojemad merevee temperatuurid võivad hävitada igasugustele muutustele tundlikud korallid. Muutused loodusvööndite piirides. Metsad kohanevad aeglaselt muutuvate tingimustega. Mitmed puuliigid võivad kaduda. Ilmselt kannatavad põhjapoolsemad metsad rohkem. Tõenäoliselt muutuvad paljud kõrbealad veelgi kuumemaks ja kuivemaks. Kõrgem õhutemperatuur võib ohustada mitmeid taimi ja loomi. Happesademete tekkepõhjused: Inimtegevus: fossiilsete kütuste (nafta, kivisüsi, põlevkivi jt) põletamisel satuvad õhku väävli- ja lämmastikuühendid SO 2, NOx, (peamine
rändpangad, jääkriimud, kaljuvoored ja kulutusnõod. Mandrijäätekkelised pinnavormid: jäätekkelised ehk glatsiaalsed, jääsulamisveetekkelised ehk fluvioglatsiaalsed ja jääpaisjärvetekkelised. 18. Ülesanded töölehelt! Mõisted: rannik, rannanõlv, rannavall, maasäär, mandri- ja mägiliustik, šelf, firn e sõmerlumi rannik-rannaga piirnev maismaa ja madalaveeline mere osa rannanõlv-maapinna osa, mis piirneb merede ja suurjärvede rannajoonega maismaal ja madaveelises osas rannavall-rannajoonega paralleelne ja sellest kõrgemal paiknev mõne meetri kõrgune ja kuni paarisaja meetri pikkune kruusast või liivast koosnev vall või seljak maasäär-meres või suurjärves setete pikirände tagajärjel moodustunud valli- või seljakulaadne pinnavorm madalas vees mandriliustik-ulatuslik paks jääkeha, mille pealispinna kuju ei sõltu oluliselt aluspinna reljeefist
sajandini. Uzbeki õpetlane Al-Biruni koondas oma töödes idamaade maakide ja väärismetallide leiukohad. Idast Euroopasse jõudis geoloogia vastavalt kultuuri arengule hiljem ning siin oli põhiliseks takistuseks keskaja kiriklik-feodaalne ideoloogia, mis surus maha iga eesrindliku katse seletada loodusnähtusi mittereligioossetelt positsioonidelt. 16 saj. Tuleb esile tõsta Leonardo da Vinci seisukohta mereliste organismide kivistunud jäänuste ja merede ning mandrite piiride muutlikkuse seostest. 17. saj. Juhtis taanlane Steno tähelepanu maakoore liikumistele ning merede transgressioonidele ning regresssioonidele. 18. saj. Euroopa teadlastest esimene oli Lomonossov, kes vaatles maa kihte kui looduslike protsesside tulemust ning andis seletuse tervele reale geoloogilistele protsessidele. 18saj. Edasiviivaks jõuks said kaks koolkonda -neptunistid ja plutonistid Neptunistid eesotsas A. Werner'iga, väitsid, et kõik kivimid: nii graniidid,
Ökoloogia ja keskkonnakaitse alused Kordamisküsimused: 1) Mis on ökoloogia? Ökoloogia teadus, mis uurib organismide ja neid ümbritseva keskkonna vahelisi seoseid. Ökoloogia jaguneb veel: Inimese ökoloogia - uurib inimese poolt mõjutatud ökosüsteeme, samuti kuidas keskkond ja selle muutumine mõjutab inimest. On kompleksteadus ühiskonna ja looduse suhetest, sotsioökoloogia osa, mis uurib inimese mõju looduslikele ja kultuurökosüsteemidele. 2) Mis on populatsioon? Populatsioon e. asurkond on ühte liiki kuuluvate isendite (organismide) rühm, mis asustab mingit kindlat territooriumi. Populatsiooni iseloomustavad arvukus, vanuseline, sooline ja geneetiline struktuur ning levila e. areaal. Populatsiooni moodustavad kogred tiigis, oravad pargis, hiired aidas jne. 3) Mis on biotsönoos? Biotsönoos e. elukooslus on kõikide liikide populatsioonide kogum antud territooriumil. Hõlmab kogu antud ala asustava elustiku. Näiteks puud, põõsad, pu
liikudes otsesihis kõrvale. Põhjapoolkeral on kalle paremal, lõunapoolkeral vasakul. 20) Kes on Alfred Wegener ja millise teooria pakkus ta välja 1915. aastal? 1915. a. avaldas saksa geofüüsik A. Wegener teooria, mille kohaselt triivivad mandrid loodete toimel idast läände ja tsentrifugaaljõu toimel poolustelt ekvaatori poole. Wereneri seletuse järgi eksisteeris vanaaegkonnas ühtne Pangea manner, mis keskaegkonnas lagunes osadeks ning tekkis Atlandi ja India ookeanid. Teooria sai üldtunnustatuks 1960-ndatel aastale. 21) Kirjelda suurt ja väiket veeringet. Väike veeringe esineb maailmamere ja selle kohal asuva õhkkonna vahel. Suur veeringe toimub mere ja maapinna kohal asuva õhkkonna vahel. 1. Sademed.Pilevad liiguvad gravitatsiooni tulemusena mööda tsirkuleerivat atmosfääri sisemaa kohale ja lasevad vee sademetena Maale. 2. Infiltratsioon. Sadevesi imbub läbi pinna küllastustsooni ja saab põhjaveeks
terve maakera purskasid vulkaanid. Vulkaanidest pärit gaasid mähkisid Maa primitiivsesse atmosfääri. Põhiliselt oli nendeks gaasideks veeaur ja süsihappegaas. Need gaasid tekitasid kasvuhooneefekti. Seda peetakse üheks olulisemaks põhjuseks Maa elukõlblikuks muutumisel. Kui veeaur kosmoseruumi jäisusega kokku puutus, tihenes see pilvedeks. Pilvedest hakkas sadama vihma, vesi täitis kõik planeedipinna lohud ja nõnda moodustusid sügavad ookeanid. Pärast seda, kui Maa oli keskikka jõudnud (umbes 2 miljardit aastat hiljem), kattis valdavat osa Maast paks veekiht. Vesi muutis kiiresti maakera. See murendas maakoort ning nõnda kogunes vette uusi keemilisi komponente - Na, K, Mg, Ca ning vesi hakkas muutuma tänapäevasele sarnaseks. Esimesed elusorganismid tekkisid vees, kus nad olid kaitstud Päikese ultraviolettkiirguse eest. Rohelised taimed eraldasid fotosünteesi tulemusel hapnikku ning kujunes atmosfäär. Hapnikust
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
