Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"sisemere" - 7 õppematerjali

Kas massiimigratsioon rikkastab või ohustab Euroopat
6
docx

Kas massiimigratsioon rikkastab või ohustab Euroopat?

Kasvavad ka ksenofoobilised tujud. Hirm või viha kellegi või millegi võõra vastu; tajumine võõra nagu ohu või vaenu eest. Tõstetud mailmavaade kraadi, võib olla natsionaalse, reliigilise, sotsiaalse jagamise põhjuseks ja milleks see võib viia? Minu arvates, et 2015 aasta läheb ajalukku nagu pretsedenditu ja migratsiooni kriis Lõuna ja Lähis-Ida Euroopa piirides periood. Nii suurt voolu imigrante, ihaldanud pülgida Euroopasse, ei olnud nii arvukas. 2015 septembri kuu seisuga üle Sisemere jõudis kohale peaaegu 350 tuhat põgeniku, võrreldes 2014 aastaga kasvas põgenike arv 60 protsendini. Ja arvud aina kasvavad... Kahjuks, Euroopa ei ole kummist ja varem või hiljem võib kaotada oma kultuuri, moraalseid väärtusi ja ajalugu. Euroopa arutab hädavajadust migrantide sisserändu. Eeldatakse noori moslemeid Aagrikast ja Lähis-Idast: Bundestag avaldab tugevatest kättest, et päästa Saksa ekonoomikat. Ma ei või küsimata jätta, kus hakkavad tööle väheharitud inimesed,

Politoloogia → Eesti ühiskond ja poliitika
6 allalaadimist
Ookeani elustik
6
rtf

Ookeani elustik

fotosünteesivatele organismidele) (http://www.marinebiology.org) Merevesi on puhas vesi pluss lahustunud soolad ja gaasid. Merevee soolsus on keskmiselt 34-37. Soolsuse varieeruvus paiguti on tingitud erinevatest faktoritest nagu vihm, aurumine ja bioloogiline aktiivsus. Mereveed jagatakse soolsuse järgi: · 1-25 - riimveed · 25-50 - mereveed · üle 50 - ülisoolased veed Sisemerede soolsus on väga mitmekesine sõltuvalt sellest kui hea on sisemere ühendus avamerega. Näiteks Läänemeri on riimveeline veekogu, kuna tema veevahetus ookeaniga on üsna väike. (http://www.marinebiology.org & Üldise hüdrobioloogia konspekt- Peeter Nõges) Merekeskkonda iseloomustab üldine rezhiimi püsivus ja vähesed keskkonnategurite kõikumised. Tänu vee suurele soojusmahtuvusele on vee temperatuurikõikumised suhteliselt väikesed. Vesi soojeneb päikeseenergia

Bioloogia → Bioloogia
83 allalaadimist
Läänemere kaitse-HELCOM jt rahvusvahelised konventsioonid-
9
doc

Läänemere kaitse (HELCOM jt rahvusvahelised konventsioonid)

1 WWF Naturewatch programm WWF poolt väljatöötatud hariduslik programm mille osaks on ka ranniku uurimine. Eesmärk on olla kasvatuslik ning anda edasi infot Läänemere olukorra kohta. 1 http://www.seit.ee/agenda21/EA21/1_03vaht.html Kokkuvõte Läänemeri on oma õrna süsteemiga väga ohtlikku olukorda sattunud kus laevade ning ümbritsevate riikide saastamise tase on liiga kõrge ning sisemere ökoloogiline tasakaal on paigast viidud. Toksiliste ainete ning reovee ladustamine on erinevate projektide mõjul vähenenud kuid siiski püsib Läänemeri maailma kõige saastatumate merede pingerea esiotsas. Loodud konventsioon HELCOM on aidanud parandada olukorda seades piiranguid ning jälginud Läänemere arengut. Läänemere Agenda 21 loomisel on arvestatud ettevaatliku arengu ning saastja maksab printsiipi mis reguleerib

Merendus → Mereteadus
86 allalaadimist
Kesk Eesti tasandik
12
doc

Kesk Eesti tasandik

..­7°C, samas kui Lääne-Eesti saarestikus on see ­2°...­4°C. Rannikul on kõige külmemaks kuuks veebruar. Kevadel soojeneb sisemaa märgatavalt kiiremini kui meri. Seetõttu jäävad rannikualad võrreldes ülejäänud Eestiga üha jahedamaks. Maikuu keskmine temperatuur erineb rohkem kui 3,5°C. Suvel hakkavad territoriaalsed erinevused kaduma, juuli keskmine temperatuur varieerub 16,0°C ja 17,4°C vahel. Kõige jahedamad alad asuvad kõrgustikel, kõige soojemad aga madala sisemere rannikul, näiteks Pärnus. Sügisel jahtub aga sisemaa tunduvalt kiiremini kui rannik ning talve edenedes õhutemperatuuri erinevused järjest suurenevad. Aasta keskmine õhutemperatuur Eestis on vahemikus 4,3°C kuni 6,5°C, madalam kõrgustikel ja kõrgem saarte läänerannikul. Aasta keskmine tuule kiirus on Eesti siseosades alla 4 m/s, avamere rannikul aga üle 6 m/s. Veelgi suuremad erinevused esinevad tormituulte sageduses. Kui sisemaal esineb tormituult

Geograafia → Geograafia
38 allalaadimist
Optimaalse laevatüübi ja töökorralduse vormi valik liinidele või suundadele
60
docx

„Optimaalse laevatüübi ja töökorralduse vormi valik liinidele või suundadele”

2. Tööregiooni looduslik-navigatsiooniline iseloomustus Meie töö ülesandeks on toimetada paberpuit Romassaarelt(Eesti) Kokkolasse(Soome). Kuna meie esimene reis saab alguse Romasaarel siis esimene sõit tuleb lastiga. Reisi pikkus on 370 meremiili. Mööda Soome lahe ning Botnia lahe. Aasta ringselt toimuvad lastiveod selles regioonis on aga võimalus,et navigeerimine talvisel ajal hakkab toimuma jäädes mis tekkitab veel kuulusi. Soome ja Riia lahed on Estimaa sisemere lahed mille temperatuur talvisel ajal alati ei lähe alla +3 kraadi.Botnia lahel aga on võimalus et, meri siht sadama lähedal jäätub ja navigeerimine hakkab toimuma jäämurdjaga. Teekonna sügavused on ligi 30-40 meetrit terve marsruudi kestvusel. 9 10 11 12 3. Lähte- ja sihtsadamate tehnilis-ekspluatatsioonilised iseloomustused: Sügavused kai ääres Romasaarel on 12,5 meetrit ja Kokkolas on 13,3 meetrit.

Logistika → Logistika
59 allalaadimist
Jaapan
13
doc

Jaapan

(jaapani k. rahu), mis asus praeguse Kyoto kohal. Heijan oli küllaltki suur linn ­ 9. saj. algul umbes 0,5 miljonit elanikku. Nara ja Heijani kõrval oli Jaapanis suhteliselt vähe linnu. 14. saj. oli linnade arv kasvanud 40-le, 16. saj. Jaapani ühendamise perioodil linnade arv suurenes ja lähenes 300-le. Suure tõuke linnade arengule andsid kaubandus, finantssuhete areng, mis olid seotud Jaapani ühendamise protsessiga. Suur osa linnu koondus 2 regiooni: sisemere äärde ja praeguse tokyo ümbrusesse. Teatud ajaarvamine oli Jaapanis olemas juba ürgajal, kuid süstemaatilise ajaarvamiseni jõuti seoses riikluse tekkega. Jaapanis on olnud ja on tänaseni 3 ajaarvamise süsteemi: rahvuslik kalender, Hiinast laenatud kalender ja euroopalik Gregoriuse kalender. Jaapan on arengutasemelt arenenud riikide seas. Seda näitab SKT mis on 33100 USD. Samuti on Jaapanis väga arenenud teenindussektor, mis on koguni 60%, tööstussektor 38%

Geograafia → Geograafia
53 allalaadimist
Eesti ühiskonnageograafiline asend-asulastik ja rahvastik
20
doc

Eesti ühiskonnageograafiline asend, asulastik ja rahvastik.

Briti-Balti mereäärsete alade osana. Nõnda oli see keskajal, kui kogu ala Iirimaast Novgorodini moodustas Alam-Rheini (hiljem Hollandi) kaupmeeste huvipiirkonna neist sõltuva Hansa Liidu tegevusalana; nõnda oli see ka lühikest aega Esimese maailmasõja lõpus, mil Britannia valitses meresid, eriti suure huviga aga oma naabermeresid, mille üheks kaugemaks osaks on ka Läänemeri. XVII sajandil aga tähendas nimetus Läänemeremaad Rootsi suurriigi sisemere rannikualasid. Need poliitilised seigad on ammu möödunud ega pöördu vist kunagi enam tagasi. Kui praegusel ajal Läänemeremaadel üldse sisulist mõtet on, siis kitsama alana, mis hõlmab Eesti, Läti ja võib-olla ka Leedu (Ainult nendele riikidele, võibolla ka veel Venemaale, on Läänemeri tõesti lääne meri. Muu maailma jaoks on see hoopis Idameri.) Selles tähenduses tarvitatakse aga harilikult terminit Balti riigid. Ent Euroopa mõõtkavas on see liiga väike rühmitus

Geograafia → Ühiskonnageograafia
58 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun