Arutlus Hillar Palametsa raamatu põhjal ,,Keskaja kultuurist ja olustikust" 1.Tootmis ja tehnika areng Tehnika arenemine keskajal oli tingitud eelkõige käsitöö ja põllumajanduse vajadusest. Tööriistade valmistamiseks vajasid nii talupojad, kui käsitöölised metalli, eelkõige rauda. Toodang kasvas jõudsalt, kui sulatusahjudesse hakati käsilõõtsa asemel õhku puhuma vesiratta abil töötavate lõõtsadega. Sellegi poolest tootmist pidurdas energiavähesus ja sellepärast pandigi need tööle loomade, voolava vee või tuule jõul.
Arutlus raamatu põhjal: Keskaja kultuurist ja olustikust H.Palamets Raamatu esimene lause viitab sellele, kui punane H.Palamets on. Marksistlik ajalooteadus mõistab keskaja all peaaegu 12 sajandit kestnud periood, mis põhiliselt jääb orjanduslikule formatsioonile vastava vanaaja ja kapitalistlikku korda esindava uusaja vahele. Marksism oli kommunismi alus. Raamat on punasest propagandast läbi imbunud. Katoliiklust mustati. Vihjati umbes nii, et kõik mungad on joodikud jne.
H.Palamets "Keskaja kultuurist ja olustikust" Lugesin läbi Hillar Palametsa raamatu "Keskaja kultuurist ja olustikust", mis tutvustab keskaja kultuuri ja olustiku neid külgi, mida tavaline õpik enamasti ei tutvusta. Raamat räägib keskajast mitmest küljest - keskaegsest maailmapildist, koolist, linnaelust, tehnika arengust jne. Esimene peatükk räägib tootmise ja tehnika arengust, sealhulgas ka feodaalsest hierarhiast ja naturaalmajandusest. Sain feodaalkorra süsteemist palju paremini aru, kui kooliõpikust, sest seletatud on äärmiselt lihtsalt.
Kõrb Kõrb on ala, kus aastane sademete hulk jääb alla 250 mm. Kõrbete elustik on suhteliselt vaene ning inimasustus reeglina hõre. Bioproduktsioon on madal. Maailma suurima pindalaga kõrb on Antarktis ning suurima pindalaga kuumakõrb Sahara. Kõrbed võivad moodustuda mitmel erineval põhjusel. -Kõrbed on levinud troopikas umbes kolmekümnendal laiuskraadil nii põhja- kui ka lõunapoolkeral. Selle põhjuseks on atmosfääri tsirkulatsiooni iseärasused, mis põhjustavad madalrõhkkonna ja valdavalt niiske kliima ekvaatori lähistel ning püsiva kõrgrõhkkonna ning kuiva kliima troopikas. Selle kohta on täpsemalt kirjas artiklis Hadley rakk. Selline kõrb on Sahara. -Kõrbed on levinud ka keskmistel laiustel ja seda peamiselt asetsemise tõttu kaugel niiskusallikaist ehk meredest, näiteks Gobi. -Samuti võivad tekkida kõrbed mäestike tuulealustele külgedele, näiteks Surmaorg. -Kõrbed esinevad ka polaarpiirkondades, kus on vähe aurumist ning kuhu ka...
Pidulik õhtusöök kestis harilikult mitu tundi ja koosnes kolmest osast. Alguses pakuti söögiisu 8 „Gaius Marius”, viimati muudetud 10. Märts 2013, < http://et.wikipedia.org/wiki/Gaius_Marius>. 9 „Cicero”, viimati muudetud 11. Märts 2013, < http://et.wikipedia.org/wiki/Cicero>. 10 Andrea Giardina, Vana-Rooma inimene, tõlk. Kattri Ezzoubi (AS BIT, 2004), 57-58. 11 Hillar Palamets, Vanaaja kultuurist ja olustikust (Tallinn: 1976), 193. 3 tõstvaid roogasid. Tava järgi alustati munadest, mille juurde serveeriti salateid ja soolakala ning viinamarjamahlast jooki. Seejärel toodi lauale tugevad lihatoidud, meisterlikult valmistatud kala ja putrusid. Joogiks pakuti aga veega lahjendatud veini. Kolmanda osa moodustasid magustoidud, peamiselt puuviljad ja kastanid. Viimasena pakuti alati õunu.
05.01.13 05.01.13 Leonardo da Vinci 05.01.13 Kasutatud kirjandus http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/paber_trukikunst_khenking.htm http://www.miksike.ee/docs/referaadid2007/hiliskeskaeg_karoliinekorol.htm http://wiki.zzz.ee/index.php/Skolastika http:// www.slideshare.net/Jarveotsaajalugu/haridus-ja-teadus-keskajal-phikoolile www.kuuste.ee Euroopa ajalugu, drJohn Stevenson Keskaja kultuurist ja olustikust, H. Palamets Leonardo da Vinci, D. M. Field 05.01.13
erinevaid püramiide kronoloogilises järjekorras. Uurimismetoodika: Lääne Maakonna Keskraamatukogust leanutasin raamatuid, Lääne Maakonna Keskraamatukogu lugemissaalis paljundasin infot ajakirjadest ja raamatutest, Eesti Rahvusraamatukogu lugemissaalis uurisin ja paljundasin materjale, kodus otsisin materjale internetist. Allikmaterjali on üsna palju, erinevad raamatud ja internet. Raamatutest on tähtsamad: Hillar Palametsa ,,Vanaaja kultuurist ja olustikust", kus üsna põhjalikult on kirjutatud Tuntumatest püramiididest. Samuti M.V.Alpatov ,,Kunsti ajalugu". Interneti lehekülgedest on kõige põhjalikum Tallinna majanduskooli tudengi poolt loodud põhjalik interneti lehekülg: http://www.tmk.edu.ee/~nuku/pyramiidid/, sellel leheküljel on väga põhjalikult kirjutatud kõigist seitsmest maailmaimest. 5 1. Usk
Hellenismi aja järk hakkas aastal 330 146 enne meie aja arvamist. Algas Aleksander Suure Pärsia sõjakäiguga ja hiiglariigi tekkimisega mis pärast Aleksandri surmaga jagunes paljudeks omavahel võitlevateks riikideks. Ida Maades rajati üle 70 uue linna ja palju uusi kultuurikeskusi. Rooma keisririigi jagunemisel 395. aastal meie aja järgi jäi Kreeka Ida Rooma riigi ehk Bütsantsi koosseisu. Vana Kreeka kultuurist ja olustikust klassikalisel ja hellenismi ajajärgul, mil kultuurisaavutused olid kõige esileküündivamad. Homerose eeposed on ,,Illias" ja ,,Odüsseia" ning Homeros on pime laulik. Homerose eeposed annavad lugejale väga värviküllase pildi Vana Kreeka ühiskonnast, kus on alanud sugukondliku korra lagunemine. Eepos on inimeste fantaasia poolt loodud kus on aluseks müüdid, muistendid, ajaloolised pärimused ja rahvalaulud. Väga kaua aega peeti Homerose eeposeid täielikult
kaugeltki pole siis tähtis abielutruudus. ,,Dekameronis" on täiesti tavalised ebaseaduslikud suhted, samuti ei lase kirglikud armastajad end ühe või teise abielus olemisest häirida. Boccaccio suhtub lausa poolehoiuga tegelastesse, kes leiavad nupukaid võtteid oma armukese varjamisel abikaasa eest ja teravmeelseid lahendusi leiavad ka olukorrad, kus elukaaslase petmine avalikuks tuleb. ,,Dekameron" annab hindamatu ülevaate 14. sajandi Itaalia elust ja olustikust ning puudutades kõiki ühiskonnakihte, ka inimeste maailmapildist. See on üdini humanistlik teos, milles on kesksel kohal inimene oma tunnete ja vajadustega.
Talupoja söök ja jook .................................................................................. 7 Feodaalmõis ............................................................................................. 8 Kokkuvõte ...............................................................................................10 Kasutatud materjal ......................................................................................11 Lisad Kasutatud materjal Palamets, H. Keskaja kultuurist ja olustikust. Tallinn: Valgus, 1982 Vaba, Lembitu. Vaataks õige, mis on Lehola taga. Postimees, 12. september, 2002 Vallik, Aidi. Kodulehekülg. Kättesaadav: http://my.tele2.ee/aidivallik
ga.Eepose teises pooles jõuab ta Latiumisse ja peab võitlema hõimude latiinode vastu.Võidab lahingu,eepos propageerib patriotismi,poeem-pikk,jutustav luuletus,Proosa-ilma riimita,hakkas välja kujunema 7saj eKr ajaloolisest kirjandusest.Caesar-(100-44 eKr)väejuht,riigimees,kirjutas teose oma sõjaretkedest,,Märkmeid Gallia sõjast'',Teose stiil oli lihtne,selge ja seda kasutatakse ladina keele õppimiseks tänapäeval.Palju teavet olustikust,kommetest ja relvastusest.Cicero-(106-43 eKr) Rooma kõnemees,riigiteadlane ja kirjanik,Avaldas oma arvamust,oskas põhjendada oma poolehoidu,mõistis hukka liigse võimuiha.Kuulsaim teos,,Kõnemehest'' 1)tõestama väiteid 2)pakkuma kuulajatele naudingut 3)kuulajat müjuta,a õigele otsusele.Tatcius(55-120 eKr), ajaöoolised teosed ,,Germaania''.
palju kunsti elemente Etrkuskide kunsti tuntakse nende hauakambrite kaudu Paljudes hauakambrites on seinad kaetud maalidega Banketistseen Tarquinia leopardide hauakambris 480-470 eKr Maalikunst Eelkõige tänu Pompeji väljakaevamistele on tänapäeval väga hea ülevaade Vana-Rooma maailmakunstist. Vana-Roomas kasutati sadegamini maalitehnikaina: mosaiiki, vahamaali ja frescot Seinamaalide teemad on sagelivalitud antiikmütoloogiat ja olustikust, veel luuakse portreid (Egipituse aladel muumiaportreid), maastikke ja isegi natüürmorte Rooma maalikunstnikud oskasid kujutatavat modelleerida ruumiliseks valguse ja varju abil. Samuti kasutasid ruumilise illusiooni saavutamiseks perspektiivi. Mosaiigitehnikas põrandailt võttis majja sisenejat vastu ,,kuri koer" Kasutatud materjal http://www.tusciaetrusca.it/immagini/Argomenti/Pittura/tomba%20tarquinia%202.jpg http://ilmondodiaura.altervista
Glinka loomingus on kesksel kohal ooperi "Ivan Sussanin" ning "Ruslan ja Ludmilla". Glinka sümfoonilisel pärandil on vene muusikaajaloos samasugune tähtsus kui tema ooperitel: sellega algab vene sümfoonilises muusikas küpsusaeg. Tema kõige silmapaistvam ning rahvuslikke traditsioone rajav sümf. teos on "Kamaarinskaja". Sellele järgnesid "Valss- fantaasia" ning avamängud "Aragoonia hota" ja "Öö Madriidis". Need on temperamentsete tantsudega koloriitsed pildid Hispaania olustikust. 15.veebruar 1857 Glinka haigestus äkki ja suri. Ta maeti Berliini surnuaiale. Hauale asetati plaat, millele oli kirjutatud: MIHHAIL VON GLINKAIMPERAATORLIK VENE KAPELLMEISTER.
Kristuse kannatuslugu ja Maarja elu. Tema kunsti võluks on fantaasiaküllus, tunded, inimtüüpide valik. Maalis palju portreesid, tahvelmaale, loomingus oluline koht autoportreedel. (,,Rüütel, surm ja kurat" , ,,Paradiisist väljaajamine" , ,,Püha Hieronymus" , ,,Melanhoolia" ) · LUCAS CRANACH vanem- töötas maalijana ja graafikuna Saksi kuurvürsti õukonnas. Maalis usulisi pilte ja portreesid, maalis ka antiikmütoloogia teemadel, kuid lähtus kaasaegsest olustikust. Teosed väikeseformaadilised, erootilised. (,,Veenus ja Cupido") · HANS HOLBEIN noorem saksa portretist. Detailitäpne, objektiivne, suure üldistusjõuga ilmalikud portreed. Maalis näiteks Rotterdami Erasmuse portree, Henry VIII portree .
Spartalased kuulasid sõnakuulmist, jooksimist, rusikavõitlust, odaviset. Nad pidid taluma külma, nälga, valu, janu. Üldised olid spartalased harimatud. Mida vanemaks nad said, seda karmimaks läksid nõuded. 15-20. a oli kõige tähtsam sõjaline õpe. 30 aastaselt sai tast täieõiguslik Sparta kodanik. Spartas said ka tüdrukud riikliku kasvatust. Nad pidid ka õppima relva kasutama. (Hillar Palamets 1976:116,117) KASUTATUD KIRJANDUS: Palamets, H. 1976. Vanaaja kultuurist ja olustikust. Talinn, Valgus. Senker, C. 2002.Vana-Kreeka. Itaalia, Mcrac Books. Shofield, L.1997. Vana-Kreeka
Sisukord Lk 3.-Sissejuhatus,Ajalugu,Võitjate autasustamine. Lk 4.-Olümpiamängude kava,Mängudeks valmistumine,Pealtvaatajad, Kokkuvõte. Lk 5.-Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Pidin tegema referaadi Olümpia ajaloost ,et siin on siis niipalju minumeelest tähtsat informatsiooni kui ma leidsin. Ajalugu Olümpia mängud on oma nime saanud jumalate elupaiga Olümpose järgi. Olümpia mängud toimusid peajumal Zeusi auks ning said alguse 2. aastatuhandel eKr. Siia tuli võistlejaid Spartast, Ateenast, Korintosest ja mujalt, hiljem ka kreeka kolooniatest Väike- Aasias, Sitsiilias, Lõuna-Itaalias ja Põhja-Aafrikas - kõikjalt kus elas kreeklasi. Mängude eesmärgiks oli ühendada kreeklasi ja näidata nende üleolekut teistest rahvastest. Mängud toimusid iga nelja aasta tagant. Mängudevahelisi perioode hüüti olümpiaadideks millel põhines kogu vanakreeka ajaarvamine. Esimeseks olümpia võitjaks tuli kokk Koroibos. Võitjate autasustamine Mängude ...
ära tuua.Kuuleb Euripidese ja Aischylose dialoogi ja arvab et Aischylos on palju parem kirjanik ja vabastab ta . Vergilius"Aeneis" on rooma eepos,mis kujutab sarnaseid sündmusi e. Trooja sõda ja ta väejuhi Aenease eksirünnakuid Itaaliasse ja rooma rahva sünd. Vergilius on kõige kuulsam kirjanik antiikajast . Caesar(100-44eKr)Kõnemees,kirjanik,väejuht,riigitegelane,kes teostas reforme.Teosed-,,Märkmeid Gallia sõjast";"Märkmeid kodusõjast" Nendes on rohkesti teavet tollasest olustikust,tavadest,lahingupidamisviisidest ja relvastusest.Pidas sõnavalikut ning keelekasutust kõnekunsti ja kirjanduse aluseks. Cicero(106-43eKr)suurim Rooma kõnemees,riigitegelaneja kirjanik.Säilinud temalt 58 kõne,traktaate retoorika ja filosoofia alalt ning hulgaliselt kirju.Väitis:täiuslik kõnekunst seisneb oskuses kasutada kõiki traditsioonilisi kõnestiile .Peale eristiilide kasutas ta ka kõnedes toonimuutust Hesiodod.(7 saj.eKr)Vanim nimepidi tuntud Euroopa luuletaja,kelle
Glinka loomingus on kesksel kohal ooperi "Ivan Sussanin" ning "Ruslan ja Ludmilla". Glinka sümfoonilisel pärandil on vene muusikaajaloos samasugune tähtsus kui tema ooperitel: sellega algab vene sümfoonilises muusikas küpsusaeg. Tema kõige silmapaistvam ning rahvuslikke traditsioone rajav sümf. teos on "Kamaarinskaja". Sellele järgnesid "Valssfantaasia" ning avamängud "Aragoonia hota" ja "Öö Madriidis". Need on temperamentsete tantsudega koloriitsed pildid Hispaania olustikust. TÄHTSAMAD TEOSED 3 ooperit"Ruslan ja Ludmilla",(1842) "Ivan Sussanin" (1836) "Vürst Holmski" (1840) Laulud ja romansid "Lahkumine Peterburist", (12 romanssi) jne. Kammerteosed ja instrumentaalteosed: Nokturn klaverile ja harfile, sonaat vioolale ja klaverile jne. Sümfoonilised teosed: Sümf. Teos "Kamaarinskaja", sümf. Teos "Valss fantaasia", avamäng "Aragoonia hota", avam. "Öö Madriidis"
Rwanda genotsiid 6.aprill – 18.juuli 1994.a Eda Türi ja Madli Maasikas 12.reaal 2014 Rwanda (üldiselt riigi asukohast, olustikust ja ajaloost) Rwanda Vabariik asub Kesk-Aafrikas ekvaatori lähedal Pindala: 26 333 km² Rahvaarv: 9,9 miljonit inimest Iseseisvus 1. juuli 1962 Rahvused (hutud, tutsid) Tvaad - jahimehed Tutsid – karjakasvatajad, madalam klass Hutud – põlluharijad, kõrgem klass Hutud võidi edutada tutsideks ja tutsid võidi degradeerida hutudeks. Erilise teene eest kuningale võidi ka tvaa tõsta tutsiks.
· puulõige ''Ninasarvik'' põhineb kirjutatud kirjeldustele, tundmatu autor India ninasarvikust, Dürer pole näinud päris ninasarvikut · vasegravüür ''Aadam ja Eeva'' hetk õnnelikku elu enne pattulangemist, signeerind täisnimega · vasegravüür ''Püha Hieronymus'' elus inimene, kes tõlkis Piiblit ladina keelde LUCAS CRANACH vanem · maalija ja graafik maalis usulisi pilte, portreid ja ka antiikmütoloogia teemadel · viimastes lähtub hoopis kaasaegsest olustikust ja inimtüüpidest alastifiguurid erinevad Itaalia kõrgrenessanssi omadest · paljud tööd väikseformaadilised ja maneristlikud loodud aristokraatide rõõmuks · tema töödes korduvad samad tüübid: laia habemega sõdurid; paksunäolised preestrid; ümmarguse sileda näoga, pilusilmadega ja rumala ilmega naised jne. · mõnedes teostes esineb edvistavat käitumist ja naiivset erootikat · iseloomulik otsitud poosid ja ebakindel jalal seismise
teos on "Kamaarinskaja". Sellele järgnesid "Valss-fantaasia" ning avamängud "Aragoonia hota" ja "Öö Madriidis". Need on temperamentsete tantsudega koloriitsed pildid Hispaania olustikust. TÄHTSAMAD TEOSED 3 ooperit-"Ruslan ja Ludmilla",(1842) "Ivan Sussanin" (1836) "Vürst Holmski" (1840) Laulud ja romansid- "Lahkumine Peterburist", (12 romanssi) jne.. Sümfoonilised teosed: Sümf. Teos "Kamaarinskaja", sümf. Teos "Valss- fantaasia", avamäng "Aragoonia hota", avam. "Öö Madriidis" Täname kuulamast!!
Etenduvad: "La la Lucille", "Girl Crazy", "Sinine esmasp". Valmib "Rhapsody In Blue" mis toom maailmakuulsuse. (1924). Instrumentaal loomingus on tähtsad klaverikont f-duur, orkestri süit "Ameeriklane Pariisis", väga kuulus teos "Kuuba uventüür". L:Tuntud on muusikalid: "Lady be good", "Funny Face". Ülipopulaarsed lööklaulud: "The Man I Love", "Mayby", "I got Rythm", "Fascinating". Muusikat läbib ühine idee: thea muss kättesaadavaks igale inimesele, mitte irduda igapäevasest olustikust, mitte ehitada ülepäämatut müüri klassikalise ja kerge muusika vahele. Selle seisukoha najal valmiski enamus teostest, mis tõstis am rahvusliku muusika klassika tasemele. Paneb aluse sümfo-jazzile. "Porgy ja Bess" 1935 Bostonis. Lugu inva Porgy ja prostituudi Bessi armastusest, räpasest rahast, moraalitusest, harimatusest aga ka mustade eriomasest kultuurist, kunstist, muusikast. Sündmused arenevad kaugel Nyst, getos. P ja B ilusa tuleviku rikub kohale saabunud pimp. Raha on see mis
värvikalt araabia mehe ning euroopa naise suhteid. Kuid mida sain ma teada? Loengutes oleme me päris palju rääkinud islami usust ja sellega kaasnevast ja seepärast ei üllatanud raamatu sisu mind just ülimuslikult. Kuid siiski, tooksin ma välja paar peatükki, kus räägiti araablased turul kauplevad ning kuidas tuleks käituda esmakordsel külastajal turumelus. Kuna raamatuid lugedes tekitan ma alati endale vaimusilma teatud pildi kirjeldatud olustikust, suutsin ka seekord silme ette manada suure turuplatsi, kus kõik vehivad emotsionaalselt kätega, pakuvad tagaruumis väikestest tassidest kohvi ja teed, kaubeldakse hinnas nii palju kui võimalik, kallistatakse ning surutakse kätt ja kui kaup on käes, poetatakse tasakesi rulli keeratud rahakupüürid kaupmehele pihku. Veel pööraks ma suurt tähelepanu näiteks Türgis rannas päevitajaile. Mind paneb iga kord
kirjanik, väejuht ja riigitegelane, kes teostas rohkesti reforme. Temalt on säilinud kaks ajaloolist teost. "Commentarii de bello Gallico" ("Märkmeid Gallia sõjast"), käsitleb sõjategevust Gallias 58-52 e.m.a., ning pakub peale sõja kirjeldust väärtuslikku ajaloolis-etnoloogilist materjali muistsete keldi hõimude kohta; "Commentarii de bello civili" ("Märkmeid kodusõjast") käsitleb Caesari enda võitlust Pompeiusega 49.-48. a. e.m.a. Mõlemad raamatus on ka rohkesti tevet tollasest olustikust, tavadest, lahingupidamisest ja relvastusest. Caesari keel on teaduslikult lihtne ja karge. Ta pidas sõnavalikut ning keelekasutust kõnekunsti ja kirjanduse aluseks. õp + ene Cicero (106-43) Marcus Tullis Cicero oli suurim rooma kõnemees, riigitegelane, filosoof ja kirjanik.Temalt on säilinud 58 kõnet, traktaate retoorika ja filosoofia alalt ning hulgaliselt kirju. Cicero kui kõnemehe tegevus põhines printsiipidel, mida ta käsitleb oma traktaadis "De oratore" (Kõnemehest)
(jaguneb alusel seisvateks figuurideks ning kõrgeteks sammasteks; väejuhid, keisrid; Marcus Aureliuse ratsakuju, Trajanuse sammas, Rahu altar). Maalikunst. Valdavalt oli seinamaale (suur illusionism, looduse jäljendamise meisterlikus) ning põrandamosaiike. Kogu info selle kohta saadakse Pompeij ja teiste vulkaanituha alla mattunud linnade väljakaevamistel. Ainest saadi mütoloogiast, kirjandusest, olustikust, loodusest. Maalikunsti stiilid on inkrustatsioon (imiteeritakse värvilist marmorit, mosaiikpõrand), arhitektuuristiil (püütakse kujutada arhitektuurilisi kujundeid ning luua pettekujutlusi; sambad, valeuksed ning aknad, kasutatakse varjude abi ja perspektiivi), mosaiik ning tahvelmaalikunst (portreed, enkaustikatehnikas (värvmuld segatakse kuuma vaha sisse), säilinud vaid Egiptusest).
villade ja latifundiumide valitsejad. Need olid tavaliselt orjad, kes erilise agarusega ja julmusega teiste orjade suhted püüdsid pälvida peremehe usaldust ning saada vabaks. Rikkad ja aristokraatsed Rooma naised ei tegelnud peaaegu millegagi peale oma majapidamise käsutamise ning vaatasid ka orjade järele. Kasutatud allikad: http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/vana-rooma_nov_karoliinekorol.htm H.Palamets “Vanaaja kultuurist ja olustikust” Kirjastus “Valgus” 1976 Mario Denti “Keisririigiaegne ROOMA” Eesti Ensüklopeediakirjastus 1999 Leigh Grant “Rooma antiiktsivilisatsioon” Koolibri 2006
Keskaja klooster Keskajal oli klooster paljudele ainus valik rüütliks olemise kõrval, tihti panid vanemad oma lapsed varakult kloostrisse ja klooster usuti olema kindel pääs paradiisi. Kokkuvõte . Isiklikust vaatepunktist leian, et oma tõenäoliselt ainukest elu ei tasu raisata vabatahtlikule kitsikusele ja raskusele, kuid arvestades tolleaegseid arusaamu elust, oli klooster turvaline ja end ära tasuv koht, kus olla. Kasutatud kirjandus H.Palamets "Keskaja kultuurist ja olustikust" Tallinn Valgus, 1982 Lk, 36-43. Mait Kõiv, Mati Laur ,,Inimene, ühiskond, kultuur'' II osa John Bowkler ,,Maailma usundid'' Dorling Kindersley ,,Illustreeritud lasteentsüklopeedia'' http://et.wikipedia.org/wiki/Munklus TÄNAN KUULAMAST!
Minu Itaalia ,,Minu Itaalia" autoriks on Kristiina Prangli, noor neiu, kes kolis Itaaliasse oma armsama pärast. Itaalias käis ta koolis, elas vaheldumisi ühikas ja oma noormehe Andrea juures. Raamat andis suurepärase ülevaate temperamentsest Põhja-Itaaliast, detailsemalt Genova olustikust, kus Kristiina kuus aastat vahelduva eduga on elanud ja töötanud. Teemad, mida autor käsitles, olid väga põnevad. Itaalia on väga rikka ja kireva kultuuriga maa, aga väga rassistlik. Enamik probleemides süüdistatakse võõramaalasi. Itaallaste perekonnad on suured, elatakse suguvõsaga koos. Omavahelistes vestlustes on nad väga emotsionaalsed ja ülevoolavad. Samuti ei puudu peen huumor, mis sarnaneb brittidele
säilinud. Siiani on püütud säilitada olümpiaprintsiipi. Tore on teada, et Antiik-Kreeka olümpiavõitjad olid oma aja sangarid ja tegid oma kodukoha kuulsaks.Samuti on meeldiv tõdeda, et mängude ajaks kuulutati püha rahu. Allikad http://et.wikipedia.org/wiki/Antiikolümpiamängud Kindersley,D. Illustreeritud lasteentsüklopeedia Rmt. Kõiv,M. Vanaaeg 2, ajalooõpik 6. klassile Rmt. Palamets,H. Vanaaja kultuurist ja olustikust Rmt. http://lemill.net/content/pieces/uppiece.2009-03-18.1704326702/file/image_large pilt nr.1 http://media-2.web.britannica.com/eb-media/11/85211-004-8D0293FF.jpg pilt nr.2 6
saanud mitte midagi. Võitja auks hakati koheselt looma lugulaulusid ja värsse tema suurest võidust. Samuti saadeti käskjalad võitja kodukohta rõõmsat uudist levitama. Kodukohas oli võitja suure au sees ja tema auks tehti suuri pidusööke. Õlipuuoks või sellest tehtud pärg ohverdati kodukoha kaitsejumalale. Võitja vabastati kõikidest maksudest ja koormistest. Talle tehti uhkeid kingitusi ja ta sai alati parima koha teatris. Kasutatud kirjandus · ,,Vanaaja kultuurist ja olustikust" H. Palamets 1976 · ,,Inimene, Ühiskond ja Kultuur I osa Vanaaeg" M. Kõiv 2006 · ,,Vana-Kreeka sportlased ja sport" H.A. Harris 1979 · https://et.wikipedia.org/wiki/Antiikol%C3%BCmpiam%C3%A4ngud
Vana kreeka olümpiamängud Olümpiamängude ajaloost Antiik-Kreeka omapärasemaks ja kõrgemaks saavutuseks olid olümpiamängud, mille ideed avaldavad suurt mõju ka tänapäeva spordiliikumisele. 1168 aasta vältel toimusid Olümpias iga 4 aasta järel (kokku 291 korral) pidulikud spordivõistlused, mis võeti Kreeka ajaarvamise aluseks. Võitjaid krooniti õlipuuokstest pärjaga. Olümpia paiknes Peloponnesose poolsaare lääneosas Elise maakonnas Alpheiose jõe avaras orus, umbes 20 km kaugusel merest. Esimesed olümpiamängud toimusid 776. aastal e. m. a. Kuid juba varem korraldati igal aastal Olümpias peajumal Zeusi auks pidustusi, millest võtsid osa vaid Elise maakonna elanikud. Pärast 776.a e. m. a. muutusid need kohalikud mängud kogu Kreeka ühisürituseks. Siia tuli võistlejaid Spartast, Ateenast, Korintosest ja mujalt, hiljem ka kreeka kolooniatest Väike-Aasias, Sitsiilias, Lõuna-Itaalias ja Põhja-Aafrikas ühe sõnaga, ...
7 Kokkuvõte Antud referaat andis ülevaate kliimavöötmetest(Arktiline ja Antarktiline) , sealsest loomastikust , kliimast , olukorrast. Teised lugejad saavad kindlasti minu antud materjali kasutada oma geograafiaalaste teadmiste laiendamiseks. Seda tööd tehes sain ise palju uut infot. Näiteks polnud ma kunagi varem teadnud midagi ei arktilisest ega antarktilisest kliimavöötmest , ega midagi sealsest olustikust. Kokkuvõtvalt hindan oma tööd selle referaadiga heaks , sest mul oli piisavalt aega selle koostamiseks ja viimistlemiseks ning üle kontrollimiseks. Töö kirjutamine oli huvitav , sest leitsin palju uut materjali ja sõber oli abiks. 8
Peatähelepanu pühendati hinge, mitte ihu eest hoolitsemisele. Bütsantsi impeeriumi lagunemisel jäid türklastele päranduseks muuhulgas luksuslikud termid. Need meeldisid türklastele ja saunad võitsid haaremite kõrval olulise koha elanike igapäevases elus. Nad levisid üle musulmanide maailma, said nimetuseks türgi saun ja püsivad oluliste muudatusteta tänini. KASUTATUD KIRJANDUS 1. P. Härmson "Linnad läbi aegade" 2. H.Palamets "Vanaaja kultuurist ja olustikust" 3. Ajaleht "Postimees" 4. J.Kangilaski "Üldine kunstiajalugu"
laboratores (töötegijad). Nende kolme rühma järgi jagunevadki käesoleva referaadi järgmised peatükid. Töötegijad jagunevad omakorda linlasteks kaupmehed ja käsitöölised. Eraldi peatükina on välja toodud keskaja kõrgem haridus. Kuna kooliharidust said keskajal enamasti vaid poisid ja noormehed, keskendungi nende õppimisvõimalustele ja õppekorraldusele. Toetusin põhiliselt H.Palametsa raamatule ,,Keskaja kultuurist ja olustikust" ning M.Tilk ,,Kasvatus eri kultuurides". 1. KESKAJA LAPS Keskaja inimese maailmapildi suurimaks kujundajaks oli kristlik kirik. Au sees oli askeetlus, seega arvasid kikumehed, et lapsed sünniad läbi patuelu ja puhtalt elamiseks tuleks nende saamisest loobuda. Lapsi pidasid nad millekski möödapääsematuks ja segavaks, neid arvati olevat mure ja kannatuse allikas, kes segavad täiskasvanuid töös ja usutegevustes. Samas kuulutas kristlus inimelu, sealhulgas lapse, pühadust nii
. maasrikumaalija. " Kloostrikalmistu lumes" PHILIPP OTTO RUNGE .. natsareenide koolkond, taasväärtasid katoliku usku . THEODORE GERICAULT.. prantsu. romantiline maalikunst.. "Medeuse´i parv..-- võib pidada uue vooluu esikteoseks. EUGENE DELACROIX--> suurim romantik. (roheline ja punase kõrvutamine, Maalide motiivid: Võetud põnevast keskaja ajaloost või siis parajasti prantsusmaa poost alistatava Põhja-Afrika värvikirevastm eksootilisest olustikust, "Chiose veresaun" ja "Vabadus viib rahva barrikaadidele" FRANCOIS RUDE´i "sõttamineku laul" . hoogne ja tundeküllane kõrgreljeef Tähe võidukaarel Pariisis. MÕISTED Eklektitsism - eklektika, erinevate stiilide printsiibitu mehaaniline ühendamine kunstiteostes Animalist - loomade maalija Krutsifiks - (lad k-s - crutcifixus- ristilöödu); rist ühes ristilöödud kristuse kujutisega Marinist - meremaalija Spaatel - maalimisnuga
kümnevõistleja Erkki Nool. 2008. aastal suveolümpiamängudel Hiinas sai kuldmedali Gerd Kanter, hõbemedali said Jüri Jaanson ja Sulev Hendrikson.. Erki Nool kergejõustik Sydney 2000 Andrus Veerpalu suusatamine Salt Lake City 2002 Kristina Smigun suusatamine Torino 2006 Andrus Veerpalu suusatamine Torino 2006 Gerd Kanter kergejõustik Peking 2008 Kasutatud kirjandus H. Palamets, ,,Vanaaja kultuurist ja olustikust" Internetis: http://www.google.ee/search?hl=et&lr=&q=eesti+ol%C3%BCmpiav %C3%B5itjad&start=40&sa=N / 24.02.2009
Mihhail Glinka 1804-1857 Murrangu Vene muusika olemustikku tõi G, kasutas ära kogu eelnevast parima ja tõstis selle uuele kunstilisele tasemele. G on vene klassikalise koolkonna rajaja. Esimese Vene heliloojana taotles ta rahvuslikkust. Võrreldakse A. Puskiniga. Muusika ainestik on pärit rahva elust, ajaloost, folkloorist, legendidest ja olustikust. Mmuusika on sihitud kogu rahvale, olenemata sotsiaalsest staatusest. Sündis Novo Spasskoje mõisas, kaugel Peterbusrist. Esimese armastuse muusika vastu sai ta oma hoidjalt. 10 a. alustab süvaõpet muusikas ja keelte alal. (prantsuse ja itaalia) Lisaks hakkab õppima üldaineid. G muusikaline andekus ilmneb õige pea. Perekond otsustab kolida Peterburi, et Mihhail saaks muusikuna kooliteed jätkata. Tuntud pedakoogide käe all edenesid õpingud jõudsalt. Eriti
1824-1828 töötas ta riigiametnikuna 1830. aastate algus külastas Itaaliat ja vaimustus sealsest ooperist 1834 suri Glinka isa Mihhail Glinka 1836. aastal esietendus patriootiline ooper ,,Ivan Sussanin´´ 1842. aastal ,,Ruslanja Ludmilla´´ (külm vastuvõtt) Lahkus Venemaalt ning suri Berliinis Looming Rahvuslikkus ilmnes nii helikeele kui ainestikus Inspiratsiooni sai: orahva elust ja ajaloost olegendidest ja muinasjuttudest okommetest ning olustikust Suurepärane kompositsioonitehnika kuigi oli ise õppinud Looming ,,Ivan Sussanin´´ (oli esimene proffesionaalne muusikaline lavateos Vene muusikas) ,,Ruslan ja Ludmilla´´ (oli pikka aega Vene heliloojatele eeskujuks muinasjutuliste ja eepiliste loomingute kirjutamisel) https://www.youtube.com/watch?v=Bj5ZaukB-EA Modest Mussorgski (1839-1881) Sündis Pihkva kubermangus mõisniku perekonnas Esimesed klaverimänguoskuse sai emalt 1852. aastal läks kadettide kooli
Historitsistlik arhitektuur Historitsismile eelnes klassitsism. Viimane oli 19. Alguseks saavutanud tõelise õitsengu, ent ühes sellega oli arhitektuur muutunud dogmaks, mis väljendus elementide lõputus kordamises ja ülekandmises reaarhitektuuri. Kunstis oli toimunud ammendumine. Vaimset atmosfääri iseloomustas Napoleoni sõdade järgselt ideeline tüdimus, iha rahu nin harmoonia järele. Lahenduseks oli ärapöördumine kaasaja olustikust, põgenemine ajalukku ja inimkonna ning tsivilisatsiooni lätetele. 19. sajandi romantikud näevad lahendust suundumises ,,minevikustiilide" poole, mida asutakse idealiseerima kui ehedaid ja looduslähedasi. Püstitati eesmärk kas õilsa arhitektuuri taaselustamine või uue ajastustiili loomine ajalooliste stiilide eeskujul. Samuti püüti taastada harmooniline ühiskonnakorraldus. Seda historitsismi põhiideed püütakse realiseerida kogu 19. sajandi vältel
hetkega kaduda- rüütliturniiril võis rüütel kaotada oma varustuse, sealjuures ka hobuse ning veel enam-eneseväärikuse. Kui piisavalt vaprust välja ei näidanud, võis rüütel kaotada koha õukonnas. Siiski olid rüütlid piisavalt nutikad, liikudes ühest õukonnast teise ning kes juba rüütel oli, see täitis oma rüütlikohuseid nii hästi kui oskas. Kasutatud kirjandus H. Palamets ,,Keskaja kultuurist ja olustikust" G. Duby ,,Guilleaume le Marechal ehk Maailma parim rüütel Barbara W.Tuchman ,,Kauge peegel" John H. Mundy ,,Europe in the High Middle Ages"
ja riigitegelane, kes teostas rohkesti reforme. Temalt on säilinud kaks ajaloolist teost. "Commentarii de bello Gallico" ("Märkmeid Gallia sõjast"), käsitleb sõjategevust Gallias 58-52 e.m.a., ning pakub peale sõja kirjeldust väärtuslikku ajaloolis-etnoloogilist materjali muistsete keldi hõimude kohta; "Commentarii de bello civili" ("Märkmeid kodusõjast") käsitleb Caesari enda võitlust Pompeiusega 49.-48. a. e.m.a. Mõlemad raamatus on ka rohkesti tevet tollasest olustikust, tavadest, lahingupidamisest ja relvastusest. Caesari keel on teaduslikult lihtne ja karge. Ta pidas sõnavalikut ning keelekasutust kõnekunsti ja kirjanduse aluseks. Cicero (106-43) Marcus Tullis Cicero oli suurim rooma kõnemees, riigitegelane, filosoof ja kirjanik.Temalt on säilinud 58 kõnet, traktaate retoorika ja filosoofia alalt ning hulgaliselt kirju. Cicero kui
Regulaarne laevaliiklus viis soovijad Soome, Rootsi ja Saksa-, Prantsuse- ja Inglismaale. Levinud oli puhkuse veetmine kuurortlinnades. 3. Mis muutus inimeste igapäevaelus ja mis neid muutusi põhjustas? Linnades ehitati terveid uusi linnajagusid kuhu rajati modernseid elamuid. Ka maal kerkisid moodsad elamud. Vahetati välja kodusisustus, tavaliseks muutusid kodumasinad. 4. Kas 1930. Aastate olustikust võib leida ühisjooni rohkem 20.sajandi alguse või lõpu olustikuga? Põhjenda oma arvamust. Lõpu olustikuga, taasiseseisvumise järel inimeste elujärg paranes, osteti kodumasinad, kodusisustust jne. KT KÜS 1. Daatumid 24. Veb 1914 - Iseseisvus 02. Nov 1920 Tartu Rahu 15. Juuni 1920 - I põhiseadus 1. Dets 1924 kommunistide riigipöörde katse 12. Märts 1934 Laidoneri riigipööre 2. Isikud Kristjan Palusalu olümpiavõitja
eluviisidest. Regulaarne laevaliiklus viis soovijad Soome, Rootsi ja Saksa-, Prantsuse- ja Inglismaale. Levinud oli puhkuse veetmine kuurortlinnades. 3. Mis muutus inimeste igapäevaelus ja mis neid muutisi põhjustas? Linnades ehitati terveid uusi linnajagusid kuhu rahati modernseid elamuid. Ka maal kerkisid moodsad elamud. Vahetati välja kodusisustus, tavaliseks muutusid kodumasinad. 4. Kas 1930.aasate olustikust võib leida ühisjooni rohkem 20.sajandi alguse või lõpu olustikuga. Põhjenda oma arvamust. 20.sajandi lõpu. Inimeste elu läks palju halvemaks.
Võibolla saigi neile hukatuseks just see, et nad ei ohverdanud jumalatele piisavalt inimesi. Nad ei olnud väga verine tsivilisatsioon. Meresõiduks kasutati väiksemad nahkpaate ja suuremad puitpaate, mis võisid olla nii sõude- kui ka purjepaadid. Paatide tihendamiseks kasutati pigi Kasutatud kirjanduse loetelu: Raamat: Alguses oli sumer/Vojtech Zamarovsky Raamat: Tagasi tekkeloo juurde/Zecharia Sitchin Raamat: Vanaaja kultuurust ja olustikust/H.Palamets Sumerid: rahvas ajaloo alguses / Helmut Uhlig Google
kannab kingi ja vormist läinud mustjat ülikonda; kokkutõmbunud käised ja püksisääred on lühikeseks jäänud; taskud välja veninud; kui ta istub, on näha, et üks ta sokkidest on must ja teine punane), harjumusi (nt Piibeleht hakkab vestlemise ajal päevalilleseemneid suhu pistma) ning teisigi isikupäraseid omadusi (nt. Piibeleht paistab kohmetuna, tema kõne on murdesegane ja laktooniline). Kõik need kirjeldused loovad lugejale ettekujutatava pildi olustikust ja sündmuste käigust. 3. Vestman Tark ja kriitiline ning väga enesekindel ärimees, kes on harjunud saama kõik, mida ta tahab. Üleoleva käitumisega, omab palju võimu ning teab, kuidas seda enda huvides ära kasutada. Vestmani kõne on kindel ja jäik range ning sihipärase ütlemisega. Peab mehetööks vaid äri ja ehitustegevust, seega on tema suhtumine Sandrisse üsna kriitiline
riigikassale väga koormavaks. Kuid roomlased nõudsid endiselt "leiba ja tsirkust" ning võimukandjatele ei jäänud muud üle kui sellega arvestada. Enamasti tähistati Roomas usupühasid, mille arv pidevalt suurenes ning ulatus II sajandil 180 päevani aastas. Hiilgavaid vaatemänge ja etendusi korraldati just pühade ajal. Etendused algasid hommikul ja kestsid tavaliselt kogu päeva kuni pimeduse saabumiseni. Kasutatud kirjandus 1. Palamets, H. ,,Vanaaja kultuurist ja olustikust" , Valgus 1976 2. Allan, T. ,,Rooma maailm" , McRae Boocks Srl 2006
impressionism, postimpressionism. Theodore Gericault(1791-1824) tema maali "Meduse'i parv" võib pidada uue voolu esikteoseks Pr.maal, mille süzeeks oli merehädaliste vaevlemine parvel. Klassitsistlik rahu asendus dünaamika ja kirgliku tundeavaldusega. Keskendub plastilisele modelleeringule. Eugene Delacroix(1798-1863) Suurim romantik. Keskendus värvide tähtsusele, kõrvutas täiendvärve (nt punane ja roheline). Motiivid pärinevad keskaja ajaloost või Põhja-Aafrika olustikust. Temaatika ka inglise kirjandusest, põhiteema on vabadusearmastus. "Chiose veresaun", mis pühendatud kreeka rahva kannatustele. "Vabadus viib rahva barrikaadidele", 1830 aasta revolutsiooni teemal. Camille Corot(1796-1875) Maastikumaalija, lähtus elavast Itaalia loodusest, hiljem Prantsusmaa loodus. Maalid lüürlise ja sumeda meeleoluga, hallika koloriidiga. Skulptuuri romantism arenes aeglaselt. Francois Rude "Sõttamineku laul"
püksisääred on lühikeseks jäänud; taskud välja veninud; kui ta istub, on näha, et üks ta sokkidest on must ja teine punane), harjumusi (nt Piibeleht hakkab vestlemise ajal päevalilleseemneid suhu pistma) ning teisigi isikupäraseid omadusi (nt. Piibeleht paistab kohmetuna, tema kõne on murdesegane ja laktooniline). Kõik need kirjeldused loovad lugejale ettekujutatava pildi olustikust ja sündmuste käigust. Vestman Tark ja kriitiline ning väga enesekindel ärimees, kes on harjunud saama kõik, mida ta tahab. Üleoleva käitumisega, omab palju võimu ning teab, kuidas seda enda huvides ära kasutada. Vestmani kõne on kindel ja jäik range ning sihipärase ütlemisega. Peab mehetööks vaid äri- ja ehitustegevust, seega on tema suhtumine Sandrisse üsna kriitiline üritab viimane ju kuulust koguda
näppudega, ei urgitse noaga hambaid ega nuuska laudlinasse nina. Oma kindlad reeglid olid ka joomisel. Et joodava sisse ei satuks rasva, tuli huuled enne karika või joogisarve tõstmist suule korralikult puhtaks pühkida. Aeg-ajalt puhastati rätikuotsaga karika serva. Soovitati hoiduda joogipoolise mahaläigatamisest ning valju lürinaga rüüpamisest. Kasutatud kirjandus ,,Keskaja inimene," koostaja Jaques Le Goff, Avita 2002. ,,Keskaja kultuuris ja olustikust," H.Palamets, Talinn, ,,Valgus," 1982 Kokkuvõte Seda referaati oli huvitav teha, kuigi paljud asjad olid mulle juba tuttavad. Avastasin, et vajalikku informatsiooni oli väga keeruline leida, vastupidi minu arvamusele.
piima tarvitati vahe, sest see laks ruttu hapuks. Kartulit ei tuntud Euroopas terve keskaja vältel. Liha said talupojad vaga vahe, nii palju kui koduloomi ja -linde enda tarbeks jäi. Meelsasti soodi aga kala, seda eriti mereäärsetel aladel. Vahemeremail tarvitati palju juur- ja puuvilju, oliiviõli ja pidupäeviti lambaliha. Tavalisteks maitseaineks olid sibul ja kuuslauk. Kirjandus Kirjandus on saadud: "Keskaja ajalugu VII klassile" "Keskaja kultuurist ja olustikust" Hillar Palamets Tln.: Valgus, 1982. 142 lk., ill.
annaabi.ee 
