Lääneriikidele. Praeguseks on see eesmärk täidetud ja Eesti on IT-alal üks juhtivaid riike, näiteks on meil väga kõrge internetikasutajate protsent kogu elanikkonnast. (3) Interneti positiivsed küljed Laias laastus võib interneti head küljed jagada kahte suurde rühma. Esimest gruppi võib pidada meelelahutuslikuks, kuna internet on lõputu ning ,,aega surnuks lüüa" on seal väga kerge, olgu selleks siis ajalehtede sirvimine, suhtlemine või mängimine. Teiseks rühmaks saab lugeda eneseharimist hõlbustavaid lehti, on küllaltki raske esitada küsimust, millele ,,internet" vastus ei teaks. Inimesed otsivad valdavalt materjali internetist, näiteks kui kooli jaoks on vaja essee või mõni muu kirjatöö esitada, tehakse ikka esimese asjana lahti Google või mõni muu otsingumootor. Samas leidub internetis ka hulgaliselt infot selle kohta, mida koolis või tööl tegelikult vaja ei lähe, kuid mis on siiski hariv või edendab mõnd hobi.
Umbes sel ajal, kui omadega väga puntras oli, luges ühest lehest, kuidas üks õnneseen, kes oli ka töötu, ja kel oli kuhjaga kõikvõimalikke probleeme, võitis oma viimase rahaga kasiinos hiigelsumma. Luges ja mõtles - see on lahendus ka minu probleemidele! Miks ta ometi varem selle lihtsa asja peale ei tulnud? Ja muidugi laenas sõpradelt mõnisada krooni ning läkski mängima. Võib-olla sai temast mängur just sellepärast, et tol esimesel õhtul võitis midagi tuhande krooni ümber. Kui oleks kaotanud, võib-olla ei oleks rohkem mängima läinud. Aga temast sai tõeline hasartmängur. Võib ka nii öelda, et muutus mängusõltlaseks. Ükskord, kui tuju oli üsna nullis, kuna oli jälle kaotanud, nägi üht koolikaaslast. Too siis pakkus võimalust oma mured unustada. Pidi rahustama, tõelist kaifi pakkuma - narkootikumi muidugi. Sellest ajast saidki narkootikumid osaks ta elust
valguses. Tahaksin eraldi veel ära mainida kui vägevad õpetajad tegelikult LÜG-is ikka on ja kui vahva on see õhkkond mis selles koolis valitseb. On legendaarseid õpetajaid nagu Kalle Lõuna ja Aavo Toomingas ning on ka äärmiselt sõbralikke/südamlikke õpetajaid nagu Monika Undo, Imbi Raudkivi ja Evi Riivits. Samuti ka abivalmeid õpetajaid nagu Tiiu Soostar, Kadri Mitt ja Mall Vainola. Ning rõõmsaid/lõbusaid õpetajaid nagu Jaana Maripuu, Rea Raus, Karin Lükk ja kindlasti ka kõige ägedam prantsuse keele õpetaja Stephane. Mul oleks lõpmatult veel neid mälestusi millest kirjutada, aga kuna piiriks oli 1 A4, siis las jääda see. Palju mälestusi on ka teistest üritustest nagu ristimine (mis oli minul äärmiselt vinge ja lahe), klassireisid (lennuga reisid), koolielust, tundidest, võistlustest jne jne.
VÄÄRTUSKASVATUS Kas kool peab õpetama lapsi üksnes targaks või ka töökaks, ausaks, heaks, sallivaks hoolivaks? Väärtuskasvatus on protsess, mille käigus kujundatakse sihipäraselt kellegi väärtushoiakuid. Laiemas tähenduses loetakse väärtuskasvatuse alla kõik see, mis mõjutab inimese väärtushinnanguid ja hoiakuid. Väärtuskasvatusest räägitakse enamasti hariduse kontekstis, pidades silmas õpilastes teatud hoiakute ja hinnangute kujunemise toetamist. Väärtuskasvatus kui selline on mitmeetapiline protsess. Esimene etapp on selleks, et õpilane õpiks enda ja teiste väärtusi tundma ning neid omavahel kõrvutama. Teisel astmel teeb ta endale selgeks, miks ta hindab just neid väärtusi ja mis nende väärtuste järgi elades on tulemuseks talle ja ka ühiskonnale tervikuna. Mis on hariduse eesmärk? Arvan, et tähelepanu pööramine koolikultuurile on see, mis Eesti hariduselus puudu j�
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendõppe osakond LÕE-1 Ave Hüüs MÄNG Portfoolio Juhendaja: Kaire Kollom Tallinn 2009 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Mängud alates sünnist:......................................................................................................... 10 KALLI-KALLI...................................................................................................................... 10 HOIDEKEEL...................................................................................................................... 10 RAHUSTAV MUUSIKA...................................................................................................... 10 TII-TAA TILLUKE.........................................
Misso Kool Deira Kangur KOOLIKIUSAMINE Uurimistöö 8. klass Juhendaja Kaija Juur Misso 2015 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 1.Mõisted................................................................................................................ 4 2.Koolikiusamine.................................................................................................... 4 3.Kiusamise avaldumine......................................................................................... 6 4.Mis on küberkiusamine?...................................................................................... 8 4.2 Kuidas kiusamine toimub?............................................................................9 5.Kuidas märgata kiusamist ja vajadusel sekkuda?..............................................10 6.Mida võiks ette võtta kool ja koolitö
Alati peab selleks mingi põhjus või tegur olema, mis seda põhjustab. Muidugi probleeme on seinast seina ja neid on raske lahterdada. Kuid kui keskenduda kooliprobleemidele, siis võib arvata, et mured ja tülid tekivad kergesti, kuna on koos klassitäis eri tüüpi inimesi ja arvamusi. Teatud aja jooksul tekivad liidrid, kellest võetakse eeskuju ja kelle moodi tahetakse igal juhul olla ning samamoodi jäävad paar inimest asjast kõrvale, kuna neile ei meeldi midagi juhi juures. Pärast sellist lahknemist tekivad alles tõelised probleemid, mida on raske nii osapooltel kui ka kõrvalistel isikutel lahendada. Minu uurimistöö on just suuresti ajendatud sellest, kuidas tänapäeva noorsooromaanides on lahendatud rasked probleemid. Teema sai valitud seetõttu, et tundus olevat huvitav ja hariv. Samas on see teema meedias ja koolides peaaegu kogu aeg aktuaalne. Seepeale tekkis soov teada saada, milliseid
· Anna lapsele mõni mänguasi ning palu tal seda kallistada ja paitada. Jätkake seni, kuni mäng lapsele huvi pakub. ÄIU-ÄIU · Laulda võib mõnda tuntud hällilaulu või selle ise välja mõelda - lapsele meeldivad isemõeldud isegi rohkem, · Äiutamine mõjub lapsele rahustavalt ning tugevdab ka sinu ja lapse vahelist usaldust. Laulu lõppedes suru laps tugevasti enda vastu, kallista teda. VAATAME RAAMATUID · Julgusta last mängima paksude papist ja riidest raamatutega, samuti selliste raamatutega, mille lehekülgedel saab katsuda erinevaid tekstiile ja kogeda nende puudutust. · Osuta illustratsioonidele ja nimeta piltidel olevaid esemeid. · Laula raamatust lastelaule. · Lapses huvi äratamiseks muuda lugemise ajal oma hääletooni, kasuta ilmekalt miimikat ja ilmesta juttu teistegi võtetega. · Loe lapsele tihti kuid lühikest aega korraga. LÜKKAMISMÄNG
Ta otsustas minna riieteta ujuma.Vees olles kuulis ta järsku rohusahinat ja nägi mingit kuju puu kõrval. Ta ronis kähku veest välja ja nägi , et see oli Kostos. Lena tõmbas riided ruttu selga ja jooksis vihaga koju. Tal oli Püksid valetpidi jalas. Kodu jõudes karjus ta mammale , et kostos pole tore poiss. 1.2.9 Vahel oled sa tuuleklaas; vahel oled sa putukas. ( Mark Knopfler ) Carmen vaatas kuidas Krista oma matemaatika ülesannetega mässas. Nad läksid täna isaga tennist mängima. Lydia rääkis telefonis oma pulmadest. Kallis Bee. Skeletise astus täna pärastlõunal jälle läbi. Ta veedab siin pea kõik tunnid kui Paul kodus on. On üsna kurb, et mu ainus rõõm on selle juhmi tüdruku piinamine. Täna panin ma jalga paari poksereid ja rebitud äärtega topi ning koputasin Pauli uksele , et küünetange küsida. On selge , et Paul mind hingepõhjani vihkab, kuigi ta kunagi midagi ei ütle, nii et ei või iialgi teada. Mõte ,et ma
Mina ettevõtjana ! Ettevõtlus tähendab seda, et s ma olen valmis ise midagi alustama, midagi individuaalselt meeskonnaga ette võtma. Ma vastutan oma tegude ja tulemuste eest. Ma olen iseenda peremees! Äri tegemine ei ole raske, kui on haridust ja läbilöögivõimet maailmas. Stardiloa saamiseks tuleks alustada pisikestest asjadest. Isegi abi osutamine võib olla äri. Tavaliselt sünnivad kõige paremad ideed kõige lihtsamast asjast, mille peale kunagi ei tulda. Elame väga kiiresti muutuvas ajas. Televisioon, popkultuur ja poliitika on suunatud sellele, et inimesed saaksid ise hakkama ja ei peaks ainult riigile toetuma, sest riik, see pole lõpmatu. Üks viis ära elada on teha oma ettevõte. Ettevõtlusega alustades ei tohiks mõelda ainult kasumile. Kindlasti on esimestel aastatel väga suured väljaminekud. Aga nagu ütleb vanasõna: ,,algul ei saa vedama, pärast ei saa pidama." Äri vajab plaani ja läbimõtlemist
Teisel eluaastal on lapse füüsis juba päris palju arenenud, ta on teinud suuri edusamme liikumisoskustes ning suhtlusoskustes. Ta tahab selles vanuses juba mängida omavanuste lastega. Väga hea oleks, kui vanemad viiksid oma lapsi mängväljadele või kui on olemas endal aed osta või meisterdada sinna midagi väikese mänguväljaku taolist. Last tuleks ergutada olema aktiivsem ja julgem, näidata kuidas üht või teist tegevust teha. Ka teiste lastega mängimine ergutab last olema aktiivsem ning arendab teda palju, sest mängides tahavad nad parimad olla. 19 Kolmandal eluaastal on laps juba kiirem ning võimeline hakkama saama kõikide atraktsioonidega mänguväljakul. Sellel eluhetkel on liikumine parim asi lapse jaoks, oleks hea, kui laps saaks palju õues mängides veeta. Värske õhk ei tee kunagi liiga ning väljas saab laps joosta nii palju kui süda lustib
Kuressaare Gümnaasium KRIMINAALSE KÄITUMISE VALLANDAJA KESKKOND VÕI GENEETIKA Uurimistöö Koostaja: Johanna Randmets Klass: 10A Juhendajad: Sirje Kereme ja Maidu Varik Kuressaare 2013 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4 1. KRIMINAALNE KÄITUMINE ............................................................................................ 6 1.1 Kriminaalne käitumine ..................................................................................................... 6 1.2 Kriminaal .......................................................................................................................... 6 1.3 Kriminaalne isiksus ........................................................................................
situatsioonides. Haripunkt saabub inimesel 20 eluaasta paiku. Kristalliseerunud sisaldab omandatud oskusi ja teadmisi ning nende rakendamist. See kasvab kogu elu kuni inimene on terve ja aktiivne. Mitmese intelligentsuse teooria- igalühel oma seaduspärasused. 1.Keeleline, 2.loogilis- matemaatiline intelligentsus 3.ruumiline intelligentsus(hea ruumitaju) 4. kehalis-kinesteetiline (oma keha tunnetamine, liigutuste tajumine, keha kasutamine) 5. Muusikaline( mängimine, loomine, kuulamine) 6. personaalne(suhted teistega, nende tunnetamine. Ta analüüsis igat eraldi ja jõudis järeldusele, et mõnes valdkonnas võib olla ta intelligentsem kui teises, isegi saada hakkama rumalusega või üllatada teisi ning lahendada asju isemoodi. Need on seotud aju eri piirkondadega, ning ajukahjustuse tagajärjel võivad mõned kaduda kuid teised jäävad. Kolmekomponendilised teooriad eelnev näitab, et intelligentsuse liigid sõltuvad üksteisest vähe,
TARTU ÜLIKOOL Sotsiaal- ja haridusteaduskond Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut E-TURUNDUSE KURSUSE ÕPPEMATERJAL MAGISTRANTIDELE Magistritöö Autor: Triin Tammert Juhendaja: Pille Pruulmann-Vengerfeldt (PhD) Tartu 2010 1 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................6 1. E-turundus ...........................................................................................................................8 1.1. Turundus ja e-turundus .................................................................................................8 1.2. E-turunduse võimalused ja riskid ..................................................................................9 1.3. ICDT mudel .....
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson....................................................................................................................
4. Spordiorganisatsioonid. Selleks, et tegeleda spordiga koos teiste inimestega vajame me sotsiaalseid struktuure vöistkondade, klubide jms. näol. Seega iseloomustab sporti organiseeritus, piirkondade vaheline ja sisene vöistlussüsteem ja kindlad reeglid (seadusandlus). See välistab selliste iseformeerunud sotsiaalsete struktuuride, mis tegutsevad ilma kindlate sotsiaalsete reegliteta, nagu laste meelehutuslik sportimine ja mängimine, kuulumise spordi organisatsioonilise vormi alla. 5. Spordi reeglid. Spordiga seotud tegevused on vähemal vöi suuremal määral seotud reeglitega. 6. Eetilised väärtused. Sellised väärtused nagu osavötjate heaolu, ebavördsuse puudumine, vöistkonna vaim ja fairplay on spordiga seotud eetilised väärtused mida suurema osa sportlaste poolt tunnustatakse. Et need väärtused on töesti spordis olulised, vöime
AKTIIVÕPPE MEETODID TÖÖLEHED Merlecons ja Ko OÜ 0 SISUKORD AKTIIVÕPPE MEETODID I.....................................................................5 AJALEHT...................................................................................................6 EBASELGE JA SELGE EESMÄRK..........................................................6 EBAVÕRDSED VAHENDID.................................................................10 ELUVESI...................................................................................................12 ENESEKEHTESTAMINE.......................................................................18 GRUPIKÄITUMINE...............................................................................21 HEA JA EDUKAS INIMENE.................................................................22 INTERVJUU.......................................................
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Eelkoolipedagoogika osakond Kadri Allikmäe KOGUKONDLIKU JA JÄTKUSUUTLIKU ELUVIISI ÕPETAMISE METOODILINE MATERJAL 6.-7.-AASTASTELE LASTELE Bakalaureusetöö Juhendaja: PhD. dots. Kristina Nugin Tallinn 2012 Instituut Osakond Kasvatusteaduste Instituut Eelkoolipedagoogika osakond Töö pealkiri: Kogukondliku ja jätkusuutliku eluviisi õpetamise metoodiline materjal 6-7-aastastele lastele Teadusvaldkond: Kasvatusteadused Töö liik: Kuu ja aasta: Lehekülgede arv: 45 Bakalaureusetöö Mai 2012 Lisad: 7 Allikad: 68
Oluliseks on ka saksa füloloogi W. Preyeri ,,Lapse psüühika" kirjeldas oma tütre vaatlustulemusi ja kirjeldab arengut sünnist kuni 2,5 aastaseni. Muljet avaldas talle lapse arengus ilmnev pikk uudishimu periood (tänapäevani palju tähelepanu saanud!!). Räägitakse üha rohkem, et see on sünnipärane ja seda ei tohiks üledoseerida, pole vaja osta kalleid mänguasju jpm, mängu ei osata seletada, see on ,,kaasasündinud", kui laps peab mängima, siis las ta teeb seda, pole vaja torkima minna, kuna me rikume selle sünnipärase huvi ära) ja selle olulisus. Ta rõhutas, et uurimus peab olema korratav jne (uurimuste tähtsus). A. Binet (1857-1911) tegeles väikelaste mõtlemise eksperimentaalse uurimisega. Tema üks huviobjekte oli vaaimne puudulikkus. St ta suhtus väga kriitiliselt vaimse puudulikkuse diagnoosidesse, mida Pariisis arstid panid. Üks diagnoosis vaimse mahajäämise, teine eitas seda suur segadus. Seetõttu tekkis
ehmatas ja jooksis tuppa. „Sellel poisil on küll jänes põues“, ütles vanaema. Triibulised püksid- „Ära aeda tooreid tikred sööma mine“ ütles vanaisa, „Muidu saad triibulised püksid“. Tikreid Peep ei tahtnud, aga triibulisi pükse tahtis küll... 13 Peep ajab vanaemale kärbseid pähe- Peep tahtis kogelmogelit ja mangus vanaema, et ta ei saa õue mängima ilma kogelmogelita minna ja vanaema ütles, et „Ära aja mulle kärbseid pähe“. Vanaisa veetakse ninapidi- Tallimees lubas vanaisale hobus, kuna oli vaja puid metsast koju vedada. Vanaema arvas, et tallimeest ei tasu uskuda, kuna „tema veab tihti inimesi ninapidi“Peebul oli kurb meel, sest tema tahtis kangesti näha, mismoodi see ninapidi vedamine käib. Vesi ahjus- Peebule meeldis ahju otsas pikutada, aga alla enam ei julgenud tulla. „Noh, juba vesi ahjus“ ütles vanaisa
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool III ST I KÕ Kaidi Toropov LASTE JA VANEMATE SUHTED PEREKONNAS Õpimapp Aineõpetaja: Anu Leuska Mõdriku 2009 1 SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS...........................................................................................................................................................4 1. VANEMAROLLI TÄHTSUS..................................................................................................................................5 1.1 Vanemaks olemine..................................................................................................
1 MÄLU Tuntud Kanada-eestlasest teadlane, mälu-uurija Endel Tulving on öelnud: ,,Mälu on üks kolmest alustalast, millel tugineb arukas elu; taju ja mõtlemine on kaks ülejäänut ... Kõik, mida inimene ja teised kõrgemad loomad teevad, sõltub sellest, millist informatsiooni nad ümbrusest ammutavad ja kasutavad oma suhete korraldamiseks ümbritseva maailmaga, milles nad elavad." Igapäevaelus ilmutab mälu ennast väga erinevatel viisidel. Nii võivad teie mälus olla näiteks mälestused selle kohta, mid
Nad tüütasid kogu aeg imelike ja naljakate 4 küsimustega ja see oli kõik väsitav. Nüüd ma saan aru küll, eesti ühiskond pole veel valmis aktsepteerima, et ka lapsel võib vahel õigus olla. ,,Need lapsed võivad olla väga ehedad, võluvad ja samas täiesti väljakannatamatud. Ühe sekundiga jõuavad nad mõelda kümnest köitvast ja uskumatust asjast. Sel ajal, kui teie püüate tuld kustutada, seavad nemad vahukommid pliidile küpsema ning lipsavad siis vannituppa, et näha, kas kuldkala kuumas vees ellu jääb.... (Natasha Kern, indigolapse ema, tsiteeritud Nancy Gibbs`i poolt ajakirjas Time) Teie lapsed pole mitte Teie lapsed Nad on Elu enese igatsuse pojad ja tütred. Nad sünnivad läbi Teie, aga mitte Teist. Ja kuigi nad on Teiega, ei kuulu nad Teile. Oma armastust võite Te neile anda aga mitte oma mõtteid.
pedagoog, pööras pea peale kõik senised arusaamad lapsest ja lapse kasvatamisest. Ellen Key sõnul on laps loodusolend, kes teab instinktiivselt, mis on talle vajalik. Kasvatus on võimalik vaid siis, kui vanemad ise lapseks muutuvad, lasevad loodusel oma tööd teha ega püüagi kasvatada. Ellen Key oli lasteaedade vastu, ent kui olude sunnil on hädatarvilik laps lasteaeda panna, siis peaksid lapsed seal mängima kui kassipojad ja koerakutsikad; kasvataja peab olema täiesti passiivne olukorra jälgija. Ta ei olnud rahul traditsioonilise kooliga, kus on õnnestunud see, mis loodusseaduste järgi näib võimatu olevat - hävitada olemasolev aine. Tahtmine teada saada, iseseisvus, vaatlusvõime kõik see, mida lapsed kooli kaasa tõid, kadus, muutumata teadmisteks või huvideks. Ellen Key arvates tulnuks suure revolutsiooniga purustada kogu olemasolev süsteem, nii et kivi ei jää kivi peale
pööratakse talle vähemalt mingitki tähelepanu. Laps tundis sedagi, et niipea, kui ta hakkab rahulikult oma Laps, kelle soove ei mõisteta ripp-toolis mängima, muutub see inimlik kontakt Melanie hakkas roomama umbes aastasena ja esimesed iseseisvad olematuks. Seega õppis Melanie, et rahulikku ja sammud astus 18-kuuselt. Melanie ise ei olnud asjade Kuidas laps sellise sõbralikku mängimist käristatakse kontakti kaotamisega käiguga ilmselgelt sugugi rahul. Soov lähemalt tundma saab tõmma- (ema ja vanaema olid rõõmsad, et viimaks on rahu
Mahe suveõhk, segamatu vaikus, lillelõhn ja mesilaste uinutav sumin olid avaldanud oma mõju, ja tädi Polly tukkus oma kudumistöö köhal, sest tal polnud mingit seltsilist peale kassi, ja seegi magas tema süles. Prillid olid kindluse mõttes üles hallidele juustele lükatud. Ta oli arvanud, et Tom on muidugi ammu putket teinud, ja oli seepärast üllatatud, kui poiss end nii kartmatult jälle tema meelevalla alla andis. Tom küsis: «Kas ma tohin nüüd mängima minna, tädi?» «Mis, juba? Kui palju sa ära tegid?» 21 «Kõik on tehtud, tädi.» «Tom, ära valeta mulle. Ma ei salli seda.» «Ei valeta, tädi; kõik on valmis.» Tädi Pollyl oli vähe usku sellisesse tõendusse. Ta läks ise välja vaatama; ja ta oleks rahul olnud, kui kakskümmend protsenti Tomi kinnitusest oleks tõele vastanud. Kui ta aga leidis, et terve plank oli mitte ainult prvitud, vaid hoolikalt kolmekordse värvikorraga käetud ja
Teenindussuhtlemine kliendikesksus Kosmoseuuringute alguspäevad.. Canaveraly neemel asuv NASA keskus. President Kennedy oli seal parasjagu kohtumas paljude kuulsate teadlaste ja uurijatega. Ta kohtus inimestega, kelle ülim eesmärk oli vallutada kosmos ning jalutada kuu pinnal. Ta kohtus raamatupidajate ja administraatoritega, kes olid andnud suure panuse projekti õnnestumisse. Seega oli kohtunud paljude sihikindlate, uhkete ja oma eesmärki uskuvate meeste ja naistega. Kui ta jalutas mööda koridori tagasi limusiini juurde, põrkas ta kokku küürutava hallipaise mehega, kellel oli ämber ühes ja mopp teises käes. Küsimus tundus üpriski ülearune, aga president küsis siiski: ,,Ja mida teie siin neemel teete?" Selga sirutades vaatas koristaja presidendile otsa ning vastas, hääles uhkus ja väärikus: ,,Härra, ma teen
sadama. Sa tead kõike siis, kui sa tead kõike seda, mida sa teadma ei pea. # Tõeline sõber tuleb sinu juurde siis kui kogu maailm on sulle selja keeranud. # Suurim õnn on tunda, et oled olemas # Tõelist sõpra on raske leida , veel raskem hoida ja võimatu unustada . # Armastus on tunne, mida tuntakse üksinda, mida pole võimalik kirjeldada ja mida kuigivõrd ei mõisteta. Küllap sellepärast kirjutatakse ja räägitakse sellest rohkem kui ühestki muust asjast. # Väga tihti sa ütled mulle, et sa armastad mind. Ükspäev ütlen mina sulle pisarais, et ma vajan sind praegu niinii väga ! Kui sa sel hetkel kahtled mu siiruses siis see tähendab, et need samasugused laused mida sa mulle korrutasid olid vaid sinu nõmedad naljad . # Meie aeg on möödas. Isegi kui see oli parim, mida soovida võis. Kaotatud ja kadunud. Kõik. Minevik vaikib ja tulevik kaob pimedusse. # Mälestus on ainuke paradiis, kust keegi meid ei saa välja ajada.
seisukohast; Hinnata huvigruppide esindajate huvisid seoses projektiga ning kuidas see mõjutab nende suhtumist ja tegevust planeeritava projekti osas; Kujundada head suhted huvigruppide esindajatega tagada nende toetus projektile, vähendada vastuseisu ja luua muutuse jaoks üldiselt soodsad tingimused. Mõned projekti huvigrupid ei ole nii mõjukad kui teised. Kuigi projekti huvigrupid ja asjast huvitatud isikud võivad projekti elutsükli jooksul muutuda, siis on projektijuhi töö märksa lihtsam kui ta teab, kellele enam tähelepanu pööra ehk kes on olulisemad huvigrupid, keda on vaja mõjutada. Joonis 5. Näide projekti ,,Loeng" huvigruppide kaardist. Huvigruppide analüüsiks saab kasutada huvigruppide kaarti (vt. joonis 5) ja projektile pühendumise tabelit (tabel 7). Huvigruppide kaardi koostamiseks kirjuta paberilehe keskele
Bill Rogers Käitumine klassiruumis Tõhusa õpetamise, käitumisjuhtimise ja kolleegitoe käsiraamat 1 Sisukord Arvustajad raamatust „Käitumine klassiruumis“ 4 Autorist 5 Teemad 6 Tänuavaldused 7
emade õdede järgi sinna. Seal hoitakse ülimalt madalat profiili, et paljas naised kes puuotstes end vihtelvad kuupaistel neid ei märkaks. Kuid ükskõik kui vaiksed nad ei oleks siiski kuskil praksub kuivand oksake. Salme tuleb alla uurima, kesse luusib ja siis kõigi imestuseks paljastab end karu kes Salmet kiitma ja kummardama hakkab. Salme ema küsmiuste peale Salme hüüab, et pole siin all kedagi ning ronib tagasi puu otsa, andes ülejäänud õhtu Mõmmile korraliku show.Peale seda ööd sai suureks painajaks Leemetil hoida saladuses Salme ja ta sõprade ees fakti, et on neid paljalt näinud, samamoodi oli piinaks ka see, et ei saa Salme ja Mõmmi suhteid kituda, sest see paljastaks ka tema patu. Sel samal päeval kui Hiielt saidi teada naiste vihtelmise kohta tollel ööl vandus Leemet, et käib tihedamini Hiiet vaatamas, sest elades Tambeti kodas tuntsid seltismehed talle kaasa. Niisiis kui kord Hiie üksi oli läksid Ints ja Leemet külla.
Psühholoogia arvestus Kordamisküsimused 1. Enesehinnang 2. Johari aken 3. Prosoodia 4. Polükrooniline ja monokrooniline ajakäsitlus 5. Puudutuste funktsioonid 6. Võimukad poosid 7. Pilkude funktsioonid (5 – annavad infot, reguleerivad suhtlemist, väljendavad intiimsust, võimaldab sotsiaalset kontrolli, võimaldab teostada ühist ülesannet) 8. Asjalik, sotsiaalne ja intiimne pilk 9. Feromoonide funktsioonid (5 – edastsavad infod emotsioonide kohta, mõjutavad menstruaaltsükli kulgemist, aitavad imiku ja ema kiindumustunde kujunemisele, petetavad omasoolisi ja meelitavad vastassugu, aitavad leida geneetiliselt sobiliku partneri) 10. Suhtlemisdistantsid (4 – Intimne distants, personaalne distants, sotsiaalne distants, avalik distants) 11. Petmise tunnused 12. Sotsiaalsete suhtumiste ring 13. Transaktsionaalne analüüs (ego-tasandid ja transaktsioonid) 14. Sõltuvussüsteemid (Boulding) 15. Enesekehtestamise olemus. Suhtl
Kirjanduse koolieksam 2011 PILET NR.1 1.KRISTJAN JAAK PETERSONI ELU JA LOOMINGU ÜLEVAADE Kristjan Jaak Peterson sündis 14.märtsil 1801.aastal Riias. Koolis käis ta Riia algkoolis, seejärel Riia 3-klassilises kreiskoolis ning hiljem Riia kubermangugümnaasiumis. Pärast gümnaasiumi lõpetamist astus Tartu Ülikooli usuteaduskonda, hiljem filosoofiateaduskonda. 1820.aastal lahkus ülikoolist seda lõpetamata. Hakkas Riias eratunde andma, tegeles luuletamise ja keeleteadusega. Ta tundis kreeka, ladina, saksa, prantsuse ja vene keelt. Rändas vähemalt 2 korda Riiga vanemaid vaatama. Suri kopsutuberkuloosi 4.augustil 1822. LOOMINGU ÜLEVAADE Petersoni ilukirjanduslik looming ei jõudnud tema kaasaegseteni. Veel 19.sajandi lõpul teati teda kui keeleteaduslike artiklite kaasautorit. 1. Uuris keeli ja kirjutas artikleid. 2. Tõlkis rootsi keelest saksa keelde ,,Soome mütoloogia" ning kirjutas lisaks juurde oma arvamuse eesti muistsete j
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
