50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2008-12-03
Kuupäev, millal dokument üles laeti
42 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
arturr7
Õppematerjali autor
Sissejuhatus Tänu internetile on igasugune informatsioon kõigile väga lihtsasti kättesaadavaks tehtud. Iga päevaga suureneb interneti kasutajate hulk ning sellega ka internetis olev info. Selleks infoks võib lugeda kõike, mis netis leidub, nii suhtlusvõrgustikkudesse sisestatud andmeid kui ka näiteks spordi otseülekandeid interneti vahendusel. Kogu vajaminev informatsioon on vaid mõne kliki kaugusel ja saadaval 24 tundi ööpäevas ja 7 päeva nädalas. Tänu infotehnoloogia arenemisele muutuvad kiiremaks nii arvutid kui ka internet, samas langevad IT-kaupade hinnad ja nii on ka vaesematel inimestel endale võimalus soetada ,,pääse" virtuaalmaailma. Kasvava kasutajaskond ning suurenev infotulv ei ole muidugi ainult positiivne. Muidugi on häid asju mitmeid, näiteks inimestevahelise suhtluse ja andmevahetuse lihtsustamine, samas leidub ka palju negatiivset, näiteks internetipiraatlus, pahavara levitamine või viimastel aastatel paljuräägitud küberkiusam
Kodutöö aines sotsiaaltöö alused Juhtumite kirjeldused Juhtum 1 on 22 aastane, sündinud ja kasvanud ühes endise liiduvabariigi pealinnas. Kui oli 8 - aastane, siis oli kogu pere sunnitud sünnilinnast põgenema. Põhjuseks rahvuste vaheline vaen ja vägivald. Kõigepealt põgeneti oma ajaloolisele kodumaale. Seal ei elanud nad enam kui paar aastat kuna sugulased isegi suutsid end vaevu ära elatada. Siis sõideti Moskvasse. Kuid sealgi tekkisid probleemid, mis seotud varjatud vaenuga tulnukate suhtes. Olles 11 aastane, tuldi kasuema sugulaste juurde Eestisse, - Ida - Virumaale. Tema meelest oli see kole - ta oli harjunud elama suurtes linnades, aga tolles linnas, ei ole isegi mitte trollibusse. "Linn on rõõmutu, talved on pikad ja külmad, sügised hirmniisked." Respondendi ema oli surnud siis, kui ta oli 2 aastane "Oma ema ma õigupoolest ei mäletagi. Põhiliselt kasvatas mind kasuema." Ilmselt ei meeldinud kasuemale see, et poiss ei vaevunud eriti varjama oma suhtumi
Sain klassist häid sõpru ning õppisin palju eluks vajalikku. Eredaim mälestus- Neid on palju, aga see on vist kõige eredam- Oma uurimistöö kaitsmisel jäin sügavasse häbisse kui õpetajad Kalle Lõuna ja Karl Hein mind Malaisia Sõja kohta küsitlesid. Uurisin oma ema vana-vana onu tausta, kes on sõdinud nii Teises Maailmasõjas kui Vietnami sõjas. Vietnami sõja aegadel sattus ta Malaisiasse. Ilmselt mingi defekti all olles mõtlesin välja Malaisia Sõja, mida pole tegelikult olemas olnud. Kõige hullem oli see, et ma ise tulihingeliselt uskusin, et nimetatud konflikt on aset leidnud ning tegin oma esitluses selle kohta eraldi slaidi. Kui tol ajal mõtlesin pärast gümnaasiumi lõpetamist minna ajalugu edasi õppima, siis pärast seda päeva need mõtted kadusid. Kas koolil on vaim? Vaimudesse ma ei usu, kuid kindlasti on koolil mingisugune väga
VÄÄRTUSKASVATUS Kas kool peab õpetama lapsi üksnes targaks või ka töökaks, ausaks, heaks, sallivaks hoolivaks? Väärtuskasvatus on protsess, mille käigus kujundatakse sihipäraselt kellegi väärtushoiakuid. Laiemas tähenduses loetakse väärtuskasvatuse alla kõik see, mis mõjutab inimese väärtushinnanguid ja hoiakuid. Väärtuskasvatusest räägitakse enamasti hariduse kontekstis, pidades silmas õpilastes teatud hoiakute ja hinnangute kujunemise toetamist. Väärtuskasvatus kui selline on mitmeetapiline protsess. Esimene etapp on selleks, et õpilane õpiks enda ja teiste väärtusi tundma ning neid omavahel kõrvutama. Teisel astmel teeb ta endale selgeks, miks ta hindab just neid väärtusi ja mis nende väärtuste järgi elades on tulemuseks talle ja ka ühiskonnale tervikuna. Mis on hariduse eesmärk? Arvan, et tähelepanu pööramine koolikultuurile on see, mis Eesti hariduselus puudu j?
Alustuseks sobivad siid, villane ja frotee. · Võimalda lapsel haista erinevaid lõhnu. Õues nuusutage lilli, toas katsetage näiteks värskelt kooritud apelsiniga. Tähelepanu: Ära väsita last liialt. Jälgi märke tema võimalikust väsimusest. UURINGUTE ANDMETEL tekitab ajus seoseid see, mida imikud näevad ja haistavad, eriti kui kogemused omandatakse turvalisel, tuttavlikul ja etteaimataval moel . Erinevate aistingute tutvustamine suurendab imiku teadlikkust endast ja maailmast. 12 KUTS LÄKS KARJA · Aseta laps selili ja võta mõlema käega ta pahkluudest kinni. · Kui jalad on sirged, patsuta kergelt jalataldadele. · Laps sirutab varbad allapoole ja kõverdab põlved. · Jalgu vaheldumisi kõverdades justkui imiteerides kõndimist laula talle: "Kuts läks karja linta-lonta, linta-lonta, Karjast koju vinta-vänta-virrdi, timpa-tampa-tirrdi!"
Misso Kool Deira Kangur KOOLIKIUSAMINE Uurimistöö 8. klass Juhendaja Kaija Juur Misso 2015 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 1.Mõisted................................................................................................................ 4 2.Koolikiusamine.................................................................................................... 4 3.Kiusamise avaldumine......................................................................................... 6 4.Mis on küberkiusamine?...................................................................................... 8 4.2 Kuidas kiusamine toimub?............................................................................9 5.Kuidas märgata kiusamist ja vajadusel sekkuda?..............................................10 6.Mida võiks ette võtta kool ja koolitö
1.1.1. Helga Nõu Ta sündis metsainspektorist isa Aleksander Friedrich Raukase ja käsitööõpetajast ema Elsa Raukase esiklapsena. Pere elas Kohtlas, Tallinnas ja Pärnus ning põgenes Rootsi septembris 1944. Alates 1957. aastast on Helga Nõu kodu Uppsalas, 2000. aastast peale veedab ta osa aastast ka Tallinna kodus. Helga Raukas käis Pärnu Linna 5. Algkoolis. Kuid sõda tuli vahele ja ta pidi jätkama oma haridusteed Rootsis. Seal alustas ta õpinguid Adelsö algkoolis 19451948. Olles lõpetanud algkooli, asus ta õppima Hermådsi Korrespondentsinstituuti reaalkursusele, kus õppis vaid aasta. Ta jätkas õpinguid Södermalmi Kõrgemas Tütarlastekoolis Stockholmis. Oma õpingud lõpetas ta Stockholmi Õpetajaseminaris, kus ta sai õpetajakutse Örby kooli. Helga Nõu on eesti proosa- ja lastekirjanik ning samuti on ta tõlkinud ka Rootsi autorite tekste eesti keelde. Peale selle on ta tõlkinud ka oma novelle ning tema loomingut on veel
Kaja Saar LÄBI MÄNGU VÕÕRKEELE JA KÕNE ARENDAMINE LASTEAIAS Tallinn 2010 Sissejuhatus Autor on valinud käesolev teema, kuna leiab, et võõrkeele õpetamine juba maast-madalast on arendav ning maailmapilti avardav. Töötava õpetajana on töö koostaja kogenud hetki, mil on jäänud vajaka ideedest ning metoodilisest materjalist. Autor püüab antud teemat lahetes leida vastuseid järgmistele küsimustele: Kuidas teha end selgeltmõistetavaks 1-6`e aastasele lapsele võõrkeeles? Kas meil on piisavalt vastavasisulist metoodikat? Tulenevalt tekkinud küsimustest on eesmärk leida materjali/meetodeid, mis aitaks õpetajal orienteeruda kakskeelses keskkonnas. Töötada välja sobiv õpimapp, mis oleks abiks keele õpetamisel ning tõukeks uutele ideedele. Tulemi saavutamiseks leiab autor, et on oluline analüüsida hetkeseisu Adelion`i lasteaias. Töödelda läbi olemasolev, vastavasisuline metoodiline materjal. Teha valik pakutav
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid