ülesandeid üldse pole. Just nii kõlabki ideaalkool. See ei peaks olema kindlasti selline, nagu on praegune kool, kus õpilased kuulavad ja õpivad ning õpetajad räägivad ja õpetavad. Miks ei võiks see olla koht, kus me saame nii hariduse, kui ka koht, kus me saame veeta oma suurema osa lapsepõlvest, tundes seal rõõmu, mitte piina ja tohutut pinget. Kool ei tohiks olla nagu vangla, kus õpilased peavad istuma 45 minutit järjest. Ideaalkoolis oleks tunnid lühemad ja mängulisemad, sest on ju teada, et asjade praktiseerimine ja läbimängimine aitab neid paremini meelde jätta. Vahetundides võiks olla võimalus istuda kohvikus või jutustada lihtsalt sõpradega pinkidel. Koolil võiks olla veel ujula ja treeningruumid, et muuta ja kehalise-kasvatuse tunnid huvitavamaks. Minu arvates võiks ideaalkool olla selline, kus kõik oleksid üksteisega võrdsed, et keegi ei peaks tundma end üksildlasena.
Kuigi mõne lapse koolitee on lühike, võib seal siiski peituda ohte, millest alljärgnevalt tahaksin rääkida. Alustame kasvõi sellest, et tänapäeval on paljudes peredes olemas autod, mõnes koguni mitu. Sõidukite rohkuse pärast on liiklus läinud keerulisemaks ja meile ohtlikumaks, mistõttu peavad koolilapsed oma kooliteel olema eriti ettevaatlikud ning tähelepanelikud. Mitu autot peres on potensiaalsed õhusaastajad, mis on tervisele kahjulik. Parem oleks kui inimesed läheksid tööle kas jalgrattaga või jala. Eelmisel sajandil ei olnud üldse autosid, siis käisid kõik tööl või koolis jala, hobusega või rattaga. Ei olnud nii palju keskonda saastavaid tegureid. Inimesed olid tervemad. Kindlasti peaksid kõik liiklejad tundma liikluseeskirju. Kas tead, et kahesuunalisel asulavälisel teel, kus puudub kõnnitee, peavad jalakäijad liikuma ainult vasakpoolsel teepeenral? Kui teepeenar puudub või see pole käimiseks sobiv, tuleb liigelda
Milline oleks arukas tarbimine Tarbimine on kõigil inimestel erinev. Enamjaolt sõltub see rahalise seisu ja vajaduste järgi. On inimesi, kes tarbivad palju selliseid asju, mida neil tegelikult pole vaja, on ka selliseid, kes ei saa endale lubada asju, mida neil oleks tõesti vaja. Arukas tarbija ei tohiks kunagi langeda reklaamitriki ohvriks. Peab nägema mida sa ostad ja kas see ost tasub ikka ära, pole mõtet uskuda kõike mida ka telekas räägitakse. Peab veel ka teadma oma õigusi, vajaduse korral võib ka raha tagasi või uut kaupa nõuda. Minu arust ei ole arukas olla liiga säästlik. Kui on olemas raha ja võimalused, siis tuleks neid kasutada. Muidugi ei ole mõtet kulutada raha asjade peale, mida
Sain hindeks 5 :)
Kunstil olgu see kirjandus, muusika, arhitektuurimälestised või maalikunst on inimestele alati midagi öelda. Kujutagem aga ette, et ühel päeval ärgates, saame me aru, et sellist asja nagu kunst enam ei eksisteeri. Mida nüüd peale hakata? Mille poole pöörduda oma arusaamatuses? Kuidas edasi elada? Ise olen ma inimene, kes juba lapsest saati austab kunsti. Minu jaoks on kunst üks suurimaid väärtusi. Kui seda lihtsalt ei oleks, siis vähemalt minu elu muutuks pooltühjaks. Ma tean, et paljud pole minuga nõus. Enamiku tänapäeva noorte jaoks kunst ei tähenda midagi. Ma olen kindel, et paljud isegi ei tea mida see tähendab. Jah, sõna ,,kunst" on nende jaoks tuttav, kuid laiemas mõttes nad lihtsalt pole võimelised sellest rääkima. Ma arvan, et sellised inimesed, kes tilkagi ei pea lugu kunstist, kellele ei meeldi väiksemgi osa kunstist, on seest täiesti tühjad ning iseloomult kinnised inimesed.
Kui mul oleks palju raha Kui mul oleks palju raha, oleksin ma rikas. Vaataja silmade lbi paistaks suure raha omamine vga tore. Oleks see vaid nii. Arvan, et siis oleks maailm tna hoopis teistsugune. Rikkuriks olemine ei tee sind 100% nnelikuks. Selleks, et olla nnelik, on sul vaja endasse uskuda, loota, teisi ja ennast armastada. Kui mul oleks palju raha jalaga segada, siis tekiks mul mitmesuguseid ksimusi. Kuidas rahathte kasutan? Mida ma ostan? Kuidas oleks kige otstarbekam krabisevat kasutada? Tuntumad haljale oksale judnud isikud annetavad teatud hulga klisevat haigetele, toetusfondidele, lastekodudele, asutavad koole jne. Sellega pavad rahakad inimesed oma mainet parandada vi sdametunnistust kergendada. Osa jukaid klastavad Universiumit, et saada veelgi suuremaid elamusi. Palju plekki omades lheksin minagi reisima. Reisides piksin tundma teiste riikide kombeid, inimesi, loodust ja nii edasi. Reisiksin koos oma perekonnaga
eluasemele. Kui mul on igakuine garanteeritud sissetulek, mis katab kulud toidule ja eluasemele, siis ma käiksin ikkagi keskkooli lõpuni, astuksin Tallinna Tehnikaülikooli IT-erialale. Lõpetaksin ülikooli läheksin tööle, kus aastate jooksul kasvaks ka palk. IT alased töö kohad pakkuvad ikka Eesti kohta head palka. Teeniksin oma raha, ning paneks suurema osa kõrvale, et minna reisima. Koguksin raha umbes kaks aastat siis oleks raha küllalt, et käia enam kui ühes kohas reisil. Reisides ei pea mõtlema kust saada sissetulekut mis kataks reisil olles eluaseme (ööbides motellidest) ning toidu. Kahe aastaga saab üpris kopsaka summa kokku kogutud. Reisida tahaks kohe ümber maailma. Viisade ja passidega asjad ajaksin enne reisimist ilusti ära, siis pole hiljem mingit jama sellega. Alustada sooviksin Kanadast, seal tahaks ära käia Blue Mountain Resortis, kuna mulle meeldib väga lumelauga sõita
Eget Lina 10 R Türi Ühisgümnaasium [email protected] 55581338 Küsimus, milline oleks Eesti ülikoolideta on nii palju küsitud, et selle üle võib arutleda väga mitmeti ning väga pikalt. Eelkõige rõhutakse siin noorsoole, kellele pannakse alatihti südamele tõsiasi, et haridus on tähtis ning aina enam võime tunda seda, et ilma kooliskäimiseta me elus läbi ei löö. Milline oleks Eesti ülikoolideta? Tundub, et selle küsimuse all on peidus midagi enamat. Ma arvan, et niinimetatud alaküsimustena või
Näitleja oli aheldatud elektritooli külge, juhendaja küsis näitlejalt erinevaid küsimusi. Vale vastuse korral paluti vabatahtlikul ,,ohvrit" karistada järjest suurenevate elektrisokkidega. Selgus, et 83% katsealustest jätkasid piinamist kuni 450 voldini, olgugi, et näitleja oli juba 150 voldi juures nutma purskenud. See näitab, et me suudame valmistada teistele kohutavaid piinu ilma vähemagi kõhkluseta. Mitte ainult Eestil, vaid kogu maailmal oleks hädasti vaja Aphroditet, kes paneks inimesi ümbritsevat märkama ning üksteisest hoolima. Ta vähendaks või kaotaks sootuks julmuse, hoolimatuse ning isekuse ja tooks maailma rohkem armastust.
Kui mul oleks miljon krooni Kui mul oleks miljon krooni vaba raha, siis kõige tõenäolisemalt investeerimaks ma kogu raha aktsiatesse. Esiteks sellepärast, et aktsiad on mind terve elu huvitanud ja teiseks see tõttu, et see on kõige kiiremini kõige suuremat kasumit tootev tee. Kõige kavalam oleks siiski investeerida raha läbi hoiuse aga ka sel teel on omad riskid ning raha summad, mis intressidega teenida võimalik on jäävad siiski madalamaks kui seda oleks võimalik teenida aktsiatega äritsemise teel. Muidugi on siin omad riskid kuid, kes ei riski see sampaniat ei joo ja nagu esse pealkirjast võib välja lugeda siis tõenäoliselt oleks see miljon krooni mul vaba rahana. Tõenäoliselt investeeriks ma raha nasdaqi kaudu, sest Eestis liiguvad väiksemad rahad.
Kui Eesti oleks Vabadussõja (1918-1920) kaotanud? Liis Kadakas Vabadussõda sai alguse 28. novembril 1928. aastal. See oli üks tähtsamaid sõdu Eesti ajaloos, mille tähtsaimaks saavutuseks oli Eesti iseseisvumine ning riigipiiride kehtestamine. Kuid mis oleks saanud, kui Eesti oleks Vabadussõja kaotanud? Tartu rahuleping sõlmiti 2. Veebruaril 1920 Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel. See on rahusvaheline leping, mis on kõigest hoolimata kujunenud ülemaailmse tähtsusega sündmuseks. Tartu rahulepinguga lõpetati Vabadussõda, määrati Eesti idapiir ning Nõukogude Venemaa tunnustas Eesti Vabariigi iseseisvust. Lepingu kohaselt tunnustas Venemaa Eesti iseseisvust de jure, loobudes "igaveseks ajaks kõigist suveräänõigustest, mis
Arutlus ,,Millise polise kodanikuna oleks parim elada?" Kreeka tsivilisatsiooni hiilgeajal (480-431 eKr) kerkisid esile kaks domineerivat polist: Sparta ja Ateena. Spartat iseloomustas spartiaatide ülemvõimu säilitamisele suunatud range sõjaline kord. Ateena oli aga demokraatlik linnriik, mille kodanikeks olid kõik Atika täiskasvanud meessoost põliselanikud. Nii Sparta kui Ateena kodanikud tegelesid ise riigi juhtimisega, kuid Ateenas oldi vaimselt rohkem arenenud, seepärast oleks Ateena polise kodanikuna parim elada.
Signe Kangur Presidentaalse valitsemiskorra kehtestamine Eestis kas oleks mõtet? 1992. aastal toimus rahvahääletus, kus kiideti heaks viimane Eesti Vabariigi põhiseadus. Põhiseadusega pandi paika see, et Eesti on parlamentaarne riik. Kui veelgi täpsem olla, siis päris Eesti iseseisvuse kättevõitlemise alguses otsustati, et Eesti on parlamentaarne riik. Tõsi, seda valitsemisvormi polnud kauaks. Ent lisaks ajalukku jäänud sündmustele on ka täna õhus tunda hoiakut, et Riigikogu on üks mõttetu kogu, kes maksumaksja kulul head elu elab. Kas
Kui NSV Liit ei oleks lagunenud... NSV Liit oli kahtlemata võimas ühendus, mis omas maailmas väga suurt kohta. Halb oli aga see, et paljud liiduriigid ei olnud seal vabatahtlikult, vaid vastupidi, sunniviisiliselt. Iseenesest oli nõukogude ideoloogia, kommunism, ju kohati isegi siira eesmärgiga. Kui kõik on võrdsed ja keegi midagi päriselt ei oma, pole ei riide, tülisid, kadedust ega kuritegevust. Vähemalt ideaalis oleks pidanud see nii olema ja nii minema. Kuna aga see kõik oli peale sunnitud, mitte vabatahtlik ja inimesed juba kord on sellised, kes tahavad olla paremad kui nende liigikaaslased, siis kukkus see kõik läbi. Missugune oleks aga olukord tänapäeval, kui NSV Liit ei oleks lagunenud? Nõukogude Liidu tähtsad ninad üritasid mitmel moel kommunismi levitada ja seda käima lükata. Plaan oli, et see pidi toimuma astmeliselt. Venemaa kodusõja ajal
14. Mail toimusid Tartu X levimuusikapäevad, kus Tähtvere laululaval toimunud vabaõhukontserdil lehvisid sinimustvalged lipud ja esimest korda kõlasid Alo Mattiiseni viis isamaalist laulu, mille ajal esimeste ridade inimesed ühendasid käed ja õõtsutasid end muusika rütmis. Sama pilt avanes Tallinna Lauluväljakul 1987 suvel, kui noored igal ööl 6. juunist 13. juunini koos laulmas käisid.Viimasel 2 ööl ansambel Rodeo saatel. Minu arvates kui ei oleks olnud laulvat revulutsiooni ei oleks ka Eesti Vabariiki. Eesti on väga väga suur laulurahvas. See, et me ennast vabaks laulsime ei unustata kunagi. Mis siis ikkagist oleks olnud kui me ei oleks ennast vabaks laulnud? Kas siis siiani räägiksime me vene keeles ja me ei oleks vabad? Kas tõesti me oleksime sellistest suurtest pildudest ilma nagu tantsupidu ja laulupidu? Mina arvan et Eestis oleks väga kehv elu ja inimesed viriseksid koguaeg. Toimuksid salajased peod millest ei tohiks
iseloomujooni. Kuid kas need omadused kuuluksid ka minu arvates ühele ideaalsele valitsejale? Sellele küsimusele otsingi vastust. Üks ideaalne valitseja peaks olema tark ja läbinägelik inimene, kes julgeb suuri otsuseid vastu võtta, kes suudab ennast kontrollida, teisi inimesi efektiivselt mõjutada ning kes hoolib teistest inimestest. Edukas riigipea peaks olema ka rahva poolt tunnustatud ja armastatud, muidu oleks tegemist türanniaga. Kuid kõige enam peaks ideaalne valitseja olema visiooniga juht, kelle eesmärgiks on teenida oma maad ja oma rahvast. Hamlet, Taanimaa prints, vastas eelpool nimetatud iseloomuomadustele mingil määral, aga enamjaolt, minu arvates, ei meenutanud ta laitmatut valitsejat. W.Shakespeare'i teoses ,,Hamlet" on näha, et peategelasel oli julgust kaalukate otsuste vastu võtmiseks ning et ta ei kartnud nende tagajärgi. Taanimaa prints oli äärmiselt kaval,
valitsejaid ning me teame ka paljudest valitsejatest millised nad valitsejana olid, aga veel rohkem on olnud maailmas selliseid valitsejaid kellest me pole isegi kuulnud, ega kelle valitsemise ajast pole teada midagi. Kuigi neist pole midagi teada ollakse kindlad, et nendel aegadel on keegi valitsenud. Aga Shakespeari raamatu ,,Hamlet" peategelane prints Hamleti kohta on paljud inimesed küsinud endalt sellise küsimuse, et Kas Hamletist oleks saanud ideaalne valitseja oma kodumaal? Paljude inimest arust oleks ideaalne valitseja selline kes oskaks pühenduda mingile kindlale asjale rahva heaks. Selline hea omadus oleks olnud ka prints Hamletil kui ta seda ainult ise oleks soovinud. Sellest saab aru selles raamatus selle järgi, et kui prints Hamlet kohtub kaks kuud peale oma isa surma oma isa vaimuga ja saab teada, et ta isa hoopis tappeti
Sander Laurson Paide Gümnaasium 10r klass Kas Hamletist oleks saanud ideaalne valitseja? Hamlet oli Taani prints, kes teostas oma õpinguid Wittenbergis ning tuli tagasi Taanimaale, et sängitada oma isa. Tema isa oli endine kuningas, kelle elu lõppes ootamatult. Hamlet kui arukas ja juurdlev inimene taipas, et isa surm ei olnud loomulik. Mehe kinnisideeks sai tõe välja selgitamine, mis sai talle saatuslikuks. Hamlet oli üsnagi isekas mees, tema tahtmine sai alati teoks mis iganes hinna eest, kuid tema eesmärk oli ikkagi
Kui ma oleks geograaf 500a tagasi. Kui ma oleks geograaf aastal 1511, sooviksin ma olla maadeuurija ja avastaja. Ma paneksin kokku võimalikult suure ja tugeva meeskonna, ja asuks retkele eestist hawaii saarele. Ma asutaks sinna enda koloonia ja jääks sinna elama kõigest mõneks aastaks, siis suunduksin edasi austraaliasse. Kui ma austraaliasse kohale jõuaks , võtaks ma sealt kaasa mõningaid loomaliike, kindlasti känguruid, ja suunduks nendega egiptuse poole, kus nad arvatavasti saaksid elada.
Kas 21. sajandil oleks sõda võimalik? Peale külma sõda pole sõjad väga aktuaalseks teemaks olnud. 21. sajandil on linnades aset leidnud mõningad relvastatud konfliktid. Sõjategevus on üldiselt langenud madalale tasemele võrreldes 20. sajandiga, aga kahjuks päris ilma sõdadeta me pääsenud ei ole. Aasta vahemikus 2000 2014 on toimunud mitmes riikides relvastatud konfliktid ning pigem pole olnud sõjad ainult kahe armee vaheline, vaid on sekkunud kolmandad riigid. Sõdade peamise sõjapõhjused on olnud erinevad, aga millised põhjused võivad algatada uue sõja? Sõjad 21. sajandil pole sõjad kindlasti välistatud. Tänu uuendustele on sõjad liikunud ka küberuumi, ohustades sellega inimeste virtuaalseid toimetusi. Näiteks toimus 2007. aastal Eestis esmakordselt kübersõda, kus rünnatas Venemaa poolt Eestis asuvaid serverid ja portaale. Häirides sellega mitme inimese igapäevaseid e-teenuste kasutamist. Kindlasti tekit...
Kes oleks mina Eesti Vabariigi loojana? Jaanuari hommikul 1920. lõppes Vabadussõda.Pärast vaherahu arendati rahukõnelusi ja 2. veebruaril 1920 kirjutasid Nõukogude Venemaa ja Eesti alla rahulepingule. Vabadussõja algusest kuni Tartu rahuni oli ümmarguselt 14 kuud. Selle ajaga võitles Eesti riik endale välja eluõiguse.Aga kes oleks mina Eesti vabariigi loojana? Mina tahaks olla laulja Eesti Vabariigis,kes 1983. aastal lõpus loob Eesti Vabariigi ja lõpetab sõja.Ma oleks sellel hetkel 17aastane ja elaks väikeses Peetri külas.Ühel päeval ma saan aru ,et Eestile on vaja aidata. Natukene aega mõeldas ma hakkasin kirjutama laulu.See laul rääkis rahust ja armastusest. 1986.aastal sai laul valmis mille nimi oli -Rahu toob õnne-. 1987.aastal olin ma valmis seda laulma,mu sõber Ranold. Ranold
konkreetsetes tegevusharudes töötamisega. Enroni tippjuhid uskusid, et Enron peaks olema kõiges kõige parem, seega kui tegevus hakkas allamäge minema, siis püüdsid nad oma ebaõnnestusi erineval moel peita. Kuid inimesed said aru, et informatsiooni varjatakse nende eest ning puudus arusaam, kust Enroni kasum tuleb, kui ettevõttel nii halvasti läheb. Selle tõttu kaotasid inimesed usalduse ettevõtte vastu ning aktsia hinnad hakkasid suure kiirusega langema. Kuidas oleks saanud vältida ettevõtte pankrotistumist? Suures osas halvenes Enroni skandaal ettevõtte sisemise kommunikatsiooni tõttu. Enroni juhid suutsid seda nõrkust ära kasutada oma kuritegude peitmiseks tunduvalt kauem, kui see oleks olnud võimalik paremini hallatavas ja läbipaistvamas organisatsioonis. Samuti oleks saanud kriisi ära hoida kui Kenneth Lay oleks ettevõttes välja töötanud tugevama organisatsioonikultuuri, mis oleks põhinenud eetikal
Pankrotti väljakuulutamise päeval kästi töötajatel oma asjad kokku pakkida ning majast väljuda kolmekümne minuti jooksul. Kokkuvõttes kaotas oma töö ja ravikindlustuse kuskil 20 000 inimest. Tuhanded Enroni investorid ja töötajad kaotasid oma säästud, laste koolifondid ja pensionid. Kohtus süüdistati kahtekümmet üheksat juhtivtöötajat siseses kauplemises ja avalikuse eksitamises. Sellise toksilise keskkonnaga firma oleks saanud päästa vaid karm juhtkonna vahetus koos totaalse organisatsiooni kultuuri muutusega. Leidub küll arvamusi, et kui vaid ÜKS juhtivtöötaja oleks midagi öelnud, poleks sellist katastroofi juhtunud. Isiklikult arvan, et Enron oli läbimädanenud õun. Ei ole võimalik, et ükski võimuga töötaja, kes ei olnud ise asjasse segatud, ei saanud aru, et midagi imelikku toimub. Kõik, kes teadsid detaile, tegid
Sünnitusplaan Selleks, et minu sünnituskogemus kulgeks minu jaoks meeldivalt, soovin, et…. KESKKOND Tuba oleks hämar Tuba oleks privaatne Toas oleks vaikne, rahulik õhkkond Toas oleks isiklik WC ning dušš, ideaalis ka sünnitusvann Mul oleks liikumisruumi Vajadusel saaksin kasutada abivahendeid (pallid, raamid, jne) Minu tugiisiku(te)l oleks võimalus viibida sünnitusel Oleks võimalus puhata nii tugiisiku(te)l kui ka ämmaemandal Toas viibiks võimalikult vähe kõrvalisikuid SÜNNITUS: Sünnitust ei kiirendataks ega kasutataks mingeid stimulatsioonivahendeid Saaksin ise valida asendeid ning vajadusel saaks ämmaemand mind juhendada ja
Sven Pruel 11A Kas eestlased oleks võinud võita muistse vabadusvõitluse? Eestlaste muistne vabadusvõitlus oli Balti ristisõdade, mis toimusid 1180.-1290. aastatel, üks osa. Muistset vabadusvõitlust dateeritakse tavaliselt aastatega 1208-1227. Vabadusvõitluses sõdisid eestlased vastu ristirüütlitele. Eestlased kaotasid. Kas eestlased oleks võinud võita muistse vabadusvõitluse? Eestlased olid alati olnud rahvuslikkuselt vähemuses. Eesti rahvas ei hoidnud kokku vaid üritati üksteisele ära panna. Rüüstati ja riisuti kõrvalkülasid. Kui ristirüütlid tungisid Eestisse ei suutnud eestlased endeid kokku võtta ja ühineda nii kiiresti. Kõik üritasid võidelda ristisõdijatega üksi võidelda ja nii langeti kiiremini. See soodustas ristirüütlite kiiremat pealetungi! Ristirüütlitel oli suur selgroog
Kas I maailmasõda oleks olnud ärahoitav? 20. sajandi alguseks olid maailma suurriigid jõudnud imperialismi staadiumisse. See tähendas, et võimsamad Euroopa riigid ja Ameerika Ühendriigid omasid suurt mõjuvõimu. Kuna imperialism on juba oma olemuselt tugevama ja nõrgema vahekord, oli põhjuseid konfliktideks palju: kolooniat püüd vabaneda suurriikide võimust, finantsliidrite ja tööliste vahelised tülid, impeeriumide omavahelised võimuküsimused. Seega, kas oleks üldse saanud midagi teha, et suur sõda oleks jäänud olemata? 20. sajandi alguse imperialismiajastul oli kõigi suurriikide huvides majanduslik kasu ja positsiooni tugevdamine või säilitamine. Ameerika Ühendriigid, Suurbritannia ja Prantsusmaa olid võimsaimad riigid maailmas, omades palju heade asukohtadega kolooniaid. Suurbritannia kolooniate territoorium oli koguni 109 korda suurem kui riigi enda pindala. Samuti oldi jõutud väljakujunenud kapitalismi staadiumisse
Kas Eesti oleks võinud Vabadausvõitluse võita? Ma arvan, et Eesti oleks võinud võita sõja, kui selleajane Eesti oleks olnud Eesti kõige otsemas tähenduses - oleks onud ühtne üks riik. Paraku aga esines sel ajal probleeme, mis näisid väiksed, kuid mõjutasid oluliselt riigi ühtsust ja seeõttu ka riigi saatust. Arvan , et riigi ühtsus on siiski mõjutatav ja elanikest endist sõltuv põhjus, seda tõestab juba seegi, et nüüdseks on Eesti ühtsem ja seeõttu vältinud ka hulgaliselt probleeme ja rahva abiga teinud palju õigeid otsuseid.
kohtus ta Villuga üle mitme aasta uuesti. Ühel suvekuul tuli Anna isale külla ning samal ajal kui Anna isatalus oli sai vanglast koju Katku Villu. Kõrboja Reinul oli Anna maaletuleku üle hea meel, kuna ta tahab Kõrboja talu Annale anda, kuna Anna isa Rein on juba vana ning väeti. Kui Anna sellest kuulis, teadis ta kohe, ette õigel talul peab ka peremees olema. Ta mõtles ning kaalus seda oma mõtetes ning jõudis järeldusele, et õige peremees Kõrbojale oleks Katku Villu. Ta esitas ka isale enda poolse nõudmise, et kui temale jääb talu valib ta sinna ka ise peremehe, mis siis et Anna isale Reinule ei meeldinud. Isa oli sellega ka viimaks nõus, et tema talus hakkab peremeheks tema vaenlase poeg Katku Jüri poeg Villu, kuna talule on peremeest vaja. Nüüd oli Annal vaja veel Katku talu noor peremees Villu ka nõusse saada, et too tuleks Kõrbojale peremeheks.
Mari-Liis Leinus 10.C Millist Vana-Kreeka jumalat oleks Eestile vaja? Essee Minu arvates võib seda küsimust mitmeti tõlgendada ning ka vastuseid võib anda sellele erinevaid. Mõnele ühiskonnaprobleemile oleks kindlasti lahenduseks ka mõne Vana-Kreeka jumala kohalolek ning abi. Üheks mureküsimuseks Eestimaal on ülesaamine raskest majanduskriisist, sellega kaasnev töökohtade vähesus. Siinkohal võiks appi tulla jumal Hermes, kes oli vanakreeka mütoloogias rändurite, lambakarjuste, maismaarännu, kõnemeeste, kirjanduse, kavaluse, luuletajate, spordi jumal. Samuti kaitses ta ettevõtjaid. Tema kavalusest võiks abi olla tööturu ülesehitamisel, selle hallamisel
Nende tagajärjeks on mutatsiooniline muutlikkus populatsioonis. Enamik neist ei avaldu organismi fenotüübis ning on kahjulikud, väga harva tekib organismis kasulikke mutatsioone. Mutatsioonide tõttu on põhjustatud ka haiguseid. Samuti kujuneb nende käigus eelsoodumus mõningatele haigustele, näiteks suhkruhaigus, kõrgvererõhutõbi jne. Mutatsioonide tõttu muutuvad ka haigused, enamasti veel keerukamas ning muutunud haigustele on veelgi raskem leida ravi. Seega kui ei oleks maailmas mutatsioone ei oleks ka mutatsioonidest põhjustatud haiguseid ning olemasolevad haigused ei muunduks veelgi keerulisemateks. Samuti on mutatsioonid vajalikud, et organism suudaks kohaneda keskkonnatingimustega. Nende käigus on näiteks tekkinud loomadele karvkate, et kohaneda külmemate tingimustega, samuti kopsud, et maa peal hingata. Niisiis kui kaoksid ära mutatsioonid, ei suudaks organismid enam kohaneda muutuvate keskkonnatingimustega ning
ristisõdijate vahel. Eestlaste Muistne Vabadusvõitlus toimus aastatel 1208-1227. Ma arvan, et üks kindel kaotamise põhjus oli see, et eestlaste ja nende vastaste sõjalised oskused olid erinevad. Vastaste sõdurid olid elukutselised sõjamehed ehk rüütlid ja peamine, neil oli olemas sõjaline väljaõpe. Eestlastel olid sõjas tavalised mehed, kel polnud ei eelnevat sõjalist kogemust ega ka strateegilist mõtlemist, mis oleks olnud abiks Muistse Vabadusvõitluse võitmiseks. Eestlastel polnud ka sõjatehnikat ehk võideldi sellega, millega saadi ja mis oli olemas. Vastastel oli seevastu palju sõjatehnikat ja relvi. Arvan, et eestlased kaotasid ka tänu ristisõdjatele, kuna nad oskasid ära kasutada eestlaste ja nende naabrite vahelisi keerulisi suhteid. Oleks eestlased oma naabritega oskanud suhelda ja üldse suhted head hoida, siis äkki oleks nad suutnud moodustada
Arutlev küsimus (ehk arutlus) II maailmasõja algus oleks olnud välditav II maailmasõja ametlikuks alguseks peetakse 1939.aasta 1.septembri varahommikut, kui Poola aladele sisenesid Saksamaa tankid ja allveelaev ning avasid tule Poola vastu. Kas II maailmasõda oleks olnud välditav? Sellele küsimusele vastuste leidmiseks tuleb liikuda II maailmasõja algusest tagasi, et arutleda põhjuste üle, mis viis riigid II maailmasõtta. I maailmasõda lõppes 1918.aastal Antanti riikide võiduga, Saksamaa ja tema liitlased pidid leppima kaotusega. Suure kaotusega kaasnes Versailles’ rahulepingule allkirjastamine, millega kaasnesid Saksamaa meelest ebaõiglased tingimused, nagu näiteks võidetud maade tagastamine Prantsusmaale ja Leedule
Kas 1.st Maailmasõda oleks saanud ära hoida? 1. Maailmasõda on ajaloo üks verisemaid sõdasid, ainult Teine maailmasõda oli ohvriterikkam. 1. Maailmasõda kestis aastatel 1914-1918, Antandi ja Keskriikide vahel. Hukkunuid oli 1.s Maailmasõjas umbes 10 miljonit. 1. Maailmasõja vältimine oleks olnud võimatu, sest maailmas käis suur maade jagamine ning ilma võitluseta ei tahtnud keegi oma maid loovutada. Enne sõda olid paljud riigid omavahel lepingud sõlminud ning valitses pingeline olukord, mitmed maad soovisid endale asumaid juurde, näiteks oli Saksamaa huvitatud Poolast, Prantsusmaast, Baltimaadest, ta tahtis kaotada ka Suurbritannia ülekaalu merel, Austria-Ungari ning Venemaa vahel oli tülitsemist ning ka Prantsusmaa ja Inglismaa soovisid endale maid. Palju
unistada, et kunagi võib maailma võimsaima organisatsiooni liikmeks ka Eesti saada. Peale taasiseseivumist oli omariiklus taastatud, kuid NATO-ga liitumine näis endiselt suure unistusena. Ometi läks kõik lausa utoopiliselt hästi ja 13 aastaga suutis iseseisev Eesti enda ühe suurima välispoliitilise eesmärgi täita ning 29. aprillil võeti meid koos Bulgaaria, Leedu, Läti, Rumeenia, Slovakkia ja Sloveeniaga allianssi vastu. Praegu oleks Eesti olukord ilma NATO-ta ilmselgelt nutune, eriti arvestades Venemaa praeguseid poliitilisi arengutendentse ja hiljutinähtud Gruusias. Hetkel oleme seisus, kus meie eest seisab ja on kohustatud seisma kõik teised 25 liikmesriiki. NATO on liit, mis on ennast juba tõestanud mõjuvõimsa organisatsiooniga, saavutades enda pikaajalise ja peamise eesmärgi: VLO kui ka NSVL-i lagunemise. NATO võimsus ulatub üle terve maailma: lööb ju
Sõjaväelised Auastmed Briti Sõjavägi 1) Admiral of the Fleet 2) Commondore Brigadier 3) Field Marshal 4) Marshal of the Royal Air Force 5) Admiral of of the Fleet 6) Group Captain 7) Squadron leader Ameerika Ühendriigid 1) General of the Army 2) General of the Air Forces 3) Brigadier General Nõukogude Liit 1) Nõukogude liidu Marssal 2) Sotnik 3) Desyantnik 4) Polkovnik 5) Kindralpolovnik Eesti Vabariik 1) Brigaadikindral 2) Grupijuht 3) Brigaadikomandör 4) Staabiveebel 5) Armeekindral Saksamaa 1) Obergruppenführer 2) Oberführer Kasutatud Allikad https://et.wikipedia.org/wiki/Armee https://en.wikipedia.org/wiki/Admiral_of_the_fleet https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_Rahvav%C3%A4e_auastmed https://et.wikipedia.org/wiki/Teise_maailmas%C3%B5ja_s%C3%B5jav %C3%A4eliste_auastmete_v%C3%B5rd...
ARUTLUS Enne Hiroshimale ja Nagasakile heidetud aatomipomme, ei toiminud mingeid ilminguid, et Jaapan võiks kaaluda sõja lõpetamist ning samuti kapituleeruda ja mõelda rahuplaanidele. USA valikuks oli kasutada kahele linnale aatomipommi heitmist. Kas oleks saanud ilma sellise drastilise sündmuseta lõpetada sõda ning jaapanlasi sundida kapituleeruma. Kas aatomirelvastuse kasutamine oli möödapääsmatu? USA oli saanud tunda Jaapani rünnakut nende territooriumil ning värskelt oli meeles neil Pearl Harbori ründamine aastal 1941. See katastroofiline jaapanlaste rünnak oli väga ootamatu ning šokeeriv. Jaapanlaste hulljulgus ning kamikazelik rünnak oli hirmutav ning samas ka kainelt mõtlevapanev
Tundra Tundra is the world's youngest biome. It was formed 10 000 years ago. Located at latitudes 55° to 70° North. Almost all tundras are located in the Northern Hemisphere, encircling arctic desert and extending south to the coniferous forests of the taiga. The ecotone (ecological boundary region) between the tundra and the forest is known as the tree line or timberline. Tundra comes from the Finnish word tunturi, meaning treeless plain. It is noted for its frost-moulded landscapes, extremely low temperatures, little precipitation, poor nutrients, and short growing seasons. Dead organic material functions as a nutrient pool. The two major nutrients are nitrogen and phosphorus. Nitrogen is created by biological fixation, and phosphorus is created by precipitation. The most distinctive characteristic of tundra soil is its permafrost, a permanently frozen layer of ground. The average winter temperature is -28°C, but the average summe...
10.klass a1 b1 c1 1. Reaalarvude piirkonnad kui D = 0; D x = 0; D y = 0, siis = = a 2 b2 c 2 2. Astme mõiste üldistamine a m a n = a m +n c)pole lahendeid a1 b1 c a m : a n = a m -n , kui m > n kui D = 0; D x 0; D y 0, siis = 1 a 2 b2 c 2 ( a b) n = a n b n n 12. Ruutvõrrandi süsteemid a an 13. Kolmerealine determinant = n , kui b 0 b b ...
Kas Oidipus oleks võinud vältida traagilist lõpplahendust? ,,Kuningas Oidipus" on tragöödia, mille idee on see, et tehku inimene mis tahes, oma saatusest ta ikkagi ei pääse. Raamat lõpeb traagiliselt. Oidipus saab teada, et tema on süüdi kõiges halvas, mis on toimunud. Oidipus oleks saanud vältida traagilist lõpplahendust. Kui Oidipus poleks nii meeleheitlikult otsinud taga Laiose mõrtsukat, ei oleks ilmselgelt tõsi välja tulnud. Oidipus oleks võinud elada rahulikult oma elu edasi, teadmata kust ta pärit on ning kes on tema tegelikud vanemad. Kui fakt, et Oidipus on tapnud oma isa ja abiellunud oma emaga, poleks välja tulnud, oleks Oidipus saanud vältida oma naise/ema surma ja muid sellega kaasnenud traagilisi sündmusi. Vaatamata kõigele, oli Oidipuse saatus jumalate poolt määratud ning ta ei saanud seda muuta. Tema kohustus oli välja uurida, kes on Laiose tapja, kes on tema linnas katku levitanud
Kui Muistset Vabadusvõitlust poleks olnudki Kindlasti on paljud mõelnud, et mis oleks saanud, kui Muistset Vabadusvõitlust poleks olnudki, et milline oleks Eesti siis nüüd ja kas see oleks hea või mitte. Arvatavasti, poleks eestlased kaotanud vabadust 700'ks aastaks, eestlased poleks jäänud ilma oma eliidist, poleks nii palju inimesi hukkunud, poleks toimunud nii palju lahinguid, samuti oleksid maade piirid teistsugused ja kindlasti poleks ristiusk nii laialdaselt levinud ja palju muud sarnast. Kindlasti poleks toimunud nii palju erinevaid lahinguid. Suure tõenäosusega poleks muidugi jäänud muud lahingud tulemata, oleks leitud teised põhjused, miks võidelda. 1217
EKSAMIKS RAAMATU NÄITED!!!!! 1. Honore de Balzac ,,Isa Goriot" lapsed armastavad isa vaid raha pärast. 2. Francois Mauriac ,, Armastuse kõrb" inimeste suutmatus üksteisega suhelda ja reaalsuse eest põgenemine 3. Hermann Hesse ,, Stepihunt" inimene koosneb tuhandetest osadest, mis kokku moosutavad terviku 4. Hermann Hesse ,, Klaaspärlimäng" inimese suurimaks kohustuseks on oma teadmiste jagamine ja vaimult peame me olema mateeriast kõrgemal. 5. E.L. Doctorow ,, Ragtime" maised nõrkused, armukadedus ja kinnisideed, mis viivad meid hukutusse. 6. Jaan Kross ,, Keisri hull" inimesed ei suuda tõde kuulata ja tsaar pigem paneb oma usaldusisiku luku taha. Armukadedus naiste tõttu 7. Anton Hansen Tammsaare ,, Tõde ja õigus" naabrite suhe. Tõde ei aita alati õigust säilitada, meie ostustest oleenb meie õnn ja saatus. 8. Lev Tolstoi ,...
Romeo ja Julia armulugu oleks võinud lõppeda teisiti Romeo ja Julia armulugu algas esimesest silmapilgust. Nad olid nii armunud ja õnnelikud ning nende tulevik oleks võinud olla ilus. Kuid kahjuks jäi kahe noore inimese õnn ja elu lühikeseks, nende armastus lõppes traagiliselt. Põhjuseid, miks kõik just nii läks, oli selles loos mitmeid. Kõige suurem takistus noorte armunute teel oli nende vanemate omavaheline vihavaen. See vihavaen oli kestnud juba pikka aega. Isegi mõlema perekonna teenrid, teenijad ja sõbrad olid sellesse vaenu kaasatud. Seepärast toimusid aeg-ajalt kahe leeri vahel lausa verised kaklused, mis vaenu veelgi süvendasid
kasutati ka sütt ning 20 saj. alguses lühikest aega ka osmiumi ja tantaali. Thomas Alva Edison (18471931) oli Ameerika leidur ja ärimees. Edisoni loetakse üheks 20.sajandi viljakamaks leiutajaks tema nimel on ligi 1100 patenti.. Üks huvitav fakt on see et Edison kartis pimedat. Hõõglambi tähtsus. Keegi vist meist ei kujutaks ette õhtut ilma valguseta. See leiutis on üle maailma väga levinud ja ilma selleta oleks elu väga teistsugune ja paljud asjad jääks meil tegemata . Hõõglampe kasutatakse väga erinevates kohtades, näiteks maja laevalgustuses, tänava laternad, auto esituledes jne. Hõõglamp on teinud meie õhtud valgemaks . Vikipeedia. http://et.wikipedia.org/wiki/Edison http://et.wikipedia.org/wiki/Elektrih%C3%B5%C3%B5glamp Google. http://images.google.ee/images?sourceid=navclient&ie=UTF
Kristiine Kõiv 12AÕ Kas II maailmasõda oleks saanud ära hoida? Minu arvates ei oleks olnud see võimalik ja järgmiste näidetega hakkan ma seda tõestama. Esimene maailmasõda lõppes aastal 1918 Antanti riikide võidu ja Saksamaa ning tema liitlaste kaotusega. Saksamaa oli sunnitud arvestama võitjariikide poliitikaga, kuna viimane määras suuresti tema olukorra. Saksamaa kirjutas alla Versailles´i lepingule, kuid polnud rahul nende tingimustega ja luges neid ebaõiglaseks, kuna pidi loovutama nt. Elsass-Lotringi Prantsusmaale, Klaipeda Leedule ja tekkis ka n-ö Poola
EESTLASED EI OLEKS SAANUD VÕITA VABADUSSÕDA Eestlaste muistne vabadusvõitlus toimus aastatel 12081227.ning oli Balti ristisõdade osa. Kahjuks, aga kaotas vabadusvõitluse justnimelt Eesti ning jäi mitme võõra riigi võimu alla. Põhjuseid, miks meie esivanemad sõja kaotasid, on mitmeid: Paraku ei toetanud katolik kirik eestlaste paganlust ning pooldas hoopis vallutussõdu. Teadaolevalt oli katoliku kiriku toetus sel ajal äga oluline ning mõjtas oluliselt sõdijad. Just kiriku taganttõuke ja sõdade heatunnistamise tõttu, olid ristisõdijad võitluses väga järjepidevad ja vastupidavad. Vastasted olid meist tunduvalt üle, nii relvade kui ka kogemustega. Kogemused olid nad saanud idas võideldes ning oskasid seetõttu paremini olukorda kontrollida. Relvadeks kasutasid võõramaalased näiteks kiviheitemasinaid . Nii arenenud relvi eestlastel paraku polnud ja seetõttu olid nende võimalused enda kaitsmiseks tunduvalt väiksemad...
Kool. Nimi Jeesuse imeteod XXI sajandil. Kas tulemus oleks sama? Arutlus 2015 Jeesuse imeteod XXI sajandil. Kas tulemus oleks sama? Jeesuse imeteod XXI sajandil. Kas tulemus oleks sama? Ma ei arva, et tagajärg oleks sama, sest meie selja taga on juba paartuhat aastat ning meie ühiskond on kõvasti muutunud. Paljude inimeste jaoks on usu teema konservatiivseks muutunud ja suur hulk inimesi tugineb ainult faktidele. Kui jeesus oleks sooritanud taas ülestõusu ja alustanud jälle levitama jumala usku, tõestades inimestele oma imetegudega, siis milline oleks inimeste reaktsioon, mida inimesed võiksid arvata sellest
Meid ümbritsevaid riike hakkas huvitama ala Soome lahest Leeduni ja Läänemerest Peipsini. Eestlaste vastupanu ristiusustajatele oli tugev, eriti võitluse algusaastail. Eriti kangelt võitlesid vastu saarlased, kes pesid endalt mitu korda ristimisvee maha. Lõpuks jäädi siiski alla, sest puudus ühtus, iga maakond seisis enda eest. Mehed polnud välja õppinud ja ka nende varustus oli kehv. Vallutajaid tuli ka igast ilmakaarest. Kui eestlased oleks tagasi löönud sakslased ja taanlased ja rootslased, takistanud ka venelaste edasitungi, siis oleks Eesti tulevik hoopis teine olnud. Mina arvan, et oleks kujunenud pisiriigid, iga maakond tegutsenuks iseseisvalt. Mingi aja möödudes tekiks omavahelisi hõõrumisi ja puhkeks niiöelda kodusõda eestlaste vahel. Selle võidaks mõni suurem maakond Sakala, Ugandi, Läänemaa, Virumaa. Arvestades seda, et Sakala
Mida oleks vaja et eesti kultuur säiliks Jõulud on kohekohe saabumas. Iga aasta tähistab enamus eesti peredest jõule, mil söögiks on seapraad, hapukapsad ning verivorstid, Kuuse all kingikotid juba ammu ootavad avamist. See on eesti kultuurinähtus, midakõik eestlased teavad . Eestikeel ja kultuur veel püsib kuid on ka oht et see kaob aastatega. Eestlane peaks jääma oma juurte juurde, ja tähistama neid tähtpäev, mis on olnud kombeks juba sajandite algusest. Eesti kultuuri ohustavad traditsioonid, mis võetakse üle teistelt rahvastelt. Ameerikast on tulnud tähtpäev halloween, mis toimub 31. oktoobri ööl vastu 1.novembrit. Iga aasta on hakatud seda pidama aina rohkem ning inimesed maskeerivad end halloweeni-tegelasteks ning käivad teiste ukse taga küsimas „komm või pomm”. See on viimaste aastate trend just noorte hulgas. Samas on kadumas mardi- ja kadripäeva tähistamine, millele on aluse pannud juba meie esivamenad. Mõned eesti pered ke...
Kas II maailmasõda oleks saanud ära hoida? Teine maailmasõda algas 1939 aastal ning kestis kokku 6 aastat. See oli ülemaailmne sõjaline kokkupõrge, millesse oli kisutud suurem osa maailma rahvastest. Toimusid mobiliseerimised ning sõda nõudis miljoneid ning miljoneid inimelusid. Enamik tapetuid olid tsiviilisikud, mis teeb sellest inimajaloo verisema kokkupõrke. Minu arvates, ei oleks suudetud II maailmasõda kuidagi moodi ära hoida. Kuigi on käinud selle ümber erinevaid arvamusi, siis mulle tundub, et see oli kui esimese maailmasõja jätk ning paratamatu. Alustades eelkõige sellest, et peale I maailmasõda määrati kindlaks Versailles' tingimused ning need otsused paraku mõjutasid kahe aastakümne jooksul kogu Euroopa edasist arengut. Ma usun, et just selle lepingu otsused viisid tee II maailmasõja puhkemisele. Näiteks võeti Saksamaalt ära talle kuulunud alad
Kas suurt majanduskriisi oleks saanud ära hoida? 1929 aastal tabas kogu Euroopat suur majanduskriis, mis sai alguse USA-st. Majanduskriis algas sellega, et ettevõtted tootsid rohkem kaupu, kui neid osteti. USA võttis ka palju laene, kuid ühel hetkel muutus see liiga paljuks ja raha jäi väheks. Minuarust oli USA-s majanduskriisi põhjustajaks just riigijuht, kes oleks pidanud täpselt arvestama laenude ja kaupade tootmisega, et neid liiga paljuks ei läheks. See oleks minuarust kindlasti majanduskriisi vähemalt mitte nii kaugele viinud. Enne majanduskriisi oli USA veel heas majanduslikus olukorras. Just siis oleks nad võinud oma laene tagasi nõuda ja oma tootmistega mitte liialt kiirustada, sest raha ju oli. Saksamaa sai veel eriti kannatada, sest nende majandus sõltus USA omast. Kuid ka selle oleks võinud ära hoida Saksamaa poleks pidanud sõjas USA-lt laene võtma, vaid piirduda omade rahadega. Oli ka veel üks võimalus
annaabi.ee 
