50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2011-02-15
Kuupäev, millal dokument üles laeti
173 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
girllikeme
Õppematerjali autor
Kuidas oleks olnud võimalik Oidipuse tragöödiaid ära hoida? Teos räägib noorest kuningast, kellel hoolimata oma suurtest püüdlustest ei õnnestu ettekuulutatud saatust muuta. Kui teose alguses oli Oidipus mässumeelne, siis lõpus on ta muutunud täielikult allaandlikuks, on elus pettunud ja vihkab ennast. Teos lõpeb aga traagiliselt ning Oidipus saab teada,et tema on süüdi kõiges halvas,mis juhtunud on. Ta oleks saanud kõike teisiti teha küll. Oleks saanud vältida traagilist lõpplahendust, kui ta poleks meeleheitlikult otsinud Laiose mõrtsukat, siis poleks tegelikult ka tõsi välja tulnud. Kuningas Oidipus oleks võinud rahulikult oma elu edasi elada, isegi siis, kui ta ei teadnud, kust ta pärit on. Ta ei teadnud ju isegi, kes tema vanemad on. On olemas ka fakt, et Oidipus olevat tapnud oma isa ja abiellunud oma emaga
põhjustel. Ta näitab ka inimese vabatahet,mis võitleb pimeda saatuse vastu. Kuid sealjuures võidab (Sophoklese järgi) alati jumalate tahe, nende poolt kindlaksmääratud tulevik, millesse uskusid ka vanad kreeklased. Raamatu ainestik on pärit Teeba saagadest, mis jutustavad Kadmose soo (labdaniidide) täielikust hävitamisest nende põlispattude pärast. Teose materjal on pärit Vana-Kreeka müütidest kuningas Oidipuse kohta. Jutt käib noorest kuningast, kellel, hoolimata suurtest püüdlustest, ei õnnestu oma ettekuulutatud saatust muuta. Teose alguses oli Oidipus mässumeelne, täis elutahet ja soovi valitseda omariiki ülihästi. Raamatu lõpuosas on ta muutunud allaandlikuks, elus pettunuks ja ennastvihkavaks meheks. Ta on mõistnud, et enda saatust pole võimalik muuta. Küsimused - kes on Laiose mõrvaja? kes on Oidipuse vanemad? - pingestavad tegevust ja seovad tragöödia tervikuks
ettemääratud põhjustel. Ta näitab ka inimese vabatahet, mis võitleb pimeda saatuse vastu. Kuid sealjuures võidab (Sophoklese järgi) alati jumalate tahe, nende poolt kindlaksmääratud tulevik, millesse uskusid ka vanad kreeklased. Raamatu ainestik onpärit Teeba saagadest, mis jutustavad Kadmose soo (labdaniidide) täielikust hävitamisest nende põlispattude pärast. Teose materjal on pärit Vana-Kreeka müütidest kuningas Oidipuse kohta. Jutt käib noorest kuningast, kellel, hoolimata suurtest püüdlustest, ei õnnestu oma ettekuulutatud saatust muuta. Teose alguses oli Oidipus mässumeelne, täis elutahet ja soovi valitseda omariiki ülihästi. Raamatu lõpuosas on ta muutunud allaandlikuks, elus pettunuks ja ennastvihkavaks meheks. Ta on mõistnud, et enda saatust pole võimalik muuta. Küsimused - kes on Laiose mõrvaja? kes on Oidipuse vanemad? - pingestavad tegevust ja seovad tragöödia tervikuks
# Vana-Kreekas pandi lastele sümboolseid nimesid. Vana-Kreekas pandi lastele nimesid, mis tähendasid tugevust või jõudu, et see oleks neile abiks elus. Oidipuse nimi tähendas aga Jämejalga. Ta sai selle nime oma jalgade järgi, mis olid vigaseks tehtud, kui tal need väiksena kinni seoti. Üks viide sellele on Saadiku värsid tema ja Oidipuse vestlusest. “Eks vaata liikmekohti enda jalgadel! … Sealt aukudest ma välja nöörid kiskusin. … Seetõttu just sind kutsutaksegi Oidipus.” # Usuti, et jumalad määravad inimese saatuse. Kreeklased uskusid, et jumalad ja jumalannad suudavad muuta tulevikku ja mõjutada elus ja looduses toimuvat. Seda kinnitab see fakt, et jumalad panid needuse Oidipuse isale, Laiosele, selle eest, et too jamas Jumala pojaga. Laiose saatuseks sai see, et ta ei tohi jätkata oma vereliini. Kuid kui Laios ja Iokaste said omale poja, Oidipuse, määrati saatus hoopis temale. Et, poeg tapab iseenda isa ning abiellub oma emaga.
Kuningas Oidipus * "Kuningas Oidipus" on Ateena näitekirjaniku Sophoklese värsstragöödia, mis esietendus umbes 429 eKr. * Tragöödia süzee põhineb Antiik-Kreeka legendil Teeba kuninga Laiose pojast Oidipusest, kelle isale oli ennustatud, et tema poeg tapab ta ning abiellub tema naisega. Püüdes ennustatut vältida, andis Laios karjasele käsu poeg tappa, karjane aga halastas lapsele ning jättis ta ellu. Suureks kasvanuna naasis Oidipus kodumaile. Teel juhuslikult Laiosega kohtudes ei tundnud nad teineteist ning neil tekkis tüli, mille tulemusel Oidipus Laiose tappis. Seejärel jõudis ta Teebasse, mis oma surnud kuningat leinas. Ta abiellus kuninganna Iokastega, kes oli tema ema, ning sai ise Teeba kuningaks. Kui Teebat tabas katk, ütles Delfi oraakel Oidipusele, et Teebas elab Laiose tapja ning kui too välja saadetakse, lõpeb ka katk
ennustas, aga et nende poeg tapab isa maha ja abiellub naisega, mistõttu nad tahtsid lapsest vabaneda. Karjane, kes lapse koksama pidi, hakkas kaasa tundma ja andis teisele karjusele, et too viiks kuskile ära. Kaugel siis võetigi ta ühte perre ja kunagi karjamaal hullates koksas ta teepeal kunni maha ja see kaasatundev karjane jooksis minema. Pmst siis ta päärsis linna ja sai kunniks ja abiellus oma emaga. Sellele järgnes ilge jamamine ennustaja, naise ja sõbraga kes oli Keros (vms.) ja Oidipus arvas, et ennustaja oli Kerosega tiimis. Seda arvas ta, kuna ennustaja rääkis umb. et ta leiab endast vaenlase jms. aga kuna peategelane on alati mingi idi, siis ta ei saand vihjete põhjal aru et ta ise oligi tapja. Pmst siis toodi see karjane karupersest, ennem oli aga see "teine" karjane platsis, kes seletas et ta kasuisa on surnd. Lõpuks olid mõlemad karjased koos ja siis selgus ka, et Oidipus oligi paha. Pmst naine tappis ennast
Kangelasmüüdid 4. Oidipus. Boiootias ja Atikas jutustati müüti Boiootia kuninga Laiose pojast Oidipusest. Oidipus kasvas võõrsil, tundmata oma vanemaid. Kord teel Boiootia pealinna Teebaisse kohtas ta kedagi vanakest, kes ei tahtnud talle teed anda. Oidipus läks temaga tülli ja surmas riiu keskel vanakese ja tema teenrid. Pääses ainult üks teener, kes jooksis minema. See vanakene oli Oidipuse isa, kuid Oidipus ei teadnud seda ja jätkas rahulikult oma teed. Peagi jõudis ta Teebaisse, kus tollal elutses linna lähedal kaljul hirmus koletis Sfinks. See oli pooliti lõvi, pooliti naine. Igale möödakäijale esitas Sfinks mõistatuse ja kes seda ära ei mõistatanud, selle tappis ta. Oidipus otsustas vabastada rahva sellest koletisest. Oli teada, et Sfinks hukkub, kui keegi lahendab ta mõistatuse. Kui Oidipus astus koletise juurde, siis küsis see temalt:
inimesed hukkuvad vahel saatuse poolt ettemääratud põhjustel. Ta näitab ka inimese vabatahet,mis võitleb pimeda saatuse vastu. Kuid sealjuures võidab (Sophoklese järgi) alati jumalate tahe, nende poolt kindlaksmääratud tulevik, millesse uskusid ka vanad kreeklased. Raamatu ainestik on pärit Teeba saagadest, mis jutustavad Kadmose soo (labdaniidide) täielikust hävitamisest nende põlispattude pärast. Teose materjal on pärit Vana-Kreeka müütidest kuningas Oidipuse kohta. Jutt käib noorest kuningast, kellel, hoolimata suurtest püüdlustest, ei õnnestu oma ettekuulutatud saatust muuta. Teose alguses oli Oidipus mässumeelne, täis elutahet ja soovi valitseda omariiki ülihästi. Raamatu lõpuosas on ta muutunud allaandlikuks, elus pettunuks ja ennastvihkavaks meheks. Ta on mõistnud, et enda saatust pole võimalik muuta. Küsimused - kes on Laiose mõrvaja? kes on Oidipuse vanemad? - pingestavad tegevust ja seovad tragöödia tervikuks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid