Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Romeo ja Julia armulugu oleks võinud lõppeda teisiti (4)

5 VÄGA HEA
Punktid

Romeo ja Julia armulugu oleks võinud lõppeda teisiti


Romeo ja Julia armulugu algas esimesest silmapilgust. Nad olid nii armunud ja õnnelikud ning nende tulevik oleks võinud olla ilus. Kuid kahjuks jäi kahe noore inimese õnn ja elu lühikeseks, nende armastus lõppes traagiliselt. Põhjuseid, miks kõik just nii läks, oli selles loos mitmeid.
Kõige suurem takistus noorte armunute teel oli nende vanemate omavaheline vihavaen . See vihavaen oli kestnud juba pikka aega. Isegi mõlema perekonna teenrid , teenijad ja sõbrad olid sellesse vaenu kaasatud. Seepärast toimusid aeg-ajalt kahe leeri vahel lausa verised kaklused, mis vaenu veelgi süvendasid. Kuigi Verona valitsejal, vürst Escalusel õnnestus peale üht suurt kaklust Montecci ja Capuletti omavahel ära lepitada ning vaherahu sõlmima panna, jäi vihkamine siiski alles. Oleks vihavaen peale vaherahu sõlmimist ununenud, oleks Romeo ja Julia armulugu võinud olla õnneliku lõpuga.
Siiski leidus veel keegi, kes Montecchisid ja eriti veel Romeot vihkas ­­─ see oli Capulettide sugulane Tyblat. Ta oli väga sõjakalt meelestatud ja noris Montecchidega igal võimalusel tüli. Isegi pärast Montecchi ja Capuletti leppimist ei jätnud ta tülinorimist järgi. Kui Romeo oma kaaslastega Capulettide korraldatud peole tuli, üritas Tyblat Romeot rünnata. Vana Capuletti ei lasknud tal seda teha ja isegi kaitses Romeot, nimetades teda tulbiks ning vooruslikuks noormeheks. Tyblat näiliselt küll taltus, aga seesmiselt lausa kees vihast ja vihkamisest. Ja see vihkamine sai ka loo arenedes Romeole ja Juliale saatuslikuks.
Kolmas põhjus, miks noorte armunute lugu traagiliselt lõppes, oli see, et Julia vanemad olid tütrele juba mehe välja valinud. Nad ei teadnud , et Julia armastab Romeot. Kui nad oleksid seda teadnud, oleks nad ehk Julia valikuga leppinud. Aga Capulettidel ei olnud noorte salajasest armuloost õrna aimugi ja seepärast lubasid nad vürsti sugulasele Parisele, et Juliast saab tema naine.
Romeo ja Julia aga olid nii armunud, et otsustasid salaja abielluda . Nad kartsid, et kui nende vanemad teada saavad, et nad üksteist armastavad, oleks nad keelanud neil omavahel suhelda. Seepärast tahtsid nad võimalikult kiiresti ja salaja abielluda. Kui nad poleks seda otsust nii läbimõtlematult ja tormakalt teinud, vaid oleksid abiellumisega veel oodanud, ehk oleks neil siis õnnestunud oma vanemaid olukorraga leppima panna. Isegi kui vanemad ei oleks nende abiellumisega nõustunud, oleks olnud ka võimalus kasvõi koos linnast põgeneda . nende armastus oli ju nii suud ja Julia oli nõus Romeole ka maailma lõppu järgnema. Kuid kahjuks ei osanud nad suures armutuhinas oma abiellumise plaani korralikult läbi mõelda.
Peale Romeo ja Julia abiellumist hakkasid asjad arenema halvasti. Üks juhuslik kokkupõrge vallandas teise halbade tagajärgedega sündmuse. Nimelt toimus tänaval Tyblati ja Romeo sõbra Mercutio verine duell , mille põhjuseks oli Tyblati viha Romeo vastu. Tyblat tappis Mercutio ja Romeo, kes tegelikult ei tahtnud üldse Tyblatiga tülitseda, sai sõbra surmast kuuldes šoki ja ootamatu raevuhoo käigus maksis sõbra surma eest Tyblatile kätte. Karistuseks Tyblati tapmise eest saadeti Romeo linnast välja ja noorpaar ei saanud peale abiellumist koos olla.
Järgmine põhjus, mis viis loo õnnetu lõpuni, oli see, et Julia isa otsustas tütre pulmad kohe paar päeva peale Tyblati matuseid ära pidada. Sellega lootis ta leevendada Julia leina oma sugulase surma pärast. Capuletti ei teadnud, et Julia ei kurvasta mitte Tyblati pärast vaid selle pärast, et Romeo oma õnnetu teo pärast Veronast välja saadeti. Jälle mängis siin oma osa see, et Julia ei olnud oma vanematega avameelne.
Õnnetu Julia läks abi paluma frantsiskaanlase Lorenzo käest, kes mõtles välja huvitava plaani, kuidas Parise ja Julia pulmi ära hoida. Alguses sujus kõik plaanikohaselt, Julia oli surnuna hauakambrisse viidud ja Lorenzo saatis Romeole kirja, kus selgitas, et Julia tegelikult ei ole surnud. Siis hakkas jälle kõik viltu vedama. Kiri ei jõudnud Romeoni, Romeo hoopis kuulis oma teenrilt, et Julia on surnud.
See asjaolu muutis omakorda sündmuste käiku. Leinav Romeo ei näinud ilma oma armastatuta elul mõtet ja otsustas end mürgitada. Ta sõitis tagasi Veronasse, läks Julia perekonna hauakambrisse, et Julia kõrval surra.
Veel oleks saanud traagilist lõppu ära hoida, sest Lorenzo sai teada, et kiri ei jõudnud Romeoni. Ta kiirustas hauakambrisse Julia ärkamist ootama, et siis tüdruk kirikusse peitu viia, kuni Romeo uue teate kätte saab. Kuid vana mees jäi napilt hiljaks. Romeo oli jõudnud temast ette.
Noorte armulugu oleks võinud lõppeda õnnelikult, kui kasvõi üks eelpool loetletud sündmustest oleks positiivse lõpuga olnud. Kuid halbade asjaolude kokkusattumine vallandas sündmuste ahela, millel oli traagiline lõpp.
Romeo ja Julia armulugu oleks võinud lõppeda teisiti #1 Romeo ja Julia armulugu oleks võinud lõppeda teisiti #2
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-09-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 162 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 4 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor sakugirl Õppematerjali autor
kirjand teemal : Romeo ja Julia armulugu oleks võinud lõppeda teisiti. On mõned grammatilised vead

Sarnased õppematerjalid

Romeo ja Julia
9
docx

Romeo ja Julia

lähevad kaklema Abrahami(Montecchi teener) ja Balthasariga(Montecchi teener) kuna mõlemad osapooled väidavad, et nende isand on parem. Võitlusega liituvad veel Tybalt(Capuletti naise vennapoeg) ja Benvolio(Montecchi vennapoeg), saabuvad veel Montecchi ning sinjoora Montecchi(Montecchi naine) ja Capuletti ja sinjoora Capuletti(Capuletti naine) ning ka Vürst enda kaaskonnaga, kes tüli ära lahutab. Montecchi ja sinjoora Montecchi ja Vürst lahkuvad ning saabub Romeo kes jääb Benvoliole südant puistama enda armastusest Rosalina vastu ning oma südamedaami(Rosalina) ilust. 2. stseen Capuletti soovitab Parisel Julia süda võita ning korraldab selle jaoks peo. Capuletti andis enda lugemisoskusteta teenrile nimekirja peo külalistest, keda ta kutsuma peab. Murelik teener pöördus tee peal olles juhuslike möödujate poole(Kelleks olid Romeo ja Benvolio), kes lugesid talle ette nimekirja ning tänuks kutsub teener ka nemad people.

Kirjandus
Romeo ja Julia
2
doc

Romeo ja Julia

Romeo ja Julia William Shakespeare Raamatus ,,Romeo ja Julia" on kaks perekonda: Capulettid ja Montecchid. Nende pere on olnud juba pikka aega vihavaenus. Capulettidel on tütar, Julia. Ta on alles nooruke, 14-15 aastane. Tema isa tahab ta juba mehele panna, kuna vanasti oli selline komme. Capuletti pere korraldab maskiballi, kuhu läheb ka Montecchide poeg Romeo koos oma sõpradega. Seal kohtuvadki Romeo ja Julia. Neil olid küll maskid ees, kuid nad armusid. Siis nad veel ei teadnud üksteise nimesidki, ning ega ka seda, et nad armusid oma pere vihavaenlastesse. Peo lõppedes ütleb Julia amm Romeole, et Julia on Capuletti. See on talle paras sokk. Romeo armastus Julia vastu on aga nii suur, et teda ei huvita nende pere vihavaen. Sama lugu on Juliaga. Romeo käib mitu korda hilja õhtul Julia aias tema akna taga rääkimas, nad korraldavad salajasi kohtumisi läbi Julia amme.

Kirjandus
Romeo ja Julia sisukirjeldus
6
rtf

Romeo ja Julia sisukirjeldus

Esimene vaatus Proloog: sisu kokkuvõte koori esituses. Veronas kaks auväärset majakonda - Capulettid ( Julia perekond) ja Montecchid ( Romeo perekond) on ammustest aegadest vaenujalaal. Vaenu lepitab alles nende armunud laste traagiline hukkumine. I stseen: Capuletti ja Montecchi teenrid õhutavad omavahel vaenu ja mõõgavõitlus lähebki lahti. Selle lõpetab vürst Escaluse ilmumine, kes surma ähvardusel keelab mässu ja vaenu õhutamise ning nõuab perekondade pead enda juurde kõnelusele. Teiste lahkumise järel jäävad lavale Romeo vanemad ja susgulane Benvolio. Ema muretseb Romeo melanhoolia pärast

Kirjandus
Romeo ja Julia
6
doc

Romeo ja Julia

Sisukord Esimene vaatus. 1.tseen ­ toimub Verona väljakul. · Capuletti teenrid (Samson ja Gregorio) astuvad Montecchi teenritega mõõgavõitlusesse. · Rahu tuli sobitama Benvolio, Montecchi vennapoeg, Romeo sõber. · Omavahel hakkasid võitlema Benvolio ja Tybalt(Capuletti naise vennapoeg). · Capuletti ja Montecchi tahavad astuda mõõgavõitlusse. · Vürst tuleb tänavale korda looma.Ta käsib kõigil lahkuda v.a. Capulettil ja Montecchil. · Montecchi ja tema naine lahkuvad, saabub Romeo. · Benvolio uurib Romeo käest, mis teda kurvastab. · Romeo räägib oma sõbrale, et on armunud. 2.tseen ­ toimub väljakul mõni tund hiljem.

Kirjandus
William Shakespear - Romeo ja Julia
4
doc

William Shakespear - Romeo ja Julia

a. 1. vaatus: Esimene vaatus koosneb kahe perekonna teenrite omavahelsiest võitlusest. Ajapikku aga kasvab pinge perekondade vahel, ning vaen, mäss ja koosseis kasvab. Kui juba lõpuks peredevaheline sõda hakkab üle käte minema, siis tuleb mängu Verone valitseja, kes võitlusele peale satub, ning osapooled lahutab. Enamiks teenreid lahkub lahinguväljalt, kuid mõned üksikud veel jäävad. Üks nendest on meie peategelane Romeo. Ta jalutas seal oma sõbraga arutledes enda suurest armastusest Rosalindest, kui äkitselt põrkab kokku ühe perekonna teenriga. Teener kutsub neid kuninglikule peole. Romeo nõustus ja ei kahetsenud seda. Sealsamas peol suutis ta unustada Rosalinde ja armus Juliasse. Õhtu jooksul nad suudlevad ja naudivad üksteise seltskonda. Lõpuks aga on Romeo kohustatud lahkuma, ning ei jõua isegi enda armastatule enda nimegi öelda.

Kirjandus
Romeo ja Julia-William Shakerspeare
6
doc

„Romeo ja Julia“ William Shakerspeare

Teose analüüs William Shakerspeare ,,Romeo ja Julia" 1. Mina lugesin läbi William Shakerspeare õitseaja algusaastatel kirjutatud teost ,,Romeo ja Julia". 2. Arvatavasti valmis see teos tema poolt kuskil XVI sajandi lõpupoole. Romeo ja Julia teos tuli tema teise niinimetatud perioodi alguses ja see oli umbes kuskil 1595 aastal. Sealt võib kyll järeldada, et ta võis selle kyll kirjalikult lõpetada ennem, kuid loomisaeg jääb siiski kusagile XVI sajandi lõpupoole. 3. Tegevuskohad on Verona ja Mantua. Seda teost lugedes pole ma leidnud kohta, kus autor oleks tegevuskohti pikalt ja korralikult lahti seletanud. Iga uue osa alguses on kirja pandud koht ja selle

Kirjandus
Romeo ja Julia sisukokkuvõte
4
odt

Romeo ja Julia sisukokkuvõte

See lugu on üks tema tuntumatest tragöödiatest. Kogu lugu on kirjutatud värssidena. Algul võib küll naljakas tunduda, aga sellega harjub ära. Isegi on huvitavam ja paneb mõtlema, et kui palju vaeva on nähtud, et lausete tähendus jääks samaks, aga et sõnad riimuksid. Nüüd aga sisu juurde. Lugu räägib kahest Itaalia perekonnast, kelle omavaheline vaen on juba igivana. Nimedeks on perekondadel Capuletti ja Montecchi ja nad elavad Veronas. Peateglased Julia Capuletti ja Romeo Montecchi kohtuvad peol, mis toimub Capulettide majas. Romeo veavad sinna ta sõbrad, kes tahavad, et ta saaks üle oma armastusest mingisuguse Rosalina vastu. Seal peol armuvad nii Julia kui Romeo teineteisesse. Juba järgmisel päeval paluvad nad üht fransiskaanlast, vend Lorenzot, et too laulataks nad salaja. Seda ta teebki. Salaja aga seepärast, et Romeo ja Julia vanemad oleksid sellele abielule kindlasti vastu. Samal ajal tahab aga Juliaga abielluda üks noor aadlik, nimega Paris

Kirjandus
Romeo ja Julia-ning  Hamleti-võrdlus
2
docx

"Romeo ja Julia" ning "Hamleti" võrdlus

ja Julia"-s olid nendeks kaks väga austatud perekonda - Montecchi ja Capuletti. ,,Hamleti"-s mängisid põhirolli kuningas, tema perekond ja õukond. Teostes toimus tegevus sarnaselt kahe leeri vahel ­ ,,Romeo ja Julia"-s Capuletti ja Montecchi perekondade vahel ja ,,Hamleti"-s kuningas Claudius koos oma pooldajatega ja Hamlet. 2. Probleemid Probleemid teoses ,,Romeo ja Julia": Salajane ning keelatud armastus Romeo ja Julia vahel. Vaen kahe perekonna vahel, millepõhjust keegi enam ei mäletanud. Juliale peale sunnitud abielu Parisega tema isa poolt. Julia ei saanudki abielluda Parisega, sest ta oli juba abielus. Vend Lorenzo tahe perekondi lepitada, kuid pihiisana ei tohtinud ta midagi öelda. Probleemid teoses ,,Hamlet": Kes ning mis põhjusel tappis kuninga? Hamleti kättemaks. Hamlet mängib hullu ning hiljem Ophelia hullub päriselt.

Kirjandus




Kommentaarid (4)

sakugirl profiilipilt
sakugirl: grammatilised *
22:29 09-09-2008
merxx88 profiilipilt
21:48 29-01-2009
ahoimeremees profiilipilt
ahoimeremees: peris hia
15:56 23-05-2009



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun