5 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2014-11-18
Kuupäev, millal dokument üles laeti
13 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
rakake123
Õppematerjali autor
Ei ole priiskava eluviisiga ega fanaatiline säästja. Teen oma ostud alati eelarvest lähtuvalt. Kui vaja, kogun. Tarbimine on ka söömine. Meie pere sööb alati ise valmistatud toitu.Nii on harjutud juba lapsepõlvest ja tean alati ,mis toidus sees on. Aedviljad tulevad oma aiamaalt: tomatid, kurgid,kartul, peedid, marjad, porgand jne. Tametoitlusest ei pea lugu, aga sööme palju aedvilju sisaldavid toite kala või lihaga. Tähtis on,et toit oleks võimalikult naturaalne ja ei pelga süüa sama toitu ka järgmisel päeval.Poes käies vaatan alati soodushindadega kaupu ja vahel saab ka mõne asja allahinnatud letist. Kulutusi peaks veel vähendama sellega, et ei peaks igapäev poes käima-see on pidev enesedistsipliini küsimus. Tänapäeval ei kujuta ette elu elektrita, aga oma maja küttesüsteem põhineb puuküttel (ahjuküttel). Esiteks on elektriküte kallis ja teiseks pole ta tervisele (nahale, hingamise kvaliteedile)hea.
kampaania, mille raames kutsutakse tarbijaid seoses jõulueelse ostuhullusega arukalt tarbima. Jõulukuu sobib selliseks kampaaniaks imehästi, kuna inimesi haarab sageli enne pühi ostuhullus ja üldises kinkide tegemise palavikus ostetakse kokku palju tarbetuid asju, mida tegelikkuses hoopiski vaja ei lähe. ,,Alusta iseendast" kampaania käigus antakse MTV vaatajale lihtsaid näpunäited, andmaks mõista, milline mõju on väikestel tegudel kogu meid ümbritsevale keskkonnale. Kuna tarbimine on keskkonna säästmise teemaga väga tihedalt seotud tuleks sellele teemale palju tähelepanu osutada. Nii on võimalik teha midagi keskkonna jaoks ja samas propageerida ka mõistlikku tarbimist. Eesti inimestes tekitab tumedas majandusolukorras ostuhullust, nagu uuringud kinnitavad, ostjate usk enda võimetesse: naabritel võib tulevikus majanduslikult raskemaks minna, aga minul mitte.
selgelt määratletud juhtimisstruktuure. Joonis 1. Majandussubjektid. MAJANDUSTEGEVUS Majandussubjekt Eesmärk TARBIJA ehk MAJAPIDAMINE KASULIKKUS (rahulolu) ETTEVÕTE KASUM RIIK ÜHISKONNA HEAOLU MINA JA TARBIMINE. Milline on hea elu? Sellele küsimusele on pea samapalju vastuseid kui parasjagu on vastajaid. Inimeste vajadused on erinevad. Tarbijatena ei juurdle me tavaliselt selle üle, miks meie valikud on just nii- või naasugused. Ostame seda, mis meile hetkel tundub kõige kasulikum, maitsvam vms. Majandusteadlased väidavad, et just vajaduste rahuldamiseks on vaja tarbida. Vajadus on inimese puuduse tunne, mida saab rahuldada hüviste tarbimisega.
8. Kas nõustud arvamusega, et turundus muudab inimesed liiga materialistlikeks? Põhjenda! Kuigi tooted on vajalikud inimeste erinevate vajaduste rahuldamiseks, siis pidevad reklaamid ning kampaaniad sunnivad pidevalt keskenduma parematele pakkumistele ning pidevale ostlemisele. Kuna erinevaid tooteid on väga palju ning tekib ka järjest juurde, siis on vaja pidevalt mõelda asjadele mida on vaja ning suurest valikust otsustada, milline ost on kõige mõistlikum. Kuna minu enda maailmavaated on pigem suunatud sellele, et vähendada enda ümber mittevajalikke asju ning keskenduda pigem kõigi inimeste heaolule ning elamisväärsetele tingimustele, on väga kurb jälgida kuidas kõrge elatustasemega maades keskendutakse vaid materiaalsete vajaduste rahuldamisele kui samal ajal on väga palju inimesi elamas vaesuses ning isegi näljas. Samuti turunduses töötavad inimesed peavad pidevalt keskenduma tarbijate
5. Kas sotsiaalse turunduse kontseptsiooni see osa, mis puudutab ühiskonna üldisemate vajaduste arvestamist, on jäänud vaid unistuseks või on ta praktikas realiseerunud? Too näiteid Vastused: 1.Võib küll öelda, et need on erinevad turundus ja müük, kuna turunduse eesmärk on kokku viia ostjad ja nende vajadus, selle toote või teenuse järgi. Kuid müük iseenesest hõlmaks minu jaoks seda, et kas ja kui palju suudan oma toodet või teenust müüa just nendele ,kellele oleks seda toodet või teenust vaja. 2.Klient ehk persoon, kes soetab antud toote või teenuse ning saab selle kaudu oma vajaduse täidetud. Tarbija ehk soov oma vajadus millegi järgi täita. Seega võin öelda , et tarbija ja klient on sünonüümid. Siin kohal võin tuua näite. Klient, kes soovib korraldada oma sünnipäeva pöördub ettevõtja poole, kes tegeleb selle alaga ning saab teenuse, mis täidab tema vajaduse. 3
,,Eks mine ja taipa, mis on aina tarbimine" B.Alver Sõnal tarbija on mitu tähendust, kaubanduses on ta toote ostja ja teise tähendusena asja kasutaja. Aja vältel on ühiskondades tarbimine ainult kasvanud, eri valitsused on üritanud seda piirata, kuid rahvas ei ole rahul ja tahab ainult tarbida, tarbida ja tarbida. Tarbimine ei ole eluviis, vaid vajadus millegi järele. Inimesed ei osta endale uusi asju sellepärast, et nad on harjunud, ajendiks peab olema soov või tahe. Peamiselt otsitakse mugavust ja selle eest makstakse väga palju, luksusauto, disainimööbel, kui sama funktsiooni täidaks ka ära ühistransport ning tavaline sisustus
TARBIJA MAJANDUSES. 1. TARBIJA VAJADUSED/KASULIKKUS 2. TARBIJA TURUALLIKAD 3. TARBIJA OTSUKÄITUMINE 4. TARBIJA KUI SÄÄSTJA 5. TARBIJA JA REKLAAM 6. TARBIJAKAITSE 7. TARBIJA JA KREDIIT. TARBIJA VAJADUSED. Vajaduse all mõistetakse inimese puudusetunne, mida rahuldatakse tarbimisega. Tarbimine ongi vajaduste rahuldamine. Maslow tõi välja tarbijate hierarhilise struktuuri. Selle järgi saavad kõrgemad vajadused realiseeruda alles siis, kui madalamad on rahuldatud. 1. Füsioloogilised vajadused tulevad inimese bioloogilise isendi loomusest vajab toitu, sooja jne. 2. Turvalisuse vajadus inimene vajab kaitset nii sotsiaalse või füüsilise vägivalla eest. 3. Sotsiaalsed vajadused tulenevad inimese kooselust. Meil on vajadus suhelda jne.
inimesed. Samuti need, kes tõenäoliselt sõidavad isikliku autoga ning sooritavad põhilisi oste u kord nädalas. Kaugemal elaval inimesel, kes kasutab ühistrantsporti pole mõtekas minna XL Säästumarketisse, sest kuigi seal võivad hinnad odavamad olla, tuleb juurde arvestada ka sõidule tehtavat aja- ja rahakulu. Oma uuringus tundsin ka huvi, kas viimastel aastatel on ostetud toodet/teenust peamiselt hea reklaami tõttu ilma, et eelnevalt oleks planeeritud midagi sarnast osta. 11 inimest on nö langenud reklaamiohvriks, kelledest 10 on kokkuvõttes oma ostuga siiski rahule jäänud ja 1 kahetseb ostu siiani. 7 vastajat aga ei osta kunagi toodet ega teenust lihtsalt hea reklaami tõttu, samas kui 1 inimene teebki oma ostuotsuseid enamasti reklaami põhjal. 2008. aastal Tarbijakaitseameti tellimusel läbi viidud uuringust selgus, et kiire hinnatõusu ja majanduskeskkonna muutuste tõttu,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid