Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "OLEG PISSARENKO & AIN AGAN". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
agan, linda, lapp, helilooja, helilooming, elleri, rütmimuusika, asutaja, pedagoog, little, band, burning, prii, 1959, muusikuna, kultuuriakadeemia, ramp.....................................................................................3 Jazzmuusika...........................................................................................................................3 Jazzmuusika pillid..................................................................................................................3 Eesti jazzmuusika...................................................................................................................4 AIN AGAN – EESTI JAZZMUUSIK........................................................................................5 KASUTATUD KIRJANDUS......................................................................................................6 JAZZMUUSIKA Jazzmuusika Jazz on muusikastiil, mis tekkis 19. sajandi lõpus USA lõunaosariikides Aafrika ja Euroopa rahvamuusika ristumise tagajärjel. Jazz kasvas välja USA mustanahaliste töölauludest, bluusist ja spirituaalidest
alla. Teise maailmasõja ajal moodustati nõukogude tagalas, Jaroslavlis eestlaste dzässorkester. Sõjajärgsel ajal esitas dzässmuusikat kodumaal Eesti Raadio estraadiorkester. 1948. aastal keelati nõukogude võimu poolt muusika, millel oli lääne mõjusid, seetõttu keelati ka dzäss. Viiekümnendate aastate teisest poolest hakkas suhtumine sellesse muusikastiili siiski jälle vabamaks muutuma. Eesti rahvamuusika teemadel improviseerimise ja loominguga alustas dzässmuusikas esimesena helilooja Uno Naissoo. Ta on tuntud paljude populaarsete laulude autorina ning ta oli teerajajaks eesti instrumentaalses dzässis. Naissoo eestvedamisel toimusid regulaarselt Tallinna dzässifestivalid aastatel 1949-1967 ning tema algatusel rajati G. Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis levimuusika osakond. Seitsmekümnendail algas dzässmuusika vaibumine Eestis, selle üheks põhjuseks oli rockmuusika pealetung. Kaheksakümnendail elavnes
kodus lauldi rahvalaule noodiraamatust, mitte enam rahvasuust õpiltuid ja hinnati uudset rahvuslikku kooriloomingut.1 Biograafia Aastatel 19421944 õppis ta Tallinna konservatooriumis August Topmani klassis orelit ning 19501951 Villem Kapi juhendusel kompositsiooni. Aastail 19511956 tudeeris Moskva Konservatooriumis. 19551960 oli Tallinna Muusikakooli õpetaja, 19561969 ENSV Heliloojate Liidu nõustaja, 19741989 samas esimene asetäitja. Aastast 1969 on ta vabakutseline helilooja. Veljo Tormis on Eesti Heliloojate Liidu liige 1956. aastast. 2007. aasta Eesti muusika päevad algasid ja lõppesid Tormise loominguga. Maestro tippteoste kõrval kõlas tema 1966 kirjutatud ooper "Luigelend" ja Eesti noored elektroonilise muusika viljelejad esitasid Tormise loomingut omas versioonis.2 Helilooming Suurima osatähtsusega tema loomingus on koorimuusika ning selle olulisem osa seondub eesti ja teiste läänemeresoome rahvaste igivana rahvalauluga. Tuntumad teosed selles
improvisatsiooniõpetaja. · 1997. aastast alates Muhu tulevikumuusika festivali "Juu Jääb" peakorraldaja. · 1999. aastast alates Eesti Interpreetide Liidu juhatuse liige. · 2002. aastast TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia muusikaosakonna dotsent. · 2006. aasta augustist alates Kuressaare Kultuurivara juht. 5 Tiit Kalluste Sündinud 2. aprillil 1962 Võrumaal, akordionist, pedagoog ja helilooja. Lõpetanud G. Otsa nim Tallinna Muusikakooli 1981. aastal ja Tallinna Riikliku Konservatooriumi (Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia) 1986. aastal. Samast aastast alates tegutsenud muusikuna, peamiselt jazz- ja maailmamuusika vallas. Andnud kontserte paljude Eesti jazzfestivalide raames ning esinenud festivalidel väljaspool Eestit, muuhulgas Pori International Jazz, Dahlsbruk Jazz, Kaunase rahvusvaheline jazzfestival jne.
artikleid. Esimene raamat, romantiline ajalooline jutustus ,,Maimu". 1911 sai kuulsaks tragöödiateos ,,Libahunt". Muusika autor Tiit Kikas Ta sündis 1975.aastal Tallinnas ja on Eesti muusik. 4-aastaselt alustas viiuliõpingutega. Ta on loonud muusikat filmidele, telelavastustele ja raadiosaadatele ning välja andnud üle 90 plaadi koos erinevate muusikutega. Muusika ja laulusõnade autor Jaagup Kreem Sündinud 1973.aastal Tallinnas ja on Eesti muusik, helilooja ja ansambli Terminaator solist. Ta on lõpetanud Nõmme Gümnaasiumi, Soome Saatkonnakooli ja Pedagoogikaülikooli näitejuhtimise erialal. Bändi hakkas Jaagup juba 7.klassis tegema. Teminaatori läbimurre toimus 1994, sellest ajast alates on bändil ilmunud 12 albumit. Aastast 2000 on Jaagup pidanud Eesti Nuku- ja Noorsooteatris erinevaid ameteid. On mänginud ka mitmes muusikalis ja töötanud televisioonis saatejuhina. Tema elu moto: parimad asjad maailmas ei ole asjad.
TALLINA VANALINNA TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM Erkki-Sven Tüür Muusikajaloo referaat Koostaja: Kristjan Tikk 11a Juhendaja: Aaro Pertmann Tallinn 2012 Erkki-Sven Tüür on sündinud 16. oktoobril 1959 Kärdlas. Ta on eesti helilooja ning Eesti Heliloojate Liidu liige alates 1985. Erkki-Sven Tüür alustas oma muusikuteed 1970. aastate teisel poolel progressiiv-rocki ansambli "In Spe" liidrina, olles mõjutatud King Crimsoni ja Frank Zappa, ansamblite "Yes" ja "Genesis" loomingust. Tema professionaalne helilooming sai tuntuks 1980. aastate keskel. Põhiosa Tüüri loomingus moodustab instrumentaalmuusika. Ta on kirjutanud kaheksa sümfooniat, mitmeid instrumentaalkontserte, kammerteoseid ja ooperi. Tüüri varasemas
Arvo Pärt Pärdi loomingus on väga olulisel kohal religioosne maailmavaade. Peale Eestist lahkumist on Pärt loonud valdavalt vaimuliku sisuga muusikat. Kuna selles on olulisel kohal tekst, sõnad, siis on helilooja rohkem pöördunud vokaal- ja vokaalsümfooniliste zanrite poole. (Varasem looming on rohkem instrumentaalne.) Pärt kasutab traditsioonilisi kirikumuusika zanreid (passioon, missa, psalm jt) ja liturgilisi (jumalateenistuse) tekste. Kuigi valdav osa teostest on loodud ladinakeelsele tekstile, kasutab helilooja sageli ka teisi keeli. Arvo Pärdi loomingus saab eristada mitut perioodi. Loometeed alustas Pärt nõukogude avangardi ühe radikaalseima esindajana
maakonna- ja linnajuhid, kõne pidas võrulasest minister Ivari Padar. Poole tunnise kontserdi andis Kilingi-Nõmmest pärit eestimeelset muusikat viljelev ansambel HPMA. 2009. aasta tahteväljenduspäev oli tihedama päevakavaga. Päev algas kell 13.00 Võrumaa muuseumis konverentsiga ''Elav ajalugu''. Konverentsil esinesid Okupatsioonide muuseumi juhataja Heiki Ahonen, noorsootöötaja kapten Harri Henn, Võrumaa muuseumi peavara hoidja Artur Ruusmaa, Vaba-Sõltumatu Kolonn nr 1 asutaja ja esimene juht Ain Saar, koduloolane Valdur Raudvassar ning õpilane Marleen Reemann. Kõigi kõnede läbivaks teemaks oli riigi vabadus ja Kolonni roll vabaduseni jõudmises. Konverentsi avasõna pidas toonane Võru Linnavolikogu esimees Tõnu Anton ja lõppsõna sel ajal linnapeaks olnud Kersti Kõosaar. Konverentsi ajal oli avatud Kolonni töid ja tegemisi tutvustav väljapanek. Konverentsi ja kogu
Teise perioodi tööd on tuntumad. 1976. aastast peale hakkas ta kirjutama hoopis teistsugust, "tintinnabuli"-stiilis muusikat, mis sarnaneb kellahelinale. Seda iseloomustavad lihtsad harmooniad, sagedased kaunistamata noodid ja lääne harmoonia aluseks olevad kolmkõlad, mis kõlavadki nagu kellahelin. Enamasti kasutab ta ladinakeelseid tekste. Pärdi loomingut nimetatakse mõnikord ka postmodernistlikuks. Arvo Pärt on õnnelik helilooja selle poolest, et tema muusikat on hästi mõistetud juba tema eluajal. Pärdi teoseid mängitakse kogu maailmas ja seda on välja antud üle 80 laserplaadi. Jaan Rääts Jaan Rääts sündis 1932.aastal Tartus. Ta on helilooja ja pedagoog ning oli muusikaelu juht nõukogude aastatel. Rääts on kirjutanud valdavalt instrumentaalmuusikat. Jaan Rääts lõpetas 1952
Saare ja Cyrillus Kreegi laule mille suhtes paljud olid tollal ettevaatlikud või lausa tõrjuvad.Aastatel 19421944 õppis ta Tallinna konservatooriumis August Topmani klassis orelit ning 1950 1951 Villem Kapi juhendusel kompositsiooni.Aastail 19511956 tudeeris Moskva Konservatooriumis.19551960 oli Tallinna Muusikakooli õpetaja, 19561969 ENSV Heliloojate Liidu nõustaja, 19741989 samas esimene asetäitja. Aastast 1969 on ta vabakutseline helilooja. Veljo Tormis on Eesti Heliloojate Liidu liige 1956. aastast. Helilooming Suurima osatähtsusega tema loomingus on koorimuusika ning selle olulisem osa seondub eesti ja teiste läänemeresoome rahvaste igivana rahvalauluga. Tuntumad teosed selles valdkonnas on loits "Raua needmine" ning tsüklid "Eesti kalendrilaulud" ja "Unustatud rahvad" (viimase loomiseks sai ta inspiratsiooni liivi, vadja, isuri, ingerisoome, vepsa ja karjala motiividest). Tormis on eelkõige koorimuusikahelilooja
31. juuli 1950 sündis Eesti üks tuntumaid heliloojaid ja pianiste Olav Ehala (sõpradele Olku), kes juba varases nooruse seadis oma sammud muusika maailma. Laulud nagu ,,Rahalaul", ,,Kodulaul" ja muidugi ,,Päikeseratas" on peas ja südameis kõigil noortel ja vanadel. Olavi tee keerulisse muusikamaailma algas juba noores eas, kui ta 34 aastaselt näitas üles huvi klaveri vastu. Me kõik teame, et Olav Ehala on väga heal tasemel helilooja, aga et Olav Ehala on peale laulude loomise neid ka esitanud lapsepõlves oma bändiga ja vanemas eas vokaalansambliga Kiigelaulukuuik, kellega on antud välja ka mõned plaadid. Olav Ehala on lõpetanud Tallinna Muusikakooli aastal 1969 ja kompositsiooni eriala aastal 1974. Oli aastatel 1970--1975 Noorsooteatris muusik ja 1975--1991 muusikaala juhataja, aastast 1991 töötab Eesti Muusikaakadeemia õppejõuna.
Võõrkeeled: inglise, vene, soome keel Erakondlik kuuluvus: Eesti Reformierakond 6. Laine Jänes - Reformierakond Kultuuriminister Kultuuriministeerium Teenistuskäik Alates 04.2007 kultuuriminister 2004 2007 Tartu linnapea 2002-2004 Tartu abilinnapea 1998-2002 Vanemuise Kontserdimaja direktor 19971998 Eesti Muusikaakadeemia Tartu filiaali juhataja 19941997 Tartu Õpetajate seminari õppejõud 19951998 Tartu Linnavalitsuse kultuuriteenistuse peaspetsialist 19851998 H. Elleri nim Tartu Muusikakooli kooriliteratuuri õpetaja ja kontsertmeister Võõrkeeled: vene, inglise keel; algtasemel saksa keel Erakondlik kuuluvus: Eesti Reformierakond 7. Juhan Parts - Majandus- ja kommunikatsiooniminister Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium Teenistuskäik Alates 04. 2007 majandus- ja kommunikatsiooniminister 2005-2007 Riigikogu X koosseis 2003 2005 peaminister 1998 2002 riigikontrolör 1998 2002 Euroopa kõrgemate kontrolliorganisatsioonide juhatuse liige
operett ,,Tähtis daam"(Great Lady), mis pidas vastu aga vaid 17 etendust ning seetõttu pöördus Loewe taas tagasi restoranipianisti tööpostile. Loewe kirjutas muusikalile ,,Minu veetlev leedi" meloodiad. 3 Etenduse ajalugu Firma Lerner & Loewe, mille toodangust on maailmakuulsaks saanud muusikal " Minu veetlev leedi", sai alguse 1942. aastal New Yorgis, kui helilooja Loewe tegi endast 14 aastat nooremale, veel vähetuntud laulutektside autorile Lernerile ettepanek kirjuttada koos muusikal. Nii sai alguse kahe seni otse vastandliku elukäiguga mehe koostöö . Alan Jay Lerner on sündinud 1918. aastal New Yorgis rikaste vanemate lapsena, saanud haridust parimates koolides, USA ja Inglise ülikoolides ning harutanud maailmale vaatama rikka inimese vaatevinklist. Kui arvat Harvardi ülikoolis polsimisel kaotatud silm, siis oli ta elu olnud muretu
Sissejuhatus Juhan Viiding (pseudonüüm Jüri Üdi; 1. juuni 1948 21. veebruar 1995) oli eesti poeet, näitleja ja lavastaja. Esimesed luulekogud ja luuletused avaldas Jüri Üdi nime all. 3 Elulugu Juhan Viiding sündis 1.juunil 1948 Tallinnas kirjaniku, kriitiku ja tõlkija Paul Viidingu ning Eesti vanima hõimuliikuja, tõlkija ja literaadi Linda Viidingu perre. Juhan oli neljalapselises peres noorim, ainuke poisslaps. Viidingu haridusteegi oli niisama rahutu, kui tema iseloomgi - ta õppis kuues üldhariduslikus koolis, keskhariduse omandas töölisnoorte keskkoolis ja pärast seda jätkas ta 1968. aastal õpinguid Tallinna Riiklikus Konservatooriumis lavakunsti erialal, mille lõpetas 1972. aastal, asudes samal aastal näitlejana tööle Draamateatrisse. Tütar Elo Viiding tegeleb oma isa jälgedes samuti luuletamisega.
Elo Viiding, plaadikogumiku ,,Juhan Viiding" saatesõna Juhan Viidingu sõnamõjus selles kontekstis harjumatult otsekohase hinnanguga elule ja inimestele; see puudutas, ärritas ja pani muigama; raputas või lohutas, kuid ei jätnud iialgi kedagi külmaks. 3 Elulugu Juhan Viiding sündis 1.juunil 1948 Tallinnas. Ta oli kirjaniku, kriitiku ja tõlkija Paul Viidingu ning Eesti vanima hõimuliikuja, tõlkija ja literaadi Linda Viidingu poeg. Juhani peres oli neli last. Tema oli noorim ja ainuke poisslaps. Ta oli inellektuaalselt varaküps ja rahutu nooruk. Õppis kuues üldhariduslikus koolis. Alates 1965. aastast kuulus Viiding Kirjanike Liitu. Keskhariduse omandas Tallinna 6. Töölisnoorte Keskkoolis. Oma õpinguid jätkas ta 1968.aastal Tallinna Riiklikus Konservatooriumis lavakunsti erialal, mille lõpetas 1972.aastal. Samal aastal asus Draamateatrisse tööle näitlejana. Ta on
Viimase 12 aasta jooksul on ta andnud 1119 kontserti 125 linnas juhatades 72 erinevat orkestrit. Tunnustused Neeme Järvi tööd on hinnatud paljude autasude ja aunimetuste vääriliseks. Muu hulgas on ta ka Eesti Muusikaakadeemia audoktor ning talle on omistatud "sajandi eestlase" tiitel. 6 Urmas Alender Urmas Alender (22. november 1953 28. september 1994) oli eesti laulja ja helilooja. Sai tuntuks Rein Rannapi rokkansambli Ruja omapärase solistina. On avaldanud rohkesti heliplaate ja -kassette, sealhulgas "Ruja", "Üle müüri", "Kivi veereb", "Pop Ruja", "pust budet vsjo", "Must lind". Alender on peamiselt laulnud Rein Rannapi ja omaenda laule. On säilinud ka haruldane Stockholmis tehtud salvestus Toivo Kurmeti laulust "Flying Away", mis on avaldatud Toivo Kurmeti albumis "Muusikavooluses" (Stockholm, 2008).
Neist suurema osa moodustavad rahvaviiside seaded, kus ta püüdis meloodia lihtsa harmoniseerimise asemel kasutada juba keerulisemaid võtteid, näiteksimitatsiooni ("Ketra, Liisu"). Mõnes seades järgis ta ka vanu rahvalaulude esitamise traditsioone, nagu näiteks eeslaulja ja koori vaheldumist. · Karl August Hermann (23.09.1851 Võhma - 11.01.1909 Tartu). Hermann oli eesti keeleteadlane, ajakirjanik, helilooja ja muusikategelane. Töötas Tartu ülikooli eesti keele õppejõuna, toimetas ajalehte "Postimees", andis välja esimest eesti muusikakuukirja ning kirjastas hulga koorilaulukogumikke . Hermanni nimega seostub kõik 19. sajandi viimaste aastakümnete muusikaelus ettevõetu: laulupidude korraldamine, muusikakirjanduse kirjastamine, esimese eestikeelse muusikaajakirja väljaandmine, rahvaviiside kogumine, seadmine ja propageerimine, tegevus
Need raamatud on ulatusliku kogumistöö tulemus, sisaldades suurel hulgal süstematiseeritud fakti- list materjali meie 20. sajandi esimese poole levimuusika ajaloo kohta. Olles keskendunud kogu eesti levimuusika ajaloo talletamisele, leidub siin ka hulgaliselt nimesid ja andmeid, mis aitavad tuvastada džässi arengu seisukohalt vajalikke sündmusi ja isikuid. Siiski on V. Oja- 5 Ernest Ansermet (1883–1969), kuulus Šveitsi dirigent ja helilooja, avaldas 1919 esimese arvestatava artikli džässmuusikast (Kernfeld 2002 II: 50); Robert Goffin (1898–1984), Belgia muusik, kriitik, poeet, jurist, avaldas esimese džässiraamatu; 1922–23 juhtis Brüsseli Ülikooli tudengite džässbändi Doctor’s Mysterious Six. (Kernfeld 2002 II: 50). 6 Intervjuu siinkirjutajale 8.02.2005. 7 Terminid “estraadimuusika” ja “estraadiorkester” tulid Eestis kasutusele nõukogude perioodil ja nagu U
7. Kirjelda rahvalike koraalivariantide ehk rahvakoraalide arvatavat tekkimisprotsessi. Kes on eesti tuntum rahvakoraalide koguja? Kogudus laulis eeslaulja järgi peast ja varieeris vabalt meloodiat. Cyrillius Kreek. 8. Millises Eesti kirikus toimus nõukogude ajal vabakirikute tegevus, sh muusikaline tegevus? Suure-Jaani kirikus. 1982 toimus seal vaimulik laulupäev, Andres Põder korraldas 9. Kes on Johann Valentin Meder? Oli organist ning helilooja. Suur ja mahukas looming. 10. Millise Tartu Ülikooliga (TÜ) seotud baltisaksa helilooja teoseid kanti ette I üldlaulupeol? Kuidas oli see helilooja TÜ-ga seotud? Friedrich C.A Brenneri teoseid kanti ette. Oli Tartu Ülikooli muusikadirektor, kelle õpilaste seas oli ka Aleksander Läte. 11. Kes kirjutas oratooriumi „Luther“? Mis seob teda Tartuga? Heinrich Zöller. Oli 1878-87 TÜ muusikadirektor. Oratooriumi teksti kirjutas TÜ süstemaatilise teoloogia professor. 12. Kes olid 1930
a LISA 3 Artikkel: Arvo Pärdi kuu Klassikaraadios LISA 4 7. klassi lõpupilt LISA 5 Elukoht Laada 17 I LISA 6 Elukoht Laada 17 II LISA 7 Puhkpilliorkester LISA 8 Arvo kooliajal LISA 9 Arvo akordioniga LISA 10 Arvo Pärdi teosed LISA 11 Näide küsitlusest LISA 12 Pisike poiss jalgrattal LISA 13 Arvo Pärt lapsepõlves LISA 14 Arvo klaveri taga LISA15 Diagramm sellest kuidas inimesed vastasid Arvo Pärdi õpingute kohta 1950-1954. Aastal SISSEJUHATUS Arvo Pärt on maailmakuulus eesti soost helilooja, kes on üles kasvanud ja õpinud Rakveres. Minu uurimistöö räägib Arvo Pärdi elust, loomingust ning tema õppimisaastatest Rakvere Gümnaasiumis. Lisaks kogusin mälestusi tema endistelt klassikaaslastelt ning küsisin kodulinlastelt, mida nad teavad Arvo Pärdi kohta. Antud teema valisin sellepärast, et tulemas on kooli 100-s juubel ning oleks sobilik koostada uurimistöö ühest kuulsaimast Rakvere Gümnaasiumi vilistlasest. Rakvere Gümnaasiumist on sirgunud ka palju teisi tähtsaid
Kehra Gümnaasium 11.A klass, humanitaarsuund Maret Luukas KEHRA GÜMNAASIUMI 5.-9. KLASSIDE ÕPILASTE HUVI KÄSIPALLI VASTU Uurimistöö Juhendaja: õp Piret Urmet Kehra 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1.KÄSIPALLI ÜLEVAADE......................................................................................................4 1.1 Käsipall maailmas...........................................................................................................4 1.2 Käsipall Eestis.................................................................................................................5 1.3 Käsipall Kehras.........................................................................................
Meeshäältel tuleks lõpus Ernesaksa tsitaat laulda mõnusal üminal ja kindlasti crescendo-ga ning viimased kolm sõna laulus peaksid kõik laulma mezzoforte-ga. Laul on üpris aeglane. Laul räägib Eestist endast. Laul meeldib mulle, olenemata sellest, et ma ei kuula tavaliselt sellist muusikat. Laul on väga ilus ja meloodiline ning tekitab hea tunde. Mu isamaa, mu õnn ja rõõm Fredrik Pacius / Johann Voldemar Jannsen Laulu viisi looja on Saksa päritolu Soome helilooja Fredrik Pacius. Eestikeelsed sõnad laulule kirjutas Johann Voldemar Jannsen. Eestis lauldi seda esimest korda Eesti esimesel laulupeol mis toimus 18.- 20. juunil 1869. aastal. Kui Eesti ja Soome end pärast Esimest maailmasõda iseseisvateks riikideks kuulutasid, sai Paciuse meloodia, mida Eestis ja Soomes lauldi erinevate sõnadega ja ka erinevas tempos, mõlema maa riigihümniks. Ametlikult kinnitas Eesti Vabariik Fredrik Paciuse "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" Eesti
VARA VALLA HARIDUSAJALUGU Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1. Vara vald.................................................................................................................................4 2. Haridusajalugu Vara vallas 1752 1988................................................................................6 3. Teised kihelkonna koolid, mis jääva Vara valla territooriumile.............................................6 3.1. Haridusajalugu Koosal.........................................................................................................6 3.2. Haridusajalugu Välgis..........................................................................................................6 3.3. Haridusajalaugu Matjamal...................................................................................................7 3.4. Haridusajalugu Tähemaal ja Vanaussa
Gustav Adolfi Gümnaasium Sandra-Louisa Valdek Edgar Savisaar Referaat juhendaja: Sirje Promet Tallinn 2010 Edgar Savisaar Sisukord: 1.1 Üldiselt 1.2 Vanemad ja sünd 1.3 Karjääri algusaastad 1.4 Tegevus poliitikuna 1.5 Hariduskäik 1.6 Ametikohad 1.7 Hinnangud 1.8 Tunnustused ja tiitlid 1.9 Ühiskondlik tegevus 1.10 Publikatsioonid 2.1 Isiklikku 2.3 Kirjandus isiku kohta 2.4 Kasutatud kirjandus 1.1 Edgar Savisaar (sündinud 31. mail 1950 Harku vallas) on Eesti poliitik, kes asutas 1988. aastal Rahvarinde, ta oli taasiseseisvumisaja peaminister 19901992 ja Keskerakonna esimees. Ta on olnud Eesti Vabariigi siseminister ning majandus- ja kommunikatsiooniminister ja alates 5. aprillist 2007. aastast on ta Tallinna linnapea.Valisin Edgar Savisaare, sest tahaksin tema kohta rohkem teada saada ja arvan, et tema on väga väljapaistev inimene Eestis nii heast kui ka halvast küljes
............................................... 14 2.2. Kirjandus ............................................................................................................................... 15 KOKKUVÕTE ............................................................................................................................... 16 KASUTATUD KIRJANDUS ......................................................................................................... 17 Lisa. Urmas Sisaski olulisem helilooming 1974-2009 ..................................................................... 18 2 SISSEJUHATUS Urmas Sisask on Eesti helilooja, keda tuntakse kui meest, kes ühendas omavahel tähed ja muusika. Hästi teatakse ka tema koorimuusikat, mille tuntukssaamisele aitas kindlasti kaasa üldlaulupeotraditsioon, mille raames tema teosed kõlanud on.
Võrumaa Kutsehariduskeskus LEELO TUNGAL Referaat Sisukord 2 Sissejuhatus Leelo Tungalt tuntakse kui Eesti luuletajannat, tuntud lastekirjanikku ja tõlkijat. Ta sündis 22. juunil 1947 aastal, Tallinnas Ruila kooliõpetajate perekonnas. Ta abiellus helilooja Raimo Kangroga ning nende peres kasvab kolm tütart. Tungla hariduskäik algas 8- klassilises koolis ja jätkus Tallinna 42. keskkoolis. Lõpetas Tartu Riikliku Ülikooli 1972. aastal eesti keele filoloogia erialal. Vaatamata tema kõrgharidusele on töötanud ta väga paljudes eri kohtades, alustas oma töökäiku Ruila 8.-kl kooli eesti keele õpetajana, pürgides aina kõrgemale, töötas ta ka Tallinna 36. Keskoolis eesti keele õpetajana. Töötanud on ajakirjade "Täheke" ,
"See meeletu maailm" eest; ·1980. aastal nimetati Ivo Linna parimaks lauljaks Aarne Oidi nimelisel võistluskontserdil "Tallinn- 80"; ·valitud parimaks lauljaks ajakirja Noorus küsitlustel; ·samuti Eesti Raadio saates "Soovid, soovid, soovid..." kuulajate poolt; ·Albumid: "Ivo Linna '93" (1993) "Ivo Linna" (2001) "Enne ja pärast päeva" (2001) "Üksi, iseendas üksi..." (2006) Urmas Alender Urmas Alender (22.nov.1953-28.sept.1994) oli sti laulja ja helilooja.Ta sai tuntuks eesti rokkandsambli Ruja omapärase solistina.Temalt on ulmunud rohkesti heliplaate ja kassette, seal hulgas ,,Ruja" , ,,Üle müüri" , ,,Kivi veereb" jne. Alender on peamiselt laulnud Rein Rannapi ja omaenda laule. On säilinud ka haruldane Stockholmis tehtud salvestus Toivo Kurmeti laulust "Flying Away", mis on avaldatud Toivo Kurmeti albumis "Muusikavooluses" (Stockholm, 2008). Kõige kuulsam bänd mille solist ta oli on Ruja.Ruja loomise põhiprintsiibid olid :
Konservatooriumist ja ta asus elama Suure-Jaani. Artur Kapp pühendas oma eelviimase sümfoonia 1948. aastal tähistatud Üleliidulise Leninliku Noorsooühingu 3. aastapäevale, millele omastati riiklik preemia. Arturi viimane sümfoonia on pühendatud rahuvõitlusele, kus igas osas esineb koor. (Anton 1968: 27-28, Rumessen) Artur Kapp suri 1952. aastal 14. jaanuaril ja maeti sünnilinna kalmistule. Tema auks püstitati 1974. aastal mustast graniidist risttahukakujuline monument, millel on helilooja bareljeef. (Anton 1968: 27-28, Rumessen) (vt Lisa 2 ) 1.3. Hans Kapp Hans Kapp sündis 19. juuni 1870 Joosep Kapi perre. Temast sai isa elutöö jätkaja Suure- Jaanis. Oma esimese hariduse sai ta isalt Joosep Kapilt. Hiljem jätkas oma õpinguid Tartu Õpetajate Seminaril. Tema unistuseks oli astuda ülikooli, kuid läks tagasi Suure-Jaani isa abistama. 1896. aastal osales Hans oma isa asutatud meeskooriga kuuendal üldlaulupeol Tallinnas. 1891
Algul tajuti Muti proosat alternatiivkirjandusena, nähes selles paralleele ka Jüri Üdi luulega.Romaanis "Rahvusvaheline mees" kajastab Mutt oma kogemusi tööst välisministeeriumis. Raamatu nimitegelase prototüübiks on peetud toonast välisministrit, hilisemat presidenti Lennart Merit. "Grotesksusest hoolimata on "Rahvusvahelisest mehest" kujunenud mõjukaim Meri-aegse diplomaatia jäädvustus ja võib-olla isegi üks olulisemaid Eesti taasiseseisvumise kroonikaid," iseloomustab romaani Linda Kaljundi .Mitmes Muti jutukogus ja romaanis ("Fabiani õpilane" (1980), "Vana Fabiani nutulaul" (1988), "Rahvusvaheline mees" (1994), "Progressiivsed hiired" (2001)) on peategelaseks Fabian, Muti alter ego.2009. aastal ilmunud mälestuste III köites keskendub Mutt oma suguvõsale ja lapsepõlvele. 2010. aastal ilmunud III köide kujutab kooliaega, IV köide ülikooliaastaid. Marie Under Marie Under sündis 27. (15.) 03.1883 kooliõpetaja perekonnas.
SISSEJUHATUS Arvo Pärt on tuntuim eesti muusik, kelle nime teatakse pea üle kogu maa. Ta on väga andekas ja omanäoline helilooja, kes on pärjatud paljude rahvusvaheliste aunimetuste ja auhindadega. Lisaks kontsertitele ja muusikapaladele on ta muusikat kirjutanud ka filmidele, tantsu-ja teatrietendustele. Arvo Pärt ei ole lihtsalt tavaline helilooja vaid ka uue muusikastiili ehk tintinnabuli-stiili looja. Selles stiilis on läbivalt kuuldav põhikolmkõla ning vaikust ja järelkaja kasutatakse muusikaliste elementidena. See on muusikaliste vahenditega väljendatav eluhoiak, kus valitsevad tasakaal ja taktitunne. 1. ARVO PÄRT Arvo Pärt on sündinud 11. septembril 1935 Paides. Ta on rahvusvaheliselt tuntuim eesti helilooja. Eelkõige on ta tuntud isikupärase kompositsioonitehnika, niinimetatud tintinnabuli- tehnika poolest. Alustanud 1960
Orkestritega London Sinfonietta ja Orchestra of the Age of Enlightenment tulid esiettekandele saksa nüüdishelilooja Heiner Goebbelsi teosed "Songs of Wars I Have Seen" ja "Sampler Suite from Surrogate Cities". Anu Talil on Heiner Goebbelsi teostega olnud kokkupuuteid juba varasemalt, nimelt on ta juhatanud tema teoseid viimastel aastatel Ameerikas, Hispaanias ja Inglismaal ning pälvinud kriitikutelt väga sooja vastuvõtu. Kiidusõnu on jaganud Anu Tali kohta ka Heiner Goebbels ise ning helilooja loodab, et koostöö Taliga jätkub ka tulevikus. Üks suur muusikute kollektiiv on Anu Talile ja tema kaksikõest assistendile Kadri Talile väga südamelähedane. 1997. aastal asutasid nad Eesti-Soome sümfooniaorkestri, kuhu kuulusid kahe maa paremad professionaalsed muusikud. Orkestri esimest Soome iseseisvuspäevale pühendatud kontserti juhatasid 7. detsembril 1997 kahasse Anu Tali ja Mikko Franck. Kavas
Ta koostas I Eesti kirjanduse ajaloo raamatu. Alustas ka Eesti entsüklopeediat. Keeleteadlasena. ,,Eesti keele grammatika ja eesti keele lause õpetus" eestlastele. Venelastele ,,Täieline vene keele õpiraamat". Uued sõnad haritlane, õpetlane, peide, täide, köide, aula, heliredel, magala, lehtla, rahvus, mitmus, maitsus(maitsma), ilmaütlev, kaasaütlev, saav, rajav, olev, keeleterminid (ülivõrre, asesõna, sidesõna, ainsus, mitmus, häälik, tähesti), helilooja, kolmkõla, helivältus, kolmkõla pöörded jmt. Paarkümmend aastat elu lõpust oli Tartu ülikooli õppejõud. Elujooksul tuhatkond teost, liedertafellik stiil. ,,Mingem üles mägedele" ,,Oh, laula ja hõiska" ,,Isamaa mälestus". 1908 üritas ooperit kirjutada, ise nimetas seda laulelduseks ,,Uku ja Vanemuine ehk Eesti jumalad ja rahvad." Sealt ,,Kungla rahvas". Juhatab Eesti üldlaulupidusid. Kogub rahvaviise. Pärit Põltsamaalt, Võhmast. Ta kaotas väga varakult mõlemad vanemad
Läätse, Artur Rinne ja Kalmer Tennosaarega. (ibid: 10) 1.6. Kuuekümnendad aastad Lisandus veel kaks ringhäälingu kollektiivi- Eesti Raadio meeskvartett ning Eesti Raadio kerge muusika orkester. Samuti olid populaarsed Eesti NSV Riikliku Filharmoonia estraadikollektiivid eesotsas estraadiorkestriga ja ansambliga ,,Laine". Aktiivselt kirjutasid muusikat paarkümmend professionaalset heliloojat ning kirjutati palju. Taodeldi rahvuslikkust, mis iga helilooja loomingus isikupärasel viisil väljendus. Toimuvad dzässfestivalid võitsid autoriteedi liidus ja kaugemalgi ning kulmineerusid suurejoonelise ,,Tallinn 1967" nimelise festivaliga. Välismaiste eeskujude eeskujul hakkasid tekkima kitarriansamblid, mis esialgu tõesti küll jäljendamisest kaugemale ei jõudnud. (ibid: 10-11) 1.7. Seitsmekümnendad aastad Esimesel poolel jätkus laululoomise õitseng. Filharmoonia lauluvõistluse kõrvale tekkis ka Eesti
annaabi.ee 
